Sa oled siin

Mida teha, kui kahtlustad nakatumist või oled nakatunud?

Kuidas end koroonaviiruse eest kaitsta?

  • Vaktsineeri end COVID-19 vastu: koroonaviiruse vastu vaktsineerimisega saame liikuda tagasi normaalse elukorralduse suunas. Rohkem infot, kus ja kuidas end vaktsineerida, saab vaktsineeri.ee veebilehelt ning riigiinfo telefonilt 1247.
  • Pese käsi: käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada käte desinfitseerimisvahendit
  • Liigu hajutatult: avalikus siseruumis hoia teiste inimestega distantsi. Väldi lähikontakti inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Väldi silmade, nina ja suu katsumist: kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
  • Otsi varakult abi: kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.
  • Järgi hingamisteede hügieeni: kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kanna maski: maski tuleb kanda avalikes siseruumides, kus ei nõuta COVID tõendit ja kuhu on võimalik siseneda igal soovijal (nt kaubanduskeskused, ühistransport jne). Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.

Mida teha, kui kahtlustan haigestumist või olen haigestunud?

Kui kahtlustad haigestumist või oled oled COVID-19 positiivne, siis mistahes haigussümptomite korral püsi kodus. Väldi kontakte teiste inimestega, järgi käte- ja hingamisteede hügieeni. Kui vähegi võimalik, lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada.

Kui kahtlustad, et oled nakatunud koroonaviirusega:

  • Võta ühendust oma perearstiga. Perearst hindab testimise vajalikkust, annab tervisenõu ning vajadusel vormistab ka töövõimetus- või hoolduslehe (nn haigusleht). Juhul, kui sa ei saa ühendust oma perearstiga, helista perearsti nõuandeliinile 1220 (634 66 30). Kõnedele vastavad ööpäev läbi meedikud, nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).
  • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, vormistatakse sulle digitaalne saatekiri. Veendu, et perearstil oleks olemas sinu õige kontaktnumber, et testimiskeskus saaks sinuga ühendust võtta.
  • Kui saatekiri on vormistatud, saad endale broneerida proovi võtmise aja. Täisealistele saadetakse selleks saatekirjas olevale telefoninumbrile lühisõnum koos e-registratuuri lingiga. Testimiskeskuse e-registratuuris saad end identifitseerida ID-kaardi või mobiil-ID-ga ning endale ise aja broneerida. Kui e-registratuuri teenust kasutada ei soovi või kui mingil põhjusel SMS sinuni ei jõua, oota testimiskeskuse kõnet - testimiskeskus helistab saatekirjade laekumise järjekorras. Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.
  • Testimisele mine õigeaegselt ja võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument - ninaneelu proovi saad anda vaid digitaalse saatekirja ning isikut tõendava dokumendi alusel. Testima tasub minna üksi. Testimise kohta leiad lisainfot Terviseameti kodulehelt. Küsimuste korral saab ühendust võtta ka testimise kõnekeskusega (+372) 646 4848 (E-R 9-17).
  • Pärast proovi andmist püsi kodus ja oota vastust. Vastuse saad kuni kahe tööpäeva jooksul. Positiivse vastuse korral võetakse sinuga telefoni teel ühendust, vastuseid näed ka ise patsiendiportaalist digilugu.ee.

Välismaalased ja ravikindlustuseta isikud peavad sümptomite korral võtma ühendust lähima perearstikeskusega. Juhul, kui on kahtlus ülemiste hingamisteede viirushaigustele (palavik, kuiv köha, hingamisraskused), teenindatakse patsiente sõltumata sellest, kas ta kuulub perearsti nimistusse või ei.

Kui oled haigestunud COVID-19sse:

  • Kui sinu testitulemus on positiivne, pead jääma koju eneseisolatsiooni. Jälgi perearsti soovitusi, nõuandeid koroonahaiguse koduseks raviks leiad ka Terviseameti juhendist. Kui sinu terviseseisund järsult halveneb, helista 112.
  • Teavita kindlasti oma lähikontaktseid. Lähikontaktsed peavad jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni, kui nad ei ole COVID-19 vastu vaktsineeritud (või vaktsineerimiskuuri läbimisest on möödas rohkem kui aasta) või viimase kuue kuu jooksul haigust läbi põdenud. Täpsemad juhised, kuidas lähikontakte määrata, leiad Terviseameti kodulehelt.
  • Terviseamet võtab sinuga ühendust esimesel võimalusel, et kindlaks teha, mis on sinu haigestumise asjaolud. Vaata küsimusi, mida ametnik sulle esitab - kui võimalik, mõtle need juba enne Terviseameti kõne läbi.
  • Kui kasutad HOIA rakendust, märgi enda haigestumine ka äpis.
  • Haigena pead eneseisolatsioonis olema vähemat kümme päeva. 10-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.
  • Tervenemise üle otsustab arst - üldjuhul tunnistatakse sind terveks, kui palavikku ei ole olnud vähemalt 72 tundi ning ägedad viirusnähud on taandunud.

Kui sinu koroonatesti tulemus on positiivne, aga haigusnähte pole:

  • Püsi kodus. Väldi kontakte teiste inimestega ning järgi käte- ja hingamisteede hügieeni.
  • Kui haigusnähte ei ilmne, lõpetatakse isolatsioon 10 päeva möödumisel alates positiivsest testist. Testi tegemise päeva loetakse päevaks 0. Isolatsiooni lõpetab arst.
  • Kui isolatsiooni ajal tekivad sümptomid, algab isolatsioon sümptomite tekke hetkest algusest peale ning patsient on sümptomaatiline SARS-CoV2 positiivne.

