Sa oled siin

Töötamine ja lähetused

Eriolukorras töötamine

 

Mida peab minu tööandja eriolukorra ajal teisiti tegema ja millega arvestama?

Esmatähtis on töökohal kasutada desinfitseerimisvahendeid.

Kontoris on tähtis

  • inimestel hoida soovitatavat kaugust vähemalt 2 meetrit,
  • pidevalt ruume tuulutada,
  • korrapäraselt ruume puhastada.

Töölt tuleks koju saata kõik, kes

  • on haiged,
  • võivad olla mõne nakatunuga kokku puutunud,
  • kuuluvad riskirühma.

NB! Välismaalt saabunud kolleeg peab jääma kaheks nädalaks koju ja hoolega oma tervist jälgima.

Töötingimuste muutmisega peavad nõus olema nii tööandja kui ka töövõtja.

Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet ka

  • avalikus kohas, need on näiteks õues asuvad mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid ning tervise- ja matkarajad;
  • siseruumis (välja arvatud kodus).

Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. See nõue ei kehti koos olevatele pereliikmetele ja avalike ülesannete täitjatele.

Kuidas peab käituma suurtööstuse töötaja, kui tal ilmnevad näiteks tehases konveieri ääres haigusnähud (köha, kurguvalu jms)? Kelle poole pöörduda ja mida teha?

Kui tehase töötajal ilmnevad haigusnähud (köha, hingamisraskused või palavik), mis võivad viidata ägedale hingamisteede nakkusele, sh koroonaviirusele, siis peaks ta

  1. minema viivitamatult koju ja
  2. võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral tema testimise koroonaviiruse suhtes.

Ka tema kolleegid peaksid jälgima oma tervist ja käituma haigusnähtude korral samamoodi nagu haigestunud töötaja.

Enda ja teiste kaitsmiseks peaksid kõik töökollektiivi liikmed järgima hügieeninõudeid, sealhulgas pesema sageli käsi.

Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms.

Avalikus kohas tohib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Kuidas peab töö ümber korraldama tootmisettevõte, kus inimesed töötavad üksteisele lähemal kui 2 meetrit?

Eriolukorra juhi korraldust hoida teiste inimestega 2 meetrit vahet ja liikuda kahekaupa on lubatud eirata juhul, kui seda ei saa mõistlikult korraldada.

Kui töötajad järgivad hügieeninõudeid, kellelgi ei ole haigusnähte ning kõik kasutavad desinfitseerimis- ja kaitsevahendeid, siis on tootmisprotsessis lubatud eriolukorra juhi korraldust eirata.

Tööruume tuleb korrapäraselt õhutada ja puhastada.

Kas ilusalongid ja massaažisalongid tuleb sulgeda? Kui ma seal töötan, siis kas pean tööl edasi käima?

Saaremaal ja Muhumaal on alates 29. märtsist kõik ilu- ja massaažisalongid suletud. Muude piirkondade puhul seni sellist otsust tehtud ei ole, et ilusalongid ja massaažisalongid tuleks sulgeda. Iga sellise teenuse osutaja hindab oma riske ja otsustab, kas töötada on võimalik.

Töötajal soovitame

  1. suhelda oma tööandjaga ja
  2. haigena kindlasti mitte tööle minna.

Teenuseosutajal on keelatud korraldada töötube, tootetutvustusi ja muid üritusi.

Iluteenused on sellised, et nende osutajal ei ole võimalik vältida vahetut kokkupuudet kliendiga. Seetõttu võiksid teenuseosutajad lähtuda oma töös peale tavaliste hügieenireeglite ka järgmistest soovitustest.

  • Iluteenindaja jälgib oma tervist. Kui tal ilmnevad haigusnähud, peab ta püsima kodus ja loobuma töötamisest. Kui selgub, et tema klient on haigestunud, siis tuleks töötajal samuti loobuda töötamisest.
  • Tööprotsessi kujundades tuleb jälgida, et ruumis viibiks korraga võimalikult vähe inimesi.
  • Kliendid peaksid tulema teenuseosutaja juurde täpselt kokkulepitud ajaks. Nii saab vähendada ootealal olevate inimeste arvu ja nende liigset kokkupuudet.
  • Iga kliendi jaoks tuleb varuda lisaaega, et pärast teenuse osutamist desinfitseerida hoolikalt kliendiga kokkupuutes olnud tööpinnad ja tuulutada korralikult ruumid, kus teenust osutati.
  • Salongi tulles ja sealt väljudes peaks klient pesema käed sooja voolava vee ja seebiga. Võimaluse korral tuleks käed desinfitseerida.
  • Teenust osutades tuleb töötajal kasutada isikukaitsevahendeid (kaitsemask, kindad, vajaduse korral kittel).
  • Teenust osutades tuleks töötajal hoiduda oma näopiirkonna puudutamisest.
  • Soovitame salongidel eelistada maksevõimalustest kaardimakseid. Vältida tuleks kassatšekkide ja sularaha üleandmisel tekkivat füüsilist kontakti.
  • Väljapanekutele soovitame toodete testreid mitte lisada.

