Sa oled siin

Avaleht Eriolukord

Eriolukord

Miks on Eestis eriolukord ja mida see tähendab?

  1. märtsil 2020 kuulutas valitsus esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra ning moodustas komisjoni, et tõkestada koroonaviiruse levikut ja lahendada rahvatervise ning majanduse probleeme.

Eriolukord kuulutatakse välja juhul, kui:

  • tegemist on nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorraga,
  • vaja on rakendada eriolukorra juhtimiskorraldust ja meetmeid.

Valitsuse eesmärk:

  • tõkestada COVID-19 edasist levikut Eestisse,
  • tõkestada COVID-19 levikut Eestis,
  • tagada tervishoiusüsteemi toimetulek COVID-19 tõrje ja raviga,
  • vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust COVID-19 leviku tõkestamisel ja ravil,
  • tagada inimeste toimetulek COVID-19 tulenevate kaudsete mõjudega,
  • tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.

Miks on vaja viirust tõkestada?

Viiruse levik on keeruline nähtus, mis mõjutab tugevalt Eesti elu. Sellega tegelemine nõuab suurt tähelepanu.

Meil tuleb hoida inimeste tervist ja leevendada majandusraskusi.

Peame käituma vastutustundlikult ja kaitsma iseend ja oma lähedasi. Eriti peame kaitsma eakaid, nõrgema tervise ja krooniliste haigustega inimesi, kellele viirus võib olla kõige ohtlikum.

Valitsus tänab kõiki inimesi, asutusi ja organisatsioone, kes juhiseid täidavad ning riigile ja oma lähedastele abi pakuvad.

Valitsus töötab välja lahendusi, et kaugtöö ja asutuste ajutise sulgemise mõju majandusele oleks võimalikult väike.

Kust ma leian teavet eriolukorraga kaasnevate muudatuste kohta?

Põhiteavet leiad siit korduma kippuvate küsimuste lehelt, mida luuakse eri ametite koostöös ja mis uueneb iga päev.

Siin lehel suhtleb Sinuga ka vestlusrobot Suve, kellelt saad eriolukorraga seotud küsimusi küsida. Suve räägib praegu eesti ja inglise keeles. Peagi hakkab ta ka vene keeles suhtlema. Suve põhineb tehisintellektil ja teda on õpetatud korduma kippuvate küsimuste põhjal.

Vestlusroboti idee sai teoks tänu Eesti iduettevõtluskogukonna, Garage48 ja Accelerate Estonia häkatonile "Hack the Crisis".

Häirekeskuse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247) jagab teavet koroonaviiruse leviku ja eriolukorra kohta.

Telefon töötab ööpäev läbi kolmes keeles (eesti, vene, inglise) ja on helistajatele tasuta. Sellelt numbrilt ei saa meditsiinialast konsultatsiooni.

Tervisenõu küsige numbrilt 1220, kus kõnele vastavad meditsiiniväljaõppega inimesed.

Kas eriolukord mõjutab elatiste maksmist?

Eriolukord ei pruugi tähendada, et lapsega seotud kulud oleks vähenenud. Pigem võib see olla vastupidi – lapsed on rohkem kodus ja võrreldes senisega võivad toidukulud olla suuremad. Tuleb arvestada sellega, et kriisi ajal võib olla vähenenud ka last peamiselt kasvatava vanema sissetulek.

Probleemide või sissetuleku vähenemise korral peaksid vanemad proovima omavahel kokku leppida. Kui see ei ole võimalik, tuleb käituda vastavalt sellele, kuidas on elatis välja mõistetud.

Loe lähemalt Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Kas on kokku lepitud, kui palju peab haigus taanduma, et piiranguid hakataks vähendama? Mille alusel seda otsustatakse -- kas haigestumise kasvutempo languse, nakatunute tervenemise vm põhjal?

See otsus tehakse erinevate hinnangute ja mudelite põhjal.

Kõige olulisem on hoida tervishoid toimivana. Selle nimel pingutame me iga päev.

