Sa oled siin

Käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele

 

 

 

 

 

 

Piirangud kaubanduskeskuste, poodide ja söögikohtade töös

 

Mis on inimeste liikumisele ning kaubanduskeskustele, poodidele ja söögikohtadele kehtestatud piirangute põhisisu?

Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus)

  1. tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet,
  2. tohib koos viibida kuni 2 inimest.

Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jt. Piirang ei kehti peredele ja neile, kes täidavad avalikke ülesandeid.

Kaubanduskeskustes jäävad avatuks ainult

  • toidupoed,
  • apteegid,
  • sideettevõtete müügikohad,
  • pangakontorid,
  • pakiautomaadid,
  • kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid.

Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud ainult toitu kaasa müüa (välja arvatud siis, kui söögikohta pääseb tänavalt või parklast otse).

Kõigis avatud poodides ja teeninduspunktides tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu. Kaupmees peab paigutama desinfitseerimisvahendid kohta, kus neid enim vajatakse ja kliente nende asukohast selgelt teavitama. Kui seda infot ei ole, ei tohi kliendid poe müügisaali, apteeki, postkontorisse jne siseneda.

Söögikohad ja baarid tohivad olla avatud kuni kella 22ni (välja arvatud toidu kaasamüük ja kojuvedu).

Meelelahutus- ja lõbustuskohad on suletud.

Piirangud vaadatakse üle kahe nädala pärast.

Eriolukorra meetmete järgimine on iga inimese kohustus. Ainult nii kaitseme koroonaviiruse eest iseend ja oma lähedasi ning kõige haavatavamat osa Eesti elanikest: meie vanemat põlvkonda ja krooniliste haigustega inimesi.

Küsimuste korral vaata veebilehte kriis.ee või helista numbril 1247.

Kui poodi saab siseneda nii kaubanduskeskusest kui ka tänavalt, kas pood võib olla avatud kullerteenuse jaoks?

Kaubanduskeskuses asuv pood ja söögikoht saavad olla avatud siis, kui neisse on tänavalt või parklast eraldi sissepääs.

Kaubanduskeskusesse avanev uks tuleb hoida suletuna. Kuller siseneb eraldi sissepääsu kaudu.

Kes teeb järelevalvet kaubanduskeskuste osalise sulgemise üle?

Seda riiklikku järelevalvet teeb valla- või linnavalitsus, jälgides kaupleja tegevuskohale sätestatud nõuete täitmist oma haldusterritooriumil.

Vaata selle kohta lähemalt kaubandustegevuse seaduse § 21 lõikest 3.

Lisaks teeb Politsei- ja Piirivalveamet järelevalvet selle üle, kas inimesed järgivad piirangut hoida teise inimesega 2 meetrit vahet.

Kas mõni kaubanduskeskuses asuv pood võib jääda avatuks?

Jah, avatuks võivad jääda kaubanduskeskuse poed või teenindusettevõtted, kui

  • neil on tänavalt eraldi sissepääs,
  • neisse pääseb ühisruume läbimata, näiteks otse parklast.

Avatuks võivad jääda ka kaubanduskeskuse juures asuvad toitlustusasutused, kuhu saab minna tänavalt.

Kuidas peaks pood suutma tagada nõuet, et inimeste vahel peab olema 2 meetrit? Valitsuse otsuses on ähvardus, et pood suletakse, kui ta seda nõuet ei täida.

Loodame, et inimesed mõistavad vajadust käituda vastutustundlikult, et viiruse levik inimeselt inimesele tõkestada.

Poe omanik saab jälgida poodi sisenevate inimeste arvu ja seda vajaduse korral piirata.

Lisaks on võimalik tuletada klientidele meelde kohustust hoida 2 meetrit vahet.

Kui keskuses on peale toidupoe ainult üks pood (nt lillepood), kas see võib lahti jääda?

Jah. Kaupluste sulgemise nõue kehtib keskusele, kus on vähemalt kolm kauplust või teeninduskohta. Kõnealuses keskuses võib ka lillepood lahti jääda.

Kas poed võivad jääda avatuks, kui kaubanduskeskus eraldab need üksteisest vaheseinaga?

Avatuks võib jääda vaheseinaga teistest eraldatud kauplus või teeninduskoht, kuhu pääseb otse tänavalt.

Kuidas antakse ärile teada, et see tuleb kinni panna? Kust saab näiteks Tallinna Nõmme turu juurikamüüja teada, et ta ei tohi reedest enam müügipunkti avada, juhul kui ta selle keelu alla käib?

Ettevõtjatega suheldakse erialaliitude kaudu. Erialaliidud on näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit ning Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon.

Lisaks teavitatakse ettevõtjaid meedia vahendusel.

Turu müügipindade rentnikke peab teavitama turu omanik.

