Sa oled siin

Avalik kord, politsei ja pääste

  • Põhireegel käitumiseks avalikus kohas

    Avalikus kohas kehtib 2 + 2 reegel – üheskoos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahemaad. Nõue ei kehti koos liikuvate perekondade kohta, kodustes tingimustes ning siis, kui seda ei ole võimalik töö või tegevuse iseloomu tõttu tagada. koos viibiva ja liikuva perekonna kohta või juhul, kui töö või tegevuse iseloomu tõttu ei ole seda mõistlikult võimalik tagada.
     

  • Avalikud koosolekud

    Avalikke koosolekuid võib taas pidada alates 18. maist. Avalik koosolek on inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust ning selle korraldamine ja läbiviimine on sätestatud korrakaitseseadusega.

     

    Alates 18. maist kuni mai lõpuni peetava avaliku koosoleku korraldaja peab tagama, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: a) 2 + 2 reegli järgimine; b) siseruumides tohib olla maksimaalselt 50% täitumus, kuid mitte rohkem kui 10 inimest; c) õues tohib osaleda mitte rohkem kui 100 inimest.

     

    Alates 1. juunist on lubatud avalikku koosolekut siseruumides pidada senisest suurema inimeste hulgaga. Koosoleku korraldaja peab tagama, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: a) 2 + 2 reegli järgimine; b) siseruumides tohib olla maksimaalselt 50% täitumus, kuid mitte rohkem kui 50 inimest; c) õues tohib osaleda mitte rohkem kui 100 inimest.

     

    Alates 1. juulist on avalikud koosolekud lubatud tingimusel, et koosoleku korraldaja tagab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: a) 2 + 2 nõude järgimine; b) siseruumides tohib olla maksimaalselt 50% täitumus, kuid mitte rohkem kui 500 inimest; c) õues mitte rohkem kui 1000 inimest.
     

  • Jumalateenistused, usutalitused

    Alates 10. maist on taas lubatud avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste läbiviimine. Tagatud peab olema: a) 2 + 2 reegli järgimine; b) desinfitseerimisvahendite olemasolu.

     

    Selleks et inimesed saaksid täita isiklikke usulisi vajadusi, on usuliste ühenduste kasutuses olevad kirikud ja muud palve- ja pühakojad olnud avatud isiklikeks külastusteks ka eriolukorra kehtimise ajal, kuid eraviisilisteks talitusteks.
     

 

Eriõigused

Kuidas ära tunda, et mingi libainspektor Terviseametist ei taha mu koju tulla?

Terviseametil ei ole praegu kavas kodukülastusi. Samuti peab iga ametiisik nõudmisel näitama oma töötõendit. Kahtluse korral soovitame helistada häirekeskusesse numbril 112 või häirekeskuse infotelefonil 1247.

Kas ma peaksin teavitama politseid või Häirekeskust, kui ma näen tänaval liikumas haiget inimest?

Igal inimesel, kes on kokku puutunud nakatunuga või külastanud viimastel nädalatel välisriike, tuleb jälgida eeskätt ISE oma tervist ning konsulteerida haigusnähtude ilmnedes viivitamata oma perearstiga. Kõrvalistel inimestel on keerukas või lausa võimatu seda linnapildis hinnata. Seetõttu tasub hoiduda ennatlikest hinnangutest teiste terviseseisundile. Kui märkate tänaval abivajajat, kelle tervis või elu on ohus ja kes vajab kohe meedikute abi, teatage sellest häirekeskusele numbril 112.

Kas politseinik või Terviseameti töötaja võib mind ka tänaval või sõiduteel peatada ja mu tervist kontrollida?

Terviseamet koos politseiga keskendub avalikkuses eestkätt inimeste teavitamisele. Tervisekontrolle tänaval ei tehta. Samas võib tekkida olukordi, kus on vaja haigusnähtudega inimest aidata ja sealhulgas talle kiirabi kutsuda, sellisel juhul minnakse inimesele ikkagi appi.


Liigu värskes õhus, aga hoia 2m vahet teistega

 

Tervislik jalutuskäik, ka koeraga,  tuleb alati kasuks, kui järgida mõistlikku vahemaad teiste inimestega ja vältida rahvarohkeid kohti (sh koerte mänguväljakuid). Õues võiks liikuda kahekesi või perekonnaga ja kinni pidada hügieeninõuetest.


Ära kogune ka sõpradega!

