Sa oled siin

Haiglate, kliinikute ja apteekide töökorraldus

  • Külastused haiglates, hooldekodudes

    Haiglates, hooldekodudes, varjupaikades ja turvakodudes on külastused lubatud alates 1. juunist. Asutuse pidaja peab tagama, et koostöös Terviseametiga on koostatud külastuste korraldamise juhis ning seda ka täidetakse.
     

    Muu hulgas on vaja tagada, et: a) külastaja, külastatav ja/või personal kasutab vajaduse korral isikukaitsevahendeid (maskid vms); b) kokkusaamine korraldatakse võimaluse korral väljas või eriruumides; c) külastaja esitab eelnevalt tervisedeklaratsiooni;

    täidetud on külastamise juhise kohaselt desinfitseerimisnõuded.

    Täpsemat informatsiooni külastuse nõuete kohta jagavad hoolekandeasutused!
     

  • Hooldekodu territooriumilt lahkumine

    Ühtlasi on lubatud alates 18. maist üld- ja erihooldekodus viibivatel inimestel lahkuda hooldekodu territooriumilt tingimusel, et nad kannavad vajaduse korral isikukaitsevahendeid.
     

  • Liikumiskeeld COVID-19 haigetele

    NB! Hooldekodus viibivatel inimestel, kellel on diagnoositud COVID-19, on keelatud igasugune kokkupuude teiste inimestega, välja arvatud hoolekandeasutuse töötajate ja meditsiinitöötajatega.
     

  • Karantiin

    Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi ka edaspidi alates diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse elanikele, kes peavad jääma kohapeale karantiini.
     

  • Piirangud haigega koos elavatele isikutele

    Haigega koos elavad lähikontaktsed tohivad väljaspool elukohta liikuda piiratud ulatuses üksnes juhul, kui neil pole haigustunnuseid. Kodust tohib lahkuda igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, kui see pole muul viisil võimalik, ja õues viibimiseks, kui võetakse kasutusele kõik meetmed haiguse võimaliku leviku tõkestamiseks ning toimitakse Terviseameti juhiste kohaselt.  Kohustus järgida Terviseameti suuniseid kehtib kõikidele lähikontaktsetele, ka nendele, kes ei ela püsivalt haigega koos! 
     

  • Kodust lahkumine korralduse või hädajuhtumi korral

    Samuti tohib inimene lahkuda kodust, kui ta on saanud selleks tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse või tema elu ja tervist ohustava hädajuhtumi korral.
     

  • Isolatsiooni- või karantiininõude kestvus

    Need, kelle suhtes kehtib eriolukorra ajal kehtestatud isolatsiooni/karantiini nõue, peavad seda täitma kuni määratud tähtaja möödumiseni. 
     

 

 

Tervishoiteenused

Kui mu arstiaeg tühistati, kuidas ma sellest teada saan ja mida pean ise tegema?

  • Kui olid pannud omale eriarsti aja, kuid vastuvõtt jäetakse koroonaviiruse tõttu ära, võtab raviasutus Sinuga ise ühendust, kui uued graafikud saavad pärast eriolukorra lõppu paika. Palun ole telefonitsi kättesaadav ja ära unusta oma telefoni laadida.
  • Võimaluse korral pakutakse Sulle telefoni- või videokonsultatsiooni. Kui see võimalik ei ole, annab arst või raviasutus Sulle uue aja.

NB! Kui Sulle antakse uus aeg, ei tohi raviasutus selle eest haigekassale arvet esitada. Raviarveid saad vaadata patsiendiportaalist digilugu.ee.

Kust saab välismaalane tervisenõu inglise keeles, kui tal puudub Eestis perearst?

Perearsti nõuandetelefonilt 1220 (lauatelefonilt valides +372 6346 630) saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaabiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorralduse kohta nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Kindlasti on ingliskeelne nõustaja liinile vastamas iga päev kell 15-17.

Lühinumbrile 1220 helistamisel ei lisandu praeguse olukorra tõttu tavapärast lühinumbri tariifi 30 senti minuti eest.

Kuhu peaks koroonatesti tegemiseks pöörduma välismaalane, kellel pole Eestis perearsti?

Nii Eestis viibiv välismaalane kui ka kõik teised, kel ei ole oma perearsti, peavad haigestumisel pöörduma lähima perearstikeskuse poole. Seejärel otsustab sealne perearst, kas koroonatest on vajalik või mitte.

Kõik ägedate hingamisteede haiguse nähtudega arsti poole pöördumised on võrdsustatud vältimatu abiga ja selle eest tasub Haigekassa.

Mulle oli juba ammu määratud eriarsti vastuvõtu aeg, kuid nüüd lükkub kõik edasi. Millal ma lõpuks arstile saan ja mida pean selleks tegema?