Riigikantseleis moodustati 27. märtsil planeerimisrühm, mille üks ülesanne on koostada eriolukorrast väljumise strateegia.

Strateegia koostamisega on algust tehtud ja esimest versiooni tutvustatakse valitsuskomisjonile 14. aprillil.

Valitsus on kokku kutsunud ka koroonaviiruse tõrje teadusnõukoja, mille ülesanne on anda valitsuskomisjonile otsuste langetamiseks eksperdiinfot ja teha tulevikuprognoose.

Mis saab siis, kui valitsuse liikmetest suur hulk nakatub? Kas on olemas selleks ettevalmistatud inimesed, kes võtavad valitsusliikmete töö üle?

Valitsuse tööks vajalik tugi on igakülgselt tagatud, kuid täpseid plaane me avaldada ei saa.

Valitsus saab otsuseid vastu võtta ka elektrooniliselt ning riigikantselei tagab valitsusele kogu vajaliku toe ja pildi olukorrast.

Kontoris on kohapeal ainult need inimesed, kelle puhul see on vältimatu.

Kaugtööks on olemas kõik vajalikud vahendid ja vajaduse korral töötatakse vahetustega.

Millised meetmeid eriolukorras kasutatakse?

Eriolukord võimaldab kasutada järgmisi meetmeid:

  • kehtestada viibimise keeld ja muud liikumispiirangud. Inimesi saab kohustada eriolukorra piirkonnast lahkuma;
  • avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud eriolukorra piirkonnas;
  • kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjus on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise ja lisaeelarve eelnõu algatamise kohta;
  • kulude katmiseks saab kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid.

Selleks, et tõkestada viiruse levikut, on oluline järgida valitsuse ja teiste ametkondade korraldusi.

Valitsus otsustas keelata avalikud kogunemised ja viia koolid kaugõppele, kehtestas sanitaarkontrolli piiridel ning sulges kultuuri- ja spordiasutused 1. maini 2020.

Alates 25. märtsist tuleb avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms.

Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Alates 27. märtsist on eriolukorra juhi korraldusel suletud kaubanduskeskused. Avatuks jäävad seal toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid vastava kaardi alusel.

Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.

Teistes poodides tuleb liikuda kas üksi või kahekesi ning hoida vähemalt 2 meetrit vahet. Sisse- ja väljapääsude juurde tuleb panna desinfitseerimisvahendid. Poed peavad seda tagama.

Söögikohad ja baarid tuleb õhtul kell 22 sulgeda, toidu kaasamüük ja kojuvedu võib pärast kl 22 jätkuda.

Suletud on ka meelelahutuskohad (näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid).

Kus saab tutvuda eriolukorda puudutavate õigusaktidega? Kas need on saadaval ka vene ja inglise keeles?

Eriolukorda käsitlevad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja avalehel, kust leiab kõik õigusaktid otselinkidena.

Vabariigi Valitsuse aktid ja eriolukorra juhi korraldused avaldatakse kohe, kui need on riigikantseleist esitatud, muudatuste korral ajakohases ja kehtivas sõnastuses.

Uuemate aktide juures on märge „Uus“. Igast uuest eriolukorda käsitlevast õigusaktist antakse teada ka Riigi Teataja Facebooki lehel.

Kõik õigusaktid tõlgitakse vene ja inglise keelde. Venekeelseid õigusakte saab lugeda lehelt Чрезвычайное положение ja ingliskeelseid lehelt Emergency Situation.

Nii eestikeelseid akte kui ka tõlkeid uuendatakse pidevalt. Muudatused avaldatakse terviktekstina uues sõnastuses.

Lisainfot saab küsida e-posti aadressil ert[at]riigiteataja[dot]ee.

Kas valitsus valmistub piirama inimõigusi ja sõnavabadust?

Valitsus ei valmistu piirama inimõigusi ja sõnavabadust.

Eesti kaitseb ka eriolukorras inimeste põhiõigusi ja tagab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ette nähtud õigused.

