Sa oled siin

Haiglate, kliinikute ja apteekide töökorraldus

Tervishoiteenused eriolukorra ajal

Millal saab vastuvõtule registreeruda?

Kohe kui see võimalus avaneb, anname sellest teada haigla infokanalites.

Mind ootab ees vastuvõtt, uuring, analüüs või protseduur. Kuidas saan teada, kas see toimub?

Haigla võtab Sinuga ühendust ja edastab vajaliku info. Seepärast palume olla telefonitsi kättesaadav.

Kui juhtub, et Sinuga ühendust ei võeta, kuid vastuvõtu kuupäev on käes, siis palun ära tule haiglasse kohale, vaid kirjuta e-posti aadressil info[at]regionaalhaigla[dot]ee või helista telefonil 617 1300.

Regionaalhaigla jätkab tervist- ja elu ohustavate seisundite planeeritud ravi ning erakorralist ravi.

Kas vereanalüüse saab anda?

Jah, kui oled terve.

Mis saab haiglaravil viibivatest patsientidest?

Kui patsient vajab haiglaravi, siis seda jätkatakse.

Kas COVID-19 pandeemia ajal saab verd loovutada?

Ka eriolukorra ajal vajavad patsiendid doonorite abi. Verekeskus ootab verd andma kõiki terveid doonoreid, kes ei ole olnud lähikokkupuutes koroonaviirusega nakatunud inimestega.  Vaata lähemalt Verekeskuse kodulehelt.

Kas EMO-sse võib pöörduda?

Kui Sinu tervislik seisund nõuab erakorralist meditsiinilist abi, siis pöördu kindlasti EMO-sse.

Kas raskes seisus koroonahaiget on võimalik haiglas külastada?

Raskes seisus patsiendi külastamise üle otsustab raviarst.

Kuhu pöörduda tõsise silmaprobleemiga? 

Erakorralise silmaravi saamiseks palume pöörduda Ida-Tallinna Keskhaigla EMO-sse aadressil Ravi tänav 18. 

Vastuvõtule tulles tuleb täita tervisedeklaratsioon. Mis see on?

Haiglasse tulles palume Sul täita tervisedeklaratsiooni, kus tuleb vastata kolmele küsimusele: kas oled hiljuti reisinud, kas Sul on haigusnähud (palavik üle 37, 5 °C, köha, kurguvalu, hingamisraskused, püsiv köha sõltumata rögaeritusest, häälekähedus, nohu või ninakinnisus, õhupuudus, kurguvalu, vilistav hingamine, aevastamine, maitse- ja lõhnatundlikkuse kadu) ning kas oled puutunud lähedalt kokku COVID-19 haigega.

Kas COVID-19 pandeemia ajal saab verd loovutada?

Ka eriolukorra ajal vajavad patsiendid doonorite abi. Verekeskus ootab verd andma kõiki terveid doonoreid, kes ei ole olnud lähikokkupuutes koroonaviirusega nakatunud inimestega.  Vaata lähemalt Verekeskuse kodulehelt.

Kas vereanalüüse saab anda?

Jah, kui oled terve.

Kas keemia- ja kiiritusravile võib tulla?

Jah, keemia- ja kiiritusravi jätkub, kuid palun jälgi oma tervist ning viirushaiguse nähtude ilmnemisel võta enne ravile tulekut haiglaga ühendust.

Vastuvõtule tulles tuleb täita tervisedeklaratsioon. Mis see on?

Haiglasse tulles palume Sul täita tervisedeklaratsiooni, kus tuleb vastata kolmele küsimusele: kas oled hiljuti reisinud, kas Sul on haigusnähud (palavik üle 37, 5 °C, köha, kurguvalu, hingamisraskused, püsiv köha sõltumata rögaeritusest, häälekähedus, nohu või ninakinnisus, õhupuudus, kurguvalu, vilistav hingamine, aevastamine, maitse- ja lõhnatundlikkuse kadu) ning kas oled puutunud lähedalt kokku COVID-19 haigega.

Kust saan infot oma lähedase seisundi kohta?

Kui Sinu lähedane on toodud erakorralise meditsiini keskusesse (EMO), saad tema seisundi kohta küsida telefonil 617 1369.

Haiglast saab infot helistades numbrile 617 1300 (vastab ööpäev läbi) või kirjutades e-posti aadressile info[at]regionaalhaigla[dot]ee.

Kui mul on trauma, kuidas saan kindel olla, et ei nakatu Regionaalhaigla EMO-s koroonaviirusega?

Haigla teeb omalt poolt kõik, et kaitsta nii haiglasse pöörduvaid kui haiglaravil viibivaid patsiente ja ka oma töötajaid nakkushaiguste eest. Nakatumisohtu saad ka ise vähendada, kui puhastad käsi antiseptikumiga ja katad köhides suu pabertaskurätiku või käsivarrega.

