Sa oled siin

Küberturvalisus kaugtöö ja koduõppe tingimustes

Kas kaugtöö on ikka turvaline valik?

Õigesti ja teadlikult tehes on kaugtöö kindlasti turvaline.

Kuigi olukorras, kus paljud inimesed töötavad kodust, suureneb oht, et ettevõtted ja nende töötajad satuvad küberrünnaku või -pettuse ohvriks, saab need riskid elementaarseid küberhügieeninõudeid järgides miinimumini viia. Turvaliselt kaugtööle jäädes vähendad ka koroonaviirusega nakatumise võimalusi nii enda kui ka teiste jaoks.

Olen ettevõtte juht. Millele peaksin erilist tähelepanu pöörama?

Riigi Infosüsteemi Amet tegi 8. aprillil eesti keeles kättesaadavaks rahvusvaheliselt tunnustatud küberturvalisuse meetmete kogumi „CIS 20 Controls“. See on tunnustatud küberturbeekspertide koostöös valminud tööriist, mida saavad kasutada IT-juhid ja kõik teised, kes vastutavad oma ettevõtte IT-valdkonna eest, et tagada oma asutuses küberturvalisus. CIS 20 meetmete viimane versioon eristab ka meetmeid, mis on mõeldud rakendamiseks nii suurtele kui ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eestikeelne meetmekogum ning vastavad lühijuhendid ja õpivideod nii eesti kui ka vene keeles on leitavad siit.

Kuigi sul ei pruugi olla võimalik neid meetmeid enne eriolukorra lõppu rakendada, tasub seda järjekindlalt teha lähi- ja kaugemat tulevikku silmas pidades. Nõnda elad turvaliselt üle nii võimalikud tulevased ühekordsed küberrünnakud kui ka järgmised eriolukorrad. Vt ka: ITL soovitab ettevõtetel kaugtöö korraldus läbi mõelda.

Mis on viis kõige olulisemat soovitust turvaliseks veebis käitumiseks?

  • Ära ava tundmatutelt saatjatelt saadud manuseid ega linke.
  • Ära usu ähvardavaid ja viivitamatut tegutsemist nõudvaid kirju tundmatutelt saatjatelt.
  • Ära anna tundmatule helistajale ligipääsu oma arvutile.
  • Veendu, et kasutad tarkvara värskeimat versiooni ning turvauuendused on paigaldatud.
  • Tee nii arvutis kui ka telefonis olevatest failidest regulaarselt tagavarakoopiaid.

Vt ka Riigi Infosüsteemi Ameti blogi värskemaid sissekandeid.

Kuidas kindlustada andmete säilimine?

Hea viis, kuidas praegusel ebatavalisel ajal oma töö ja õppimisega seotud ärevust vähendada, on andmete varundamine. Keegi ei taha ju tehtud tööd uuesti teha. Kuid me teame, et seadmed ütlevad aeg-ajalt üles, või veelgi hullem, nakatuvad pahavaraga, mis ei lase Sind enam oma andmetele ligi. Tehtud töö kaotamine lunavara või ootamatult üles öelnud seadme tõttu võib olla päris suur probleem.

Varundamiseks on olemas hulk kommerts-pilvelahendusi (Google Drive, Microsoft Onedrive, Amazon Drive, Dropbox), mis automaatselt interneti kaudu Su dokumente varundavad. Sinu ülesanne on salvestada oma failid vaid õigele kettale, ja kui seadmega midagi juhtub, otsida teisest seadmest oma dokumendid uuesti üles.

Soovitame kasutada ka välist kõvaketast või mälupulka, et enda kõige olulisemad andmed varundada. Suuremahuliste andmete korral võib see aidata ühelt poolt kiiremini oma andmeid taastada, teisalt aga on suurte andmemahtude hoidmine pilvelahendustes kallim kui välisel andmekandjal.

Uuri ka oma tööandjalt, milliste varunduslahendustega ta nõus on – kas näiteks töödokumente üldse tohib pilves hoida või on ettevõtte reeglid teistsugused.

Kas kaugtööks või -õppeks kasutatavaid seadmeid tuleb kuidagi ette valmistada?

Tee kindlaks, et nii Sinu kui ka Su lapse arvutil või seadmel oleks kasutusel viimane saadaolev tarkvara. See on ülioluline! Näiteks võib aegunud tarkvara tõttu nakatuda Sinu arvuti ainuüksi mõnd kahtlast netilehekülge külastades. Kui oskad otsida üles oma nutika teleri, ruuteri ja internetti ühendatud veebikaamera seaded, siis ka nende tarkvara tuleks regulaarselt uuendada. Kõike seda selleks, et sinu kodus asuvate seadmete kaudu ei saaks kedagi teist rünnata. Sa ei taha ju olla ka küberviiruse edasikandja.