Haiglad avavad praegu vastuvõtte järk järgult.

Kui Sul on aeg eriarsti juurde, siis Haigekassa on saatnud tervishoiuasutustele juhendi, milles palutakse hiljemalt kaks päeva enne planeeritud vastuvõttu patsiendiga ühendust võtta.

Haiglal on kolm võimalust:

  • Esitaks on võimalik pakkuda patsiendile kaugvastuvõttu telefoni või videokõne teel. Kaugvastuvõtte tehakse kõikidel eriarsti erialade ja haigekassa tasub nende eest.
  • Teiseks on arstil jätkuvalt õigus vastavalt inimese terviseseisundile patsient vastu võtta. Sul ega sinu lähedastel ei tohi olla viirussümptomeid, et hoida enda ning arsti tervist.
  • Kolmandaks on arstil või tervishoiuasutusel võimalus vastuvõtt edasi lükata. Kui vastuvõtt edasi lükatakse, on haiglal soovitav võimaluse korral anda patsiendile kohe uus aeg või võtta patsiendi kontakt ja anda talle uus aeg teada siis, kui eriolukorrast tulenevad piirangud on leevenenud ja on teada, millal saab taas patsiente vastu võtta.

Kui uued ajad avanevad, saavad eriarsti tavavastuvõtule enne need patsiendid, kelle vastuvõtt edasi lükati. Haigekassa Facebooki lehel on link tagasisideküsitlusele, kus uuritakse, kuidas need inimesed, kes kaugvastuvõtul käisid, sellega rahul on.

Kui palju on Eestis haiglakohti koroonaviirusega patsientide raviks?

Eesti haiglates on koroonahaigete raviks piisavalt kohti.

Nakkushaigusega patsientidele mõeldud negatiivse rõhuga palatites on Eestis 163 voodikohta. Negatiivse rõhuga palat on spetsiaalse ventilatsioonisüsteemiga ruum, kus haigustekitajate kandumine õhuga palatist välja on takistatud. Selliseid palateid on kokku viies haiglas: Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus (100), Pärnu haiglas (20), Narva haiglas (20), Ida-Viru Keskhaiglas (12) ja Tartu Ülikooli kliinikumis (11).

Intensiivravi kohti on Eestis kokku 191, vajadusel on võimalik suurendada nende arvu 500ni. Ravikohti on haiglates 5300. Vajadusel saab aktiiv- ja intensiivravi kohti juurde luua, kasutada on ka kaitseväe välihaigla (20 intensiivravi kohta ja 40 üldpalatikohta).

Hingamisaparaate on meie haiglates ligi 300. Eesti osaleb ka Euroopa Liidu ühishankes, mille abil saab vajadusel juurde hankida nii isikukaitsevahendeid kui ka hingamisaparaate.

 


Pöördu oma perearsti poole ainult vajaduse korral

 

Koroonaviiruse leviku tõttu on paljud meist ärevil ning perearstide töökoormus on kasvanud. Väldi võimalusel arsti poole pöördumist, et need, kes tõeliselt abi vajavad saaksid arsti tähelepanu.


Ära osta massiliselt käsimüügiravimeid

 

Ei ole põhjust kahtlustada ravimivaru lõppemist apteekides, mistõttu ei ole tarvis kokku osta ravimeid, mida hetkel kasutada ei ole vaja.


Hoia apteekriga distantsi

 

Kui pöördud apteekri poole, hoia maksimaalset võimalikku distantsi ning pea kinni hügieenireeglitest (aevastades ja köhides suuna nägu teisele poole ning kata suu ja nina käega).

 

Perearst

Olen helistanud retsepti pikendamiseks perearstile/eriarstile, kuid ei saa teda kätte. Mida teha?

Sinu esimene kontakt tervisemure korral on ikka perearst, kes saab pikendada ka enamikku eriarsti väljakirjutatud retsepte.

Kindlasti vaata enne helistamist üle perearsti tööajad ja varu kannatlikkust. Telefonid võivad olla tavapärasest kauem hõivatud, kuna haigeid on palju – peale koroonaviiruse on liikvel ka hooajalised viirused.

Osa perearstikeskustes on võimalik retsepti saamise või pikendamise soov saata e-kirjaga.

NB! Palun ära jäta retsepti pikendamist päevale, mil ravimid Sul juba otsa saavad – parem pikenda retsept juba nädal-paar varem.

Ravikindlustus

Kas ja milline hüvitis laieneb meditsiinitöötajatele ja nende peredele juhul, kui meditsiinitöötaja peaks saama tervisekahjustuse või surema tööülesannete täitmise tulemusel?

