Sa oled siin

Sotsiaalkaitse, toetused, hoolekanne, ohvriabi

Kas Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused on avatud ja teenused toimivad?

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindus töötab kuni 04.04.21 kontaktivabalt. Soovitatav on kasutada e-teenuseid Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses https://iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee/ ja riigiportaalis eesti.ee ning helistada infotelefonil 612 1360.

Taotlusi ja avaldusi saab kontaktivabalt esitada:

Oma küsimused ja skaneeritud dokumendid saab ka saata Sotsiaalkindlustusameti e-postile info[at]sotsiaalkindlustusamet[dot]ee, dokumendid postitada aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn.

Teenindussaalides järgitakse põhjalikke nakkusohu vältimise reegleid:

  • Kliente suunatakse kasutama saalis olevaid käte desinfitseerimise vahendeid.
  • Klienditeenindajad kasutavad isikukaitsevahendeid.

Lisainfot Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste ja pakutavate teenuste kohta saab kodulehelt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/.

Kas ma saan koroonakriisi ajal taotleda toimetulekutoetust või vajaduspõhist toetust?

Jah, taotlusi on võimalik esitada e-kirja teel või tuua paberil taotlus kohaliku omavalitsuse postkasti. Sotsiaaltöötajaga saab nõu pidada telefoni teel. Erandkorras võib dokumente esitada ka tagantjärele.

Kust saab abi toidu ja ravimite hankimisel?

  • Palu abi lähedastelt, tuttavatelt või naabritelt.
  • Kasuta veebipõhist tugikeskkonda Helpific.com. Helpificu veebipõhise tugikeskkonna vabatahtlikud pakuvad eakatele ja riskirühma kuuluvatele inimestele abi toidu ja ravimite kojutoomisel. Samuti pakuvad vabatahtlikud abi igapäevatoimingutes, majapidamistöödel, arsti juurde ja taastusravisse minekul jne.

Kui vajad abi, siis:

  • helista Helpificu tugiliinile numbril 5660 4642 ja anna teada oma abisoovist. Toidu kojutoimetamise soovi korral koosta nimekiri soovitud toiduainetest ja anna see teada tugiliinil koos oma kontaktandmetega
  • või sisene Helpificu tugikeskkonda aadressil Helpific.com, täida oma profiil ja kirjuta oma abisoov

Kui soovid Helpificule abi pakkuda, leia Google Play või Appstore keskkonnast Zelos Team Management ja laadi see alla, loo endale konto ja otsi märksõna „Helpfic“ ning vali abipalve, mida oled valmis täitma.

  • Võta ühendust oma elukohajärgse valla- või linnavalitsusega. Kontaktid on kättesaadavad valla- või linnavalitsuste kodulehekülgedel.

Kuidas saab üksik inimene, näiteks eakas, kel pole lähedasi, tellida koju toitu ja ravimeid?

Esmalt tuleks ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, kes aitab korraldada toidu ja ravimite toimetamise kõigi abivajajateni. Kohalike omavalitsuste kontaktid leiad valla- või linnavalitsuste kodulehekülgedel.

Lisaks pakuvad toidu ja ravimite kättetoimetamisel abi vabatahtlikud. Veebist leiab näiteks tugikeskkonna Helpific aadressil www.helpific.com. Helpificu veebipõhise tugikeskkonna vabatahtlikud pakuvad eakatele ja riskirühma kuuluvatele inimestele abi toidu ja ravimite kojutoomisel. Samuti pakuvad vabatahtlikud abi igapäevatoimingutes, majapidamistöödel, arsti juurde ja taastusravisse minekul jne.

Kui vajad abi, siis:

  • helista Helpificu tugiliinile numbril 5660 4642 ja anna teada oma abisoovist. Toidu kojutoimetamise soovi korral koosta nimekiri soovitud toiduainetest ja anna see teada tugiliinil koos oma kontaktandmetega
  • või sisene Helpificu tugikeskkonda aadressil www.helpific.com, täida oma profiil ja kirjuta oma abisoov.

Millised reeglid kehtivad eneseabi gruppidele (nt anonüümsed narkomaanid, kaassõltlased jne)?

