Õigusaktid ja seletuskirjad

Korraldusega kehtestatakse koroonaviiruse levikut ennetavad ja tõkestavad meetmed ja piirangud, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut. Koroonaviiruse põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. 

Korralduse nr 305 "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud" terviktekst Riigi Teatajas

Korraldusega kehtestatakse liikumisvabaduse piirangud avalikes kohtades ning avalike kogunemiste piirangud, mis on vajalikud, et ennetada koroonaviiruse SARS-CoV-2 uut puhangut.

Korralduse nr 282 "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud" terviktekst Riigi Teatajas 1.11.2021 seisuga.

Korraldusega kehtestatakse liikumisvabaduse piirangud avalikes kohtades ning avalike kogunemiste piirangud, mis on vajalikud, et ennetada koroonaviiruse SARSS-CoV-2 uut puhangut pärast eriolukorra lõppemist.

Korralduse nr 172 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“  terviktekst Riigi Teatajas 1.11.2021 seisuga.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks karantiinis viibimise nõuded.

Korralduse nr 212 "Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele" terviktekst Riigi Teatajas.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks karantiinis viibimise nõuded.

Korralduse nr 47 "Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele" terviktekst Riigi Teatajas 01.11.2021 seisuga.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks karantiinis viibimise nõuded. Sisuliselt uusi karantiinis viibimise nõudeid ei kehtestata, vaid pikendatakse kuni 30. septembrini 2020. a kehtivate nõuete kehtivust kuni 31. detsembrini 2020. a.

Korralduse nr 47 "Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele" terviktekst Riigi Teatajas 01.11.2021 seisuga.

Vabariigi Valitsuse korraldus „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele“ kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel, arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on karantiin eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks kohaldatav: 1) viibimiskeeld korrakaitseseaduse tähenduses; 2) isikute, kaupade ja sõidukite teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise piirang. Vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõikele 3 kehtestab Vabariigi Valitsus karantiini korraldusega, kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele.

Korralduse nr 257 "Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele" terviktekst Riigi Teatajas 01.11.2021 seisuga.

Korralduse järgi kehtestatakse pärast eriolukorra lõppemist alates 18. maist 2020. a karantiin kuni tervenemiseni isikule, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus. Samuti sätestatakse karantiin haigega koos elavatele või viibivatele inimestele ning erijuhud, millisel juhul on nendel võimalik kodunt lahkuda. Korraldusega kehtestatav karantiin on vajalik, sest Eestis tuvastatakse jätkuvalt uusi nakatunuid. Piirangute seadmata jätmisel võib nakatumine kiirelt suureneda.

Korralduse nr 170 "Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele“" terviktekst Riigi Teatajas 01.11.2021 seisuga.

Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga piiras Vabariigi Valitsus 15. märtsil 2020. a korraldusega nr 78 ajutiselt Eestisse sisenemise eesmärgil riigipiiri ületamist. Korralduse eesmärk on ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut. Eriolukorra lõppedes on endiselt oht viiruse edasiseks levikuks. Selguse huvides tunnistatakse Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. a korraldus nr 78 kehtetuks ning kehtestatakse kogu regulatsioon tervikuna uuesti, lisades karantiini puudutavad sätted.

Korralduse nr 169 "Riigipiiri ületamise ajutine piiramine ja karantiini kehtestamine riigipiiri ületamisel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARSCoV-2 uue puhangu ennetamiseks" terviktekst Riigi Teatajas.

Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku ohu ennetamiseks, tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks ning Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ piiriületuse järgsete liikumisvabaduse piirangute riiklikuks järelevalveks on piiriületaja kohustatud riigipiiri ületamisel esitama andmeid enda kohta. Andmed tuleb esitada deklaratsioonil. 

Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga otsustas Vabariigi Valitsus kaasata Politsei- ja Piirivalveameti hädaolukorra ajal, mis on seotud nakkushaiguse epideemiaga, Terviseameti ülesannete täitmisse, kuna hädaolukorras ei ole Terviseametil endal piisavalt ressurssi nakkushaiguse COVID-19 epideemilist levikut tõkestada. Kaasamise eesmärk on tagada täidesaatva riigivõimu võimekus nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõhusaks tõkestamiseks.

Korralduse nr 294 „Politsei- ja Piirivalveameti kaasamine Terviseameti ülesannete täitmisesse, mis on seotud nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamisega“  terviktekst Riigi Teatajas.

Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku ohu ennetamiseks, tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks ning Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ piiriületuse järgsete liikumisvabaduse piirangute riiklikuks järelevalveks on piiriületaja kohustatud riigipiiri ületamisel esitama andmeid enda kohta. Andmed tuleb esitada deklaratsioonil. 