Kui kaua kaubanduskeskusi ja vahemaa hoidmist puudutavad piirangud kehtivad?

Piirangud vaadatakse üle iga kahe nädala järel, et hinnata nende mõju viiruse leviku tõkestamisele.

Millisel juhul tohib ostukeskuses olla avatud pood, mis ei ole toidupood?

Kaubanduskeskuse pood võib jääda avatuks, kui sellel on tänavalt eraldi sissepääs või kui poodi pääseb ühisruume läbimata, näiteks otse parklast.

Näide 1. Kui kaubanduskeskus paneb kinni terve II korruse ja esimesel korrusel jääb lahti vaid üks pood, siis on tegemist poega, millel on õuest eraldi sissepääs. See pood võib jääda avatuks.

Näide 2. Kui kaubandusekeskuses asuv pood eraldatakse vaheseinaga nii, et sinna pääseb otse välisuksest, võib see pood jääda avatuks.

Korralduses toodud piirangud ei kehti

  • toidukauplustele,
  • apteekidele,
  • kauplustele, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid vastava kaardi alusel,
  • pangakontoritele,
  • telekommunikatsiooniteenuste osutajatele,
  • pakiautomaatidele,
  • söögikohtadele, kus müüakse toitu ainult kaasa.

Eesmärk on piirata paljude inimeste koosviibimist, kuna see soodustab viiruse levikut.

Mis on kaubanduskeskus?

Kaubanduskeskustes kehtib üldine liikumispiirang.

Kaubanduskeskus on hoone, kus on koos vähemalt kolm kauplust või teenindusettevõtet ja kuhu saab siseneda ühise sissepääsu kaudu.

Piirang kehtestatakse, kuna mitme kaupluse ja teenindusettevõttega keskus loob võimalused viiruste levikuks.

Mis saab siis, kui pood, asutus või inimene kehtestatud piiranguid ei täida?

Kui keegi märkab, et piiranguid rikutakse, tuleb sellest teada anda kas

  • kohalikule omavalitsusele,
  • otse kohalikule politseile,
  • munitsipaalpolitseile,
  • turvaettevõttele või
  • helistada numbril 112.

Eelkõige on politsei ülesanne kutsuda inimesed korrale ja viidata praegu kehtivatele nõuetele. Kui korralekutsumine ei aita, on võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

Kuidas jälgitakse piirangute täitmist?

Loodame, et Eesti inimesed mõistavad vajadust käituda vastutustundlikult. Väga tähtis on viiruse levik inimeselt inimesele tõkestada.

Politseinikud koos partneritega patrullivad avalikes kohtades pidevalt. Kui nad näevad rikkumisi, juhivad nad inimeste tähelepanu praegu kehtivale korrale.

Lisateave nõuete kohta: [www.kriis.ee] https://www.kriis.ee/et/tase-igapaevaelu-eriolukorra-ajal.

Kuhu teada anda, kui näen piirangute rikkumist?

Kui keegi märkab, et piiranguid rikutakse, tuleb sellest teada anda kas

  • kohalikule omavalitsusele,
  • otse kohalikule politseile,
  • munitsipaalpolitseile,
  • turvaettevõttele või
  • helistada numbril 112.

Eelkõige on politsei ülesanne kutsuda inimesed korrale ja viidata praegu kehtivatele nõuetele. Kui korralekutsumine ei aita, on eraisikule võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

Keda võin teavitada, kui näen, et pood ei täida nõudeid?

Riiklikku järelevalvet kaupleja tegevuskohale seatud nõuete täitmise üle teeb seaduse alusel valla- või linnavalitsus. Kui kauplus ei täida eriolukorra ajaks kehtestatud nõudeid, võib teavitada kohalikku omavalitsust, munitsipaalpolitseid või politseid.

Kas suletud kaubanduskeskus võib keskuses poepinda rentivale ettevõtjale, kes sulges oma kaupluse, esitada järgmisel nädalal aprillikuu eest rendiarve? Kas on mõni juhis või seadusepügal, mis aitaks rendisuhet eriolukorras õiglaselt käsitleda?

Võlaõigusseadus kehtib ka eriolukorra ajal. Võlaõigusseaduse § 103 lõikes 1 sätestatud üldise reegli kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.

Avaliku võimu kehtestatud piirangut saab pidada vääramatu jõu olukorraks ja sel juhul

  • ei ole rendileandjal õigus esitada kahju hüvitamise nõuet või
  • nõuda leppetrahvi või viivist.

Vastutuse küsimus võib olla korraldatud pooltevahelises lepingus. Samas kohaldub rendisuhtele ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõte. Soovitame läbi rääkida pinda rentiva ettevõtjaga.

Mis saab suurettevõtetest, kas need pannakse seisma?

