Sa oled siin

Eriolukord 12.03 - 17.05 2020

Millal võib hakata uuesti avalikke koosolekuid pidama?

Avalikke koosolekuid võib taas pidada alates 18. maist.

Kuni mai lõpuni peetava avaliku koosoleku korraldaja peab tagama, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 10 inimese;
  • õues tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juunist on lubatud pidada avalikku koosolekut siseruumis suurema inimeste hulgaga. Korraldaja peab tagama, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 50 inimese;
  • õues tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juulist kasvab lubatud inimeste hulk veelgi. Avalik koosolek on lubatud tingimusel, et korraldaja tagab, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 500 inimese;
  • õues tohib olla kuni 1000 inimest.

Sõltumata koosoleku ajast tuleb avalikul koosolekul täita 2 + 2 reeglit.

Kust ma leian teavet eriolukorraga kaasnevate muudatuste kohta?

Põhiteavet leiad korduma kippuvate küsimuste lehelt kkk.kriis.ee, mida luuakse eri ametite koostöös ja mis uueneb iga päev.

Lehel suhtleb Sinuga ka vestlusrobot Suve, kellelt saad eriolukorraga seotud küsimusi küsida. Suve räägib praegu eesti ja inglise keeles. Peagi hakkab ta ka vene keeles suhtlema. Suve põhineb tehisintellektil ja teda on õpetatud korduma kippuvate küsimuste põhjal.

Vestlusroboti idee sai teoks tänu Eesti iduettevõtluskogukonna, Garage48 ja Accelerate Estonia häkatonile "Hack the Crisis".

Häirekeskuse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247) jagab teavet koroonaviiruse leviku ja eriolukorra kohta.

Telefon töötab ööpäev läbi kolmes keeles (eesti, vene, inglise) ja on helistajatele tasuta. Sellelt numbrilt ei saa meditsiinialast konsultatsiooni.

Tervisenõu küsige numbrilt 1220, kus kõnele vastavad meditsiiniväljaõppega inimesed.

Millised piirangud jäävad veel kehtima pärast eriolukorra lõppu, st alates 18. maist?

Kehtima jäävad järgmised piirangud, mis on vajalikud tervise hoidmise ja viiruse leviku tõkestamise seisukohast:

  1. Kehtib 2 + 2 reegel.
  2. Koroonadiagnoosiga inimesed ja nende lähikontaktsed peavad püsima isolatsioonis.
  3. Koroonadiagnoosiga inimesel, kes viibib hooldekodus, on keelatud puutuda kokku teiste inimestega, välja arvatud hooldekodu töötajate ja meditsiinitöötajatega.
  4. Toitlustusasutused võivad olla lahti ja alkoholi tohib müüa kuni kella 22ni.
  5. Lubatud ei ole pealtvaatajatega spordivõistlused.
  6. Suletud on ööklubid, vesipiibukohvikud, täiskasvanute klubid jms meelelahutuskohad.
  7. Kasiinod ja mänguautomaatide saalid on suletud kuni 1. juunini, pärast mida võib need avada kui on tagatud 2+2 reegli täitmine ning ruumides kuni 50%-line täituvus. Samuti ei või olla ruumis rohkem kui 50 inimest.
  8. Tallinna-Stockholmi laevaliinil ei toimu kruiisi- jm huvireise.
  9. Kehtivad riigipiiri ületamise piirangud, välja arvatud erisused Läti, Leedu ja Soomega.
  10. Inimestel, kes on saabunud Eestisse välismaalt, on kohustus viibida 14 päeva isolatsioonis (välja arvatud erisused Läti, Leedu ja Soomega).

Valitsus vaatab piirangute vajaduse regulaarselt üle.


Ära usu informatsiooni, mis ei ole ametlikult kinnitatud

 

Internetis on liikvel palju tõendamata informatsiooni koroonaviiruse kohta. Enne kui informatsiooni põhjal oma käitumist muudad, kontrolli algallikat. Eelista avaliku sektori ja teadusasutuste poolt kinnitatud informatsiooni.


Teavita valeinformatsioonist

 

Koroonaviiruse pidurdamiseks peame takistama valeinformatsiooni levikut.  Kirjuta covid19[at]riigikantselei[dot]ee, kui leiad sotsiaalmeediast informatsiooni, mis tundub vale.


Selgita  eakatele, mis on eriolukord

 

Paljude eakateni jõudva informatsiooni hulk on piiratud ning riskigruppi kuulumise tõttu on nende mure suur. Selgita neile, mis on eriolukord ning kuidas viirusesse nakatumist vältida. Rõõmustad neid ka lihtsalt lobisemise ja seltsiks olemisega.

