Sa oled siin

Kõrvalmõjud

Kas on uuritud, kuidas mõjub vaktsiin rasestumisele? Kas see mõjutab naise viljakust?

Viljatuseteemalistel juttudel puudub igasugune alus. Vastupidi – koroonaviirusvaktsiinide kliiniliste uuringusse võtmise üheks tingimuseks oli, et uuritaval poleks uuringu ajal plaani rasestuda, ehkki rasedaks jäämisi on olnud ka üksjagu.

Loe lähemalt siit: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Kas endokrinoloogiliste haigustega inimesed, näiteks kilpnääre on kasvaja tõttu eemaldatud, on covid-19 vatsineerimiseks ebasobivad, kas neil võib tekkida vastunäidustusi?

Vaktsineerimise vastunäidustuste osas peaks konsulteerima enda perearstiga või teise tervishoiutöötajaga, kes vaktsineerimist läbi hakkab viima. Konkreetse vaktsiini näidustused ja vastunäidustused on leitavad ka vaktsiiniomaduste kokkuvõttest, mis on avaldatud Ravimiameti kodulehel. Moderna vaktsiiniomaduste kokkuvõte: https://ec.europa.eu/health/documents/community-register/2021/20210106150575/anx_150575_et.pdf. Pfizer/BioNTechi vaktsiiniomaduste kokkuvõte: https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/comirnaty-epar-product-information_et.pdf.

Milline on tootjafirma ja Eesti vastutus, kui selgub, et vaktsiin tekitab mulle tervisekahjustuse, mida tootja oleks pidanud ette nägema?

Vaktsiinide, sh COVID-19 vaktsiinide puhul on vastutus jaotunud sarnaselt teistele ravimitele. Vaktsineerija vastutab juhul, kui vaktsineerija on rikkunud enda kohustusi tervishoiuteenuse osutamisel, antud juhul vaktsineerimise läbiviimisel. Müügiloa hoidja vastutab juhul, kui tegemist on tootmisest tingitud kvaliteedidefektiga, st on rikutud hea tootmistava (GMP) reegleid või on müügiloa hoidja teadlikult andmeid varjanud. Vastutuse kohaldamise eelduseks on olemas tekkinud kahju põhjuslik seos vaktsiini või vaktsineerimisega. Põhjusliku seose kindlakstegemine on oluline, sest kõik tervisenähud, mis esinevad vaktsineerimise järgselt, ei pruugi olla seotud vaktsineerimisega, vaid tegu võib olla ajalise kokkulangevusega.

Kõrvaltoimete teatiseid kogub ja hindab Eestis Ravimiamet. Tekkinud tervisenähte ravitakse parimal moel sõltumata sellest, kas need on või ei ole seotud vaktsiini või vaktsineerimisega. Patsiendikindlustuse süsteem, mille kaudu saaks taotleda tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel tekkinud välditava kahju hüvitamist, on Eestis alles loomisel. Eraldi vaktsiinide või vaktsineerimisega seotud kahjude hüvitamise süsteemi ei ole plaanis riigil luua. Igal inimesel on õigus oma huvide kaitseks või tekkinud kahju hüvitamise taotlemiseks pöörduda kohtusse. Võimalik on praegu pöörduda ka tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole ekspertarvamuse saamiseks, kas tervisekahju tekitanud tervishoiuteenuse osutamisel järgiti head kliinilist tava või asjakohaseid juhendeid.

Miks pärast AstraZeneca saamist terved inimesed haigeks jäävad?

Vaktsineerimise järgselt võivad tekkida kõrvaltoimed. Seda ei ole õige nimetada haigestumiseks, vaid pigem keha reaktsiooniks vaktsiinile. Süstekoha reaktsioonid, peavalu, palavik, halb enesetunne, lihas ja liigesvalu ning teised sarnased reaktsioonid näitavad, et immuunsüsteem hakkas antikehi tootma (see on immuunsüsteemi vastus vaktsiini komponendile). Üldiselt kõrvaltoimed mööduvad paari päevaga ja neid saab leevendada käsimüügist saadavate valuvaigistitega.

Liigub väide, et teatud vaktsiinidega jäävad kehasse haigusetekitajad, mis jäävadki organismi kahjustama. Kas selline võimalus on olemas?

Tegemist on pahatahtliku kuulujutuga, sest vaktsiinid ei jäta kehasse haigustekitajaid.

Uut tüüpi vaktsiinid (mRNA ja viirusvektori põhised) ei sisalda haigustekitajat, vaid ainult viiruse pinnal oleva antigeeni tegemiseks vajalikku informatsiooni DNA või mRNA kujul. DNA on vaktsiinis pakitud mõne teise viiruse (tavaliselt adenoviiruse) sisse, kuid tegemist on viirustega, mis on muudetud paljunemisvõimetuks. Samas on oluline teada, et ei mRNA või adenoviirusvektorisse pakitud DNA ei integreeru meie genoomi. Mõned viirused võivad seda küll teha, kuid adenoviirused ei lülita oma DNA-d meie rakkude genoomi.