Kas ma võin tööle minekust keelduda?

Töötaja kohustus on teha kokkulepitud tingimustel tööd.

Kui ta aga naasis välismaalt, tuleb tal arvestada Terviseameti soovitusi ja püsida 14 päeva kodus.

See ei tähenda automaatselt seda, et töötaja ei pea tööle minema. Ta peab andma tööandjale teada, et tuli välismaalt, ja temaga kokku leppima, kuidas edasine töötamine käib.

Töötajal ja tööandjal on kokku leppimiseks hulk võimalusi, sealhulgas

  • kaugtöö (kodust),
  • tasustamata puhkus,
  • töölepingu seaduse §-de 35 ja 37 rakendamine,
  • põhipuhkuse kasutamine. Kui puhkuse ajakava on tehtud, siis saab põhipuhkuse aegu muuta üksnes kokkuleppel. Kui töötaja ei soovi kasutada põhipuhkust, tuleb leida muu lahendus.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.

 

Lapsed ja töö

 

Kuidas lahendada mure, kui riik on pannud koolid kinni, aga tööandja ei anna võimalust lastega kodus olla?

Praeguses olukorras peavad tööandja ja töötaja üksteise vajadusi arvestama ning leidma kokkuleppel mõistlikud lahendused.

Kui töötaja saab töötada kodus, siis peaks ta seda tegema.

Kui ta ei saa oma tööd kodus teha, siis tasub kaaluda palgalise või palgata puhkuse võtmist. Samuti võib ta proovida leida abilise, kes aitaksid lapsi hoida. Siiski ei tohiks anda lapsi hoida vanemaealisele inimesele, sest tema on riskirühmas.

Kas töötajal on õigus öelda, et kuna kool ja lasteaed on suletud ning ta ei saa oma lapsi üksi koju jätta, siis ta ei tule järgmised kaks nädalat tööle? Mis tasu ma selle aja eest töötajale maksma pean?

Kujunenud olukorda saab vaadelda töölepingu seaduse §-s 38 kirjeldatud juhtumina.

Sel puhul on seadusandja ette näinud, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest,

  • mil töötaja ei saa teha tööd tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel, või
  • kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul, tema isikust mittetuleneval põhjusel.

Kuid see olukord ei saa kesta mitte 2 nädalat, vaid mõistliku aja. Selle aja jooksul korraldab töötaja oma laste hoidmise ja teeb tööandjale ettepanekud, kuidas oleks võimalik töökorraldust muuta. Seega peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu kuni 2 esimese päeva eest.

Seejärel peavad töötaja ja tööandja leidma mõlemale sobiva lahenduse, st sõlmima kokkuleppe kas

  • kodust kaugtöö tegemiseks,
  • tähtajaliselt osalise tööajaga töötamiseks,
  • põhipuhkuse kasutamiseks või
  • muul moel.

Töötajal ei ole niisiis seaduslikku alust nõuda kogu lasteasutuste sulgemise ajal kodus oldud aja eest tööandjalt keskmist töötasu.

Töötaja ja tööandja peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama ka teineteise huve, leides kokkuvõttes mõistliku lahenduse.

Kuidas vormistada kodus viibimine näiteks selleks, et tegeleda kolme koolist koju jäänud lapse õppetööga?

Tuleks püüda leida lahendus koostöös tööandjaga.

Pean minema tööle, aga mul ei ole oma lapsi eriolukorra tõttu kuskile jätta. Mis vanuses lapse võin üksi koju jätta?

Riik ei ole kehtestanud kindlat korda selle kohta, kui vana laps võib üksi kodus olla. Iga juhtum on erinev ning sõltub lapse küpsusest ja muudest asjaoludest.

Seda, kas jätta laps ajutiselt üksi koju, otsustab lapsevanem. Ta peab lähtuma lapse parimatest huvidest, hindama lapse küpsust ja kaaluma turvariske.

Oluline on tagada lapse heaolu ja turvalisus.

Üldiselt suudab teatud määral iseseisvalt tegutseda kooliküpseks saanud laps. Ta vastutab oma käitumise eest, teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ja kuidas ohutult käituda. Samuti saab ta hakkama eneseteenindamisega (riietumine, söömine jms).

