Sa oled siin

Pangandus, makseraskused

Pangandusest üldiselt

Kas praegu on hea aeg pangast laenu võtta?

Laenu võttes pead olema veendunud, et suudad tagasi maksta nii laenu põhiosa kui ka tasuda intresse. Ootamatuste puhuks peaks Sul olema rahaline puhver, millest katta paari kuu kulutused, sh laenumaksed.

Kui tead, et Su tulevik on ebakindel, näiteks võib Sind ees oodata koondamine või sissetulekute märkimisväärne vähenemine, ja Sul ei ole rahalist puhvrit, tasub laenuvõtmist pisut edasi lükata.

Kui laenu on siiski kohe vaja, siis vaata oma rahaasjad üle ja hakka kohe ootamatuste puhuks säästma.

Enne laenu võtmist tutvu sagedasemate küsimustega.

Kas üldise majandusolukorra halvenemise tõttu võib pank nõuda eluasemelaenu lisatagatist?

Eluasemelaenu tagatised on kokku lepitud laenulepingus. Kui poolte omavaheliste kohustuste tasakaal muutub, võib olla põhjust kokku leppida nii lepingutingimuste kui ka laenu tagatiste muutuses. Siiski ei anna üldise majandusolukorra halvenemine pangale õigust nõuda lisatagatisi.

See keeld tuleneb asjaõigusseaduse § 335 lõikest 3, mille kohaselt ei või pank nõuda lisatagatist ega võla osalist tasumist juhul, kui inimese põhiliseks eluasemeks oleva kinnisasja väärtus väheneb kinnisasjade turuolukorra muutumise tõttu.

Mida teha, et kaitsta oma pere rahaasju sissetulekute vähenemise eest?

Sissetulekute vähenemine, töökoha kaotus või ebakindlus tuleviku ees võivad ohustada pea igat peret. Seetõttu on oluline omada ülevaadet oma või pere sissetulekutest ja kulutustest, laenukohustustest ning tagasimaksetähtaegadest ning mõelda läbi, millised kulutused annaks keerulise perioodil üleelamise nimel edasi lükata või tühistada. Kui sissetulekud on alles ning olukord võimaldab, tuleks panna kehvemateks päevadeks raha kõrvale, et toime tulla kõikvõimalike ootamatute olukordadega. Hea oleks kui rahaline puhver või meelerahufond kataks vähemalt 3 kuu kulutused, aga iga kõrvalepandud summa pehmendab lööki, kui teha tuleb ootamatu väljaminek või kui kriisi tõttu tuleb leppida sissetulekute vähenemisega. Vaata lisaks siit: https://blogi.fin.ee/2020/03/3-lihtsat-sammu-mida-teha-rahaliste-raskuste-uletamiseks-ja-valtimiseks/.

Kas ma pean maksma laenu ja/või liisingu kuumakseid, kui olen palgata sundpuhkusel?

Jah, peab küll. Tarbijakrediidilepingutes ei ole vääramatu jõud takistav asjaolu rahaliste kohustuste täitmisel. Kui on näha, et sissetulek väheneb, palun võtke esimesel võimalusel kindlasti ühendust teenusepakkujaga. Näiteks, osa pankasid pakub maksepuhkust.

Kas sularaha jätkub?

Jah, sularaha jätkub. Sularahakäitlusettevõte G4S on lubanud sularahaautomaate piisavalt täita ka olukorras, kus nõudlus on ajutiselt suurenenud. Eesti Pank on valmis täitma kõik pankade soovid sularaha juurde saamiseks.

 

Makseraskused

Kas pangad on kokku leppinud ühtsed põhimõtted, kuidas praeguses olukorras inimestele ja ettevõtetele vastu tulla?

Eesti Pangaliidu andmetel annavad kõik pangad maksepuhkust nii laenude kui ka liisingute puhul, kuid maksepuhkuse andmise üksikasjades võib esineda erinevusi.

Makseraskuste korral on soovitatav pöörduda panga poole aegsasti, enne maksetähtaja ületamist, et vältida võla tekkimist.

Mis on laenu- või maksepuhkus? Millal saan seda kasutada?

Laenu- või maksepuhkus on kokkulepe pangaga lükata laenu põhiosa maksete tasumine teatavaks ajaks edasi (eluasemelaenude puhul üldjuhul 3–12 kuuks, liisingu ja tarbimislaenude puhul 3–6 kuuks). Sõltuvalt laenutüübist ja muudest asjaoludest (nt sissetulek on täiesti kadunud) võib laenuandja anda puhkust ka intresside maksmises.

Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajaduse korral pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta.

Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või võetakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Mõningatel juhtudel võib lisanduda lepingu muutmise tasu. Erijuhtumite korral võib laenuandja teha erandeid.

Laenu- või maksepuhkust saab kasutada kokkuleppel laenuandjaga. Üldjuhul sõlmitakse selline kokkulepe sissetulekute ajutise vähenemise tõttu. Et uurida oma võimalusi, palun pöördu laenuandja poole. Kui oled juba laenu tagasimaksmisega hilinenud ehk laenuandjaga sõlmitud lepingu tingimusi rikkunud, siis võib laenuandja maksepuhkuse andmisest keelduda.

Vaata lisa: https://www.minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine.

Mida teha, kui olen jäänud võlgu?

Kui Sul on tekkinud näiteks laenu-, järelmaksu- või liisinguvõlg, tegele probleemiga kohe. Võta ühendust laenuandjaga või ettevõttega, kellele oled võlgu jäänud.

Pea meeles:

  • mida kiiremini reageerid, seda suurem on võimalus saavutada mõlemale poolele sobiv kokkulepe;
  • Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/kui-laenu-tagasimaksmine-kaib-ule-jou.

Mida teha, kui ma ei suuda sissetulekute vähenemise tõttu praegu laenumakseid tasuda?

Kui näed, et sissetulekute vähenemise tõttu võib Sul tekkida raskusi laenumaksete õigeaegse või täismahus tagastamisega, võta kohe ühendust laenuandjaga.

Kiire tegutsemine on tähtis kahel põhjusel:

  • laenuandja poole pöördumine enne võla tekkimist loob hea eelduse kokkuleppele jõudmiseks;
  • Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine.

Milliseid leevendusi pakutakse väike- või kiirlaenu võtnutele?

Klientidele, kelle maksevõime on vähenenud, võib laenuandja anda maksepuhkust. Tarbimis- ja väikelaenu ning liisingu puhul on maksepuhkuse pikkus üldjuhul 3–6 kuud.

Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajaduse korral pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta.

Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või võetakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Erijuhtumite korral võib laenuandja teha erandeid.

 

Viimati uuendatud: 29. mai 2020