Korraldus on antud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 2 punktide 1, 3 ja 4 ning lõike 6, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 1, sotsiaalministri 06.11.2020 määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 3 punkti 2 ja § 5 lõike 1 ning sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ § 16 punkti 2 alusel ning arvestades Terviseameti peadirektori 11.08.2021 korraldusega nr 1.1-15/21/53 „Tervishoiuteenuse osutajate toimepidevuse häirest ning nakkushaiguse COVID-19 epideemiast tingitud hädaolukorra tuvastamine“.

Korralduse terviktekst: 

Korralduse kohaselt on alkohoolse joogi jaemüügi õigus jätkuvalt peatatud müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00. Kooskõlas senise praktikaga pikendatakse käesoleva korraldusega seni kehtinud  alkohoolse joogi jaemüügi õiguse piirangut ja erandeid uueks perioodiks kuni 31. maini 2021. a (kaasa arvatud) koroonaviiruse leviku tõkestamise eesmärgil. Alkoholi tarbimisele suunatud piirangud on põhjendatud, sest alkoholi tarbimine nõrgendab inimese immuunsüsteemi ja seega organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Suurtes kogustes alkoholi tarbimine suurendab ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS) riski, mis on COVID-19 üks raskemaid tüsistusi.

Korralduse nr 152 "Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00" terviktekst Riigi Teatajas.

Korralduse kohaselt on alkohoolse joogi jaemüügi õigus jätkuvalt peatatud müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00. Kooskõlas senise praktikaga pikendatakse käesoleva korraldusega seni kehtinud alkohoolse joogi jaemüügi õiguse piirangut ja erandeid uueks perioodiks kuni 30. aprillini 2021. a (kaasa arvatud) koroonaviiruse leviku tõkestamise eesmärgil. Alkoholi tarbimisele suunatud piirangud on põhjendatud, sest alkoholi tarbimine nõrgendab inimese immuunsüsteemi ja seega organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Suurtes kogustes alkoholi tarbimine suurendab ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS) riski, mis on COVID-19 üks raskemaid tüsistusi.

Korralduse nr 116 "Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00" terviktekst Riigi Teatajas.

Korralduse kohaselt on alkohoolse joogi jaemüügi õigus jätkuvalt peatatud müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kell 22.00 kuni 10.00. Korraldusega pikendatakse seni kehtinud alkohoolse joogi jaemüügi õiguse piirangut ja selle erandeid uueks perioodiks kuni 31. märtsini 2021. a (kaasa arvatud). Piirangute eesmärk on ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut. Alkoholi tarbimisele suunatud piirangud on põhjendatud, sest alkoholi tarbimine nõrgendab inimese immuunsüsteemi ja seega organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Suurtes kogustes alkoholi tarbimine suurendab ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS) riski, mis on COVID-19 üks raskemaid tüsistusi.

Korralduse nr 76 "Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00" terviktekst Riigi Teatajas.

Korralduse kohaselt on alkohoolse joogi jaemüügi õigus endiselt peatatud müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00. Korraldusega pikendatakse seni kehtinud alkohoolse joogi jaemüügi õiguse piirangut ja erandeid uueks perioodiks kuni 28. veebruarini 2021. a (kaasa arvatud). Samuti ühtlustatakse ajavahemikku Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduses nr 282 sätestatud piirangutega, mis on sätestatud meelelahutus- ja toitlustusteenuse osutamise kohta. Piirangute eesmärk on ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut. Alkoholi tarbimisele suunatud piirangud on põhjendatud, sest alkoholi tarbimine nõrgendab inimese immuunsüsteemi ja seega organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Suurtes kogustes alkoholi tarbimine suurendab ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS) riski, mis on COVID-19 üks raskemaid tüsistusi.

Korralduse nr 10 "Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00" terviktekst Riigi Teatajas.

Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt on alkohoolse joogi jaemüügi õigus peatatud müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kella 00.00 kuni 10.00. Sisuliselt pikendatakse seni kehtinud alkohoolse joogi jaemüügi õiguse piirangut ja erandeid uueks perioodiks. Piirangute eesmärk on ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut. Alkoholi tarbimisele suunatud piirangud on põhjendatud, kuna alkoholi tarbimine nõrgendab inimese immuunsüsteemi ja seega organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Suurtes kogustes alkoholi tarbimine suurendab ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS) riski, mis on COVID-19 üks raskemaid tüsistusi

Korralduse nr 412 "Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 00.00 kuni 10.00" terviktekst Riigi Teatajas.