Eriolukorra lisameetmed

  • Suurettevõtted jätkavad tööd tavapäraselt, järgides Terviseameti soovitusi.
  • Töötajad peavad teineteisest olema vähemalt 2 meetri kaugusel, välja arvatud siis, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.
  • Avalikus ruumis (mängu- ja spordiväljakul, rannas, promenaadil, tervise- ja matkarajal, siseruumis) tuleb teiste inimestega hoida vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud kodus ja siis, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.


Vältige kliendiga füüsilist kontakti

 

Vältige kassatšekkide, kaupade ja sularaha üleandmisel füüsilist kontakti. Korraldage ringi valmistoidu iseteeninduslettide kasutus, pakendage võimalusel lahtist valmistoitu müügikohas tarbija jaoks ette.


Pakkuge valmistoitu ainult pakendatuna

 

Korraldage pakendamine selliselt, et see toimuks eraldi ruumis või 2 meetrit klientide liikumisteest eemal. Veenduge, et ühekordsed pakendid (nt kohvitopsid) ei oleks klientidele vabalt kättesaadavad.


Teavitage kliente, kuidas poes ennast ja teisi kaitsta

 

Võimalusel lugege sisse teavitus ning teavitage läbi kõlarite, et inimesed hoiaksid distantsi minimaalselt 2 meetrit (sh kassajärjekordades) ning minimeeriksid kaupade puudutamist.

 

Ennetus

Kuidas ennetada koroonaviiruse levimist kauplustes ja toitlustuskohtades?

Kauplustes ja toitlustuskohtades tuleb vältida koroonaviiruse levikut inimeste kokkupuute ja esemete kaudu, mistõttu

  • on kaubanduskeskustes avatud ainult toidupoed, apteegid, sideettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid;
  • tuleb järgida 2 + 2 reeglit: liikuda võib kas üksi või kahekesi ja tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet;
  • on toitlustuskohtades lubatud toitu ainult kaasa müüa ja koju vedada ja nii kohvikud, restoranid kui ka baarid tuleb sulgeda hiljemalt kell 22;
  • peavad kaupluste sisse- ja väljapääsude juures olema desovahendid;
  • on meelelahutuskohad (nt keegli-, piljardi- ja bowling'u-saalid, vesipiibukohvikud ja täiskasvanute klubid) suletud.

Kauplustes ja toitlustusasutustes on soovitatav:

  • vältida kassatšekkide ja sularaha üleandmisel füüsilist kokkupuudet;
  • müüa valmistoitu (nt saiakesed, vorstid, kommid, küpsised, pähklid või salat) ainult pakendatult ja pakendada võimaluse korral ette ka valmistoidu iseteeninduslettides müüdav lahtine valmistoit. Valmistoitu tuleb pakendada eraldi ruumis või 2 meetrit klientide liikumisteest eemal. Ühekorrapakendid (nt kohvitopsid) ei tohi olla klientidele vabalt kättesaadavad;
  • järgida tavapäraseid toidu käitlemise nõudeid ja tagada, et kõik toitu käitlevad töötajad on läbinud toiduhügieenikoolituse;
  • mitte korraldada tootetutvustusi, sh toidu degusteerimisi;
  • puhastada ja desinfitseerida tavapärasest sagedamini kõiki sagedasti puudutatavaid ja toiduga kokku puutuvaid pindu (sh müügilette);
  • tagada kõigile kohapeal teenust osutavatele isikutele (nt seadmete paigaldajad või remontijad) käte pesemise ja desinfitseerimise võimalus;
  • koristada ja tuulutada ruume tavapäraselt. Puhastusvahendi kasutamisel ja puhastusgraafiku koostamisel tuleb lähtuda puhastusvahendi kasutusjuhendist;
  • visata jäätmed (sh isikukaitsevahendid), mis võivad olla viirusega saastunud, teistest jäätmetest eraldi ja hoida neid suletud kotis. 72 tunni pärast võib need visata olmejäätmemahutisse.

Vaata juhendit lähemalt.

Kuhu peaksid pöörduma tööandjad, kes peavad tagama desovahendite olemasolu poe sissepääsu juures, kuid kellel pole praegu võimalik neid vahendeid kusagilt osta? Mida peaks ettevõtja sel juhul tegema, kas äri sulgema?

Ettevõtjal tuleks esmalt püüda ise leida desinfitseerimisvahendite tootja või edasimüüja, kelle kaudu vahendeid soetada. Eestis toodavad desinfitseerimisvahendeid Desintech OÜ, Baltiachemi OÜ, Goodpoint Chemicals OÜ. Desovahendit hakkas tootma ka senine alkoholitootja Punch Drinks OÜ. Kui lahendust ei leita, soovitab Terviseamet pöörduda valitsuse töörühma poole, kes tegeleb isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite hankimisega. Töörühma juhib riigihalduse minister Jaak Aab.

