Sa oled siin

Toit, ravimid, side, küte, elekter, kütus, sularaha

Toit

 

Kas Eestis on tagatud piisav toiduvaru? Kas toit saab poodidest otsa?

Jah, toiduvaru on piisav ning riik hoolitseb selle eest, et seda vajadusel suurendada. Toiduvaru hoidjad on Maaeluministeeriumile kinnitanud, et kokkulepitud laoseis on alati olemas.

Toidupoed jäävad avatuks. Üldiselt on kaupluste ladudes vähemalt kuu varu. Kui mõni toidugrupp on poest otsas, siis seda vaid ajutiselt, ja kaupa tuuakse uuesti poelettidele paari päeva jooksul. Et tarned ei katkeks, on alustatud on konsultatsioone mitme liiduga, kes kannavad hoolt toiduga varustamise eest. Praegu ei ole teada, et mõni toidutootja või -töötleja oleks oma tegevuse peatanud, seega on toiduga varustatus kindlustatud ja toidutootmine isevarustamise tarbeks toimib.

Kas ma peaksin endale teatud toidu- ja esmatarvete varu koguma?

Poed on öelnud, et kaubad otsa ei saa, tarneahelad toimivad ja kaupadega varustamine jätkub. Praeguse eriolukorra kehtestamise eesmärk on eelkõige see, et inimesed puutuksid üksteisega võimalikult vähe kokku. Seepärast võiksite perele koju varuda toiduaineid korraga kaheks nädalaks, et vähendada poeskäikude sagedust ja vältida liigset kokkupuudet teiste inimestega.

Üldised soovitused:

  • hoia kodus toitu, mida su pere sööb;
  • arvesta toidu koju varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (nt lapsetoit, lemmikloomatoit);
  • võimalusel ära varu koju toiduaineid, mis tekitavad janu;
  • võimalusel hoia kodus ka toitu, mida pole vaja jahedas säilitada ning mille valmistamiseks pole vaja vett keeta (konservid, küpsised jms).

Loe lisaks: http://olevalmis.ee –> peatükist "Kriisiolukordadeks valmistumine koos pere ja kogukonnaga" (https://olevalmis.ee/valmistumine-kriisiolukordadeks/kriisiolukordadeks-valmistumine-pere-ja-kogukonnaga/). Lisaks lae alla mobiilirakendus „Ole valmis!“ ning tutvu selle soovitustega.

 

 

Kuidas saan aidata?

Uuri, kas saad toitu osta ka mõnele riskigrupis lähedasele

Kui oled poodi minemas või toitu tellimas, uuri, kas mõni vanemaealisem sugulane, sõber või naaber vajaks külmkappi toidulisa. Toidukott jäta talle ukse taha ning väldi igasugust kontakti.

Veendu, et riskigrupis lähedastel oleks piisavalt küttepuid

Mõtle, ka sinu tutvusringkonnas on mõni vanemaealine sugulane, sõber või naaber, kes kütab kodu puudega. Uuri temalt, kas tal oleks abi vaja küttepuude varumisel. Küttepuud jäta talle ukse taha ning väldi igasugust kontakti.

Ära arvelda riskirühmas inimestega sularahas

Ära anna riskirühmas inimesele sularaha, sest viirus levib müntide ning paberrahaga. Arveldage digitaalselt või peale eriolukorra lõppu.

Näiteks võib vanem inimene tasuda sularahas jättes toidukoti toojale ukse taha ümbriku, kuid tagasiantav raha tuleks talle üle anda digitaalset või arveldada peale eriolukorra lõppu.

 

Ravimid

 

Kuidas on eriolukorras reguleeritud ravimite müük apteekidest? Kas on mingeid piiranguid?

Sotsiaalministri otsusega on ravimite kättesaadavuse tagamiseks vähendatud ajutiselt ravimite väljakirjutamise ja väljamüügi koguseid, et ennetada ravimite massilist kokkuostmist praeguses eriolukorras.

  1. märtsist jõustusid järgmised muudatused:
  • tervishoiutöötajal on lubatud kirjutada ravimeid välja kuni kaheks kuuks;
  • apteegist võib väljastada ravimit ainult ühe korduvretsepti alusel ja kuni kaheks kuuks;
  • apteegist ravimit väljastades tuleb arvesse võtta varem välja ostetud ravimikoguseid ja väljastada ravimit üksnes juhul, kui juba soetatud ravimist ei jätku pideva ravi puhul järgnevaks kaheks ravikuuks või fikseeritud ravikestuse puhul ravi lõpuni;
  • erandjuhul võib ravimi apteegist väljastada kui inimese elu või tervis satuks ravimi väljastamata jätmisel ohtu. Ravimi väljastaja peab väljastamise põhjuse dokumenteerima;
  • käsimüügiravimeid võib apteegis ostjale väljastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta.

 

 

 

 

Sularaha

 

Kas sularaha jätkub?

Jah, sularaha jätkub. Sularahakäitlusettevõte G4S on lubanud sularahaautomaate piisavalt täita ka olukorras, kus nõudlus on ajutiselt suurenenud. Eesti Pank on valmis täitma kõik pankade soovid sularaha juurde saamiseks.

Kas peaksin sularaha välja võtma?

Selleks ei ole põhjust. Viirusepuhangu ajal soovitab Eesti Pank inimestel võimaluse korral maksta kaardiga viibates (viipemaksed on viiruse leviku tõkestamisel eriti mõistlikud) või nutitelefoniga. Kommertspangad on tõstnud viipemakse limiidi 50 euroni makse kohta. Inimesed, kes saavad oma pangakaardi siduda mobiiltelefoniga läbi Apple Pay või Google Pay rakenduse, saavad mobiiliga tasuda ka 50 eurot ületavaid summasid.

