Sa oled siin

Avaleht Haigusnähud, nakatumiskahtlus ja terviseseisundi j...

Haigusnähud, nakatumiskahtlus ja terviseseisundi jälgimine

Mida koroonaviirus organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid organeid, näiteks kopsu?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Mida teha, kui olen puutunud kokku inimesega, kellel on tuvastatud koroonaviirus, aga ei ole saanud lähikontaktse teavitust?

Isikul, kes teab, et ta on viimase 10 kalendripäeva jooksul kokku puutunud COVID-19 diagnoosi saanud isikuga, tuleb jääda koju või püsivasse viibimiskohta sõltumata sellest, kas Terviseamet on isikuga ühendust võtnud või mitte.

10-kalendripäevast perioodi hakatakse arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates. Kui oled olnud muul viisil haigega lähikontaktis, siis hakatakse 10-kalendripäevast karantiiniperioodi lugema haigega viimasest lähikontaktis olemise kuupäevast.

10 päevast piirangut ei rakendata kui Sul puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid, Sa jälgid oma tervist tähelepanelikult, järgid Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtad kasutusele kõik võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud:

  • kui Sa oled saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  • kui Sa lahkud oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  • kui Sa oled tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;
  • kui Sa oled isik, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine. Kui Sa oled elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, siis võib ta täita edasilükkamatuid tööülesandeid üksnes tööandja otsusel ja viimase kirjalikult põhjendatud ettepanekul ning hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastusel ja Terviseameti nõustamisel; • kui Sa hangid elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  • kui Sul on välistatud igasugune kontakt Sinuga samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga;
  • kui Sa viibid õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega.

10 päevaks karantiini jäämise nõue kehtib haigega koos elavale, püsivalt samas elukohas viibivale või muul moel lähikontaktis olnud inimesele. Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Kui mu töökaaslasel tuvastati testiga koroonahaigus, siis mida peaksin mina tegema?

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma 10 päevaks koju eneseisolatsiooni ja oma tervislikku seisundit jälgima.

Ülejäänud töötajad võivad tööle naasta pärast tööruumide puhastamist ja desinfitseerimist.

Lähikontaktsetel on samuti võimalik pöörduda perearsti poole sooviga avada eneseisolatsiooni ajaks töövõimetusleht.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Kas ma saan Eestis mõnes veebikeskkonnas hinnata oma koroonasse haigestumise võimalikkust?

Jah, enesehindamiskeskkonnas koroonatest.ee saab lihtsatele küsimustele vastates hinnata koroonaviirusega nakatumise ohtu. Keskkonnas antakse inimesele hindamistulemuste põhjal ka edasised soovitused.

Veebilahendus sündis Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud häkatonil, mille eesmärk oli luua arendusi koroonakriisi lahendamiseks. Idufirma Montonio Finance töötas koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga välja veebipõhise hindamisküsimustiku.

Kui elan koos inimesega, kellel on palavik ja kes köhib, aga kellele ei ole testi tehtud, kas peaksin jääma 10 päevaks koju? Kas saan sel põhjusel vormistada haiguslehe?

Jälgi oma tervist ja küsi tööandjalt, kas oleks võimalik teha kaugtööd. Hoia teistest inimestest eemale, järgides samal ajal kõiki hügeenireegleid.

Kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi testitud koroonahaigega lähikontaktis olnud, pole arstil põhjust haiguslehte anda.

Lähikontakti koroonahaigega käsitatakse aga samaväärselt haigestumisega. Seega saab arst anda Sulle:

  • haiguslehe, kui kokkupuude oli Sul endal,
  • hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel.

NB! Haigus- või hoolduslehe saab arst väljastada ainult siis, kui tööandja on Su ametlikult tööle registreerinud ja Su ravikindlustus kehtib.

Kas lastele kehtivad samad reeglid nagu täiskasvanutele? Kas lapsed saavad vabaneda eneseisolatsioonist testimisega?

