Sa oled siin

Kõrvalmõjud

Milline on tootjafirma ja Eesti vastutus, kui selgub, et vaktsiin tekitab mulle tervisekahjustuse, mida tootja oleks pidanud ette nägema?

Vaktsiinide, sh COVID-19 vaktsiinide puhul on vastutus jaotunud sarnaselt teistele ravimitele. Vaktsineerija vastutab juhul, kui vaktsineerija on rikkunud enda kohustusi vaktsineerimise läbiviimisel. Müügiloa hoidja vastutab juhul, kui tegemist on tootmisest tingitud kvaliteedidefektiga, st on rikutud hea tootmistava (GMP) reegleid või on müügiloa hoidja teadlikult andmeid varjanud. Vastutuse kohaldamise eelduseks on olemas tekkinud kahju põhjuslik seos vaktsiini või vaktsineerimisega. Põhjusliku seose kindlakstegemine on oluline, sest kõik tervisenähud, mis esinevad vaktsineerimise järgselt, ei pruugi olla seotud vaktsineerimisega, vaid tegu võib olla ajalise kokkulangevusega.

Kõrvaltoimete teatiseid kogub ja hindab Eestis Ravimiamet. Tekkinud tervisenähte ravitakse parimal moel sõltumata sellest, kas need on või ei ole seotud vaktsiini või vaktsineerimisega. Patsiendikindlustuse süsteem, mille kaudu saaks taotleda tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel tekkinud välditava kahju hüvitamist, on Eestis alles loomisel. Eraldi vaktsiinide või vaktsineerimisega seotud kahjude hüvitamise süsteemi ei ole plaanis riigil luua. Igal inimesel on õigus oma huvide kaitseks või tekkinud kahju hüvitamise taotlemiseks pöörduda kohtusse. Võimalik on praegu pöörduda ka tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole ekspertarvamuse saamiseks, kas tervisekahju tekitanud tervishoiuteenuse osutamisel järgiti head kliinilist tava või asjakohaseid juhendeid.

Kas vaktsiinid tekitavad menstruaaltsüklis häireid?

Täna menstruaaltsükli häireid COVID-19 vaktsiinidega ei seostata, kuid see teema on pideva jälgimise all: kõigi nelja turustatava vaktsiini müügiloa hoidjad peavad igakuiselt esitama Euroopa Ravimiameti ravimite riskihindamise komiteele aruanded, kus vaadatakse uuesti üle ka Euroopa Liidu kõigist liikmesriikidest kogutud menstruaaltsükli häirete teatised, andmed muust maailmast, kirjandusteabe ja hinnatakse põhjuslikku seost.

Et menstruaaltsükli häiretest on teatatud mõlemat tüüpi vaktsiinidega (nii mRNA- kui adenoviirusvektor-vaktsiinidega), siis tõenäoliselt on need tingitud vaktsineerimise oodatavast toimest ehk immuunvastusest, mitte spetsiifilisest vaktsiinikomponendist. Koroonavaktsiinid on disainitud nii, et nende toimel jääks immuunsüsteemil mulje viirusinfektsiooni sissetungist. Vaktsineerimisjärgsed üldreaktsioonid - palavik, peavalu, nõrkus - võivad mõjuda stressorina ja põhjustada häireid menstruaaltsüklis.

Ravimiametile on erinevatest menstruaaltsükli häiretest COVID-19 vaktsiinidega ajalises seoses teatatud 48 korral (20. september 2021 seisuga). Üldiselt on tsükkel normaliseerunud maksimaalselt ühe-kahe kuuga.

Kas COVID-19 vaktsiinidel esineb kõrvaltoimeid?

Kõik Euroopas müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinid on Euroopa Ravimiamet EMA hinnanud piisavalt ohutuks ja tõhusaks koroonaviirusega võitlemisel, aga nagu kõigil ravimitel, võib ka koroonavaktsiinidel esineda kõrvalnähtusid.