Miks ja millal tekivad vaktsiinide kõrvalmõjud? Kuhu neist teatada ja kuidas neid ära tunda?

Vaktsiinid on nii ohutuse kui ka efektiivsuse poolest ühed enam uuritud ravimid, kuid nagu kõigil ravimitel, võib ka COVID-19 vaktsiinidel esineda kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimeid ei esine siiski kõigil inimestel. Kui kõrvaltoimed esinevad võivad need olla häirivad ja põhjustada ajutist ebamugavust, kuid enamasti on need kerged ja iseparanevad.

Immuunsüsteemi aktiveerumise nähtudena tekivad sagedasemad kõrvaltoimed, nt palavik, liigesvalu, halb enesetunne kuni 1-3 päeva pärast vaktsineerimist. Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva. Tõsiseks kõrvaltoimeks loetakse allergilisi (ülitundlikkus) reaktsioone, mis tekivad väga harva. Selleks puhuks on vaktsineerijal alati olemas vajalikud esmaabivahendid. Allergiline või anfülaktiline reaktsioon tekib üldjuhul lühikese aja jooksul pärast vaktsineerimist. Seetõttu tuleb jääda pärast vaktsiinisüsti saamist veel vähemalt 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimise alla. Kõik teadaolevad vaktsiiniga seostatavad kõrvaltoimed on kirjas vaktsiini pakendi infolehes.

Arvestada tuleb sellega, et COVID-19 vaktsiinid võivad sõltuvalt vaktsiinist kas pärast esimest või teist doosi tekitada immuunsüsteemi vastusena vaktsiinile üldnähte ja süstekoha reaktsioone, mis näitavad, et vaktsiin toimib, aga neid ei teki kõigil ja see ei tähenda, et neil vaktsiin ei toimi.

Kui inimesel tekib pärast vaktsineerimist tervisliku seisundi muutus või ükskõik milline uus kaebus, siis tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes hindab, kas reaktsioon võib olla tingitud vaktsiinist, muust haigusest või uuest vaktsiinist sõltumatust haigusest. Olenemata põhjusest võib uus kaebus vajada ravi. Tekkinud reaktsioone ravitakse parimal moel sõltumata sellest kas need on vaktsineerimisega seotud või mitte.

Kui meditsiinitöötaja hinnangul ei ole reaktsioon seotud vaktsiiniga, kuid patsiendi arvates on, võib patsient ise võimalikust kõrvaltoimest Ravimiametile teada anda. Ravimiametis hinnatakse teatises kirjeldatud võimalikke kõrvaltoimeid tõsiduse ja põhjusliku seose osas ning kontrollitakse, kas tegemist on teadaoleva või seniteadmata kõrvaltoimega.


Ravimiamet avaldab info laekunud kõrvaltoime teatiste kohta kord nädalas esmaspäeviti.

Millised võivad olla vaktsiini kõrvaltoimed?

Covid-19 vastu vaktsineerimise järel võib esineda ajutisi kergeid kõrvaltoimeid (palavik, peavalu jms). Need on kõikide vaktsiinide puhul ootuspärased ja näitavad, et immuunsüsteem reageerib vaktsiinile. Võrreldes Covid-19 sümptomitega on kõrvaltoimed enamasti kergemad.

On ka ehmatavaid näidustusi (näiteks tuimus näos), kuid need äärmiselt haruldased, mööduvad ühe-kahe päeva jooksul ega ole püsivad. See on ka üks põhjusi, miks palutakse pärast vaktsineerimist jääda arstide lähedusse 15 minutiks – nii saab veenduda, et esmaseid ja kõige raskemaid kõrvaltoimeid ei esine. Kui need peaksid tekkima, saavad arstid kohe abistada. Praeguseks on maailmas süstitud üle 300 miljoni Covid-19 vaktsiini ning laiaulatuslikest ohtlikest kõrvaltoimetest pole kuskil teada antud.

Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Miks tekivad vaktsineerimisel kõrvaltoimed?

Ühe või mitme gripilaadse sümptomi esinemine (väsimus, peavalu, lihasvalu, palavikulisus jne) pärast vaktsineerimist näitab keha immuunvastust viirusele, mida tegelikult kehas ei ole. See ongi vaktsiinide võlu – nad võimaldavad haigust läbi põdeda (ja immuunmälu luua) valdavalt väga kergel viisil, ilma tegelikku viirust kohtamata.

 

Viimati uuendatud: 12. aprill 2021