Sa oled siin

Mida teha, kui oled lähikontaktne?

Kes on lähikontaktne?

Lähikontaktseks loetakse isikut, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit ja lähemal kui kaks meetrit. Kontaktis oldud aega arvestatakse 24 tunni peale kokku (nt hommikul 5 minutit, pealelõunal 5 minutit ja õhtul 5 minutit, annab kokku samuti 15 minutit). COVID-19 haige on nakkusohtlik u 2 päeva enne ja kuni 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist.

Lähikontaktne isik on näiteks see, kes:

  • elab samas majapidamises COVID-19 haigega (nt pereliikmed);
  • on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine);
  • on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega);
  • on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis, tööruumis jne), kus ei ole piisavat õhuvahetust ja/või ei kasutatud isikukaitsevahendeid ning esineb oht kokkupuuteks viirusega.

Lähikontaktse teavituse võib saada nt haigelt, kellega kokku puutusid, Terviseametilt või läbi HOIA rakenduse. Kui teade tuleb lähikontaktsuse ja eneseisolatsiooni perioodi kohta, mis hakkab juba lõppema, siis võib selle põhjuseks olla haigestunu hiline testima minek või hilinenud märge HOIA rakenduses. Terviseamet saab info haige ja tema lähikontaktsete kohta alles siis, kui haigestunu positiivne testi tulemus on selgunud ning haigega on ühendust võetud. Samuti saab HOIA rakendus lähikontaktseid teavitada vaid juhul, kui haige on rakenduses teinud vastava märke.

Kui olid haigestunud isikuga lähikontaktis, pead jääma 10 päevaks koju eneseisolatsiooni, välja arvatud juhul kui oled viimase aasta jooksul läbinud vaktsineerimiskuuri (või läbinud kuuri ja saanud täiendava vaktsiinidoosi), COVID-19 läbi põdenud mitte rohkem kui 180 päeva tagasi või haiguse läbi põdenud ja saanud ühe doosi vaktsiini (nn vaktsineerituga võrdsustatud).

Isolatsioonipäevi arvestatakse lähikontakti toimumisest, päevi aitab kalkuleerida Eesti Perearstide Seltsi isolatsioonikalkulaator.

Olen lähikontaktne. Kas ma pean jääma eneseisolatsiooni?

Kui olid haigestunud isikuga lähikontaktis, pead jääma 10 päevaks koju eneseisolatsiooni, välja arvatud juhul kui:

  • oled COVID-19 haiguse läbi põdenud mitte rohkem kui 180 päeva tagasi;
  • oled läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimiskuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;
  • oled läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud maksimaalse kaitse ja saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi (nn lisa- või tõhustusdoosi) ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;
  • oled vaktsineerituga võrdsustatud ehk COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.

Kui sa ei ole COVID-haigust läbi põdenud ega vaktsineeritud ning oled lähikontaktne, pead jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni ning viibima kodus.

Mida tähendab eneseisolatsioon?

Eneseisolatsioonis tuleb viibida 10 päeva. Päevi loetakse alates lähikontakti toimumisest.

Eneseisolatsiooni määratud inimene ei tohi minna tööle, kooli (v.a. lihtsustatud karantiini korral), avalikesse kohtadesse ega kasutada ühistransporti. Viibida tuleb kodus. Poe või apteegi külastamise asemel tuleks pöörduda oma tuttavate poole või kasutada vajalike asjade tellimiseks e-kauplust. Kui tellid toidu- ja esmatarbekaubad kulleriga, väldi otsekontakti. Kodust võib väljuda vaid hädavajadusel, näiteks arsti juurde minekuks või esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks, kui inimene neid kodust lahkumata kätte ei saa.

Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, peavad lapsed ja noored, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või COVID-19 haigust läbipõdenud, jääma lihtsustatud karantiini.

Olen lähikontaktne ja pean jääma eneseisolatsiooni. Kuidas pean käituma?