 

Piirangud, rakendatavad meetmed

Kas eriolukorra ajal on antud ka juhis, mitu inimest võib autos olla?

Nagu mujal, tuleb ka autoga sõites lähtuda samamoodi üldistest juhistest, mille kohaselt ei viibi koos rohkem kui 2 inimest ja hoitakse piisavalt vahet. Mõistagi kehtib ka siin erand perekondadele.

Miks valitsus ei avalikusta eriolukorrast tingitud hangete üksikasjalikku sisu?

Avalikkuse huvi hangete vastu on mõistetav, sest tegu on meie ühise maksuraha kasutamisega.

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus on jõudnud maailma turuolukorda analüüsides järeldusele, et praegu ei ole mõistlik avaldada üksikasjalikku teavet hangete kohta, sest kriisi ajal on maailmas tugev konkurents tarnete saamiseks ja riik ei soovi tarnetest ilma jääda.

Seda lähenemist toetab ka avaliku teabe seadus, mis ütleb, et riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht võib tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mis puudutab riigikaitseülesannete täitmist, hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu moodustamist ning selleks vahendite muretsemist.

See on võimalik juhul, kui teabe avalikuks tulek võib takistada varu moodustamist, nagu näiteks praegu isikukaitsevahendite puhul. Need tarned on väga tähtsad eesliinil tegutsevatele arstidele, õdedele, politseinikele, päästjatele ja ka kodanikele.

Kuna oht tarnetest ilma jääda on suur, ei avaldata praegu kogu teavet. Kui tarned on laekunud ja eriolukord laheneb, jagatakse edaspidi taas täpsemat teavet.

Kus saab tutvuda eriolukorda puudutavate õigusaktidega? Kas need on saadaval ka vene ja inglise keeles?

Eriolukorda käsitlevad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja avalehel, kust leiab kõik õigusaktid otselinkidena.

Vabariigi Valitsuse aktid ja eriolukorra juhi korraldused avaldatakse kohe, kui need on riigikantseleist esitatud, muudatuste korral ajakohases ja kehtivas sõnastuses.

Uuemate aktide juures on märge „Uus“. Igast uuest eriolukorda käsitlevast õigusaktist antakse teada ka Riigi Teataja Facebooki lehel.

Kõik õigusaktid tõlgitakse vene ja inglise keelde. Venekeelseid õigusakte saab lugeda lehelt Чрезвычайное положение ja ingliskeelseid lehelt Emergency Situation.

Nii eestikeelseid akte kui ka tõlkeid uuendatakse pidevalt. Muudatused avaldatakse terviktekstina uues sõnastuses.

Lisainfot saab küsida e-posti aadressil ert[at]riigiteataja[dot]ee.

Kas valitsus valmistub piirama inimõigusi ja sõnavabadust?

Valitsus ei valmistu piirama inimõigusi ja sõnavabadust.

Eesti kaitseb ka eriolukorras inimeste põhiõigusi ja tagab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ette nähtud õigused.

Ühtlasi täidab valitsus korrektselt oma teavitamiskohustusi.

Vabariigi valitsus kuulutas 12. märtsil seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse leviku laienemisega Eestis välja eriolukorra (esialgu 1. maini 2020). 24. aprillil pikendas valitsus eriolukorda 17. maini (kaasa arvatud) 2020.

Sellega seoses on Eestis piiratud liikumist riigis ja üle riigipiiri, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, seatud suhtluspiiranguid jne.

Tegemist on olukorraga, mis vastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale, mistõttu Eesti teavitas 20. märtsil Euroopa Nõukogu astutud sammudest. Samuti teavitati sellest, et Eesti jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmist.

Teavituse eesmärk on tagada, et võimalike kohtuvaidluste puhul hiljem on Euroopa Inimõiguste Kohus teadlik Eestis kehtestatud eritingimustest (näiteks kogunemisvabaduse piiramistest) ning lähtub Eesti kohtutega samadest alustest.

Eriolukorra meetmete rakendamine ja Euroopa Nõukogu teavitamine ei vabasta Eestit põhiõiguste järgimisest. Me oleme demokraatlik riik ja seda eriolukord ei muuda. Ka kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja olukorrast lähtuvad.

Eesti riik järgib ka eriolukorras kehtivaid seadusi ning tagab inimeste põhiõiguste kaitse.

