Sa oled siin

Sotsiaalkaitse, toetused, hoolekanne, ohvriabi

  • Karantiin

    Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi ka edaspidi alates diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse elanikele, kes peavad jääma kohapeale karantiini.
     

  • Piirangud haigega koos elavatele isikutele

    Haigega koos elavad lähikontaktsed tohivad väljaspool elukohta liikuda piiratud ulatuses üksnes juhul, kui neil pole haigustunnuseid. Kodust tohib lahkuda igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, kui see pole muul viisil võimalik, ja õues viibimiseks, kui võetakse kasutusele kõik meetmed haiguse võimaliku leviku tõkestamiseks ning toimitakse Terviseameti juhiste kohaselt.  Kohustus järgida Terviseameti suuniseid kehtib kõikidele lähikontaktsetele, ka nendele, kes ei ela püsivalt haigega koos! 
     

  • Kodust lahkumine korralduse või hädajuhtumi korral

    Samuti tohib inimene lahkuda kodust, kui ta on saanud selleks tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse või tema elu ja tervist ohustava hädajuhtumi korral.
     

  • Isolatsiooni- või karantiininõude kestvus

    Need, kelle suhtes kehtib eriolukorra ajal kehtestatud isolatsiooni/karantiini nõue, peavad seda täitma kuni määratud tähtaja möödumiseni. 
     

 

Kas ma saan eriolukorra ajal taotleda toimetulekutoetust või vajaduspõhist toetust?


Jah, taotlusi on võimalik esitada e-kirja teel või tuua paberil taotlus kohaliku omavalitsuse postkasti. Sotsiaaltöötajaga saab nõu pidada telefoni teel. Erandkorras võib dokumente esitada ka tagantjärele. 

Kas ma pensioni ikka saan?


Jah, pension laekub nagu tavaliselt pangakontole igal kuul hiljemalt 5. kuupäeval. Kojukande klientidele tuuakse pension kokkulepitud kuupäeval koju, kuid võimalusel edastage pangakonto number juhtudeks, kus kojukanne seoses eriolukorraga on võimatu või see ebaõnnestub. Kanname sel juhul ajutiselt pensioni pangakontole ja taastame kojukanded pärast eriolukorra lõppu.

Arvelduskonto number on võimalik edastada järgmiselt:

Kui soovite pensioni laekumist kellegi teise kontole, saatke digiallkirjastatud avaldus info[at]sotsiaalkindlustusamet[dot]ee

Kui arvelduskonto puudub, siis soovitame võtta võimalusel pension vastu õues, hoida distantsi postitöötajaga ja kasutada allkirjastamiseks enda kirjutusvahendit.

 

Kust saab abi toidu ja ravimite hankimisel?

  • Palu abi lähedastelt, tuttavatelt või naabritelt.
  • Helpific.com või abitelefon 5660 4642
  • Kogukondaitab.ee või abitelefon 7168 068 (9.00-18.00)
  • Võta ühendust oma elukohajärgse valla- või linnavalitsusega. Kontaktid on kättesaadavad valla- või linnavalitsuste kodulehekülgedel.

 

 

Abi ja toetust saab ikka

Eriolukorrast sõltumata jätkub lastekaitsetöö ning lastele ja peredele vajalike teenuste korraldamine. Tööd jätkavad ka naiste tugikeskused ja ohvriabi. Pensioni laekub nagu ikka iga kuu hiljemalt 5. kuupäeval ning esitada saab ka uusi toetuse taotlusi.

 

 

Hooldekodudes on kõik kontrolli all

Elu hooldekodus on praegu ettevaatuse mõttes pisut teistsugune ka siis, kui ühelgi töötajal ega elanikul pole koroonaviiruse kahtlust ega diagnoosi. Kõikide tervislikku seisundit jälgitakse hoolega ning olemas on täpsed plaanid, mida teha siis, kui keegi peaks nakatuma.
 

 

Elatise ja suhtluskorra osas püüdke kokku leppida

Äärmiselt oluline on säilitada eriolukorras mõistlik koostöö lapsevanemate vahel, paindlikkus ja lähtumine laste huvidest, samas seadmata ohtu lapse ja tema lähedaste tervist. Eriolukorrast tingitud sissetulekute vähenemise korral peaksid vanemad proovima omavahel kokku leppida.