Mida teha, kui mind on kutsutud vastuvõtule või uuringule, aga mul on nohu ja muud viirushaiguse tunnused?

  • Kui Sul on viirushaiguse tunnused, siis palume haiglasse mitte tulla. Helista või saada e-kiri uue vastuvõtuaja saamiseks.

  • Kui Sul ilmnevad koroonale iseloomulikud nähud (köha, nohu, palavik jms), pea kõigepealt telefoni teel nõu oma perearstiga või helista perearsti nõuandetelefonil 1220. Kui vajad erakorralist abi, helista hädaabinumbrile 112.

  • Palun ära tule mitte mingil juhul ka kergemate viirushaiguse nähtudega EMO-sse, vaid pöördu oma perearsti poole või helista perearsti nõuandetelefonil 1220.

Kas EMO-sse võib pöörduda?

Kui Sinu tervislik seisund nõuab erakorralist meditsiinilist abi, siis pöördu kindlasti EMO-sse.

Mul on kerged viirushaiguse nähud. Kas võin selle murega EMO-sse tulla?

Palun ära tule ka kergemate viirushaiguse nähtudega EMO-sse, vaid pöördu oma perearsti poole või helista perearsti nõuandetelefonile 1220.

Mida teha, kui mind on kutsutud vastuvõtule või uuringule, aga mul on nohu ja muud viirushaiguse tunnused?

  • Kui Sul on viirushaiguse tunnused, siis palume haiglasse mitte tulla. Helista või saada e-kiri uue vastuvõtuaja saamiseks.

  • Kui Sul ilmnevad koroonale iseloomulikud nähud (köha, nohu, palavik jms), pea kõigepealt telefoni teel nõu oma perearstiga või helista perearsti nõuandetelefonil 1220. Kui vajad erakorralist abi, helista hädaabinumbrile 112.

  • Palun ära tule mitte mingil juhul ka kergemate viirushaiguse nähtudega EMO-sse, vaid pöördu oma perearsti poole või helista perearsti nõuandetelefonil 1220.

Kas keemia- ja kiiritusravile võib tulla?

Jah, keemia- ja kiiritusravi jätkub, kuid palun jälgi oma tervist ning viirushaiguse nähtude ilmnemisel võta enne ravile tulekut haiglaga ühendust.

Kas ja millal saan haiglasse oma lähedasi vaatama tulla? 

Alates 5. märtsist ei lubata eriolukorra tõttu Regionaalhaigla patsiente külastada. Samuti ei saa oma lähedastele pakke tuua. Niipea kui keeld tühistatakse, annab Regionaalhaigla sellest oma teabekanalites teada.

Raskes seisus COVID-19 haigusega patsiendi külastamise üle otsustab raviarst.

Millal saab vastuvõtule registreeruda?

Kohe kui see võimalus avaneb, anname sellest teada haigla infokanalites.

Kui mul on trauma, kuidas saan kindel olla, et ei nakatu Regionaalhaigla EMO-s koroonaviirusega?

Haigla teeb omalt poolt kõik, et kaitsta nii haiglasse pöörduvaid kui haiglaravil viibivaid patsiente ja ka oma töötajaid nakkushaiguste eest. Nakatumisohtu saad ka ise vähendada, kui puhastad käsi antiseptikumiga ja katad köhides suu pabertaskurätiku või käsivarrega.

Kuhu pöörduda ägeda nahaprobleemiga? 

Soovitame esmalt pöörduda perearsti poole, vajadusel võtab perearst ühendust eriarstidega.

Mida oodata, kui tulen vastuvõtule?

  • Kui Sul on palavik, köha või oled lähedalt kokku puutunud koroonahaigega, siis teata sellest enne vastuvõtule tulekut oma raviarstile.

  • Vastuvõtule, uuringule, analüüsidele ja haiglaravile pöördudes palume patsiendil ja tema saatjal täita haiglasse tulles tervisedeklaratsiooni.

  • Enne vastuvõtule tulekut jälgi palun Regionaalhaigla COVID-19 veebilehe uudiste rubriiki, kus teavitame erakorralistest muudatustest.

Regionaalhaigla teeb kõik endast oleneva, et tagada oma patsientide ohutus ja vähendada koroonaviirusega nakatumise riski.

Mul on kerged viirushaiguse nähud. Kas võin selle murega EMO-sse tulla?

Palun ära tule ka kergemate viirushaiguse nähtudega EMO-sse, vaid pöördu oma perearsti poole või helista perearsti nõuandetelefonile 1220.