Ühtlasi täidab valitsus korrektselt oma teavitamiskohustusi.

Vabariigi valitsus kuulutas 12. märtsil seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse leviku laienemisega Eestis välja eriolukorra, mis kehtib 1. maini 2020.

Sellega seoses on Eestis piiratud liikumist riigis ja üle riigipiiri, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, seatud suhtluspiiranguid jne.

Tegemist on olukorraga, mis vastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale, mistõttu Eesti teavitas 20. märtsil Euroopa Nõukogu astutud sammudest. Samuti teavitati sellest, et Eesti jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmist.

Teavituse eesmärk on tagada, et võimalike kohtuvaidluste puhul hiljem on Euroopa Inimõiguste Kohus teadlik Eestis kehtestatud eritingimustest (näiteks kogunemisvabaduse piiramistest) ning lähtub Eesti kohtutega samadest alustest.

Eriolukorra meetmete rakendamine ja Euroopa Nõukogu teavitamine ei vabasta Eestit põhiõiguste järgimisest. Me oleme demokraatlik riik ja seda eriolukord ei muuda. Ka kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja olukorrast lähtuvad.

Eesti riik järgib ka eriolukorras kehtivaid seadusi ning tagab inimeste põhiõiguste kaitse.

Vaata Eesti suursaadiku teavitust.

Kas eriolukord mõjutab elatiste maksmist?

Eriolukord ei pruugi tähendada, et lapsega seotud kulud oleks vähenenud. Pigem võib see olla vastupidi – lapsed on rohkem kodus ja võrreldes senisega võivad toidukulud olla suuremad. Tuleb arvestada sellega, et kriisi ajal võib olla vähenenud ka last peamiselt kasvatava vanema sissetulek.

Probleemide või sissetuleku vähenemise korral peaksid vanemad proovima omavahel kokku leppida. Kui see ei ole võimalik, tuleb käituda vastavalt sellele, kuidas on elatis välja mõistetud.

Loe lähemalt Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Kas eriolukord muudab vanemate ja laste vahelise suhtlemise korda?

Suhtluskorra kokkulepped ja seda puudutavad kohtumäärused kehtivad ka eriolukorras.

Nende täitmisel tuleb lähtuda eriolukorra piirangute eesmärgist. Kui teine vanem või mõni tema pereliige on haige või haiguskahtlusega, siis tuleks vältida nendega kokku puutumist.

Ka vanem, kelle juures lapsed on, peaks lastega kokkupuudet võimaluse korral vältima.

Igal juhul tuleb järgida eriolukorra reegleid ehk haiged ja haiguskahtlusega inimesed peavad olema eraldatud kaks nädalat või kuni tervenemiseni ning vältima kokkupuudet teiste inimestega, sh oma lastega.

Loe lisaks Justiitsministeeriumi kodulehelt.

 

 

Valitsuskomisjon

 

Millega tegeleb 12. märtsil loodud valitsuskomisjon?

  1. märtsil moodustas valitsus komisjoni koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning rahvatervise ja majandusprobleemide lahendamiseks.

Komisjoni eesmärk:

  • tagada viiruse levikuga seotud olukordade lahendamine,
  • korraldada riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste koostööd,
  • koordineerida ressursside kasutamist.

Komisjonil on õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt teavet ülesannete täitmise kohta.

Millal ja kui sageli valitsuskomisjon koos käib?

Valitsuskomisjon kohtub kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval.

Neljapäeviti pärast valitsuse istungit toimub komisjoni laiendatud koosolek ning sellest võtavad osa kõik valitsuse liikmed.

Kes kuuluvad valitsuskomisjoni?

Komisjoni tegevust juhib peaminister.

Komisjoni liikmed on: justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister, välisminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ning riigisekretär. Vajaduse korral kaasab komisjon oma töösse lisaliikmeid.

Senine töörühm, mida juhtis sotsiaalminister, andis töö üle valitsuskomisjoni abistavale meeskonnale, kuhu kuuluvad ministeeriumite ja ametite esindajad.

