Sa oled siin

Perekondlikud sündmused

Kas pulmi tohib korraldada?

Pulmasid tohib korraldada, kui jälgitakse kehtivaid kontrollmeetmeid.

Kui pulmad toimuvad restoranis, teatris või muus sarnases avalikus kohas, kus on kohustus kontrolloda COVID tõendeid, tuleb kõikidel 18. aastastel ja vanematel osalejatel esitada tõend vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. Kontrolli teostab nt restoran või muu isik, kes vastutab igapäevase korralduse või tegevuse juhtimise eest kohas, kus toimub pidu.

Kui eraisik peab oma isiklikku tähtpäeva oma elukohas ning tellib sinna toidu või muu meelelahutuse, siis ei ole tegemist avaliku üritusega ning sellisel juhul piirangud ei kohaldu, kuid kõikide ohutusmeetmete rakendamine on tungivalt soovituslik, sest nendel üritustel kogunevad isikud, kes üldjuhul igapäevaselt ei lävi ning võivad seega nakkust levitada.

Vastutus pulmakorraldamise teenuse õiguspärasuse eest lasub teenuse osutajal ja tellijal.

Alates 25.10.2021: Kui pulmad toimuvad restoranis, teatris või muus sarnases avalikus kohas, kus on kohustus kontrollida COVID tõendeid, tuleb kõikidel 18. aastastel ja vanematel osalejatel esitada kehtiv tõend, et nad on viimase aasta jooksul läbinud vaktsineerimiskuuri (või läbinud vaktsineerimiskuuri ja saanud täiendava doosi) või COVID-19 läbi põdenud ning diagnoosi kinnitamise hetkest ei ole möödas rohkem kui kuus kuud (180 päeva). Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel end vaktsineerida, saab ta osaleda asjaolu kinnitava tõendiga, mille väljastab arst. Alla 18-aastased COVID tõendit esitama ei pea.

Negatiivne testitulemus ei ole tõendina piisav. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Inimene põeb hetkel COVID-19 haigust, samal ajal suri tema lähedane. Kes lähedase maha matab?

COVID-19 positiivsele kehtib eneseisolatsiooni aeg 10 päeva. Loodetavasti saab lähedase surnukeha hoida kas haigla või matusebüroo külmakambris kuni COVID-19 haige patsiendi isolatsiooniaja lõpuni. Siiski, kui tekivad probleemid, soovitame abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Millised piirangud kehtivad kirikutes ja jumalateenistustel?

Kaitsemask

Osalejad peavad kandma maski. Maskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.

Hajutatus

Avalikes siseruumides on oluline tagada hajutatus, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine vastavalt Terviseameti juhistele.

Arvuline piirang

Avalikke jumalateenistusi ja usulisi talitusi pühakodades tohib läbi viia arvestusega, et siseruumides tohib neist osa võtta kuni 50 inimest (välitingimustes 100) või tuleb arvestada kuni 50 protsendilise ruumitäitumuse nõudega.

COVID tõend

COVID tõendeid jumalateenistusest osavõtjad esitama ei pea. Erand ei laiene kirikukontsertidele, millele kehtivad üldised avalike ürituste läbiviimise nõuded.

Kas matuseid tohib endisel moel korraldada? Millised eritingimused kehtivad?

Matuste korraldamine ei ole keelatud, kuid iga ürituse elemendi puhul tuleb jälgida, et need oleksid kehtivate piirangutega kooskõlas.

Kui peale matuseid toimub peielaud toitlustuskohas, siis kohapeal söömiseks COVID tõendeid kontrollima ei pea, küll aga on kõikide ohutusmeetmete rakendamine on tungivalt soovituslik. Kui COVID tõendeid ei kontrollita, peavad külalised siseruumides kandma maski. Samuti tuleb sisetingimustes tagada hajutatus, desovahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Kas koroonaviiruse tõttu surnuga tegelemisel on vajalikud mingisugused erimeetmed?

Koroonaviiruse tõttu surnu lähedased ja leinajad ei tohi surnukeha puudutada. Lubatud on nii matmine kui ka tuhastamine. Nakkusohutuse seisukohast on eelistatum tuhastamine, kuid kindlasti ei ole see kohustuslik ja sõltub lähedaste soovist.

Avatud kirstuga matus on lubatud tingimusel, et leinajad surnukehaga kokku ei puutu. Matusetalitusel leinajate ohutuse tagamine on matusekorraldaja kohustus.

Ärasaatmisel oleks soovitav lähtuda inimeste hulga puhul minimaalsuse põhimõttest, et vähendada nakkusohtu. Lisaks tuleb hoiduda kogunemisest siseruumides ja võimalusel pidada matusetseremoonia otse kalmistul.

Terviseamet on andnud välja juhised COVID-19 nakkusega või nakkuskahtlusega surnute käitlemiseks nii haiglates kui matusebüroodes (juhised matusebüroodele).

Erimeetmed puudutavad surnukeha säilitamist, kremeerimist ja matmiseks ettevalmistamist. Võimalusel tuleb minimeerida surnukehaga otsest kontakti nõudvaid protseduure ja järgida ettevaatusabinõusid, kasutades spetsiaalseid isikukaitsevahendeid.

 

Viimati uuendatud: 12. oktoober 2021