Kust saan infot oma lähedase seisundi kohta?

Kui Sinu lähedane on toodud erakorralise meditsiini keskusesse (EMO), saad tema seisundi kohta küsida telefonil 617 1369.

Haiglast saab infot helistades numbrile 617 1300 (vastab ööpäev läbi) või kirjutades e-posti aadressile info[at]regionaalhaigla[dot]ee.

Kuhu pöörduda ägeda nahaprobleemiga? 

Soovitame esmalt pöörduda perearsti poole, vajadusel võtab perearst ühendust eriarstidega.

Kuhu pöörduda tõsise silmaprobleemiga? 

Erakorralise silmaravi saamiseks palume pöörduda Ida-Tallinna Keskhaigla EMO-sse aadressil Ravi tänav 18. 

Mis saab haiglaravil viibivatest patsientidest?

Kui patsient vajab haiglaravi, siis seda jätkatakse.

Kas ja millal saan haiglasse oma lähedasi vaatama tulla? 

Alates 5. märtsist ei lubata eriolukorra tõttu Regionaalhaigla patsiente külastada. Samuti ei saa oma lähedastele pakke tuua. Niipea kui keeld tühistatakse, annab Regionaalhaigla sellest oma teabekanalites teada.

Raskes seisus COVID-19 haigusega patsiendi külastamise üle otsustab raviarst.

Kas raskes seisus koroonahaiget on võimalik haiglas külastada?

Raskes seisus patsiendi külastamise üle otsustab raviarst.

Mida oodata, kui tulen vastuvõtule?

  • Kui Sul on palavik, köha või oled lähedalt kokku puutunud koroonahaigega, siis teata sellest enne vastuvõtule tulekut oma raviarstile.

  • Vastuvõtule, uuringule, analüüsidele ja haiglaravile pöördudes palume patsiendil ja tema saatjal täita haiglasse tulles tervisedeklaratsiooni.

  • Enne vastuvõtule tulekut jälgi palun Regionaalhaigla COVID-19 veebilehe uudiste rubriiki, kus teavitame erakorralistest muudatustest.

Regionaalhaigla teeb kõik endast oleneva, et tagada oma patsientide ohutus ja vähendada koroonaviirusega nakatumise riski.

Mind ootab ees vastuvõtt, uuring, analüüs või protseduur. Kuidas saan teada, kas see toimub?

Haigla võtab Sinuga ühendust ja edastab vajaliku info. Seepärast palume olla telefonitsi kättesaadav.

Kui juhtub, et Sinuga ühendust ei võeta, kuid vastuvõtu kuupäev on käes, siis palun ära tule haiglasse kohale, vaid kirjuta e-posti aadressil info[at]regionaalhaigla[dot]ee või helista telefonil 617 1300.

Regionaalhaigla jätkab tervist- ja elu ohustavate seisundite planeeritud ravi ning erakorralist ravi.

Kas ja milline hüvitis laieneb meditsiinitöötajatele ja nende peredele juhul, kui meditsiinitöötaja peaks saama tervisekahjustuse või surema tööülesannete täitmise tulemusel?

Riik ei ole selleks puhuks eraldi hüvitist ette näinud. Tervishoiutöötaja töötab töölepinguseaduse alusel ja saab ka hüvitist vastavalt sõlmitud lepingule, seega sõltub see tööandja ja töötaja vahelistest kokkulepetest.

 

Apteegid

Kuidas on eriolukorras reguleeritud ravimite müük apteekidest? Kas on mingeid piiranguid?

Sotsiaalministri otsusega on ravimite kättesaadavuse tagamiseks vähendatud ajutiselt ravimite väljakirjutamise ja väljamüügi koguseid, et ennetada ravimite massilist kokkuostmist praeguses eriolukorras.

  1. märtsist jõustusid järgmised muudatused:
  • tervishoiutöötajal on lubatud kirjutada ravimeid välja kuni kaheks kuuks;
  • apteegist võib väljastada ravimit ainult ühe korduvretsepti alusel ja kuni kaheks kuuks;
  • apteegist ravimit väljastades tuleb arvesse võtta varem välja ostetud ravimikoguseid ja väljastada ravimit üksnes juhul, kui juba soetatud ravimist ei jätku pideva ravi puhul järgnevaks kaheks ravikuuks või fikseeritud ravikestuse puhul ravi lõpuni;
  • erandjuhul võib ravimi apteegist väljastada kui inimese elu või tervis satuks ravimi väljastamata jätmisel ohtu. Ravimi väljastaja peab väljastamise põhjuse dokumenteerima;
  • käsimüügiravimeid võib apteegis ostjale väljastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta.

 

Kas apteegid peavad eriolukorras oma tööd ümber korraldama?