Kindlasti tasub jälgida hügieenireegleid, kui oled kasutanud sularaha või kaardimaksel terminalis PIN-koodi sisestanud.

Side, elekter, soojus, küte

 

Kas sideteenused (telefon, internet) jätkuvad?

Praegu ei ole mingit põhjust arvata, et tekiks häireid telefoni- või internetiteenustes.

Kas elekter ja soojus jõuab inimesteni?

Praegu ei ole ette näha probleeme inimeste varustamisel elektri ja soojaga.

Kas kütust jätkub?

Praegu kütuse tarneahelad toimivad, ettevõtetel on ka endal tagavara. Lisaks on riigil 90 päeva bensiini ja diislikütuse varu.

 

 

Hädaabi infotelefon 112


Hädaabinumber 112 töötab selleks, et iga inimene saaks ohu korral abi kutsuda. Kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks kehtib number 112 Eestis ja kõikjal Euroopa Liidus (samuti Islandil ja Gruusias). Hädaabinumber 112 on alati kättesaadav ja sellele helistamine on tasuta. Numbrile 112 saab helistada ka siis, kui telefonis ei ole SIM-kaarti või operaatori võrgus puudub levi.

Eriolukorra infotelefon 1247


Eestis kehtiva eriolukorra ja koroonaviirusega seotud küsimustele vastuse leidmiseks helista eriolukorra infotelefonile 1247.

 

Psühholoogiline abi ja nõustamistelefon

Kuhu peaks pöörduma hädas olevad lapsed ja täiskasvanud, kui on vaja nõu ja abi laste asjus?

Lasteabitelefon 116 111 töötab üle Eesti ööpäev läbi, vastatakse nii eesti kui vene keeles, vajadusel ka inglise keeles. Kõned on kõigile helistajatele tasuta, mobiiltelefonilt saab helistada ka siis, kui kõneaeg on otsas. Oodatud on kõik pöördumised, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Pöörduda võivad nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, naabrid, sõbrad, tuttavad. Aga ka kõik teised, kellel on vaja laste asjus nõu.

Nõu saab küsida ka e-kirja teel, kirjutades e-posti aadressile info[at]lasteabi[dot]ee. Samuti võib kasutada veebinõustamist lasteabi kodulehel www.lasteabi.ee.

Pöördumistele vastavad kogenud nõustajad, kes esmalt selgitavad välja pöördumise põhjuse ning jagavad nõuannet ja juhiseid, kuidas olukorras toimida. Kui lapse turvalisuse huvides on vaja kiiret sekkumist, tehakse koostööd politsei, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse ja piirkonna lastekaitsetöötajaga. Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Juhul, kui pöördumisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, on lasteabitelefon kohustatud info edastama vastavatele spetsialistidele. Kõik pöördumised salvestatakse.

Lasteabitelefoni leiab ka Facebookist ja nutiseadmetest äpina, kasutades mõlemas otsingusõna „Lasteabi“.

Kust saab abi inimene, kes on saanud peksa, kogenud vaimset või seksuaalset vägivalda, langenud hooletuse või halva kohtlemise ohvriks?

Helistada tuleks ohvriabi kriisitelefonile, kõne on helistajale tasuta ning abi antakse ööpäev läbi. Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Kui helistada ei ole võimalik või kui inimene ei soovi telefoni teel enda murest rääkida, saab kasutada ka veebinõustamist veebilehel palunabi.ee. Ka ohvrite veebinõustamine töötab ööpäev läbi ja kolmes keeles. Ööpäevaringne kriisinõustamine telefoni ja veebi teel aitab ohvritel jõuda neile vajaliku abini. Näiteks saab kannatanu politseipatrulli juuresolekul või pärast nende lahkumist võtta ühendust kriisitelefoniga, et saada esmast nõustamist ja leppida kokku kohtumine ohvriabitöötaja juures. Välismaalt saab Eesti ohvriabi kriisitelefoni kätte numbril +372 614 7393.

Kust saada kriisiolukorras psühholoogilist esmaabi ja tuge läbipõlemise vastu?

Lisaks infole eriolukorra mõjude kohta erinevatel elualadel pakub kriisiinfotelefon 1247 ka psühholoogilist esmaabi. Abi osutamiseks tehakse koostööd sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni 116 006 spetsialistidega. Telefonilt saab nõu, kuidas kriisis enda ja teiste vaimset tervist hoida. Samuti on oodatud inimeste kõned, kes on mures oma lähedaste pärast ning soovivad arutada, kuidas pakkuda neile paremat emotsionaalset tuge. Helistama on oodatud kõik, sealhulgas eesliinil viirusega võitlevad arstid, õed, politseinikud, päästjad, õpetajad jne, et toetada nende töövõime säilimist ja ennetada nende läbipõlemist. Inimesi nõustatakse ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles. Neid inimesi, kes ei soovi või ei saa helistada, nõustatakse ka veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.

Kuidas tulla toime koroonaviirusest tingitud stressi ja ärevusega?

  • Ole füüsiliselt aktiivne, jätka suhtlemist lähedastega ja leia endale kodus meeldivat tegevust. Ära tõmbu endasse ega jää oma muremõtetega üksi.

  • Loe uudiseid mõõdukalt (üks-kaks korda päevas) ja vaid usaldusväärsest allikast. Jälgi, et Sa ei veedaks liiga palju aega telefonis ja internetis.

  • Toeta lähedasi – otsi lapsega koos talle eakohast infot olukorra kohta. Suhtle oma eakate lähedastega ja paku neile abi näiteks poes käimisel.

Loe lähemalt.

 

Viimati uuendatud: 7. aprill 2020