Vaata Eesti suursaadiku teavitust.

NB! Eesti suursaadik Euroopa Nõukogu juures teavitas 16. mail Euroopa Nõukogu peasekretäri koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra lõpetamisest Eestis ning artikkel 15 alusel esitatud derogatsiooni lõppemisest seoses eriolukorra lõpuga. Teatised tehakse kättesaadavaks Välisministeeriumi kodulehel: https://www.vm.ee/ ja https://vm.ee/et/valisministeeriumi-kohustused-rahvusvaheliste-organisatsioonide-ees-eriolukorra-meetmetest.

 

 

Valitsuskomisjon

Millega tegeleb 12. märtsil loodud valitsuskomisjon?

  1. märtsil moodustas valitsus komisjoni koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning rahvatervise ja majandusprobleemide lahendamiseks.

Komisjoni eesmärk:

  • tagada viiruse levikuga seotud olukordade lahendamine,
  • korraldada riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste koostööd,
  • koordineerida ressursside kasutamist.

Komisjonil on õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt teavet ülesannete täitmise kohta.

Millal ja kui sageli valitsuskomisjon koos käib?

Valitsuskomisjon käib koos vastavalt vajadusele.

Neljapäeviti pärast valitsuse istungit toimub komisjoni laiendatud koosolek ning sellest võtavad osa kõik valitsuse liikmed.

Kes kuuluvad valitsuskomisjoni?

Komisjoni tegevust juhib peaminister.

Komisjoni liikmed on: justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister, välisminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ning riigisekretär. Vajaduse korral kaasab komisjon oma töösse lisaliikmeid.

Senine töörühm, mida juhtis sotsiaalminister, andis töö üle valitsuskomisjoni abistavale meeskonnale, kuhu kuuluvad ministeeriumite ja ametite esindajad.

Teadusnõukoda

Mida teeb valitsuskomisjoni juurde moodustatud teadusnõukoda?

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 20. märtsil kokku teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuskomisjoni jaoks eksperdiinfot.

Teadusnõukoda hindab muu hulgas seda, kuidas kehtivad piirangud viiruse levikut tõkestavad ja tõrjuvad.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Nõukoja liikmed on:

  • Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel,
  • Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving,
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla,
  • Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits.

 

 

 

Kohalik võim

Kuidas tuleb pidada eriolukorras linna- ja vallavolikogu ning linna- ja vallavalitsuse istungeid?

Inimeste tervise kaitseks on valitsus keelanud eriolukorras korraldada avalikke kogunemisi, koosolekuid ja üritusi.

Seetõttu soovitame ka linnavolikogu ja -valitsuse istungite, volikogu komisjonide istungite või muude kohalike omavalitsuste töövormide puhul vältida eriolukorra ajal vahetuid kohtumisi.

Soovitame kohalikel omavalitsustel rakendada istungite pidamisel elektroonilisi töövorme, samuti kaaluda kaugtöö võimalust.

Kohalik omavalitsus võib oma töö korraldamiseks teha otsuse

  • pidada volikogu ja valitsuse istungeid elektrooniliselt,
  • kuulutada volikogu istung kinniseks,
  • jätta volikogu istungid ära, kui see on võimalik.

Samas tuleb tagada, et valla- või linnaeelarve võetaks eelarveaasta kolme esimese kuu jooksul vastu ja et volikogu jääb tegutsemisvõimeliseks.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) ei piirata volikogu istungite pidamist elektrooniliselt, kas infosüsteemi VOLIS, Skype’i või mõne muu rakenduse kaudu.

KOKSi järgi peavad volikogu istungid olema avalikud. Elektroonilise istungi pidamisel saab avalikustamise nõude täita ka sellega, kui osalised on pildi ja häälega tuvastatavad (nt Skype’is) ning istungit kantakse reaalajas üle.

Volikogul on õigus kuulutada istungi arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui küsimusega seotud andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Sel juhul avalikku ülekannet istungist tegema ei pea.

Volikogu istungite täpsem kord nähakse ette iga volikogu töökorraga. Erandkorras saab volikogu istungit elektrooniliselt pidada ka ilma volikogu töökorrast tuleneva volituseta.

Lisainfot leiad omavalitsuste portaalist: https://omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-eriolukorras/.

Küsi täpsemat infot KOKSi rakendamise kohta eriolukorras meiliaadressil repo[at]fin[dot]ee.

 

.

 

Viimati uuendatud: 20. mai 2020