Sa oled siin

Ettevaatusabinõud, pindade puhastamine, desinfitseerimisvahendid

Millal tuleb käsi pesta?

Käsi tuleb pesta:

  • enne töö alustamist;
  • enne kuumtöödeldud või valmistoidu käitlemist;
  • pärast kuumtöötlemata toidu käitlemist või valmistamist;
  • pärast jäätmete käitlemist;
  • pärast koristamist;
  • pärast tualeti kasutamist;
  • pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist;
  • pärast söömist, joomist või suitsetamist;
  • pärast raha käsitsemist.

Kas käte desinfitseerimiseks võib täitepudelis kasutada 80% viina?

Ei, seda ei tasu teha.

Registreerimata ja kontrollimata desinfitseerimisvahendil ei pruugi olla tegelikke desinfitseerivaid omadusi. Seetõttu pole kindel, et alkohol Sind haiguse eest kaitseb.

Asi on selles, et peale alkoholi muudavad desinfitseerimisvahendi tõhusaks veel mitu koostisosa. Need aeglustavad vahendi aurustumist pinnalt või parandavad pinna märgumist, et tagada üheminutiline kontaktaeg. See aeg on viirusevastaseks toimeks hädavajalik.

80% viin üksi ei pruugi bakterit või viirust tappa, sest aurustub liiga kiiresti.

Kui kasutad desinfitseerimiseks kanget alkoholi, võid haigustekitajat küll (ajutiselt) nõrgestada, kuid see võib muutuda alkoholi suhtes vastupanuvõimeliseks. See tähendab, et alkohol võib kaotada desinfitseeriva mõju.

Viiruse leviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknaid ei saa avada?

Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.

Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). Viirus levib lähikontakti kaudu haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga).

Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni 2 meetri kaugusele. Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi.

See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Kas korteriühistud peaksid ühiskasutatavaid pindu, näiteks trepikodade käsipuid ja liftinuppe desinfitseerima?

Terviseamet soovitab kortermajades uksekäepidemeid, trepikäepidemeid, liftinuppe jne desinfitseerida vähemalt kord päevas. Viirused hävitab selline desinfitseerimisvahend, mille etanoolisisaldus on üle 70%.

Trepikodasid tuleks koristada puhta vee ja niiskust imava lapiga, sest tolmu pühkimine kuiva harjaga viirust ei hävita. Koristamisel kasutada ühekordseid kindaid ning kergesti puhastatavaid tööriideid ja jalanõusid, et kaitsta ennast kasutatavate kemikaalide ja pindadel oleva saastuse eest.

Kui vähegi võimalik, võiksid korteriühistud paigaldada sissekäikude ja liftide juurde vahendid käte desinfitseerimiseks. Kindlasti ei tohi aga unustada pärast koju saabumist käsi hoolikalt pesta. Rohkem soovitusi leiate Terviseameti juhistest.

Kuidas vähendada kodus võimalikku toidust tulenevat ohtu nakatuda koroonaviirusega?

Väga oluline on pesta käsi põhjalikult seebi ja sooja veega nii enne kui pärast poes käimist, kuna see kaitseb nii Sind kui ka teisi. Samuti pese käsi enne ja pärast toidu valmistamist.

  • Hoiusta oma toiduaineid korralikult (vältida tuleks igasugust kontakti toorelt tarbitavate toiduainete ja kuumtöötlemist vajavate toiduainete vahel).
  • Viska pakendid minema enne hoiustamist (näiteks papist välispakend, kui on olemas ka plastmassist sisepakend).
  • Pane tähele toiduainete säilivusaega.
  • Pese puu- ja juurvilju põhjalikult, eriti kui Sa neid ei kuumtöötle (koroonaviirus hävineb kuumtöötlemisel).
  • Väldi toiduainete saastumist köögiriistade kaudu (noad, taldrikud jne), pestes neid hoolikalt pesuvahendiga erinevate toiduainetega kokkupuutumiste vahel.
  • Järgi kuumtöötlemise juhiseid (aeg, temperatuur jm).
  • Külmkappi ja köögipindu puhasta tavapärasest sagedamini.

Millise seadistusega peab hoone ventilatsioonisüsteem praegu töötama?

Mitteeluruumides ja hoolekandeasutustes ei tohi ventilatsioonisüsteemi välja lülitada isegi siis, kui hoone pole kasutuses.

Ventilatsioonisüsteem peab ka õhtul ja nädalavahetusel töötama kas projekteeritud tootlikkusega ehk tavapärasel päevarežiimil (100%) või vähendatud tootlikkusega (vähemalt 40%). Vähendatud tootlikkusega töötav ventilatsioonisüsteem tuleb projekteeritud tootlikkuse režiimile lülitada vähemalt kaks tundi enne hoone või hoone osa kasutamise algust.