 

Selleks, et ennast ja teisi hoida ning viiruse levikud pidurdada on kõige mõistlikum püsida oma perega. Ära kogune sõpradega looduses ega oma aias. Sõpradega suhtlemisel eelista telefoni ja sotsiaalmeediat.


Tahad aidata?  Hakka abipolitseinikuks.

 

Kui teie ja lähedaste terviseseisund seda lubab (keegi ei ole nakatunud, ega välisriike külastanud viimase kahe nädala jooksul), võite hakata abipolitseinikuks. Abipolitseinikuks astumise kohta täpsem info veebilehel www.abipolitseinik.ee.

 

Kodus püsimine

Kas õhtuti ikka tohib väljas käia või on see keelatud ja politsei võib mind kinni pidada?

Kellaajalisi liikumispiiranguid ei ole kehtestatud. Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Tervislik jalutuskäik tuleb alati kasuks, kui järgida mõistlikku vahemaad teiste inimestega ja pidada kinni hügieeninõuetest.

Kui mul on info, et keegi rikub kodus viibimise kohustust, siis kuhu ma pöördun?

Kui politsei peaks kohale tulema, siis helista numbrile 112. Kui rikkumine toimus juba varem või toimub tulevikus ehk soovid edasi anda info, mis ei vaja kohest reageerimist, siis võta ühendust selle piirkonna politseinikuga, kus sündmus toimus või toimub. Kontaktid on leitavad politsei veebilehel.

Kas lastel on üldse õigus õues käia? Kas noortekampade liikumine on lubatud?

Lastel on õigus õues käia, kui tervis on korras. Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik tagada. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms. Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Kui politsei märkab koosviibimisi või kampades olemist, võib ta need laste ohutuse huvides laiali ajada ja lapsed koju suunata.

 

Kogunemised, liikumispiirangud 

Missugusest inimeste arvust algab avalik kogunemine?

Avaliku koosoleku või üritusena käsitletakse inimeste koosviibimisi avalikus kohas sõltumata inimeste arvust. Avalik koosolek on inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust. Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole koosolek.

Kuidas erineb sunniraha rahatrahvist?

Rahatrahv on karistus inimese poolt toime pandud väärteo eest. Väärtegude (ja ka kuritegude) eest on ette nähtud karistused selleks, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda ka üldiselt – selles nähakse seega ühiskondliku hukkamõistu väljendust. Väärteo ja selle eest määratava rahatrahvi suuruse sätestab seadus. Kui näiteks juht on kiirust ületanud, võib teda karistada toime pandud väärteo eest rahatrahviga. See on ette nähtud liiklusseaduses.

Sunniraha aga ei loeta karistuseks, vaid selle eesmärk on mõjutada inimest talle pandud kohustust täitma. Riikliku järelevalve puhul on tavapärane, et inimesele pannakse ettekirjutusega peale kohustus viia oma tegevus õigusaktidest tulenevate nõuetega kooskõlla (näiteks nõutakse vales kohas ladustatud vanade rehvide minema viimist). Ettekirjutuses nähakse ette ka tähtaeg ning tihti lisatakse ka hoiatus – kui määratud tähtajaks ettekirjutust ei täideta, siis on ametiasutusel õigus kohaldada sunniraha. Sunniraha täpne suurus tuleb selles ettekirjutuses kindlaks määrata. Inimesel (või ettevõtjal) on seega võimalus etteantud tähtaja jooksul kohustus täita – sel juhul sunniraha sisse ei nõuta. Selles väljendubki sunniraha mittekaristuslik iseloom.

Enne sunniraha sissenõudmist tuleb läbi viia järelkontroll, mille käigus kontrollitakse, kas ettekirjutus on täidetud. Kui ei ole, siis peavad ametnikud välja selgitama, mis asjaoludel ettekirjutust ei ole (kas üldse või osaliselt) täidetud. Inimeselt küsitakse üldjuhul tema seisukohti ja põhjendusi. Neid arvesse võttes on ametnikel õigus ettekirjutuses sisalduvat sunniraha määra ka vähendada ja sisse nõuda esialgsest sunnirahast väiksem summa. Summat suurendada ei tohi.

Näiteks on nähtud ette sunniraha 2000 eurot selle eest, kui inimene, kellele on kehtestatud liikumispiirang, eirab koduspüsimise kohustust. Ettevõtjale on võimalik määrata sunniraha kuni 9600 eurot. Mõlema näite puhul antakse kõigepealt hoiatus või väljastatakse ettekirjutus ning teatud aeg reeglite täitmiseks. Sunniraha nõutakse sisse vaid siis, kui inimene või ettevõte oma kohustust jätkuvalt ei täida.

