Sa oled siin

Avaleht Maaelu ja põllumajandus

Maaelu ja põllumajandus

Kuidas põllumajandust aidatakse

Milliseid abimeetmeid pakub Euroopa Liit põllumajandus- ja kalandussektoris?

Ühine põllumajanduspoliitika

On tehtud erand, mille järgi võib 2020. aastal teha toetusesaajatele ühise põllumajanduspoliitika kohaste otsetoetuste ettemakseid kuni 70% ulatuses (reegel on kuni 50%) ning pindala- ja loomapõhiste maaelu arengutoetuste ettemakseid kuni 85% ulatuses (reegel on kuni 75%).

Samuti on tehtud 2020. aastaks erand, mille kohaselt otsetoetuste ettemakseid on võimalik teha pärast nõutavate halduskontrollide, kuid enne kohapealsete kontrollide, lõpuleviimist. Reeglite kohaselt on otsetoetuste ettemakseid võimalik teha ainult pärast haldus- ja kohapealsete kontrollide lõpuleviimist. Pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste ettemakseid on juba kehtivate reeglite kohaselt võimalik teha pärast halduskontrollide, kuid enne kohapealsete kontrollide, lõpuleviimist.

Ühise põllumajanduspoliitika toetuste kontrollisätteid on 2020. aastaks leevendatud. Näiteks on võimalus asendada pindalapõhiste toetuste puhul nõutud füüsilised kontrollid, eelkõige kontrollkäigud ja kohapealsed kontrollid, ortofotode tõlgenduste või muude asjakohaste tõenditega; teha loomapõhiste toetuste nõutavad kohapealsed kontrollid vabalt valitud ajal; vähendada pindalapõhiste toetuste iga-aastaste kohapealsete kontrollide kontrollivalimit (vähemalt 5%-lt vähemalt 3%-ni); asendada mitte-pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste nõutavad kontrollkäigud ja kohapealsed kontrollid toetusesaajate endi poolt esitatud asjakohaste tõenditega (nt geomärgistatud fotod) ning vähendada mitte-pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste iga-aastaste kohapealsete kontrollide ja järelkontrollide kontrollivalimeid (vastavalt vähemalt 5%-lt vähemalt 3%-ni ning vähemalt 1%-lt vähemalt 0,6%-ni).

Ühine kalanduspoliitika

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) on ajutiste meetmetena võimalik abikõlblikkusega alates 1. veebruarist 2020 kuni käesoleva aasta lõpuni hüvitada vesiviljelusettevõtetele ja kalatöötlemise väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele müügitulude vähenemisest tingitud kahju ning kutselise kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele, kes aastatel 2018 ja 2019 on püügiga tegelenud vähemalt 120 päeva, püügitegevuse ajutise peatamise korral tulude vähenemisest tingitud kahju.

Lisaks on võimalik tootjaorganisatsioonidele 2020. aastal hüvitada kala ladustamisega seonduvaid kulusid, kui toodangut ei ole võimalik turustada. EMKFi määruse muudatused võimaldavad liikmesriikidel ka EMKFi eelarve paindlikumat kasutamist.

Kuidas aidatakse põllumajandustootjaid?

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu suunatakse 200 miljonit eurot põllumeeste majandusraskuste leevendamiseks:

  • laenukäendus põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele väljastatud laenudele (eelarve kokku 50 miljonit eurot);
  • käibelaen maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 100 miljonit eurot);
  • maakapital põllumaa omanikele sale-and-leaseback (müü ja rendi tagasi) tehinguteks koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 50 miljonit eurot).

Rohkem infot MESi meetmete kohta leiad sihtasutuse kodulehelt.

Põllumajandustootja asendusteenuse toetuse eelarvet suurendatakse 0,5 miljoni euro võrra, et tagada tootjate asendamine viiruse leviku tingimustes töölt eemale jäämise tõttu lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatussektoris.