Kas pandeemia ajal peaks poodides maksma üksnes kaardiga, et vältida viiruse levikut sularaha kaudu?

Inimestel on juba praegu tõepoolest soovitatud tasuda

  • eelkõige viipemaksega (ajutiselt on selle limiit 50 eurot) või
  • pangakaardiga tavalisel moel.

Sisenes haigussümptomitega inimene. Kas teenindusettevõttes on võimalik rakendada mingeid piiranguid? Kas töötajad võivad keelduda tema teenindamisest? Mida teha, kui ta keeldub lahkumast?

Ettevõtjatel on kohustus jälgida, et nii töötajatel kui ka klientidel poleks haigusnähtusid. Kui inimene keeldub lahkumast, tuleks kutsuda turvatöötaja või politsei.

Kas kauplused võivad praeguses olukorras teha e-poes müügikampaaniaid? Pakile järele minnes puutub inimene ju kokku teiste inimestega.

E-poodides on lubatud kampaaniaid teha, kuna e-poest ostmine ja pakiautomaadist kauba kättesaamine on inimesele palju ohutum kui käia kaubanduskeskuses.

Pakiautomaatide kasuks räägib ka tõsiasi, et enamik neist asub õues, kus inimesi on vähe ja nakatumise risk väiksem. Omniva näiteks puhastab pakiautomaatide puutetundlikke ekraane regulaarselt.

Pakiautomaate saab inimene kasutada ka nii, et ta ei puutu ühiskasutatavate pindadega füüsiliselt üldse kokku:

  • ekraani on võimalik kasutada kinnastega ja
  • kauba eest saab tasuda kontaktivaba viipemaksega.

Samuti on e-poest kaupa ostes võimalik tellida kauba kojutoomine kontaktivabalt.

Haige inimene ei tohi kindlasti oma pakile järele minna. Vajaduse korral saab paki hoiutähtaega pikendada, kuni ta on terveks saanud.

Lisaks tuleb järgida 2 x 2 reeglit: avalikus kohas tohib koos liikuda kuni 2 inimest ja teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet.

Kas kaubanduskeskus võib kliendi-WC-d sulgeda?

Ei või. Kaubanduskeskustes tuleb lahti jätta kauplustesse või teeninduskohtadesse minekuks vajalikud ühisruumid.

Terviseamet soovitab jätta avatuks WC-d, kuid pesta ja desinfitseerida neid sagedamini. Soovitatav on panna WC-sse kätepesujuhend.

Palun tutvu Terviseameti veebilehel juhendiga „Soovitused tõhusaks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks“.

Kas käte desinfitseerimiseks võib täitepudelis kasutada 80% viina?

Ei, seda ei tasu teha.

Registreerimata ja kontrollimata desinfitseerimisvahendil ei pruugi olla tegelikke desinfitseerivaid omadusi. Seetõttu pole kindel, et alkohol Sind haiguse eest kaitseb.

Asi on selles, et peale alkoholi muudavad desinfitseerimisvahendi tõhusaks veel mitu koostisosa. Need aeglustavad vahendi aurustumist pinnalt või parandavad pinna märgumist, et tagada üheminutiline kontaktaeg. See aeg on viirusevastaseks toimeks hädavajalik.

80% viin üksi ei pruugi bakterit või viirust tappa, sest aurustub liiga kiiresti.

Kui kasutad desinfitseerimiseks kanget alkoholi, võid haigustekitajat küll (ajutiselt) nõrgestada, kuid see võib muutuda alkoholi suhtes vastupanuvõimeliseks. See tähendab, et alkohol võib kaotada desinfitseeriva mõju.

Kas müügiesindajatel on lubatud käia ka praegu mööda poode (sh toidupoode), kus nad puutuvad kokku nii töötajate kui ka ostjatega? Nad liiguvad kogu Eestis ja võivad sedasi viirust edasi kanda.

Kui müügiesindajal tekivad haigusnähud, tuleb tal kindlasti jääda koju.

Kui tal ei ole haigusnähte ning ei ole ka võimalik kaugtööd teha või praegu ringisõitmist piirata, tohib ta tööd jätkata.

Tal tuleb tööd tehes järgida kõiki hügieenireegleid:

  • kasutada isikukaitsevahendeid ja desovahendeid ning
  • hoida nii kaupluse klientide kui ka töötajatega 2 meetrit vahet.

 

Toidupoed

Kuidas toimida kauplustes, et vältida koroonaviiruse levikut?