Loomulikult peavad ka apteegipidajad ja apteekrid tegema kõik võimaliku, et nakatumisohtu vähendada. Vaja on kaitsta nii apteekreid, kui ka eesliini tervishoiutöötajaid ja patsiente, kes apteeki tulevad. Apteegis tuleb järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud, eelkõige köha. Apteeker peab hoidma klientidega distantsi, võimalusel kasutama kaitsekindaid ja vajadusel kaitsemaski. Samuti on mõistlik korraldada apteegi töö ringi: piirata inimeste vaba liikumist riiulite vahel, desinfitseerida sageli katsutavaid pindu, piirata inimeste mitme kaupa sisenemist jne.

Suur osa apteeke ongi oma töö selliselt ümber korraldanud, et vähendada nakatumisvõimalust.

Terviseameti kodulehel on kõik juhendid, millest ka apteegid peavad lähtuma: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised.

Ka ravimiamet on välja töötanud soovitused nii apteekrite kui patsientide kaitsmiseks: https://www.ravimiamet.ee/kkk-%E2%80%93-covid-19-ja-apteegid.

 

Kas apteegireform viiakse lõpuni, kui paljud kohad jäävad apteegita, kuidas ravimid kätte saadakse?

  1. märtsi seisuga on Eestis 487 üldapteeki ja kaks e-apteeki. Kõigile nõuetele vastab 20. märtsi seisuga 239 apteeki ja üks e-apteek. Enamik nõuetele mittevastavaid apteeke asub suurtes linnades, kus on olemas ka nõuetele vastavad apteegid. Ravimiamet menetleb praegu 155 tegevusloa taotlust apteegi avamiseks või olemasoleva apteegi nõuetele vastavusse viimiseks. Asulaid, kust võib apteek kaduda, on kaks – Lihula ja Kohtla-Järve Oru linnaosa.

Alates 19. märtsist vähendati ajutiselt ravimite kättesaadavuse tagamiseks ravimite väljakirjutamise ja väljamüügi koguseid. Tervishoiutöötaja võib uue korra järgi välja kirjutada krooniliste haiguste ravimeid kuni kaheks kuuks. Korduvretsepti puhul võib apteek väljastada ravimit ainult ühe retsepti alusel ja kuni kaheks kuuks. Käsimüügiravimeid võib ühele ostjale väljastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta.

 

Hambaravi

 

 Kuhu pöörduda tugeva hambavaluga?

Vältimatut hambaravi on võimalik saada paljudest hambakliinikutest, täpsem info haigekassa lehelt.

Kuidas on eriolukorras korraldatud hambaravi?

Praeguses eriolukorras on paljud hambaarstid peatanud plaanilise ravi. Ägeda hambahaiguse korral saab inimene vältimatut ravi. Esmalt tuleks konsulteerida oma hambaarstiga, kes saab inimest nõustada telefoni teel ja vajadusel kirjutada välja ravimid.

Ägeda hambahaiguse korral tuleks pöörduda vältimatu hambaravi saamiseks kindlate kliinikute poole, kelle kontaktid leiab haigekassa kodulehelt. Isikukaitsevahendite kättesaadavusest tulenevalt võib teenuseosutajate nimekiri muutuda. Ohutuse tagamiseks tuleb end eelnevalt registreerida.

Vältimatu abi saamiseks tuleb pöörduda haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide poole, sest haigekassa hüvitab nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata täiskasvanule osutatud teenuste eest ainult oma lepingupartneritele.

 Kuhu pöörduda tugeva hambavaluga?

Vältimatut hambaravi on võimalik saada paljudest hambakliinikutest, täpsem info haigekassa lehelt.

Ravikindlustus

 

Kui mul ei ole ravikindlustust, siis kas pean ise tasuma oma ravi COVID-19 haiguse puhul?

Ravikindlustamata inimeste vältimatu abi eest tasub ka COVID-19 haiguse korral haigekassa.

Kuhu pöörduda eriolukorra ajal psüühiliste pingete ja probleemide korral?

Abi ja nõuandeid leiad veebilehelt https://peaasi.ee/.

Kas ja milline hüvitis laieneb meditsiinitöötajatele ja nende peredele juhul, kui meditsiinitöötaja peaks saama tervisekahjustuse või surema tööülesannete täitmise tulemusel?

Riik ei ole selleks puhuks eraldi hüvitist ette näinud. Tervishoiutöötaja töötab töölepinguseaduse alusel ja saab ka hüvitist vastavalt sõlmitud lepingule, seega sõltub see tööandja ja töötaja vahelistest kokkulepetest.

 

Viimati uuendatud: 4. aprill 2020