Kuna tegemist ei ole avaliku üritusega ega ka huvihariduse alla mineva tegevusega, siis eneseabi gruppide tegevust reguleeritud ei ole. Siiski soovitame järgida usaldusmeetmeid: maski kandmine siseruumides, 2+2 reegli järgimine, desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine.

Kust saab lapsevanem koroonakriisi ajal nõu ja tuge?

Kõigi lastega seotud küsimuste ja murede korral saab kiiret nõu ja abi lasteabi telefonilt 116111 või www.lasteabi.ee.

Kui Sinu pere või laps vajab abi või toetavaid teenuseid, võta ühendust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga, kelle kontaktid leiad oma linna või valla veebilehelt või üldinfotelefonilt. Eriolukorrast sõltumata jätkub lastekaitsetöö ning lastele ja peredele vajalike teenuste korraldamine.

Lastekaitsetöötajad saavad olla perele abiks juhul, kui:

  • laps keeldub õppimast või koostööst vanematega;
  • laps on murelik või depressiivne ja vanem ei oska aidata;
  • peresuhted on läinud keeruliseks;
  • suhted kooliga on keerulised;
  • lapsevanem vajab tuge vanemlikes oskustes;
  • lapsel on erivajadus;
  • pere vajab majanduslikku tuge;
  • pere vajab mis tahes muud nõu või abi.

Ka eriolukorra ajal võib lastekaitsetöötaja teha kodukülastusi, kui see on lapse heaolu tagamiseks vältimatult vajalik.

Kuidas hoida kriisiolukorras vaimset tervist ja kust saan vajadusel abi?

  • Ole enda ja oma lähedaste vastu lahke! Arvesta, et uute oludega kohanemine võib olla kõigile pingeline.
  • Loo päevaplaan, millega tagad piisava une, tervisliku eluviisi, tööaja ja puhkehetked.
  • Oleme üksteisele toeks! Helista iga päev paarile sõbrale ja lähedasele ning uuri, kuidas neil läheb.
  • Kui Sul on vaimse tervise mure, räägi sellest kellelegi, keda usaldad.
  • Kui võtad ravimeid, mis Su vaimset tervist toetavad, siis kindlasti jätka nende võtmist.
  • Laste ja noorukitega seotud muredega toetab lasteabitelefon 116 111 ja www.lasteabi.ee.
  • Psühholoogilist esmaabi saad üleriigiliselt kriisitelefonilt 1247 . Abi osutamiseks tehakse koostööd sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni 116 006 spetsialistidega. Telefonilt saad nõu, kuidas kriisis enda ja teiste vaimset tervist hoida. Samuti on oodatud inimeste kõned, kes on mures oma lähedaste pärast ning soovivad arutada, kuidas pakkuda neile paremat emotsionaalset tuge. Helistama on oodatud kõik, sealhulgas eesliinil viirusega võitlevad arstid, õed, politseinikud, päästjad, õpetajad jne, et toetada nende töövõime säilimist ja ennetada nende läbipõlemist. Inimesi nõustatakse ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles. Neid inimesi, kes ei soovi või ei saa helistada, nõustatakse ka veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.
  • Hingehoidu saab hingehoiutelefonilt 116 123. Helistama on oodatud kõik sõltumata religioonist ja maailmavaatest, et saada tuge haigustest, õnnetustest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi leevendamiseks ja turvatunde loomiseks.
  • Peaasi.ee lehel pakutakse ka veebipõhist vaimse tervise nõustamist.
  • Saad pöörduda ka oma perearsti poole, kes saab Sind vajadusel suunata õige spetsialisti juurde.
  • Vajadusel võta ühendust psühholoogi või psühhiaatriga.

Kas saan koroonakriisi ajal abi koduvägivalla puhul?

Jah, eriolukorras jätkub ohvriabi töötajate ja naiste tugikeskuste töötajate tugi inimestele, kes on sattunud kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Just eriolukorrast tulenev sotsiaalne isolatsioon ning vähesed kontaktid sugulaste ja sõpradega panevad proovile inimsuhted ja on oht perevägivalla sagenemiseks.

  • Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötajate poole saab pöörduda telefoni, Skype videokõnede ja e-mailide teel. Kontaktid leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
  • Samuti võivad nii abivajajad kui ka abistajad helistada 24/7 ohvriabi kriisitelefonile 116006. Teenus on helistajale tasuta ning abi on tagatud ööpäevaringselt. Helistaja võibhttps://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Ohvriabi kriisitelefonile võivad helistada ja psühhosotsiaalse kriisiabi nõu küsida ka kõik spetsialistid.
  • Naiste tugikeskused on kõikides maakondades ja jätkavad vägivallas kannatanute abistamist ka eriolukorras. Naiste tugikeskused jälgivad töös Terviseameti nõudeid ja on valmis nõustamiseks ka telefoni teel. Naiste tugikeskuste kontaktid leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ja helistades ohvriabi kriisitelefonile 116006.

Mis saab siis, kui hooldekodus on nakkuskahtlus?

Kui kellelgi hooldekodus tekivad koroonaviirusega sarnased sümptomid, isoleeritakse ta koheselt ning korraldatakse testimine. Haigestunu lähedastega võetakse ühendust.

Kõik, kes haigestunuga olid kokku puutunud isoleeritakse samuti 14 päevaks ning jälgitakse nende tervislikku seisundit teraselt. Kui haigestunuga puutus kokku töötaja, kes ei kasutanud isikukaitsevahendeid, siis saadetakse ta koju.

Sisuliselt jagatakse hooldekodu kaheks osaks:

  • ühes osas on koroonaviiruse sümptomitega või positiivse testitulemusega inimesed;
  • teises osas on ilma sümptomiteta või negatiivse testitulemusega inimesed

Ka personal nende osade vahel liikuda ei saa, samuti ei tohi keegi „tervete“ poolelt külastada isolatsioonis olevaid kaaslasi.

Võimalusel saab iga haige oma toa koos raadio ja televiisoriga, et isolatsioonis aega sisustada. Kui haigus kulgeb kergelt, saab selle läbi põdeda hooldekodus ka juhul, kui koroonatest on positiivne. Tervislikku seisundit jälgitakse pidevalt ning kui seisund peaks halvenema, kutsutakse kiirabi.

Ruumid, kus nakkuskahtlusega haigestunud viibis, desinfitseeritakse. Kõik töötajad kasutavad näomaski, kaitsekitlit ja kindaid.

Millised õigused on karantiinis hooldekodul piirata oma elanike liikumist? Kas elanikke võib näiteks takistada toast lahkumast, lukustades nende ruume?

Hooldekodu peab tagama, et haigestunud ja terved inimesed kokku ei puutuks. Selleks tuleb hooldekodudes koroonaviiruse diagnoosi ja haigusnähtudega hoolealused tervetest eraldada. Kui hooldekodus on haigestunuid, on hoolealuste liikumine tubade ja osakondade vahel keelatud. Piiranguid tuleb hoolealustele selgitada ja vajadusel üle korrata.

Hea tervise juures olevad hooldekodu elanikud peavad saama õues käia. Kindlasti ei ole õige inimesi lukustada kinnistesse ruumidesse vaid tuleb hooldekodude elanikele neile arusaadavalt selgitada, vajadusel meelde tuletades, miks ei tohi karantiiniajal harjumuspäraselt ringi liikuda.

Kas kriisiolukord muudab vanemate ja laste vahelise suhtlemise korda?

Suhtluskorra kokkulepped ja seda puudutavad kohtumäärused kehtivad ka kriisiolukorras.

Nende täitmisel tuleb lähtuda kriisiolukorra piirangute eesmärgist. Kui teine vanem või mõni tema pereliige on haige või haiguskahtlusega, siis tuleks vältida nendega kokku puutumist.

Igal juhul tuleb järgida kriisiolukorra reegleid ehk haiged ja haiguskahtlusega inimesed peavad olema eraldatud 10 päeva või kuni tervenemiseni ning vältima kokkupuudet teiste inimestega, sh oma lastega.

Äärmiselt oluline on säilitada kriisiolukorras mõistlik koostöö lapsevanemate vahel, paindlikkus ja lähtumine laste huvidest, samas seadmata ohtu lapse ja tema lähedaste tervist.

Lähemalt elatisest ja suhtluskorrast »

 

Viimati uuendatud: 24. märts 2021