Sa oled siin

Prügi, jäätmekäitlus

Prügi kodumajapidamises

Kui olen terve, nakkusohtu pole ja istun kodus nagu kõik, siis kuidas on jäätmete sortimisega?

Sellisel juhul läheb kõik tavapäraselt ning võid jätkata jäätmete liigiti kogumist. Tuletame meelde, et salvrätid ei kuulu vanapaberikonteinerisse. Tavaoludes on salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaber, soovitatav visata biojäätmete hulka.

  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutad näiteks kauplustes käimiseks vms, tuleb visata segaolmejäätmete hulka, eelistatult suletud kilekotis.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.

Kas ja kuhu saab eriolukorra ajal jäätmeid ära viia?

  • Esmalt palun veendu, kas jäätmekogumiskoht on üldse avatud, sest praeguseks on enamik ajutiselt suletud. Lisaks kehtib soovitus püsida kodus ja mitte puutuda kokku teiste inimestega.
  • Kui aga jäätmekogumiskoht on lahti ja Sul on suur vajadus jäätmeid ära anda, tuleb sealgi hoida 2 m vahemaad, ja veenduda, et isikutuvastus toimuks kontaktivabalt.
  • ID-kaardiga tohib isiku tuvastada vaid juhul, kui on võimalik vältida kokkupuudet ID-kaardi üleandmisel (näiteks saab klient ise ID-kaardi lugejasse sisestada). Muul juhul saab isiku tuvastada nii, et küsitakse tema aadressi.
  • Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku ajal vältida sularahamakseid ja võimaldada maksta vaid pangakaardiga.
  • Kuna elanikel võib kodus olles tekkida soov majapidamist korrastada, peaks kohalik omavalitsus (KOV) andma elanikele teavet, kas ja millal on võimalik jäätmejaama tulla. Kui KOV-i territooriumil asuv jäätmejaam on suletud, tuleb KOV-il sedagi inimestele teada anda.

Kui kasutan poes käies ühekordseid kindaid ja maski, kuhu ma need pärast poeskäiku viskan?

  • Kui oled olnud avalikus ruumis, näiteks käinud toidupoes, pane kasutatud mask, kindad, taskurätt jt võimaliku nakkusohuga esemed eraldi kilekotti ja sõlmi see pealt kinni, et need ei ohustaks teisi. Osades poodides on selliste jäätmete jaoks eraldi prügikastid. Kui neid aga pole, viska kasutatud isikukaitsevahendid kilekotti suletult olmeprügi hulka.

  • Kindlasti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid panna prügikasti nii, et neile pääseks lihtsasti ligi inimesed, kes prügikastist midagi otsivad ja võivad seeläbi võimaliku nakkusega kokku puutuda. Samuti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid ega muid jäätmeid visata poe juurde ega loodusesse.

Kuhu panen remondist tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed?

  • Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb viia jäätmejaama või tellida nende äraveoks jäätmevedajalt konteiner. Ehitus- ja lammutusjäätmeid ei tohi viia segaolmejäätmete või pakendikonteineritesse ega nende kõrvale ka eriolukorras.

Kuidas ma saan karantiinis olles prügi välja viia?

Eramajades on lihtne – järgida eriolukorra sortimisnõudeid ja viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige õigem oleks karantiini ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on suletud kilekotti ja kott tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.

Kui mul on diagnoositud koroonaviirus või mul on kahtlus, et olen sellega nakatunud, siis kuhu ma viskan n-ö koroonavarustuse (maskid, kindad, pabertaskurätid jms)?

Olles haige või kahtlustades haigust, tuleb enda tekitatud jäätmed panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Kuna enamasti on jäätmed inimesega otseses kokkupuutes, tuleb neist mõelda kui nakkusohtlikest. Seega on oluline, et võimaliku nakkusega jäätmeid liigiti ei sordita.

Desinfitseerimisvahendi pudelikesed on pakendid - kuhu need panna?

Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ja muid jäätmeid tuleks endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oota nende üleandmisega, kuni oled tervenenud. Kui jäätmete üleandmisega ei ole võimalik oodata, siis ära viska võimaliku nakkusohuga jäätmeid liigiti kogutavate jäätmete hulka, vaid pane need suletud kilekotis segaolmejäätmete konteinerisse. Kui Sa pole kindel, kas jäätmetel võib olla nakkusohtu, suhtu neisse pigem kui nakkusohtlikesse.

Kui kasutan isetehtud maski, siis kuhu too visata?

  • Ühekordse maski valmistamiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldanud juhendi, mille leiad SIIT.
  • Kui mask kannatab korduvat kasutamist, siis juhendi järgi tuleb seda pesta pesumasinas vähemalt 60 kraadi juures.
  • Kui soovid maski kohe pärast kasutamist ära visata, pane see kilekotti, sulge kott kindlalt ja viska segaolmejäätmete hulka.
  • Kui soovid maskist vabaneda pärast eriolukorda ehk ajal, mil nakkusoht on möödas, viska mask tekstiilijäätmete hulka.

Kas tohin jäätmed igasuguse nakkusohu vältimiseks lõkkes ära põletada?

  • Ei. Jäätmete põletamine lõkkes ja koduses küttekoldes on keelatud, kuna selle käigus eraldub tervisele kahjulikke mürgiseid ühendeid.

Vahetasin eriolukorra tõttu elukohta ja kolisin suvilasse; kuidas siinne jäätmevedu korraldada?