Kaupluses peab

  • vältima inimeste kogunemist;
  • puhastama tavapärasest sagedamini iseteeninduspulte ja -kassasid, ostukärusid ja -korve, kaalusid jms. Näiteks iseteeninduspulte ja -kassade ekraane on soovitatav puhastada pärast iga kasutuskorda;
  • võimaluse korral tuletama klientidele siseraadios meelde, et nad hoiaksid üksteisest vähemalt 2 meetri kaugusele (sh kassajärjekorras) ja väldiksid kauba asjatut puudutamist;
  • korraldama kassade töö nii, et klientidel on võimalik hoida 2-meetrist vahemaad nii üksteise kui ka kassapidajaga;
  • soodustama e-poe olemasolu korral selle kasutamist.

Kas kaubanduskeskuste väiksemad poed, kus müüakse toitu (nt juustupood), võivad lahti jääda?

Toidukauplus on mistahes suuruses pood või müügilett, kus müüakse toidukaupa, näiteks Biomarket, Juustukuningad, Matsimoka jt. Need võivad kaubanduskeskustes lahti jääda.

 

Söögikohad

Kas söögikohad, mis ei asu kaubanduskeskustes, võivad olla lahti?

Söögikohtades ja baarides, mis ei asu kaubanduskeskustes, saab kohapeal süüa kuni kella 22ni.

Pärast kella 22 on neis lubatud ainult kaasamüük või kullerteenus.

Söögikohad ja baarid, mis asuvad kaubanduskeskuse juures, kuid millele on ligipääs ka tänavalt, võivad olla avatud kella 22ni.

Kaubanduskeskustes asuvates söögikohtades ja baarides on lubatud ainult kaasamüük või kullerteenus.

Kas kaubanduskeskuses asuvas söögikohas võib kohapeal süüa?

Ei, kaubanduskeskuste söögikohtades võib toitu ainult kaasa müüa, kohapeal süüa ei või.

Restoranid, baarid ja kohvikud, mis asuvad küll kaubanduskeskuse juures, kuid millele on ligipääs ka tänavalt, võivad olla avatud kella 22ni (nagu eraldiasuvad toitlustusasutused).

Kui kaubanduskeskuse söögikohal on eraldi sissepääs tänavalt või parklast, siis kas seda võib pidada eraldi söögikohaks?

Söögikoht, kuhu saab siseneda otse tänavalt või parklast keskuse ühisruume läbimata, on kaubanduskeskusest eraldiseisev söögikoht.

See võib olla avatud kuni kella 22ni ja seal võib kohapeal süüa. Kliendid peavad üksteisest olema vähemalt 2 meetri kaugusel.

Pärast kella 22 võib söögikoht toitu üksnes kaasa müüa.

Kas toidukullerid võivad söögikohtadest tellimusi koju viia ka pärast kella 22?

Jah, inimesed võivad toitu kaasa osta ja toidukullerid tellimusi koju viia ka pärast kella 22.

Kas alkoholipood võib kaubanduskeskuses avatuks jääda ka siis, kui seal ei ole eraldi sissepääsu?

Alkoholipood on seaduse mõttes toidupood ja see võib olla avatud ka kaubanduskeskuses.

Kas pitsarestoranid võivad edasi töötada?

Pitsarestoranidele kehtivad toitlustusasutuste reeglid:

  • ostukeskustes on lubatud üksnes kaasamüük,
  • eraldi sissepääsuga restoran võib olla avatud kuni kella 22ni,
  • pärast kl 22 on lubatud vaid kaasamüük või kullerteenus.

Kuidas toimida toitlustusettevõttes, et vältida koroonaviiruse levikut?

Toitlustusettevõttes peab

  • asetama lauad nii, et klientidel oleks võimalik hoida üksteisest vähemalt 2 meetri kaugusele;
  • puhastama ja võimaluse korral desinfitseerima lauad ja toolid iga laudkonna järel. Laudlinu on soovitatav mitte kasutada või tuleb laudlina iga laudkonna järel vahetada;
  • hoidma söögiriistu nii, et need ei puutuks kokku ühegi võimaliku viiruskandjaga;
  • loobuma toidu serveerimisest Rootsi lauas;
  • pakkuma võimaluse korral kohapeal toitlustamise asemel kaasamüüki ja kojuvedu;
  • pakkuma klientidele käte pesemise võimalusi ja asetama desovahendid klientide liikumisteedele nähtavasse kohta;
  • asetama desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde piltjuhised.

Millised reeglid kehtivad kohvikutele, mis pakuvad vaid kohvi ja saiakesi?

Kohvikutele kehtivad toitlustusasutuste reeglid:

  • ostukeskustes asuvates kohvikutes on lubatud vaid kaasamüük,
  • väljaspool ostukeskusi võivad kohvikud olla lahti kella 22ni,
  • pärast kl 22 on lubatud vaid kaasamüük või kullerteenus.

