Sa oled siin

Koroonaviiruse olemus ja levimisviis

Koroonaviirus nakkub kergelt ja sellega võivad, aga ei pruugi kaasneda tõsisemad terviseprobleemid. Selleks, et tõsiste sümptomitega haigetele raskes olukorras abi pakkuda, on oluline, et haiglatesse ei satuks korraga liiga palju patsiente. Meile tuttavatest hügieenireeglitest kinnipidamine ja kontakti vältimine aitab hoida tõsiselt haigete inimeste arvu ühes ajahetkes piisavalt madalana, et mitte üle koormata meie meditsiinisüsteemi.

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Kõige levinumad sümptomid on palavik, kuiv köha ja hingamisraskused. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud üldse, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga. Enamikul nakatunutest kulgeb haigus siiski kergelt ja nad paranevad. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse ajal kodusel ravil.

 

Kuidas koroonaviirus levib?

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Nii võib viirus inimeselt inimesele levida mitmel viisil:

  • Piisad või aerosoolid. Kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, kannavad tilgad või väikesed osakesed, mida nimetatakse aerosoolideks, viiruse ninast või suust õhku. Igaüks, kes on sellele inimesele lähemal kui 2 meetrit, võib selle oma kopsudesse sisse hingata. Sellepärast on oluline hoida distantsi ja kanda maski.

  • Õhu kaudu edasikandumine. Uuringud näitavad, et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi. See võib teie kopsudesse sattuda, kui keegi, kellel see on, hingab välja ja te hingate seda õhku sisse. Selle vältimiseks on oluline ruume tihti tuulutada ja ventileerida.

  • Pinnaülekanne. Veel üks võimalus nakkuse saamiseks on see, kui puudutate pindu, mille peale keegi, kellel on viirus, on köhinud või aevastanud. Viiruse võib saada näiteks siis, kui puutute saastunud tööpinda või ukselinki ja seejärel puudutate oma nina, suud või silmi. Viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva. Viiruse leviku peatamiseks puhastage ja desinfitseerige kõik lauad, nupud ja muud pinnad, mida teie või teie pere mitu korda päevas puudutab.

Viirus levib seega kõige sagedamini sümptomitega inimeste kaudu. Kuid viirust on võimalik edasi anda ka ilma mingeid märke näitamata. Mõned inimesed, kes ei tea, et on nakatunud, võivad viirust teistele edasi anda. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks levikuks. Viirust võib edasi anda ka enne, kui märgatakse nakkuse märke, sellist nakatumist nimetatakse eelsümptomaatiliseks levikuks.

Parim viis viiruse leviku pidurdamiseks on vaktsineerimine ning mistahes haigustunnustega kodus püsimine.

Kui tõsine haigus on COVID-19?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga.

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.

Viiruse peiteperiood on umbes 2-14 päeva. Inimene võib olla teistele nakkusohtlik 2 päeva enne COVID-19 sümptomite tekkimist või positiivse SARS-CoV-2 analüüsi andmist. Viirus võib levida ka nakkuskahtlusega inimesega kokkupuutel, kellel võivad olla väga kerged sümptomid.

Peamisteks sümptomiteks on:

peavalu, haistmismeelte kadu, ninakinnisus, köha, väsimus ja nõrkustunne, lihasvalu, nohu, maitsemeelte kadu, kurguvalu, palavik.

Raskematel juhtudel võivad tekkida:

hingamisraskused, rindkere valud, häired kõnes ja liigutustes.

Kuidas end koroonaviiruse eest kaitsta?

  • Vaktsineeri end COVID-19 vastu: koroonaviiruse vastu vaktsineerimisega saame liikuda tagasi normaalse elukorralduse suunas. Rohkem infot, kus ja kuidas end vaktsineerida, saab vaktsineeri.ee veebilehelt ning riigiinfo telefonilt 1247.
  • Pese käsi: käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada käte desinfitseerimisvahendit
  • Liigu hajutatult: avalikus siseruumis hoia teiste inimestega distantsi. Väldi lähikontakti inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Väldi silmade, nina ja suu katsumist: kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
  • Otsi varakult abi: kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.
  • Järgi hingamisteede hügieeni: kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kanna maski: maski tuleb kanda avalikes siseruumides, kus ei nõuta COVID tõendit ja kuhu on võimalik siseneda igal soovijal (nt kaubanduskeskused, ühistransport jne). Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60-aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.