Jah, lastele kehtivad samad reeglid nagu täiskasvanutele:

  • COVID-19 kinnitatud haige laps peab püsima elu- või viibimiskohas eneseisolatsioonis vähemalt 10 päeva kuni tervenemiseni.

  • COVID-19 kahtlusega laps peab püsima elu- või viibimiskohas eneseisolatsioonis ja teda ei tohi viia lasteasutusse, sealhulgas kooli ega lastele mängimiseks mõeldud avalikku ruumi või alale.

  • COVID-19 haige lähikontaktne laps peab jääma eneseisolatsiooni 10 päevaks.

  • COVID-19 riskiriigist reisilt tulles peavad lapsed jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni, testimine ei vabasta neid isolatsioonikohustusest. Reisilt tulles on soovi korral võimalik eneseisolatsiooniperioodi lühendada, tehes kaks koroonatesti - ühe koheselt Eestisse saabudes ja teise testi mitte varem kui kuus päeva pärast esimese testi tulemuste teadasaamist. Riskiriikide kohta leiab infot välisministeeriumi kodulehel.

Ainus erinevus täiskasvanutele kehtivate soovitustega on see, et lapsed kuni 12-aastaseks saamiseni ei pea kandma maski.

Kas pean jääma 10 päevaks koju, kui puutusin tööl kokku inimesega, kes nuuskas või köhis?

Pead koju jääma juhul, kui puutusid kokku COVID-19 nakatunuga või kui Sul esineb haigusnähte (köha, hingamisraskused või palavik). Kui kolleeg nuuskas või köhis, aga ei ole teadaolevalt ise kokku puutunud COVID-19 nakatunuga ega ole saanud ise positiivset koroonatesti tulemust, ei pea Sa 10 päevaks koju jääma.

Küll aga võiksid soovitada kolleegil jääda koju seniks, kuni haigusnähud mööduvad.

Miks peab viiruse Covid-19 läbipõdenud ja uuesti nakatunuga lähikontaktis olnud inimene, kandma tööl käies siseruumis maski 10 päeva?

Maski kandmine on vajalik, sest praegu ei ole lõplikult selge, kas läbipõdemine ja vaktsineerimine välistavad nakkuse edasikandluse, ning läbipõdemise korral ei ole täielikult välistatud ka uuesti haigestumine. Samuti on praeguses COVID-19 pandeemia olukorras nakatumisrisk väga kõrge.

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha selle kahtluse korral?

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist:

  • Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Hoia vähemalt 2 meetrit vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka Sinule edasi.

Mida teha viirusekahtluse korral?

  • Kui Sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Võta ühendust oma perearstiga, kes saab sulle ka töövõimetuslehe/hoolduslehe väljastada.
  • Jälgi oma tervist. Kui Sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.

Kuidas piirata pisikute ja viiruste levimist:

  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui Sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda Sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.

Kuidas kaitsta oma töötajaid nakatumise eest?

Jälgi töötajate tervist.

  • Haigusnähtudega töötaja saada 10 päevaks koju.
  • Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral 10 päevaks koju.

Jälgi puhtuse hoidmist ja kaitsevahendite õiget kasutamist.

  • Võimalda töötajatel vähemalt iga 2 tunni järel käsi pesta (vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit). Kui kätepesu ei ole võimalik, tuleb käsi desinfitseerida vähemalt 70% etanoolipõhise desovahendiga. Nähtavalt määrdunud käed tuleb kindlasti pesta.
  • Klientidega kokku puutuvatel töötajatel on soovitatav kanda lisaks tekstiilkinnastele kummikindaid. Enne kinnaste kasutamist ja pärast nende eemaldamist tuleb käed desinfitseerida. NB! Ühekordseid kindaid ei pesta ega desinfitseerita. Need tuleb nt kassast lahkudes käest võtta: ühe käe kindaga tuleb võtta teise käe kinda peopesa ja randme vahelisest osast sõrmedega kinni ja tõmmata kinnas käest nii, et see läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). Seejärel tuleb kindad panna pealt suletavasse kotti.
  • Kaitsemaski ei tohi kanda kauem, kui tootja on ette näinud.
  • Ühekordsed maskid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Pesemine võib kahjustada materjale, millest maskid on tehtud ning vähendada maskide efektiivsust.
  • Pärast iga vahetust tuleb tööriided (sh tekstiilkindad) pesta maksimaalsel kangale lubatud pesutemperatuuril ja puhastada tööjalanõud.