Lisaks on oluline üle vaadata, kas Su seadmete viirusetõrjetarkvara on saanud end regulaarselt uuendada. Viirusetõrje ei kaitse kunagi kõigi ohtude eest – pahavara loojad on alati sammu võrra viirusetõrjeprogrammidest ees. Kuid kui pahavara on juba mitu tiiru maailmale peale teinud, siis tunnevad ka viirusetõrjeprogrammid need ära ja takistavad neid enne, kui need jõuavad Sinu või Su lähedaste arvuti nakatada.

Kindlasti uuri, kas ka Su lähedastel on arvutites operatsioonisüsteemide ja viirusetõrjetarkvara viimased versioonid. Windowsi operatsioonisüsteemil tähendab see näiteks Windows Defenderi definitsioonide uuendamist.

Millised on soovitused paroolide kohta?

Kaugtöö ja -õppe puhul tuleb pidevalt kuskile sisse logida ja paroole sisestada. See võib tekitada kiusatuse kasutada ühtainust (ja võimalikult lihtsat) parooli igal pool. Sellega sisenetaks nii tööle, kooli, e-poodi, sotsiaalmeediasse, jututubadesse kui ka mängukoobastesse. Kui aga see üks parool peaks lekkima (ja paroolid aeg-ajalt lekivad!), siis katsetavad häkkerid juba lekkinud paroolide ja kasutajanimedega, kas nendega saab sisse ka teistesse kohtadesse.

Üks võimalus kasutada erinevates kohtades eri paroole nii, et sa ei pea ise pikki paroole meeles pidama, on uurida paroolihaldurite võimalusi. Neid on mitu, neid saab kasutada tasuta (nt LastPass, Keepass, 1Password) ja nii on sul vaja meeles pidada vaid ühte pikka parooli oma paroolihalduri jaoks.

Kuna aga kodune töö, meiliaadressid ja kõiksugu kontod on praegu töö, õppimise ja suhtlemise jaoks üliolulised, siis on üks väga oluline abimees oma kontode kindlustamiseks mitmetasemeline autentimine. See tähendab, et isegi kui keegi saab kätte sinu parooli (õngitsuse, pahavara või varem lekkinud paroolide kaudu), ei saa ta sinu meilikontole sisse ilma sinu telefonis oleva koodita. Ei, Sul ei tule iga kord oma koodi sisestada, kui Sa Gmaili tahad sisse saada. Aga kui keegi soovib geograafiliselt kaugest kohast või uuest seadmest Sinu meilikontole ligi saada, siis see tal ei õnnestu.

Millist tarkvara peaks video- või telekonverentsi jaoks kasutama?

Eelkõige on oluline leppida kolleegide ja lähedastega kokku, milliste suhtluskanalite kaudu eriolukorra-aegne kaugsuhtlus toimub. Samamoodi on näiteks ka Sinu lapsed kokku leppinud oma õpetajate ja sõpradega, millistes kanalites nemad suhtlevad. Alati on hea nende suhtluskanalite kohta lisainfot uurida, et teha kindlaks, millised on lisaks kasutusmugavusele ka sõnumisaladuse mõistes kõige turvalisemad – juhuks kui pead näiteks äripartneritega ärisaladustest rääkima. Loe läbi kasutustingimused! Samas hoia silm peal ka sellel, millised suhtluskanalid on Sinu lapse jaoks tema tervise ja heaolu mõistes kõige turvalisemad.

Kuna kaugtöö vajadus kestab nii Eestis kui ka mujal maailmas veel mõnda aega, on tõenäoliselt oodata kampaaniaid, kus kurjategijad püüavad erinevaid kaugtöörakendusi matkides levitada pahavara või varastada andmeid. Pahavara levitamiseks kasutatakse sageli ära mõne videokonverentsitarkvara populaarsust: ohvrile jäetakse mulje, et lingi on talle saatnud mõni selline programm või jagatakse mõne sellise programmiga seotud lehekülgi, kuid tegelikult õngitsetakse seeläbi kasutajaandmeid.

Ministeeriumides või nende allasutustes töötavatele inimestele rõhutab Riigi Infosüsteemi Amet, et asutusesiseseks kasutamiseks (AK) mõeldud teabe edastamiseks on lubatud kasutada ainult sellist videokonverentsisüsteemi, mis on teabevaldaja kontrolli all (majutatakse teabevaldaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristul). Kui sellist süsteemi ei ole võimalik kasutada, ei tohi AK-teavet videokoosoleku kaudu edastada.

Viimati uuendatud: 23. märts 2021