Riik ei ole selleks puhuks eraldi hüvitist ette näinud. Tervishoiutöötaja töötab töölepinguseaduse alusel ja saab ka hüvitist vastavalt sõlmitud lepingule, seega sõltub see tööandja ja töötaja vahelistest kokkulepetest.

 

Apteegid

Kas apteegid peavad oma tööd ümber korraldama?

Loomulikult peavad ka apteegipidajad ja apteekrid tegema kõik võimaliku, et nakatumisohtu vähendada. Vaja on kaitsta nii apteekreid, kui ka eesliini tervishoiutöötajaid ja patsiente, kes apteeki tulevad. Apteegis tuleb järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud, eelkõige köha. Apteeker peab hoidma klientidega distantsi, võimalusel kasutama kaitsekindaid ja vajadusel kaitsemaski. Samuti on mõistlik korraldada apteegi töö ringi: piirata inimeste vaba liikumist riiulite vahel, desinfitseerida sageli katsutavaid pindu, piirata inimeste mitme kaupa sisenemist jne.

Suur osa apteeke ongi oma töö selliselt ümber korraldanud, et vähendada nakatumisvõimalust.

Terviseameti kodulehel on kõik juhendid, millest ka apteegid peavad lähtuma: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised.

Ka ravimiamet on välja töötanud soovitused nii apteekrite kui patsientide kaitsmiseks: https://www.ravimiamet.ee/kkk-%E2%80%93-covid-19-ja-apteegid.

Hambaravi


Kas hambaarstid võtavad jälle vastu plaanilisi patsiente? Millised reeglid kehtivad hambaravi puhul?

Plaaniline hambaravi on alates 21. aprillist taas lubatud, paljud hambakliinikud on alustanud uute visiitide broneerimisega. Endiselt kehtivad eriolukorras kehtestatud reeglid nakkuse leviku vältimiseks.

Kliinikusse saabudes pead desinfitseerima käed ja laskma mõõta kehatemperatuuri (kontaktivabal meetodil), lisaks pead täitma COVID-19 tervisedeklaratsiooni.

Kui Sul on hingamisteede haiguse tunnuseid (köha, nohu) ja/või palavik, siis Sa plaanilisele ravile ei pääse.

Visiidile tule võimalusel üksinda ja täpselt õigeks ajaks. Alaealiste või saatjat vajavate patsientidega võib olla kaasas üks saatja. Kui saabud varem, võidakse Sind paluda oodata kliinikust väljas, et vahemaa teiste külastajatega oleks vähemalt 2 meetrit.

Hambaravikabinetis on äärmiselt oluline tarvitada kõiki ettevaatusabinõusid, sest protseduuride käigus tekib pidev aerosoolipilv, mis katab kõik esemed kuni viie meetri raadiuses. Sellises keskkonnas on oht nakkuse levikuks väga kõrge ja ohtusmeetmed selle võrra rangemad.

Ägeda hambavalu korral konsulteeri esmalt oma hambaarstiga, kes saab Sind nõustada telefoni teel ja vajadusel kirjutada välja ravimid või osutada võimalusel vältimatut abi. Sul on võimalus pöörduda tasuta vältimatu hambaravi saamiseks hambakliinikute poole, kellel on Haigekassaga leping - kontaktid leiad Haigekassa lehelt. Ohutuse tagamiseks on vajalik eelregistreerimine.

 

Erakliinikud

Millistel kaalutlustel lubas Terviseamet erameditsiiniasutustes taastada plaanilise ravi?

  1. aprillil andis Terviseamet loa plaanilise ravi järk-järguliseks taastamiseks, kuna haigestumine COVID-19 viirusesse on Eestis langustrendis ja vajadus plaanilise ravi jätkamise järele suur.

Siiski on oluline arvestada, et plaaniliste ravi taastamine toimub järk-järgult, esmatähtis on nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate ohutus - selle tagamise eest vastutab iga raviasutus ise. Vastav juhend haiglatele ja teistele tervishoiuasutustele plaanilise ravi taasalustamiseks on siin.

Erameditsiiniasutustes peatati plaaniline ravi Terviseameti otsusega 26. märtsil. Selle otsuse eesmärk oli piirata nakkusohtlikke kontakte, et tõkestada koroonaviiruse levikut ja tagada isikukaitsevahendite võimalikult kokkuhoidlik kasutamine. Ühtlasi tuli olla valmis juhuks, kus võis vaja olla ka erasektori tervishoiutöötajate töökäsi ja erakliinikute pinda. Tegemist oli erakorralise otsusega, mis lähtus kriisiolukorra tingimustest.

Kuidas hüvitatakse erakliinikutele plaanilise ravi peatamise tagajärjel saamata jäänud tulu?