Tüüpilisemad kerged kõrvaltoimed COVID-19 vaktsiinidel on süstekoha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, lihasvalu ja liigesvalu. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Tõsiseks kõrvaltoimeks loetakse allergilisi (ülitundlikkus) reaktsioone, mis tekivad väga harva. Allergiline või anafülaktiline reaktsioon tekib üldjuhul lühikese aja jooksul pärast vaktsineerimist ja seetõttu tuleb jääda pärast vaktsiinisüsti saamist veel vähemalt 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimise alla - vaktsineerijal on selleks puhuks alati olemas vajalikud esmaabivahendid.

Kõik teadaolevad vaktsiiniga seostatavad kõrvaltoimed on kirjas vaktsiini pakendi infolehes. Kui sul tekib vaktsineerimise järel tõsisem või üle kolme päeva kestev tervisehäda, võta ühendust oma perearstiga või helista 1220 (või 634 66 30).

Kui vajate COVID-19 vaktsiinide osas täiendavat nõustamist või teil on lisaküsimusi, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandeliinile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud, kes nõustavad nii eesti kui vene keeles (inglise keeles iga päev 15:00-17:00). Erinevatest vaktsineerimisvõimalustest annab ülevaate vaktsineeri.ee või riigiinfo telefon 1247.


Ravimiamet avaldab info laekunud kõrvaltoime teatiste kohta kord nädalas esmaspäeviti.

Keda teavitada vaktsiini kõrvalmõjudest?

Pärast vaktsineerimist võivad esineda kõrvaltoimed. Tüüpilisemad kõrvalmõjud COVID-19 vaktsiinidel on süstekoha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, lihasvalu ja liigesvalu. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Kui vaktsineerimise järel tekib tõsisem või üle kolme päeva kestev tervisehäda, võtke ühendust oma perearstiga või helistage infoliinile 1220 (634 66 30).

Vaktsineerijatel on kohustus Ravimiametit teavitada esinenud kõrvaltoimetest, kuid soovi korral saab ka ise pärast vaktsineerimist esinenud tervisega seotud kaebustest Ravimiametile teada anda läbi vastava teatise vormi. Ravimiamet avaldab info laekunud kõrvaltoime teatiste kohta kord nädalas esmaspäeviti.

Kui teil on lisaküsimusi või vajate täiendavat nõu koroonaviirusevastaste vaktsiinide osas, saate lisaks oma perearstile konsulteerida ka perearsti nõuandeliiniga telefonil 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud, kes nõustavad nii eesti kui vene keeles (inglise keeles iga päev 15:00-17:00).

Erinevate vaktsineerimise võimaluste kohta jagavad infot vaktsineeri.ee ja riigiinfo telefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247.).

Kas last soovivad, rasedad või imetavad naised tohivad end COVID-19 vastu vaktsineerida?

Jah. Vaktsiini kaitse haigestumise vastu kaalub üle kõik vaktsineerimisega seotud riskid ka rasestuda planeerivatel, rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel:

  • kui lapseootel naine haigestub, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine vähendab neid riske oluliselt.
  • kui last rinnaga toitev ema on vaktsineeritud, omandab ka laps mõningase kaitse COVID-19 vastu.

Pole bioloogilist põhjust, miks koroonavaktsiinid võiks rasedatele naistele, loodetele või imetatavatele lastele ohtlikud olla. Sama kinnitavad ka loomkatsed, milles rottidele süstitud mitmekordsed vaktsiinidoosid ei toonud kaasa otsest või kaudset kahju rasedusele, loote arengule, sünnitusele ega sünnijärgsele perioodile.

Rahvusvaheline Naistearstide Föderatsioon (FIGO), mille liige on ka Eesti Naistearstide Selts, toetab lapseootel ja imetavate emade COVID-19 vastu vaktsineerimist, arvestades seejuures nakatumisriski, raseduse suurust, ema tervislikku seisundit jmt.

Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

 

Viimati uuendatud: 23. september 2021