Mida tuleb liikluspiirangu seadmiseks teha?

Kui tee omanik on

  • vald või linn, siis otsustab ta liikluspiirangu seadmise üle ise,
  • riik, siis peab vald või linn esitama liikluspiirangu seadmiseks taotluse Maanteeametile.

Kui luba on olemas, tuleb liikluspiirangu teave avaldada enne piirangu jõustumist

  • Maanteeameti liiklusinfo veebirakenduses,
  • muudes avalikes teabekanalites, näiteks kohalikus ajalehes ja valla või linna veebilehel.

Kas kohalikul omavalitsusel on õigus seada looduskaunites paikades liikluspiiranguid?

Ainuüksi eriolukorra olemasolu ning üleüldine teadmine, et mistahes kohas võivad ringi liikuda viirusesse nakatanud või selle kandjad, ei õigusta kohalikul ega riiklikul tasandil liikumispiirangu kehtestamist. Selleks peavad lisaks olemas olema muud kaalukad tegelikud kontekstipõhised õigustused.

Küll aga on vallal ja linnal teatud juhtudel tõepoolest õigus piirata sõidukite liiklemist kohalikel teedel, kuid seda õigust ei anna ainuüksi eriolukord. Kohalik omavalitsus peab seetõttu põhjalikult kaaluma:

  • kas konkreetses looduskaunis paigas (nt külas, rannas või rabas) valitseb olukord, mis nõuab tee sulgemist või liikumise piiramist;
  • kas piisab olemasolevatest piirangutest ja vajaduse korral ka politsei järelevalvest.

Liikluspiirang on sisuliselt haldusakt ja see tuleb vormistada vastavalt nõuetele. Põhjendused ja õigustused peavad olema kirjalikul kujul olemas ja kõigile teada. Põhjendada tuleb ka piirangu proportsionaalsust. Samuti peab nähtuma, millisel kujul saab piirangut vaidlustada.

Üldiselt peaksid inimesi koroonaviiruse eest kaitsma praegu kogu Eestis kehtivad reeglid:

  • liikuda võib üksi või kahekaupa;
  • teistest inimestest tuleb hoida vähemalt kahe meetri kaugusele, võimaluse korral on soovitatav kanda maski;
  • kauplustes peab olema käte desinfitseerimise võimalus.

Loe liikluspiirangu seadmise kohta liiklusseadusest.

Mida peab kohalik omavalitsus liikluspiirangu seadmisel hindama?

Liikluspiirangu kehtestamise otsuses peab hindama:

  • kas piirang on põhjendatud,
  • milline on selle mõju nii kohalikele elanikele kui ka teistele liiklejatele (näiteks inimestele, kes soovivad pääseda looduskaunisse kohta),
  • kas ei piisa juba kehtivast 2 + 2 reeglist, mille järgi tuleb liikuda üksi või kahekaupa ja hoida teistega vähemalt 2-meetrist vahet.

Millisel juhul tohib liikluspiirangu seada?

Seda tohib teha näiteks

  • inimeste elu ja tervise kaitseks,
  • looduskeskkonna kaitseks,
  • liiklusohutuse tagamiseks,
  • müra, heitgaaside ja tolmu vähendamiseks,
  • teeremondi ajal,
  • pinnase sulamise, tormi- ja vihmakahjustuste jms korral.

Koroonaviiruse levikust tingitud eriolukord ei ole piirangu seadmiseks piisav põhjus. Ei saa kindlalt väita, et viirus levib ka siis, kui looduses liikujad peavad kinni kõikidest ohutusnõuetest.

Kui linn või vald otsustab liikluspiirangu kehtestada, tuleb

  • otsus vormistada kirjalikult,
  • põhjendada piirangu seadmise vajalikkust,
  • esitada arusaadav teave piirangu vaidlustamise võimaluste kohta.

Kuidas tuleb liikluspiirangu seadmisest teavitada?

Liikluspiirangust tuleb teavitada võimalikult paljudes kanalites (ajalehed, televisioon, raadio, veebileht, kiri) järgmiselt:

  • olulise mõjuga liikluspiirangust vähemalt 14 päeva enne selle jõustumist,
  • muust liikluspiirangust vähemalt 1 tööpäev enne selle jõustumist,
  • erakorralistest asjaoludest tingitud liikluspiirangust tuleb erandina teavitada esimesel võimalusel pärast selle jõustumist. Piirangu seadmise põhjendused peavad olema igaühele kättesaadavad.