 

Tööjõud

Kui saan eriolukorraga seonduvalt töö vähenemise või töö kaotamise tõttu riigilt toetust, siis kas mul on võimalusi põllumajandussektorile hooajaliselt appi minna? Kui jah, siis kas nende võimaluste kasutamisel mu toetus säilib?

Kui saate töö või töötasu vähenemise tõttu töötukassalt töötasu hüvitist, võite samal ajal töötada, sealhulgas ka teise tööandja juures, näiteks põllumajanduses.

Kui olete töö kaotanud ja töötuna registreeritud ning saate töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, siis praegu kehtivate reeglite järgi ei saa te samaaegselt töötada.

Lisainfot saate aadressilt tth[at]tootukassa[dot]ee või telefonilt 15501.

 

Olen tööandja põllumajandussektoris. Kas saan töötaja registreerida ka juhul, kui ta töötas varem mõnes muus sektoris?

Jah, see on lubatud.

Mis ajani saab pikendada põllumajandussektoris töötava välismaalase lühiajalise töötamise luba?

Põllumajandussektoris lühiajaliselt töötava või sinna tööle asuva, juba Eestis viibiva välismaalase lühiajalise töötamise luba sai pikendada kuni 31. juulini 2020.

 

Koroona ja erinevad valdkonnad

Mida peavad loomapidajad teadma koroonaviirusest?

Praegu ei ole tõendeid, et lemmikloomad või muud koduloomad

  • nakatuksid koroonasse või
  • oleksid inimestele nakkusallikad.

Nõuded, mida peaksid järgima kõik, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi

Kuigi koroonaviirus levib inimeselt inimesele, tuleb loomadega tegelemisel sellegipoolest järgida elementaarseid hügieeninõudeid. Sel moel kaitstakse end sellistegi bakterite eest, mis võivad kanduda loomalt inimesele (kolibakter, salmonella).

Pärast loomadega kokkupuutumist tuleb käed pesta vee ja seebiga.

Peale sagedase kätepesu peavad kõik need, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi:

  • kandma tööriietust ja -kindaid;
  • regulaarselt desinfitseerima kasutatavaid töövahendeid ja töökohta. Seda tuleks teha vähemalt kord päevas;
  • pärast töö lõppu võtma kaitseriietuse seljast ja selle ära pesema. Soovitatav on kõik tööriided, töövahendid ja kaitseriided hoida töökohas ning pesta need kohapeal.

Lisainfot saab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.

Mida peaksid seoses koroonaviirusega silmas pidama toidutootjad?

Koroonaviiruse leviku ennetamiseks tuleb

  1. vältida lähikontakti,
  2. järgida ohutu toidukäitlemise praktikaid,
  3. puhastada ja desinfitseerida pindu,
  4. tagada hügieenivõimalused ning
  5. järgida tavapäraseid koristus- ja ventilatsiooninõudeid.

Enda töötajate kaitsmiseks jälgi nende terviseseisundit.

  • Võimaluse korral soovita töötajatel hoida üksteisega vähemalt 2 meetrit vahet.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate kokkupuudet teiste töötajatega.
  • Nakkusohu korral tee ettevõttes puhastus ja desinfektsioon, et vältida haiguse levikut töötajate hulgas.

Loo töötajatele rohkesti võimalusi käte desinfitseerimiseks ja pesuks.

  • Käsi tuleks pesta sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit ja vähemalt iga 2 tunni järel.
  • Käsi tuleb pesta ja desinfitseerida ka enne ja pärast kummikinnaste kasutamist.
  • Desinfitseerimisvahendid peavad olema töötajate liikumisteedel nähtavas kohas.

Tööriideid (sh tekstiilkindaid) peske võimaluse korral peale igat vahetust.

  • Peske rõivaid kangale lubatud kõrgemail temperatuuril.
  • Puhastage peale igat vahetust ka jalanõud.
  • Võimaluse korral kasutage ühekordseid tööriideid.

Lisateavet saab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.

 

Viimati uuendatud: 29. mai 2020