Neil eratervishoiuasutustel, kellel on leping Haigekassaga, tuleb pöörduda Haigekassa poole ja lahendada rahastamise küsimus koostöös. Ülejäänutel on võimalik kasutada riigi poolt välja töötatavaid muid meetmeid.

Kuidas tasustatakse haiglatesse appi läinud eratervishoiuasutuste töötajaid?

Kõik tervishoiutöötajad, kes suurenenud vajaduse tõttu abi osutavad, peavad saama tasu sarnastel alustel. Tasustamine lepitakse kokku vastavalt olukorrale kas haigla-, üldarstiabi osutamise lepingu või muu lahenduse alusel.

 

Hooldekodud

Kas hooldekodude elanikud tohivad praegu avalikus ruumis liikuda, näiteks minna linna või külla jalutama?

Alates 3. aprilli õhtust ei tohi hooldekodude elanikud hooldekodude territooriumilt lahkuda.

Hooldekodu territooriumilt tohivad lahkuda ainult need elanikud, kellel pole haiguse tunnuseid ja kes tahavad minna koju. Sel juhul tuleb arvestada, et enne eriolukorra lõppu nad enam hooldekodusse tagasi ei pääse.

Neile hooldekodude elanikele, kes on juba eraldi paigutatud (koroonaviirusega nakatunud või nakatunutega kokku puutunud) kehtivad ranged liikumispiirangud. Nemad tohivad kokku puutuda vaid nende hooldekodu töötajatega, kes kasutavad isikukaitsevahendeid, ning meditsiinitöötajatega. Vajaduse korral viiakse hooldekodu elanik hooldekodust haiglaravile või ravitakse teda kohapeal.

Lisaks on patsientide kaitseks kehtestatud hooldekodudele külastuskeeld, et vältida patsientide nakatumist.

Hooldekodu töötajad võivad jätkata tavapärast tööl käimist eeldusel, et nad on terved.

Need nõuded kehtivad kuni eriolukorra juhi korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.

NB! Leevendus Alates 1. juunist on lubatud üld- ja erihooldekodus viibivatel inimestel lahkuda hooldekodu territooriumilt tingimusel, et nad kannavad vajadusel isikukaitsevahendeid.

Tahan minna vaatama hooldekodus või haiglas olevat lähedast. Millal on see taas lubatud?

1. juunini kehtib haiglates ja hoolekandeasutustes Terviseameti kehtestatud külastuskeeld, erandiks loetakse surija külastamist ja kliendi vaimse tervisega seotud abi andmist.

Asutuse pidaja peab tagama, et koostöös Terviseametiga on koostatud külastuste korraldamise juhend ja seda ka täidetakse.

Muu hulgas on vaja tagada, et

  • külaline, külastatav ja/või personal kasutab vajaduse korral isikukaitsevahendeid (nt maski);
  • kohtutakse võimaluse korral õues või eriruumis;
  • külaline esitab enne tervisedeklaratsiooni (täidab asutuses kohapeal);
  • külastusjuhendi alusel on täidetud desinfitseerimisnõuded.

Ühtlasi on lubatud üld- ja erihooldekodus viibivatel inimestel alates 1. juunist lahkuda hooldekodu territooriumilt tingimusel, et nad kasutavad vajaduse korral isikukaitsevahendeid.

   

Millised õigused on karantiinis hooldekodul piirata oma elanike liikumist? Kas elanikke võib näiteks takistada toast lahkumast, lukustades nende ruume?

Hooldekodu peab tagama, et haigestunud ja terved inimesed kokku ei puutuks. Selleks tuleb hooldekodudes koroonaviiruse diagnoosi ja haigusnähtudega hoolealused tervetest eraldada.

Kui hooldekodus on haigestunuid, on hoolealuste liikumine tubade ja osakondade vahel keelatud.

Piiranguid tuleb hoolealustele selgitada ja vajadusel üle korrata. Alates 3. aprillist 2020 kuni eriolukorra lõppemiseni on hoolealustel keelatud lahkuda hooldekodu territooriumilt.

Hooldekodust tohib koju minna üksnes haigusnähtudeta inimene, kes ei saa sinna naasta enne eriolukorra lõppu.

Hea tervise juures olevad hooldekodu elanikud peavad saama õues käia. Kindlasti ei ole õige haigustunnusteta inimesi lukustada kinnistesse ruumidesse.

Kui hooldekodul sobivat õueala ei ole, võib eriolukorra juht koostöös hooldekoduga kehtestada väljas viibimiseks mõne muu ala.

Hooldekodu töötajad võivad jätkata tavapärast tööl käimist eeldusel, et nad on terved.

 

Viimati uuendatud: 22. mai 2020