Kui keegi tunneb, et piirang rikub tema õigusi ja vabadusi, saab ta kuu aja jooksul esitada vaide vallale või linnale või kaebuse halduskohtule.

 

Võimalik nakatumine viirusesse

Kas minule appi tulnud / sündmusele reageeriv päästja võib olla nakatunud?

Kui päästja on haigestunud või nakkusohuga, jääb ta kohe koju. Samuti jäävad koju päästjad, kes võivad olla kokku puutunud nakatunuga.

Kas politsei kasutab praegu isikukaitsevahendeid? Millised vahendid on olemas, mida ei ole, kui palju oleks vaja ja kui palju on puudu? Kas politseinikel on olemas desinfitseerimisvahendid?

Politsei- ja Piirivalveameti eesliinitöötajad kasutavad maske, kindaid ja desinfitseerimisvahendeid. Kõiki loetletud vahendeid jagub neile piisavalt.

Kas sündmusele reageerival politseiametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

Politseinikele on tagatud vajalikud isikukaitsevahendid: kummikindad ja kaitsemaskid, samuti desinfitseerimisvahendid. Kui politseinik puutub kokku haigusnähtudega inimesega, antakse sellele inimesele kaitsemask, et vältida nakkuse levikut.

Kas minule appi tulnud / sündmusele reageeriv politseiametnik võib olla nakatunud?

Haigestunud või haiguskahtlusega politseiametnikud jäävad kohe töölt kõrvale.

Kas sündmusele reageerival päästeametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

Igas päästeautos on kaitsemaskid, kummikindad ja desinfitseerimisvahendid. Ühtlasi puhastatakse sõidukeid ja päästevarustust igapäevaselt. Kõikidele päästjatele on antud ka juhised, kuidas nakkusohtu vältida, kuidas sündmuskohal käituda ning milliseid vahendeid kasutada.

Kuidas ma tean, et kodunõustamist tegev päästeametnik ei ole viirusekandja?

Eriolukorra ajaks olid kodunõustamised peatatud, alates 18. maist jätkab Päästeamet kodunõustamistega vähendatud mahus. Kodunõustamisel jälgitakse kõiki hügieenireegleid ja distantsihoidmist, ühtlasi on inimesel alati õigus kodunõustamisest keelduda.

 

Kas politseinikud ja päästjate tavapärane töö jätkub?

Praeguse olukorraga seoses liigub palju igasuguseid kõlakaid, valeinfot jne. Kas valeinfo levitamine on Eestis karistatav?

Jah, on karistatav. Karistusseadustiku (KarS § 262 lg 1) ja korrakaitseseaduse (KorS § 55 lg 1 p 2) koosmõjul võib teadliku valeinfo levitamise eest karistada kas rahatrahvi või arestiga. Karistusseadustik keelab rikkuda avalikku korda. Avaliku korra rikkumisena käsitletakse muu hulgas hirmutamist ja ähvardamist. Teadlik valeinfo levitamine on üks hirmutamise ja ähvardamise viise ning selletõttu karistatav avaliku korra rikkumisena. Loe lähemalt ka õigusteadlase Jaan Ginteri artiklit ajalehes Postimees.

Kas politsei ikka endiselt tegeleb kiirusemõõtmistega ka?

Politsei jätkab praegu kõiki oma töid turvalisuse tagamisel, sealhulgas liiklusjärelevalvet.

Kas politsei tuleb mulle appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

Jah, politsei tuleb appi, kui ohus on teie elu, tervis või vara. Hädaabinumbri kaudu politseiväljakutset tehes mainige, et teie või teie lähedane on nakatunud koroonaviirusega, siis teab politsei sellega väljakutsele reageerides arvestada.

Kas päästeamet tuleb mulle õnnetuse korral appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

Kui olete väga raskelt haigestunud, andke häirekeskusele telefonil 112 kindlasti sellest teada. Lisaks päästjatele saadetakse teile appi ka kiirabi. Abi tagame kindlasti kõikidele abivajajatele.

Kas päästetöös toimub muudatusi? Kas on karta, et päästjad ei pruugi jõuda enam nii kiiresti appi?

Päästeamet ei ole teinud päästetöös muudatusi ning päästetööd jätkuvad. Alati reageeritakse väljakutsetele, kui vahetus ohus võib olla inimeste elu, tervis ja vara.