Muuda töökorraldust.

  • Töötajad peavad hoidma klientidega vähemalt 2-meetrist vahemaad.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate (eelkõige vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega töötajate) kokkupuudet klientidega.
  • Kui võimalik, korralda töö ühes vahetuses. Mitme vahetuse korral väldi eri vahetuste töötajate kokkupuudet.

Juhendid ja soovitused

Terviseameti trükised ja juhendid

Põllumajandus- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejale (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks)

Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale

Kuidas ma saan isolatsioonis olles prügi välja viia?

Eramajades on lihtne – järgida sortimisnõudeid ja viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige õigem oleks isolatsiooni ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on suletud kilekotti ja kott tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.

Mida teha, kui töötaja haigestub?

  • Kui töötaja haigestub töövälisel ajal, peab ta jääma koju.
  • Kui töötaja haigestub töökohal, peab ta koheselt lahkuma.
  • Haigestunul tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe osas.
  • COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud töötaja informeeriks tööandjat, et COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Tööandja informeerimine toimub vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele.
  • Tööandja, olles informeeritud töötaja COVID-19 diagnoosist, teeb koostööd Terviseameti regionaalosakonnaga, et määratleda töötaja tööalased lähikontaktsed ning anda suunised edasiseks töökorralduseks.
  • Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumid tuleb sulgeda ning avada, kui neis on läbi viidud korralik pesu, desinfitseerimine ning tuulutamine.
  • Ruumide ja pindade puhastamisel järgida Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks (PDF).
  • COVID-19 diagnoosi kinnitumisel peab töökohal välja selgitama inimesed, kes olid haigestunud töötajaga sümptomaatilisel perioodil või kuni kaks päeva enne seda lähikontaktis. Lähikontaktsed selgitab välja Terviseameti regionaalosakond koostöös tööandjaga.
  • Lähikontaktsed peavad järgneva 10-päeva jooksul jälgima hoolikalt oma tervist ning viibima eneseisolatsioonis. Eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, kui 10.päeval pärast lähikontakti antud SARSCoV-2 PCR analüüsi tulemus on negatiivne.
  • Ülejäänud töötajad võivad jätkata oma igapäevast töörutiini, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
  • Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 10-päeva jooksul oma tervist.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Millal võib inimene ühiskonnaellu tagasi tulla, kui tema haigusnähud on möödunud?

Inimene on nakkusohtlik kuni 10 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.

Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puudub palavik vähemalt kolm päeva ja hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) on taandunud.

Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.

Kas lähikontaktse lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni?

Enesesolatsiooni peab jääma COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne. Lähikontaktse lähikontaktne ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui tal puuduvad haigusnähud.

Haiguskahtluse korral tuleb 10 päeva oma tervist jälgida. Kui Sul on haigusnähud ja kahtlustad, et võid olla nakatunud koroonaviirusesse, siis helista oma perearstile.

Kuidas saan tõestada nt tööandjale või piiri ületades, et olen COVID-19 haiguse läbi põdenud ning eneseisolatsiooni jääma ei pea?

Kui olete viimase 6 kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud, siis saate digilugu.ee portaalist uuringu saatekirja vastuse või ka asjakohase epikriisi (analüüsitud isiku isikuandmed, analüüsi metoodika, selle tulemus, analüüsi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed) ning need andmed vajadusel riigipiiri ületamisel või siis tööandjale esitada.

Kui olete haiguse läbi põdenud välismaal, siis saate enda läbipõdemist tõestada, esitades teise riigi arsti väljastatud tõendi läbipõdemise kohta (tõendil peab olema ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles analüüsitud isiku isikuandmed nt analüüsi metoodika, selle tulemus, testi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed). Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud.

 

Viimati uuendatud: 23. märts 2021