 

 

Kas lähikontaktse lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni?

Kui lähikontaktse lähikontaktsel (nt pereliige, töökaaslane) puuduvad haigusnähud, ei pea ta jääma eneseisolatsiooni, vaid saab jätkata oma igapäevase tegevusega.

Oluline on tähele panna, et ka kerge väsimustunne ja kriipiv kurk on sümptomid. Kui lähikontaktse lähikontaktsel tekivad haigussümptomid (tavaliselt 4.-6. päeval peale lähikontakti toimumist), siis on ka tema lähikontaktne ning peab koju jääma, kui ta ei ole ei vaktsineeritud, vaktsineerituga võrdustatud ega COVID-19 haigust viimase 180 päeva jooksul läbi põdenud.

Mida teha, kui olen puutunud kokku inimesega, kellel on tuvastatud koroonaviirus, aga ei ole saanud lähikontaktse teavitust?

Lähikontaktseks loetakse isikut, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit ja lähemal kui kaks meetrit. Kontaktis oldud aega arvestatakse 24 tunni peale kokku (nt hommikul 5 minutit, pealelõunal 5 minutit ja õhtul 5 minutit, annab kokku samuti 15 minutit).

Kui tead, et oled viimase 10 kalendripäeva jooksul kokku puutunud COVID-19 diagnoosi saanud inimesega, pead jääma koju või püsivasse viibimiskohta sõltumata sellest, kas Terviseamet on sinuga ühendust võtnud, välja arvatud juhul kui:

  • oled COVID-19 haiguse läbi põdenud mitte rohkem kui 180 päeva tagasi;
  • oled läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimiskuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;
  • oled vaktsineerituga võrdsustatud ehk COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.

Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, peavad lapsed ja noored, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbipõdenud, jääma lihtsustatud karantiini.

10 kalendripäevast karantiiniperioodi hakatakse arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates. Kui oled olnud muul viisil haigega lähikontaktis, siis hakatakse 10 kalendripäevast karantiiniperioodi lugema haigega viimasest lähikontaktis olemise kuupäevast. Lähikontaktse isolatsioonipäevi aitab kalkuleerida Eesti Perearstide Seltsi isolatsioonikalkulaator.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Mida teha, kui töötaja haigestub?

  • Kui töötaja haigestub töövälisel ajal, peab ta jääma koju.
  • Kui töötaja haigestub töökohal, peab ta koheselt lahkuma.
  • Haigestunul tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe osas.
  • COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud töötaja informeeriks tööandjat, et COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Tööandja informeerimine toimub vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele.
  • Tööandja, olles informeeritud töötaja COVID-19 diagnoosist, teeb koostööd Terviseameti regionaalosakonnaga, et määratleda töötaja tööalased lähikontaktsed ning anda suunised edasiseks töökorralduseks.
  • Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumid tuleb sulgeda ning avada, kui neis on läbi viidud korralik pesu, desinfitseerimine ning tuulutamine.
  • Ruumide ja pindade puhastamisel tuleb järgida Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks (PDF).
  • COVID-19 diagnoosi kinnitumisel peab töökohal välja selgitama inimesed, kes olid haigestunud töötajaga sümptomaatilisel perioodil või kuni kaks päeva enne seda lähikontaktis. Lähikontaktsed selgitab välja Terviseameti regionaalosakond koostöös tööandjaga.
  • Lähikontaktsed peavad järgneva 10 päeva jooksul jälgima hoolikalt oma tervist ning viibima eneseisolatsioonis. Eneseisolatsiooni ei pea jääma lähikontaktsed, kes on COVID-19 vastu vaktsineeritud või viimase 180 päeva jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud.
  • Ülejäänud töötajad võivad jätkata oma igapäevast töörutiini, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
  • Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 10-päeva jooksul oma tervist.

Kuidas ma saan isolatsioonis olles prügi välja viia?

Eramajades on lihtne – järgida sortimisnõudeid ja viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige õigem oleks isolatsiooni ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on suletud kilekotti ja kott tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.

Mida koroonaviirus organismiga teeb?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Millal võib inimene ühiskonnaellu tagasi tulla, kui tema haigusnähud on möödunud?

Inimene on nakkusohtlik kuni 10 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.

Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puudub palavik vähemalt kolm päeva ja hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) on taandunud.

Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.

Kas tulevikus on planeeritud tõendada COVID-19 läbipõdemist ka antikehade testi abil?

Praegu ei ole planeeritud luua lahendust COVID-19 läbipõdemise tõendamiseks antikehade testi alusel, sest puudub rahvusvaheliselt ühtne seisukoht vajaliku antikehade taseme osas. Euroopa Liidu tasandil on kokku lepitud, et läbipõdemise tõend väljastatakse vaid positiivse PCR testi alusel.

Küll aga saab positiivset antikehade testi arvestada läbipõdemise kinnitusena arst, misjärel on võimalik inimest vaktsineerida ühe vaktsiinidoosiga ning märkida seejärel vaktsineerimiskuur lõpetatuks (üks doos ühest, 1/1). Sellisel juhul saab inimene nakkusohutuse tõendamiseks vaktsineerimistõendi.

 

 

Viimati uuendatud: 22. oktoober 2021