Teadusnõukoda

Mida teeb valitsuskomisjoni juurde moodustatud teadusnõukoda?

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 20. märtsil kokku teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuskomisjoni jaoks eksperdiinfot.

Teadusnõukoda hindab muu hulgas seda, kuidas kehtivad piirangud viiruse levikut tõkestavad ja tõrjuvad.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Nõukoja liikmed on:

  • Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel,
  • Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving,
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla,
  • Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits.

Rahandusministri majandustöörühm

Kas rahandusministri majandustöörühm jätkab tööd? Millised meetmed kasutusele võetakse?

Rahandusminister Martin Helme majandustöörühm jätkab tööd.

Töörühma kuuluvad peale rahandusministri ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu ning Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Töörühmas osalevad eksperdid majandus- ja kommunikatsiooni- ning rahandusministeeriumist, Riigikantseleist ja Eesti Pangast.

Tööhõive teemal võtab töörühmast osa sotsiaalminister Tanel Kiik.

Riik valmistab ette majandusmeetmeid, millega toetada raskustes ettevõtteid. Lühiajalise meetmete paketi kohta saad lugeda rubriigist „Majandus, ettevõtlus“.

 

 

 

Kohalik võim ja eriolukord

Kuidas tuleb pidada eriolukorras linna- ja vallavolikogu ning linna- ja vallavalitsuse istungeid?

Inimeste tervise kaitseks on valitsus keelanud eriolukorras korraldada avalikke kogunemisi, koosolekuid ja üritusi.

Seetõttu soovitame ka linnavolikogu ja -valitsuse istungite, volikogu komisjonide istungite või muude kohalike omavalitsuste töövormide puhul vältida eriolukorra ajal vahetuid kohtumisi.

Soovitame kohalikel omavalitsustel rakendada istungite pidamisel elektroonilisi töövorme, samuti kaaluda kaugtöö võimalust.

Kohalik omavalitsus võib oma töö korraldamiseks teha otsuse

  • pidada volikogu ja valitsuse istungeid elektrooniliselt,
  • kuulutada volikogu istung kinniseks,
  • jätta volikogu istungid ära, kui see on võimalik.

Samas tuleb tagada, et valla- või linnaeelarve võetaks eelarveaasta kolme esimese kuu jooksul vastu ja et volikogu jääb tegutsemisvõimeliseks.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) ei piirata volikogu istungite pidamist elektrooniliselt, kas infosüsteemi VOLIS, Skype’i või mõne muu rakenduse kaudu.

KOKSi järgi peavad volikogu istungid olema avalikud. Elektroonilise istungi pidamisel saab avalikustamise nõude täita ka sellega, kui osalised on pildi ja häälega tuvastatavad (nt Skype’is) ning istungit kantakse reaalajas üle.

Volikogul on õigus kuulutada istungi arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui küsimusega seotud andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Sel juhul avalikku ülekannet istungist tegema ei pea.

Volikogu istungite täpsem kord nähakse ette iga volikogu töökorraga. Erandkorras saab volikogu istungit elektrooniliselt pidada ka ilma volikogu töökorrast tuleneva volituseta.

Lisainfot leiad omavalitsuste portaalist: [omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-eriolukorras/].

Küsi täpsemat infot KOKSi rakendamise kohta eriolukorras meiliaadressil repo[at]fin[dot]ee.

Kust saab kohaliku omavalitsuse esindaja kõige värskemat infot valitsuste otsuste rakendamise kohta?

Kohalikud omavalitsused saavad infot vabariigi valitsuse otsuste ja nende rakendamise kohta regionaalsetest kriisikomisjonidest. Samuti on info kohaliku omavalitsusega seotud erinevate teemade kohta saadaval rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/koroonaviiruse-korduma-kippuvad-kusimused .

Kuidas menetleda eriolukorras kohalike omavalitsuste planeeringuid?

Eriolukorras planeeringute menetlemise kohta leiab teavet portaalist planeerimine.ee.

 

.

 

Viimati uuendatud: 3. aprill 2020