Kas restoranidele on kirjeldatud täpsemad nõuded, kuidas anda kaup kliendile üle? Kas on näiteks määratud inimeste arv, kes võivad korraga töötada restorani köögis?

Restoranidel tuleb järgida üldisi nõudeid tööandjatele, sealhulgas

  • tagada tööpindade piisav puhastamine,
  • jälgida töötajate tervist,
  • võimaldada käte regulaarset pesu või desinfitseerimist,
  • korraldada töö nii, et töötajad puutuksid omavahel kokku võimalikult vähe.

Täpse juhendi leiad Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.

 

Aiandus-, ehitus-, riide- ja lemmikloomapoed

Kas lemmikloomapoed võivad kaubanduskeskustes lahti jääda?

Kaubanduskeskuses asuv loomapood võib jääda lahti, kui sinna pääseb eraldi sissepääsu kaudu tänavalt või parklast.

Eraldi asuvad loomapoed võivad jääda avatuks.

Kui kaubanduskeskuse loomapoes on hooldatavaid loomi, võivad seal käia omanikud ja poe töötajad.

Loomatoidupood on loomapood ja ei kuulu toidupoodide hulka ka siis, kui seal müüakse näiteks kuivtoitu või pasteeti.

Loomaomanikel tuleb leida eraldi sissepääsuga loomatoidupood või tellida oma lemmikule toit e-poest.

Kuidas toimida kauplustes, et vältida koroonaviiruse levikut?

Kaupluses peab

  • vältima inimeste kogunemist;
  • puhastama tavapärasest sagedamini iseteeninduspulte ja -kassasid, ostukärusid ja -korve, kaalusid jms. Näiteks iseteeninduspulte ja -kassade ekraane on soovitatav puhastada pärast iga kasutuskorda;
  • võimaluse korral tuletama klientidele siseraadios meelde, et nad hoiaksid üksteisest vähemalt 2 meetri kaugusele (sh kassajärjekorras) ja väldiksid kauba asjatut puudutamist;
  • korraldama kassade töö nii, et klientidel on võimalik hoida 2-meetrist vahemaad nii üksteise kui ka kassapidajaga;
  • soodustama e-poe olemasolu korral selle kasutamist.

Mis saab ehitus- ja aianduspoodidest, samuti riide- ja raamatupoodidest, mis ei asu kaubanduskeskustes? Kas need pannakse kinni või jäävad lahti?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad poed jäävad avatuks.

Kaubanduskeskuses tohib jääda avatuks pood,

  • kuhu on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ja
  • kuhu minekuks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume.

 

Muud teenused

Kas need teenindusettevõtted, mis asuvad kaubanduskeskustes, tohivad tööd jätkata?

Kaubanduskeskustes tohivad tööd jätkata

  • toidupoed,
  • apteegid,
  • need kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel,
  • prilli- ja optikapoed,
  • pangakontorid,
  • telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad,
  • postkontorid ja pakiautomaadid,
  • toitlustusasutused, kus ei tarbita toitu kohapeal (lubatud on üksnes toidu kaasamüük).

Kas ma saan kaubanduskeskuses minna apteeki, kui see asub ülemisel korrusel?

Jah, kaubanduskeskuse apteeki saab minna. Toidupoodi, apteeki või teistesse avatud kohtadesse minekuks hoitakse kaubanduskeskuste ühisruumid lahti.

Kas väljaspool kaubanduskeskusi asuvad ilusalongid tohivad jäävad avatuks? Kuidas saab sealne teenindaja täita 2-meetrise vahe hoidmise nõuet?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad ilusalongid tohivad jääda avatuks juhul, kui neis järgitakse Terviseameti soovitusi

  • kasutada isikukaitsevahendeid ja antiseptikuid,
  • puhastada ja tuulutada ruum pärast iga klienti,
  • saata haigusnähtudega inimesed koju või arsti juurde,
  • piirata salongis viibivate inimeste arvu,
  • tagada klientide eraldatus.

Kuidas jäävad lahti postkontorid?

  • Kaubanduskeskustes asuvad postkontorid, kuhu saab siseneda kaubanduskeskusest, jäävad avatuks. Nii sisse- kui ka väljapääsu juures peavad olema desinfitseerimisvahendid.
  • Postkontorid, mis küll asuvad kaubanduskeskustes, kuid on muust kaubanduskeskusest eraldi sissepääsuga, töötavad tavalistel lahtiolekuaegadel juhul, kui on tagatud kõik tervishoiunõuded.
  • Postkontorid, mis asuvad suuremate jaekettide pindadel (kuid mis pole kaubanduskeskus), jäävad avatuks.
  • Eraldi postkontorid jäävad avatuks tavalistel lahtiolekuaegadel.
  • Avatuks jäävad ka need 16 kohalikku postkontorit, mis asuvad väikses kaubanduskeskuses ja mille saadetisi ei saa sama linna piires ümber suunata: Kambja postkontor, Elva postkontor, Lihula postkontor, Mustla postkontor, Sindi postkontor, Võhma postkontor, Kehra postkontor, Keila postkontor, Maardu postkontor, Paldiski postkontor, Jõhvi postkontor, Kohtla-Järve postkontor, Iidla postkontor, Tapa postkontor, Kunda postkontor ja Kohila postkontor.