Kui tõsine haigus on COVID-19?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga.

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.

Viiruse peiteperiood on umbes 2-14 päeva. Inimene võib olla teistele nakkusohtlik 2 päeva enne COVID-19 sümptomite tekkimist või positiivse SARS-CoV-2 analüüsi andmist. Viirus võib levida ka nakkuskahtlusega inimesega kokkupuutel, kellel võivad olla väga kerged sümptomid.

Peamisteks sümptomiteks on:

peavalu, haistmismeelte kadu, ninakinnisus, köha, väsimus ja nõrkustunne, lihasvalu, nohu, maitsemeelte kadu, kurguvalu, palavik.

Raskematel juhtudel võivad tekkida:

hingamisraskused, rindkere valud, häired kõnes ja liigutustes.

Mille poolest erineb COVID-19 gripist?

Nii gripiviirused kui uus koroonaviirus on piisknakkused. See tähendab, et enamasti toimub nakatumine siis, kui viiruseosakesed on nakatunud inimeselt levinud näiteks köhimise, rääkimise, aevastamise teel süljega õhku või pindadele ja sattuvad sealt omakorda teise inimese hingamisteedesse. Pelgalt haigustunnuste järgi ei ole võimalik selgelt vahet teha, kas tegemist on uue koroonaviiruse või mõne teise hingamisteede põletikku põhjustava viirusega. Seetõttu on soovituslik praegusel ajal igasuguste ägedate hingamisteede põletiku sümptomite ja ka palaviku korral kahtlustada uut koroonaviirust ning selle välistamiseks lasta teha koroonaviiruse proov.

Haigusnähud

  • gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.
  • COVID-19 – koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskused. COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt võivad sümptomid avalduda või kui paljudel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

Nakatumine

Iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest. Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest.

Haigestumus

Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 aastat, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad. Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda.

Suremus

COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Kõige enam on ohustatud vanemaealised. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, siis enamus uuringuid näitavad, et COVID-19 suremus on suurem gripi suremusest.

Ravi

Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Gripi vastu olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse. COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heaks kiidetud viirusevastast ravimit. Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu on olemas vaktsiinid, kuid hetkel veel piiratud kogustes.

Vältimine

Nii COVID-19 kui ka gripi vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

Hooajalisus

Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

Riskirühmade hoidmise ja viiruse leviku piiramise kohta vaata lähemalt Tervise Arengu Instituudi artiklitest:

Kuidas saan vabatahtlikuna aidata kriisi lahendamisse?

Enne vabatahtlikku tegevust veendu, et oled terve ja oskad nii ennast kui ka teisi viiruse eest kaitsta. Kui sa ei ole ise haigust läbi põdenud, siis vaktsineeri end kindlasti ja jälgi ka teisi ohutusnõudeid - ära pane ei ennast ega abivajaid aidates ohtu. Kui kuulud riskigruppi (nt oled vanuses 60+ või põed mõnd kroonilist haigust), on mõistlik valida abistamisviis, kus on vähem otsekontakte, näiteks toetavad telefonivestlused vanemaealistega. Hooli enda ja teiste turvalisusest ning tervisest.

  • Kui soovid vabatahtlikuna panustada ning hätta jäänud inimesi abistada, alusta enda lähedalt: kodumajast, tänavast, külast, asumist, seltsist.
  • Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata: vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oluline on tagada, et keegi ei jääks tähelepanuta või vastupidi paneks end ohtu kedagi aidates või abi vastu võttes.
  • Vabatahtlikule tegevusele üleskutsete puhul tuleb säilitada selge pea ja olla kindel, et eesmärk, vahendaja ja üleskutsuja on usaldusväärsed, et tõkestada viiruse kiiret levikut ja kaitsta end kelmuste eest.

Kui soovid pakkuda abi organisatsioonidele vabatahtlikuna või vajad tuge vabatahtlikuna tegutsemiseks, kasuta Vabatahtlike Väravat aadressil www.vabatahtlikud.ee. Sinna on kokku koondatud ka juhised vabatahtlikele ja vabaühendustele praeguses olukorras tegutsemiseks.

 

Viimati uuendatud: 12. oktoober 2021