Kauplusladudes ja ostukeskustes on kasutusel ringlusega ventilatsioonisüsteemid. Need tuleb lülitada täielikult välisõhu peale, et vältida võimalikku viiruste ringlemist ventilatsioonisüsteemi kaudu.

Ka muudes ventilatsioonisüsteemides tuleb üle vaadata õhu sissepuhke ja väljatõmbe seadistused, et süsteem tõmbaks õhku välja ilma seda tagasi suunamata.

Kui hoones pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, tuleb ruume tugevalt tuulutada. Seda tuleks teha vähemalt kord tunnis ja 15 minuti jooksul enne mitme inimese koosviibimist.

Ruumipõhine ringlusõhuga jahutus- või kütteseade (näiteks puhurkonvektor, fan-coil, split-seade) tuleb välja lülitada, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik ruumis kindla temperatuuri tagamiseks või kui seadet pole võimalik välja lülitada.

Sel juhul tuleb tagada pidev õhuvool läbi seadme. Kui fan-coil (ventilaatoriga kütteseade) töötab, siis tuleb see seadistada nii, et ventilaator vahepeal välja ei lülituks. Nii ei kogune viirus filtrisse.

Kus kehtib 2+2 reegel?

2+2 reegel tähendab, et üheskoos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Alates 11. märtsist 2021. a kehtib 2+2 reegel kõigis avalikes siseruumides ja välistingimuses avalikus kohas viibimisele ja liikumisele. Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

2+2 reegel ei kehti:

  • koos liikuvatele või viibivatele perekondadele;
  • poe või kaubanduskeskuse töötajatele;
  • kui tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Distantsi hoidmine võimaldab kaitsta inimestel ennast ja oma lähikondseid nakkuse eest ning piirata haiguse levikut Eestis.

Mida peaksid seoses koroonaviirusega silmas pidama toidutootjad?

Koroonaviiruse leviku ennetamiseks tuleb

  1. vältida lähikontakti,
  2. järgida ohutu toidukäitlemise praktikaid,
  3. puhastada ja desinfitseerida pindu,
  4. tagada hügieenivõimalused ning
  5. järgida tavapäraseid koristus- ja ventilatsiooninõudeid.

Enda töötajate kaitsmiseks jälgi nende terviseseisundit.

  • Võimaluse korral soovita töötajatel hoida üksteisega vähemalt 2 meetrit vahet.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate kokkupuudet teiste töötajatega.
  • Nakkusohu korral tee ettevõttes puhastus ja desinfektsioon, et vältida haiguse levikut töötajate hulgas.

Loo töötajatele rohkesti võimalusi käte desinfitseerimiseks ja pesuks.

  • Käsi tuleks pesta sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit ja vähemalt iga 2 tunni järel.
  • Käsi tuleb pesta ja desinfitseerida ka enne ja pärast kummikinnaste kasutamist.
  • Desinfitseerimisvahendid peavad olema töötajate liikumisteedel nähtavas kohas.

Tööriideid (sh tekstiilkindaid) peske võimaluse korral peale igat vahetust.

  • Peske rõivaid kangale lubatud kõrgemail temperatuuril.
  • Puhastage peale igat vahetust ka jalanõud.
  • Võimaluse korral kasutage ühekordseid tööriideid.

Lisateavet saab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks).

Mida peavad loomapidajad teadma koroonaviirusest?

Praegu ei ole tõendeid, et lemmikloomad või muud koduloomad

  • nakatuksid koroonasse või
  • oleksid inimestele nakkusallikad.

Nõuded, mida peaksid järgima kõik, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi

Kuigi koroonaviirus levib inimeselt inimesele, tuleb loomadega tegelemisel sellegipoolest järgida elementaarseid hügieeninõudeid. Sel moel kaitstakse end sellistegi bakterite eest, mis võivad kanduda loomalt inimesele (kolibakter, salmonella).

Pärast loomadega kokkupuutumist tuleb käed pesta vee ja seebiga.

Peale sagedase kätepesu peavad kõik need, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi:

  • kandma tööriietust ja -kindaid;
  • regulaarselt desinfitseerima kasutatavaid töövahendeid ja töökohta. Seda tuleks teha vähemalt kord päevas;
  • pärast töö lõppu võtma kaitseriietuse seljast ja selle ära pesema. Soovitatav on kõik tööriided, töövahendid ja kaitseriided hoida töökohas ning pesta need kohapeal.

Lisainfot saab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks).

 

Viimati uuendatud: 23. märts 2021