Kui peate jääma eneseisolatsiooni, siis tulenevalt COVID-19 nakkushaiguse peiteperioodi pikkusest, tuleks kodus viibida 10 kalendripäeva alates lähikontaktist ning jälgida oma tervislikku seisundit. Kuigi testimine ei ole kohustuslik, on Terviseameti soovitus lähikontaktsetel karantiini lõppemisel läbida SARS-CoV-2 testimine, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Teavitage esimesel võimalusel oma perearsti kokkupuutest COVID-19 haigestunuga. Terviseseisundi halvenemisel võtke uuesti perearstiga ühendust ning järgige edasisi juhiseid. Kui teil perearsti ei ole, helistage perearsti nõuandetelefonile 1220 (+372 634 66 30). Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Käitumisjuhised 10-päevaseks eneseisolatsiooniperioodiks:

1.) Kasutage kaugtöö ja -õppimise võimalust

2.) Ärge lahkuge oma kodust või viibimiskohast, välja arvatud:

  • igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks;
  • arsti kutsel raviasutuse visiidiks;
  • teiste isikutega täielikku kontakti vältides õues (pargis, metsas jne) viibimiseks;
  • kui 10 päeva pärast Terviseameti poolt tuvastatud lähikontakti tehtud SARS-CoV-2 PCR analüüsi tulemus on negatiivne.

3.) Järgige terviseohutuse nõudeid:

  • peske regulaarselt seebi ja sooja veega käsi ja vajadusel desinfitseerige arvestades, et viirus võib levida saastunud esemetelt;
  • vältige kätega näo, silmade, suu ja nina puudutamist;
  • tuulutage regulaarselt ruume (vähemalt kaks korda päevas minimaalselt 15 minutit korraga);
  • köhimisel ja aevastamisel katke nina ja suu paberräti või käsivarrega (kasutatud paber visake kohe ära ja seejärel peske käed).

4.) Kui olete sunnitud igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku muretsedes viibima avalikus kohas, kandke kindlasti maski

5.) Täiendavate küsimuste korral tutvu koroonaviiruse kontrollmeetmeid kehtestavate õigusaktide ja seletuskirjadega või helista riigiinfo telefonile 1247.

Juhul, kui teil või teiega koos elaval inimesel tekivad haigussümptomid, siis:

  1. helistage esimesel võimalusel perearstile või perearsti infotelefonile 1220;
  2. öelge, et olete olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga;
  3. kirjeldage perearstile oma tervislikku seisundit ja järgige arsti juhiseid;
  4. kui teie tervis järsult halveneb, siis helistage 112.

NB! Helistamise ajal palume kindlasti teavitada eelnevast kontaktist COVID-19 juhtumiga.

Haigustunnuste ilmnemisel palume ise mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel. Haigustunnuste ilmnemisel või tervisliku seisundi halvenemisel palume kindlasti teavitada ka Terviseametit.

Mida teha, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides? Lihtsustatud karantiin

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid.

Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi. Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask. Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. TTerviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist, seejärel selgitab kool välja lähikontaktsed ja teavitab lapsevanemaid.

Lihtsustatud karantiin: vaktsineerimata ja haigussümptomiteta lapsed ning noored

Kui kuni 18-aastane või 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saav vaktsineerimata noor puutub lapsehoius, lasteaias või koolis kokku COVID-19 haigega ja tal endal haigussümptomeid ei ole, siis tohib käia edasi vastavalt, kas koolis või lasteaias, aga ka huviringides, kus osalevad ainult sama kooli või lasteaia lapsed või noored. Sama kehtib ka, kui lähikontakt tekib huviringides, kus osalevad ainult sama kooli või lasteaia lapsed - ka sel juhul võib ta haigussümptomite puudumisel jätkata koolis või lasteaias käimist.

  • Kuni 12-aastastel piisab tervisliku seisundi jälgimisest: kui haigussümptomeid ei ole, tohib ta õppetegevusest ja samas isikuteringis toimuvast huviharidusest jätkuvalt osa võtta.
  • 12-18-aastane ning 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saav vaktsineerimata noor peab aga lisaks: 1) viivitamatult tegema SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi (nn kiirtest) ja 2) mitte hiljem kui 72 tundi peale lähikontaktsuse tuvastamist koroonaviiruse PCR kordustestimise, mille mõlema tulemused peavad olema negatiivsed. Kui esimene test on negatiivne ja haigustunnused puuduvad, siis kahe testi vahel laps koolist koju jääma ei pea.

Lihtsustatud karantiin kestab alati 10 päeva ning sel perioodil tuleb lapsel ja noorel loobuda väljaspool kooli, lasteaeda- või -hoidu toimuvast huviharidusest, -tegevustest, noorsootööst ja muust (nt meelelahutus, poeskäimine jne).