Rohkem teavet leiad Omniva veebilehelt.

Kas invatranspordi teenust osutav inimene võib oma teenust edasi osutada alates 25. märtsist?

Jah. Sotsiaaltransporditeenuse osutamine jätkub. Vajadus võib olla tavaliselt väiksem, kuid kindlasti on vajalik teenuse jätkumine nt dialüüsi- või vähihaigetele. Jälgida tuleb hügieeninõudeid – pesta või desinfitseerida käsi, vajadusel ja võimalusel (isikukaitsevahendid ei ole hetkel kättesaadavad) kasutada endal või paluda kliendil kasutada maski. Samuti tuleb regulaarselt puhastada ja tuulutada sõidukit. Teenusepakkujaid on erinevaid – on nii erapakkujad kui ka KOV enda autojuhid või nt sotsiaaltöötajad. Samuti suunab inimese teenusele KOV sotsiaaltöötaja.

Kas kinnistele turuhoonetele laienevad kaubanduskeskustele kehtestatud piirangud? Kui jah, siis millised?

Turuhoonetes kehtib üldine piirang, et inimesed peavad seal hoidma üksteisega 2 meetrit vahet.

Kui kinnises turuhoones müüakse üksnes toidukaupa, võib seal kauplemist jätkata eeldusel, et kauplejad

  • puhastavad kauplemispindasid piisavalt ja
  • tagavad klientidele antiseptikud.

Kui kinnises turuhoones on müügil ka riided, vastab turuhoone kaubanduskeskuse tunnustele (palju eri liiki kaupade müüjaid) ja tuleb sulgeda.

Kas tanklatele kehtivad mingisugused lahtioleku- või müügipiirangud?

Tankla poeosa võib olla avatud ööpäev läbi.

Tankla kohvikuosa

  • tuleb kell 22 kohapealseks tarbimiseks sulgeda,
  • on lubatud pärast kl 22 kasutada ainult kaasamüügiks ja kullerveoks.

Kas tänavakaubandus on lubatud? Kui jah, siis milliste piirangutega tuleb arvestada?

Jah, tänavakaubandus on lubatud.

Kinni tuleb pidada Terviseameti juhistest:

  • tagada kõigi pindade piisav puhastamine;
  • piirata poes (leti ääres) olevate klientide arvu miinimumini;
  • tagada klientide eraldatus, et nad saaksid järgida nõuet hoida 2 meetrit vahet;
  • jälgida, et ei klientidel ega klienditeenindajatel poleks haigusnähte.

Kas tätoveerija tohib tööd jätkata?

Saare- ja Muhumaal ei tohi tätoveerija tööd jätkata.

Mandri-Eestis on see lubatud eeldusel, et enne iga uue kliendiga tegelemist tagatakse

  • isikukaitsevahendite ja antiseptikute piisav kasutamine ning
  • piisav puhastamine ja tuulutamine.

Ühtlasi peab ettevõtja jälgima, et kliendil ega ka klienditeenindajal ei oleks haigusnähte.

Inimesi peab olema teeninduse ruumides võimalikult vähe ja kliendid peavad olema piisavalt eraldatud.

Kas ja millised piirangud tulevad rehvivahetuskohtadele ja autotöökodadele?

Praegu ei ole plaanis nende tööd piirata: neile kehtivad samad nõuded mis teistele ettevõtetele.

Inimesi peaks olema teenindusruumides võimalikult vähe ja kliendid peavad olema piisavalt eraldatult.

Enne kui hakatakse teenindama uut klienti, peab ettevõte

  • tagama isikukaitsevahendite ja antiseptikute piisava kasutamise,
  • tagama ruumide piisava puhastamise ja tuulutamise,
  • jälgima, et klientidel ja klienditeenindajatel ei oleks haigusnähte.

Maanteeamet on soovitanud naastrehvide vahetamisega mitte kiirustada, kuna aprillis on oodata muutlikku ilma ja temperatuur võib langeda miinuskraadideni. Suverehvidele ülemineku aeg on paindlik ja politsei ei tee aprillis kindlasti kellelegi naastrehvidega sõitmise eest trahvi.

 

 

Töötamine poes või kaubanduskeskuses

Kuidas saavad oma tööd teha need, kelle töös on vaja korraga rohkem kui kahe inimese osalemist?