 

Hoolekanne

 

Kas ma saan oma lähedasi hooldekodus külastada?


Ei, hoolekandeasutustes oma lähedasi külastada ei saa. Kohtuda ei saa isegi õues, kogu suhtlus peab toimuma telefoni ja veebi teel. Erandina on lubatud lähedaste poolt külastada väga raskes seisundis inimesi.
 

Kas ma saan oma lähedasele hooldekodus pakki saata?


Ei ole kahtlust, et külastuskeelu ajal võib hoolekandeasutuse elanikule olla lähedaste toodud pakist suur emotsionaalne tugi. Seetõttu teevad asutused pingutusi, et pakkide vastu võtmine oleks ka külastuskeelu ajal võimalik, kuid samas asutuse elanike ja töötajate jaoks turvaline. Hooldekodud järgivad pakkide vastuvõtmisel ja üleandmisel terviseameti juhiseid.
 

Kuidas mu lähedasel hooldekodus läheb?


Elu hooldekodus on praegu ettevaatuse mõttes pisut teistsugune ka siis, kui ühelgi töötajal ega elanikul pole koroonaviiruse kahtlust ega diagnoosi.

  • Külastused hooldekodus ei ole lubatud, lähedastega saab kontaktis olla ainult telefoni või veebi teel.
  • Huviringid ja muud ühistegevused on piiratud, kuid aega aidatakse sisustada asutuse territooriumil värskes õhus ja oma toas
  • Kõikide tervislikku seisundit jälgitakse pidevalt, vajadusel abistatakse käte pesemisel ja muude hügieenireeglite järgimisel
  • Ruume tuulutatakse ja puhastatakse veelgi hoolikamalt kui tavaliselt
  • Töötajad jälgivad ka enda tervist ning kasutavad kaitsevarustust

Mis saab siis, kui hooldekodus on nakkuskahtlus?


Kui kellelgi hooldekodus tekivad koroonaviirusega sarnased sümptomid, isoleeritakse ta koheselt ning korraldatakse testimine. Haigestunu lähedastega võetakse ühendust.

Kõik, kes haigestunuga olid kokku puutunud isoleeritakse samuti 14 päevaks ning jälgitakse nende tervislikku seisundit teraselt. Kui haigestunuga puutus kokku töötaja, kes ei kasutanud isikukaitsevahendeid, siis saadetakse ta koju.

Sisuliselt jagatakse hooldekodu kaheks osaks:

  • Ühes osas on koroonaviiruse sümptomitega või positiivse testitulemusega inimesed
  • Teises osas on ilma sümptomiteta või negatiivse testitulemusega inimesed

Ka personal nende osade vahel liikuda ei saa, samuti ei tohi keegi „tervete“ poolelt külastada isolatsioonis olevaid kaaslasi. 

Võimalusel saab iga haige oma toa koos raadio ja televiisoriga, et isolatsioonis aega sisustada. Kui haigus kulgeb kergelt, saab selle läbi põdeda hooldekodus ka juhul, kui koroonatest on positiivne. Tervislikku seisundit jälgitakse pidevalt ning kui seisund peaks halvenema, kutsutakse kiirabi. 

Ruumid, kus nakkuskahtlusega haigestunud viibis, desinfitseeritakse. Kõik töötajad kasutavad näomaski, kaitsekitlit ja kindaid.

 

Kas koduteenus jätkub?


Jah, kohalikud omavalitsused peavad ka tänases eriolukorras jätkama koduteenuse pakkumist, nendele inimestele, kes seda vajavad. Koduteenuse raames abistatakse inimest kodu ja isikliku eluga seotud igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel.

 

Ohvriabi ja lastekaitse

 

Kas saan eriolukorra ajal abi koduvägivalla puhul?


Jah, eriolukorras jätkub ohvriabi töötajate ja naiste tugikeskuste töötajate tugi inimestele, kes on sattunud kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Just eriolukorrast tulenev sotsiaalne isolatsioon ning vähesed kontaktid sugulaste ja sõpradega panevad proovile inimsuhted ja on oht perevägivalla sagenemiseks.

  • Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötajate poole saab pöörduda telefoni, Skype videokõnede ja e-mailide teel. Kontaktid leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
  • Samuti võivad nii abivajajad kui ka abistajad helistada 24/7 ohvriabi kriisitelefonile 116006. Teenus on helistajale tasuta ning abi on tagatud ööpäevaringselt. Helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Ohvriabi kriisitelefonile võivad helistada ja psühhosotsiaalse kriisiabi nõu küsida ka kõik spetsialistid. 
  • Naiste tugikeskused on kõikides maakondades ja jätkavad vägivallas kannatanute abistamist ka eriolukorras. Naiste tugikeskused jälgivad töös Terviseameti nõudeid ja on valmis nõustamiseks ka telefoni teel. Naiste tugikeskuste kontaktid leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ja helistades ohvriabi kriisitelefonile 116006.

Kust saab lapsevanem eriolukorras nõu ja tuge?


Kõigi lastega seotud küsimuste ja murede korral saab kiiret nõu ja abi lasteabi telefonilt 116111 või www.lasteabi.ee.

Kui Sinu pere või laps vajab abi või toetavaid teenuseid, võta ühendust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga, kelle kontaktid leiad oma linna või valla veebilehelt või üldinfotelefonilt. Eriolukorrast sõltumata jätkub lastekaitsetöö ning lastele ja peredele vajalike teenuste korraldamine.

Lastekaitsetöötajad saavad olla perele abiks juhul, kui:

  • laps keeldub õppimast või koostööst vanematega
  • laps on murelik või depressiivne ja vanem ei oska aidata
  • peresuhted on läinud keeruliseks
  • suhted kooliga on keerulised
  • lapsevanem vajab tuge vanemlikes oskustes
  • lapsel on erivajadus
  • pere vajab majanduslikku tuge
  • pere vajab mis tahes muud nõu või abi.

Ka eriolukorra ajal võib lastekaitsetöötaja teha kodukülastusi, kui see on lapse heaolu tagamiseks vältimatult vajalik.

 

Erivajadustega lapsed

 

Kas eriolukorras on midagi muutunud ka erivajadusega laste, sh puudega laste osas?

  • Eriolukorra tõttu pikendab sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme kestuse ja sotsiaaltoetuse maksmise tähtaega kuue kuu võrra neil, kellel on vaja puude määramist pikendada. Lähemalt »
  • Raske ja sügava puudega lastele jätkub lapsehoiuteenuse ja tugiisikuteenuse pakkumine. ESF vahendite toel teenuse osutamist on muudetud paindlikumaks, sh on distantsõppe ajal lubatud tugiisikuteenuse osutamine ka lapse kodus, ning lapsehoiuteenuse osutamine koolis käivatele lastele päevasel ajal.
  • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused jätkuvad võimalusel, kokkuleppel teenuseosutajaga. Kui teenuse saamisel esineb takistusi, tuleks võtta ühendust kohaliku omavalitsusega. Lähemalt »

Kas vanemal on õigus toetusele, kui ta peab eriolukorrast tulenevalt erivajadusega lapse eest hoolitsemiseks ajutiselt töölt ära tulema?

 

Alates 20. aprillist hakatakse erivajadusega last kasvatavale vanemale maksma toetust. Erivajadusega lapse vanema toetuse eesmärk on tagada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal. Lapsevanem ei pea toetuse saamiseks avaldust esitama, vaid õigustatud sihtrühmale on Sotsiaalkindlustusamet saatnud iseteeninduse pakkumuse, mille vanem peab kinnitama. Lähemalt »

 

Suhtluskord ja elatis

 

Kas kriisiolukord muudab vanemate ja laste vahelise suhtlemise korda?

 

Suhtluskorra kokkulepped ja seda puudutavad kohtumäärused kehtivad ka eriolukorras.

Nende täitmisel tuleb lähtuda eriolukorra piirangute eesmärgist. Kui teine vanem või mõni tema pereliige on haige või haiguskahtlusega, siis tuleks vältida nendega kokku puutumist.

Igal juhul tuleb järgida eriolukorra reegleid ehk haiged ja haiguskahtlusega inimesed peavad olema eraldatud kaks nädalat või kuni tervenemiseni ning vältima kokkupuudet teiste inimestegash oma lastega.

Äärmiselt oluline on säilitada eriolukorras mõistlik koostöö lapsevanemate vahel, paindlikkus ja lähtumine laste huvidest, samas seadmata ohtu lapse ja tema lähedaste tervist.

Lähemalt elatisest ja suhtluskorrast »

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 22. mai 2020