Alates 01.11.2021: kuni 18-aastased ja 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saavad vaktsineerimata noored, kelle lähikontakt oli koolis, huvitegevuses või noorsootöös, saavad jääda lihtsustatud karantiini juhul, kui nad teevad mitte varem kui 4. päeval pärast lähikontakti PCR- testi ja see on negatiivne. Testitulemuse selgumiseni tuleb viibida kodus. Ka siis kuii test on negatiivne, saab kümne päeva jooksul arvates lähikontaktsusest osaleda ainult kasvatus- ja õppetegevuses, huvitegevuses ja noorsootöös.

Vaktsineeritud ja COVID-19 haiguse läbi põdenud õpilased

Täielikult vaktsineeritud või viimase kuue kuu jooksul COVID-19 läbipõdenud haigustunnusteta õpilane ei pea lähikontaktsuse korral jääma eneseisolatsiooni ning saab jätkata oma tavapäraste tegevustega.

Kas haiguse läbi põdenud inimene kannab viirust edasi?

Selle poolt ega vastu ei ole tõendeid, sest neid on teaduskatsega väga keeruline koguda.

Kui neid andmeid koguda läbipõdenutelt juhuslikkuse alusel, ei saaks sellest midagi otseselt järeldada, sest erinevaid muutujaid on palju, nt kust nad viiruse said ja kui suur on viiruse kogus, millega nad kokku puutusid; mis tüvedega olid inimesed nakatunud; millised on tema enda individuaalsed omadused jmt.

Seepärast teadlased eeldavad, et haiguse läbi põdenud (või vaktsineeritud) inimesel on risk haigust edasi kanda.

Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Millal võib inimese lugeda koroonaviirusest paranenuks ja kuidas seda kindlaks tehakse?

Uuringud on näidanud, et haigestunud inimene on nakkusohtlik kuni 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist. Seetõttu tuleb isolatsioonis olla vähemalt 10 päeva.

Inimene tunnistatakse terveks ja ta võib isolatsioonist väljuda, kui

  • ta on vähemalt 72 tundi olnud ilma palavikuta ja
  • ägedate viirushaiguse nähud on taandunud.

Tervenemise üle otsustab arst.

SARS-CoV-2 infektsiooni läbipõdenud ja tervenenuks loetud patsientide puhul kordustesti ei tehta.

Kui inimene on olnud haiglaravil, siis sõltub terveks tunnistamine tema seisundist. Haiglad soovitavad enamasti olla kodus veel kaks nädalat pärast haiglast välja saamist. See ei kehti nende inimeste kohta, kel on kerged haigusnähud, aga kes on mingil põhjusel siiski haiglas ravil olnud.

Viirus võib olla laboratoorselt tuvastatav isegi kuni 37 päeva, kuid patsient ei ole enam nakkusohtlik.

10-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.

Nii kodusel ravil kui ka haiglas saab kõiki juhiseid perearsti või raviarsti käest. Arsti soovitusi tuleb järgida.

Kui kaua pärast koroonaviiruse põdemist võib test veel positiivne olla ning kas siis tohib tööle või kooli minna?

Pärast koroonaviiruse läbipõdemist võib patsiendi SARS-CoV-2 PCR analüüsi tulemus olla positiivne veel mitmeid nädalaid. Seetõttu terveks saanud patsienti karantiini lõpetamiseks testida vaja pole. Isolatsiooni lõpetab arst. Kuigi patsient pole pärast tervenemist ka positiivse testitulemuse korral enam nakkusohtlik, tuleb tavaellu tagasi pöördumiseks, sealhulgas tööle või kooli minekuks küsida perearsti hinnangut. Perearst on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle arvamust ja otsust peab aktsepteerima. Eesti Perearstide Seltsi suunistega perearstidele saate tutvuda siin.

Viiruse leviku vältimiseks töökeskkonnas peab tööandja hindama bioloogilise ohuteguri esinemise tõenäosust ning võtma vajadusel tarvitusele meetmed, mis aitaksid ohtu ennetada. Lisainfo Tööinspektsiooni kodulehelt: "Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur"

Kui ema ja isa pannakse haiglasse, kuhu jääb siis alaealine laps?

Kui on tekkinud selline situatsioon, siis tuleb abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kuidas pääseb lähikontaktne testima?

  • Kui 10-päevase eneseisolatsiooni või tervise jälgimise perioodil tekivad haigussümptomid, tuleb pöörduda oma perearsti poole, kes annab saatekirja testimisele.
  • Kui haigussümptomeid ei teki, soovitab Terviseamet lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine. Testimiseks tuleb broneerida aeg: tel 646 4848 (E-R 8-18; L-P 10-16).

Lähikontaktsetele on test tasuta.

 

 

Viimati uuendatud: 12. oktoober 2021