Viiruse leviku piiramiseks peatas Päästeamet ajutiselt kodunõustamised ja ohutusjärelevalve inspektorite vastuvõtud. Alates 18. maist jätkuvad ohutusjärelevalve kontrolli teenused ja vähendatud mahus kodunõustamised. See tähendab, et kodunõustamisi tehakse vaid seal, kus see on hädavajalik, ning kindlasti ei lähe me riskirühma kuuluva inimese juurde. Kemikaali- ja tuleohutusjärelevalve kontrollidega jätkatakse kus vaja, välja arvatud neis hoonetes, mis on viiruse leviku takistamiseks suletud. Edasi liigub ka projekt „Kodud tuleohutuks“ – õigupoolest on projektiga kogu aeg tööd tehtud, kuid nüüd saab minna edasi kodudes tehtavate tööde juurde.

Kas Läti päästjad võivad sõita appi ka üle piiri Eesti territooriumile?

Lõunanaabrite päästjad võivad meile endiselt vajadusel appi sõita. Seda eeldusel, et neil endil piisavalt vaba ressurssi on.

 

Alkoholimüük

Miks alkoholimüügitingimusi piiratakse?

Piirang aitab ära hoida võimalikke alkoholi tarbimisega liialdamise juhtusid nagu näiteks tervisekahjude põhjustamist, erinevate süütegude toimepanemist, teistele või riigi varale kahju tekitamist ja joobes juhtimisega seonduvate liiklusõnnetuste toimepanemist. Loodame, et alkoholist tingitud väljakutsete arv politseile ja kiirabile antud piiranguga langeb või vähemalt püsib stabiilsena. Siis saab rohkem ressurssi suunata koroonaviirusest tingitud olukordade lahendamisele.

Kuidas on piiratud alkoholimüük?

Kuni 1. juunini on ühtlustatud alkoholi müügitingimused sarnaseks toidupoodidega, mis tähendab, et näiteks restoranides, kõrtsides, baarides ja teistes toitlustus- ning majutusasutustes ei ole võimalik öösel ja hommikul ehk alates kella 22-st kuni kella 10-ni alkoholi osta.

Kas alkoholimüügipiirang kehtib ka lennujaamades ja sadamates või vee ja õhusõiduki pardal?

Ei, piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatavate vee- või õhusõidukite pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja sadama julgestuspiirangu alal asuvale müügikohale.

 

Vabatahtlikuks hakkamine

Kas saan vabatahtlikuna kaasa lüüa? Astuda abipolitseinikuks?

Parim abi korrakaitseasutustele ja kõigile teistele on see, kui väldite asjatut liikumist rahvarohketes kohtades, järgite hügieeninõudeid ning jagate ka oma lähedastele asjakohast infot. Kui siiski on soov vabatahtlikuna panustada korrakaitsesse ning teie ja lähedaste terviseseisund seda lubab (keegi ei ole nakatunud ega viimase kahe nädala jooksul välisriike külastanud), siis on abipolitseinikuks astumise kohta täpsem info veebilehel https://www.abipolitseinik.ee.

Kes ei soovi abipolitseinikuks hakata, aga soovivad teistlaadi abi pakkuda, registreeritakse prefektuuride koordinaatorite poolt. Kui PPA-l tekib vajadus neid kaasata, siis võetakse abipakkujaga ühendust. Selleks pannakse üles teadaanne Vabatahtlike Värava veebilehele https://www.vabatahtlikud.ee.

Kas saan vabatahtliku päästjana kaasa lüüa?

Praegu on parim abi päästjatele see, kui väldite asjatut liikumist rahvarohketes kohtades, järgite hügieeninõudeid ja koduseid tuleohutusnõudeid ning jagate ka oma lähedastele asjakohast infot. Vabatahtliku päästega liitumise kohta saab lugeda rohkem Päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee.

Kas vabatahtlikud päästjad omavad sama väljaõpet ja varustust kui kutselised päästjad?

Vabatahtlike päästjate väljaõpe ja varustus erineb kutseliste päästjate väljaõppest ja varustusest. Väljakutse puhul saadetakse päästesündmusele just selle sündmuse lahendamiseks vajalike oskuste ja varustusega päästjad, olgu nad siis kutselised, vabatahtlikud või hoopis kutselistest ja vabatahtlikest koosnev päästemeeskond.

 

Viimati uuendatud: 22. mai 2020