Kuidas saavad oma tööd teha näiteks ehitajad, sidekaablite vedajad, mobiilimastide hooldajad, torustikupaigaldajad ja teised, kes töötavad mitmekesi?

Piirangute eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja neid rakendatakse siis, kui seda on võimalik mõistlikult teha. Mitmekesi koos töötades tuleb arvestada kõiki ohutusreegleid. Selline erand kehtib ka avalike ülesannete täitmise korral.

Töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid, välismaalt saabunutel tuleb jääda kaheks nädalaks koju ja hoolega oma tervist jälgida. Töötingimuste muutmisega peavad olema nõus töölepingu mõlemad pooled.

Kontoris töötades peab arvestama, et vahemaa kolleegiga oleks vähemalt 2 meetrit, oluline on tööruumi pidev tuulutamine ja korrapärane puhastus. Koju tuleb saata kolleegid, kes on

  • haiged;
  • riskirühmas;
  • kokku puutunud võimaliku nakatunuga.

Eriolukorra juhi korraldus ütleb, et keelatud on avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/pm2045k_1.pdf.

Kuidas saab teenindusettevõtte töötaja kaitsta ennast ja kliente?

Töötajal tuleb järgida tavapäraseid hingamisteede nakkuste ennetamise abinõusid.

  • Aevastades või köhides tuleb suu ja nina katta pabertaskuräti (hiljem visata prügikasti) või varrukaga.
  • Käsi tuleb pesta vee ja seebiga või puhastada alkoholi sisaldava desovahendiga (eriti tähtis on see pärast köhimist või aevastamist). Desovahendid peavad poodides olema kättesaadavad nii klientidele kui ka töötajatele.
  • Silmade, nina ja suu puudutamist tuleb vältida. Viirus levib ka pesemata käte kaudu.

Millal tuleb käsi pesta?

Käsi tuleb pesta:

  • enne töö alustamist;
  • enne kuumtöödeldud või valmistoidu käitlemist;
  • pärast kuumtöötlemata toidu käitlemist või valmistamist;
  • pärast jäätmete käitlemist;
  • pärast koristamist;
  • pärast tualeti kasutamist;
  • pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist;
  • pärast söömist, joomist või suitsetamist;
  • pärast raha käsitsemist.

Kuidas kaitsta oma töötajaid nakatumise eest?

Jälgi töötajate tervist.

  • Haigusnähtudega töötaja saada 14 päevaks koju.
  • Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral 14 päevaks koju.

Jälgi puhtuse hoidmist ja kaitsevahendite õiget kasutamist.

  • Võimalda töötajatel vähemalt iga 2 tunni järel käsi pesta (vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit). Kui kätepesu ei ole võimalik, tuleb käsi desinfitseerida vähemalt 70% etanoolipõhise desovahendiga. Nähtavalt määrdunud käed tuleb kindlasti pesta.
  • Klientidega kokku puutuvatel töötajatel on soovitatav kanda lisaks tekstiilkinnastele kummikindaid. Enne kinnaste kasutamist ja pärast nende eemaldamist tuleb käed desinfitseerida. NB! Ühekorrakindaid ei pesta ega desinfitseerita. Need tuleb nt kassast lahkudes käest võtta: ühe käe kindaga tuleb võtta teise käe kinda peopesa ja randme vahelisest osast sõrmedega kinni ja tõmmata kinnas käest nii, et see läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). Seejärel tuleb kindad panna pealt suletavasse kotti.
  • Kaitsemaski ei tohi kanda kauem, kui tootja on ette näinud.
  • Pärast iga vahetust tuleb tööriided (sh tekstiilkindad) pesta maksimaalsel kangale lubatud pesutemperatuuril ja puhastada tööjalanõud.

Muuda töökorraldust.

  • Töötajad peavad hoidma klientidega vähemalt 2-meetrist vahemaad.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate (eelkõige vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega töötajate) kokkupuudet klientidega.
  • Kui võimalik, korralda töö ühes vahetuses. Mitme vahetuse korral väldi eri vahetuste töötajate kokkupuudet.

Juhendid ja soovitused

Terviseameti trükised ja juhendid

Veterinaar- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejale

Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale

Kas kauplustes on lubatud teha inventuuri, remonti või komplekteerida internetitellimusi? Seda ei teeks mitte kaubanduskeskuse valdaja, vaid üürnik ise, et e-kaubandus püsima jääks.

Jah, seda on lubatud teha.

Kaubanduskeskuses olevasse kauplusesse on lubatud minna selle omanikel ja töötajatel, seega saavad nad teha seal inventuuri, komplekteerida e-poe tellimusi jms.

 

 

Viimati uuendatud: 8. aprill 2020