  • Kui oled seoses eriolukorraga suundunud elama maakoju või suvilasse, siis ole hea ja sõlmi sellele aadressile ka jäätmeveo leping, et kõik Sinu jäätmed jõuaksid käitlemiseks selleks ette nähtud kohta.
  • Mitte ühelgi juhul ei tohi viia muid jäätmeid peale pakendijäätmete avalikesse pakendikonteineritesse ega kodumajapidamises tekkinud jäätmeid kaupluste/bussipeatuste prügikastidesse.
  • Jäätmeveo lepingu saad mugavalt sõlmida veebis, minnes selleks oma piirkonna jäätmevedaja veebilehele, näiteks Ragn-Sells http://www.ragnsells.ee või Eesti Keskkonnateenused http://www.keskkonnateenused.ee.
  • Kui Sa ei tea, kes on Sinu piirkonna jäätmevedaja, saad selle kohta teavet kohaliku omavalitsuse veebilehelt või keskkonnaametnikult.


Ära sorteeri, kui kahtlustad haigust!

 

Olles eramajas haige või kahtlustades haigust, tuleb enda tekitatud jäätmed panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. On oluline, et võimaliku nakkusega jäätmeid liigiti ei sordita!


Väldi prügi välja viimist liikumiskeeluajal.

 

Kõige õigem oleks liikumispiirangu ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on ühekordsete kinnastega suletud kilekotti ja kott tõstetud  näiteks ukse taha.


Käitlejad peavad kinni pidama hügieeninõuetest.

 

Jäätmejaamas mitte katsuda ega käsitsi töödelda vastu võetud jäätmeid, mis võivad olla nakkusohtlikud. Vajadusel oodata töötlemisega vähemalt 72 tundi, et veenduda nakkusohu möödumises.

 

Jäätmete käitleja töö eriolukorras

Kuidas peaks toimuma töö jäätmejaamades eriolukorras?

  • Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku ajal vältida maksmist sularahas ja võimaldada vaid kaardimakseid.
  • ID-kaardiga tohib isiku tuvastada vaid juhul, kui ID-kaardi üleandmisel on võimalik vältida kokkupuudet teise inimesega (näiteks saab klient ID-kaardi lugejasse sisestada ise). Isiku saab tuvastada ka näiteks nii, et küsitakse tema aadressi.
  • Jäätmejaama töötajatele tuleb selgeks teha võimalikud riskid ja oluliselt karmistada hügieeninõudeid.
  • Jäätmejaamas ärge katsuge vastuvõetud jäätmeid, mis võivad olla nakkusohtlikud. Oodake nende töötlemisega võimaluse korral vähemalt 72 tundi, et veenduda nakkusohu möödumises.
  • Jäätmejaamas peab olema töökorraldus ja ruumilahendus selline, et inimeste vahel oleks vahemaa (jälgida, et ei puututaks kokku näiteks järjekordades seistes jms).
  • Jäätmejaamas tuleb desinfitseerimisvahenditega pidevalt puhastada ID-kaardi lugeja, kaardimakseterminal ja muud sageli kasutatavad pinnad (uksenupud ja -lingid jm).
  • Kui kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse territooriumil asuv jäätmejaam on suletud, peab KOV inimestele sellest teada andma. Inimestel võib kodus olles tekkida soov majapidamist korrastada ning KOV peab neid teavitama, kas ja millal on võimalik jäätmejaama tulla. Ka avatud jäätmejaamade kasutamisest tuleks elanikel soovitada võimaluse korral hoiduda, kuni viiruse levik on kontrolli alla saadud – nii on ohutum nii jäätmejaama töötajatel kui ka elanikel endil.
  • Jäätmejaamas või jäätmete kogumispunktis töötamise ajal on ülioluline pesta käsi võimalikult tihti sooja vee ja seebiga või kasutada desinfitseerimisvahendit.

Millised nõuded on jäätmete käitlejatel eriolukorras?

  • Tööandja peab tagama, et tema töötajad teaksid võimalikke ohtusid ja eriolukorras käitumise juhiseid.
  • Töötajatele tuleb luua tingimused pesta käsi võimalikult sageli sooja vee ja seebiga või kasutada desinfitseerimisvahendeid.
  • Jäätmete käitlemisel kehtivad ka eriolukorras kõik tavapärased õigusaktidest ja keskkonnaloast tulenevad nõuded, sh ohutusnõuded.
  • Segaolmejäätmeid, mille hulgas võib olla nakatunud inimeste tekitatud jäätmeid, ei tohi enne põletamist või ladestamist käsitsi töödelda. Töötlemine peaks toimuma vaid automatiseeritult ja inimesed ei tohi jäätmetega kokku puutuda.
  • Sageli kasutatavaid pindasid, nagu näiteks uksenuppe ja -linke, seadmeid jts, tuleb korrapäraselt desinfitseerida.

 

Jäätmete kogumine haiglates ja tervishoiuasutustes

Kuidas käib jäätmete kogumine haiglates ja teistes tervishoiuasutustes?

  • Haiglatele ei ole nakkusohtlikud jäätmed uus asi ja eriolukorra ajal käideldakse neid nii nagu tavalisel ajal. Terviseamet on avaldanud nakkusohutuse juhendeid ja soovitusi. Neid saab lugeda aadressil https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid.

  • Ka Eesti Jäätmekäitlejate Liit ja EJKL Kompetentsikeskus avaldasid 2019. aastal juhendi, mismoodi tuleb käidelda tervishoiujäätmeid, sh nakkusohtlikke.

 

Viimati uuendatud: 7. aprill 2020