Korraldusega peatatakse alates 25. oktoobrist 2020. a avaliku korra tagamise huvides riigis tervikuna jätkuvalt alkohoolse joogi jaemüügi õigus müügikohtades, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kella 00.00 kuni 10.00. Terviseameti 14. oktoobri 2020. a andmete põhjal lisandus ööpäevaga 40 positiivset testi, viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 43,49. Võrdluseks, 1. augustil 2020. a oli sama näitaja 4,4, 12. septembril 2020. a 22,80. Nakkuse leviku hüppelise tõusu põhjustasid muu hulgas Tartu ja Ida-Viru maakonnas alkoholi müügiga tegelevatest toitlustuskohtadest alguse saanud nakkuskolded. Praegu ei ole uusi nakkusjuhte viimase 14 päeva jooksul registreeritud vaid Järva maakonnas. Haiglaravil on 35 patsienti. Alkoholi tarbimisele suunatud piirangud on põhjendatud, kuna alkoholi tarbimine nõrgendab inimese immuunsüsteemi ja seega organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Suurtes kogustes alkoholi tarbimine suurendab ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS) riski, mis on COVID-19 üks raskemaid tüsistusi.

Korralduse nr 348 "Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 00.00 kuni 10.00" terviktekst Riigi Teatajas.

Eelnõu eesmärk on ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARSCoV-2 levikut. Viimaste nädalate suundumused ja viiruse leviku tõus on näidanud, et kasvanud on viiruse üleriigilise leviku oht. Terviseameti andmete põhjal on 17. septembri 2020. a seisuga viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 25,36. Võrdluseks, 1. augustil 2020. a oli sama näitaja 4,4 ja 15. augustil 2020. a 8,4. Nakkuse leviku hüppelise tõusu on põhjustanud eelkõige Tartu ja Ida-Viru maakonnas alkoholi müügiga tegelevatest toitlustuskohtadest alguse saanud nakkuskolded. Praegu ei ole uusi nakkusjuhte viimase 14. päeva jooksul registreeritud vaid Järva, Valga, Põlva ning Hiiu maakonnas. Peale selle on viimase 14 päeva jooksul lisandunud 31 haigestunud isikut, kelle elukohta ei ole veel kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega määratud. Alkoholi tarbimisele suunatud piirangud on põhjendatud, kuna alkoholi tarbimine nõrgendab inimese immuunsüsteemi ja seega organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Suurtes kogustes alkoholi tarbimine suurendab ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS) riski, mis on COVID-19 üks raskemaid tüsistusi.

Korralduse nr 322 "Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 00.00 kuni 10.00" terviktekst Riigi Teatajas.

Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 Eestis eriolukorra, mis kestab 17. maini 2020. a. Avaliku korra tagamise huvides peatas Vabariigi Valitsus 17. märtsil 2020. a korraldusega nr 80 eriolukorra ajaks alkohoolse joogi jaemüügi õigus riigis tervikuna ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00. Eelnõu eesmärk on ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut. Eriolukorra lõppedes on endiselt oht viiruse edasiseks levikuks. Kuna alkoholi tarvitamine muudab inimese käitumist, sh vähendades ohutaju, soodustades riskikäitumist ning pikendades siseruumides viibimise aega, mis võib suurendada viiruse levikut, siis on põhjendatud, et eriolukorra ajal kehtestatud piirang jätkub ka pärast eriolukorra lõppu. Võrreldes seni kehtinud korraldusega sisulisi muudatusi ei tehta ja alkohoolse joogi jaemüügil jätkub senine kord.

Korralduse nr 171 "Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine riigis tervikuna ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00" terviktekst Riigi Teatajas.

Prefekti korraldusega peatatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigus tulenevalt alkoholiseaduse § 36 lõike 1 punktist 2 eesmärgiga avaliku korra tagamise huvides ennetada ja tõkestada COVID-19 viirushaiguse levikut maakonnas.

Vabariigi Valistuse 13. augusti 2021. a määrusega nr 82 "Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine" kehtestatakse näitlik loetelu meetmetest, mida peetakse paljude inimestega kokkupuutuvate töötajate puhul SARS-CoV-2 riski maandamisel asjakohaseks. Tööandjal on juba alates 1999. aastast kohustus hinnata töökeskkonna riske, sealhulgas bioloogilisi ohutegureid, ning võtta kasutusele proportsionaalsed meetmed nende maandamiseks. Määruse muutmisega lihtsustatakse kolme meetme, vaktsineerimise, COVID-tõendi ja töötajate testimise, kasutamist.

Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 "Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ terviktekst Riigi Teatajas.

Korraldusega täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 18 alapunkte 1 ja 11 , nimetatud kontaktse või suure riskiga tegevusi ning mittekontaktse või väikese riskiga tegevusega spordi, treenimise, huvitegevuse, huvihariduse, täienduskoolituse, täiendõppe valdkondades.

Korralduse tulemusel kohaldatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse pidamisel olevate üldhariduskoolidele ja eraüldhariduskoolidele gümnaasiumiastmes liikumispiirangut ning jätkatakse õpet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud muul viisil (näiteks e-õpe). Piirang puudutab Harju ja Ida-Viru maakonnas asuvaid üldhariduskoole.