Lasteaiaealise ja noorema lapse üksi koju jätmist tuleks vältida, samuti nende pikaks ajaks jätmist kodus oleva algklassilapse hoolde.

Vajaduse korral soovitame lapsehoidmise abi paluda lähedastelt, ent võimaluse korral mitte vanemaealistelt.

Küsimustega lasteaedade ja -hoidude lahtioleku jms kohta pöördu palun kohaliku omavalitsuse poole.

 

Reisid ja lähetused

 

Kas tööandja saab kehtestada sundpuhkuse, palgata puhkuse, eriolukorra vms, et töötajad peaksid palgata kodus olema?

Kõige tähtsam on see, et kui töötaja on naasnud välismaalt, siis tuleb tal oma tööandjaga kokku leppida, kuidas ta edasi töötab.

Kõige mõistlikum oleks võimaldada töötada kodust, st leppida kokku kaugtöö tegemises.

Kui see võimalik ei ole, siis tuleb saavutada muu kokkulepe.

Sundpuhkust seadus ette ei näe, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötaja viibib näiteks 2 nädalat kodus.

Tööandja peab maksma keskmist töötasu töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale, kes ei tee tööd järgmistel põhjustel:

  • tööandja ei anna talle tööd,
  • tööandja ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud,

välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Tasustamata puhkuses peavad töötaja ja tööandja kokku leppima. Kui töötaja ei ole sellise puhkusega nõus, kuid tööandja ei luba tal töökohale minna, peab tööandja maksma keskmist töötasu.

Töötajal ja tööandjal on võimalik omavahelisel kokkuleppel ka töölepingu tingimusi muuta. Näiteks võib kokku leppida, et sel ajal, kui töötaja on kodus ja tööd ei tee, saab ta väiksemat töötasu, kui töölepingus kirjas. Siiski ei tohi tööandja teha seda otsust üksi, vaid selleks peab nõusoleku andma ka töötaja.

Lisateavet saad töölepingu seaduse §-st 35: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.

Kust saab tööandja teada, et tema töötajad tulid välismaalt ja peaksid jääma koju, kui nad ei anna talle sellest teada?

Eesti elanikena peame viiruse levikut tõkestama ja seda saame teha ainult üheskoos.

Hoiame üksteist. Kui oled haige või Sul on haigusnähte, ära mine tööle ega rahvarohketesse kohtadesse haigust levitama.

Kui meie lähikonnas (nt kolleegidest) on

  • keegi haige või
  • tulnud alates 17. märtsist välisreisilt ja arvab, et ei pea kodus püsima, siis igaüks meist saab tema tähelepanu juhtida sellele, et kõikidel inimestel ei ole raudne tervis ega korras immuunsussüsteem. Just sel põhjusel on vaja viiruse levikut tõkestada.

Südametunnistus on parim sunnimeede.

Ettevõtetes ja organisatsioonides on tähtis ka sisekommunikatsioon ning inimeste omavaheline hea suhtlus.

Töötaja tuli Taist ja tööandja nõuab tööle minekut, mida teha? Kas töötajal on õigus keelduda tööle minemast?

Jah, kui töötaja allkirjastas Eestisse saabudes piiril nõusoleku püsida 14 päeva kodus, siis ta ei tohigi tööle minna.

Võimaluse korral tuleks tal teha kaugtööd, näiteks kodukontoris. See tuleb tööandjaga kokku leppida.

Kas ma pean töötama pärast välislähetusest naasmist kodus?

Kui Sa tulid tagasi lähetusest või puhkuselt välismaal, tuleb Sul tõesti jääda 14 päevaks koju.

Sellel liikumispiirangul on ka erandeid, näiteks ei kehti see meditsiinitöötajatele.

Lisateavet saad eriolukorra juhi korraldusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/316032020007.

Tööandjana soovin, et kaupa transportiv töötaja, kes tuli tagasi Eestisse ja läbis kauba transportides paljusid riike, jääks koju. Töötaja soovib aga alustada Eestis tööd ja ei ole nõus koju jääma. Mida teha?

Soovitame leida lahenduse kokkuleppel töötajaga.

Kui kaubaveo autojuhil ei ole haigusnähte, ei kehti talle tõepoolest 14-päevane kodus püsimise nõue.

Tuleb arvestada, et kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei anna talle tööd, peab tööandja maksma keskmist töötasu (vt töölepingu seaduse § 35).

Nii töötajal kui ka tööandjal on võimalus pidada nõu Tööinspektsiooniga, mille veebilehel on ka korduma kippuvate küsimuste loetelu: https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19.

Kas võin keelduda lähetusest välismaale?

Tööandjal on kohustus hinnata tööga seotud riske ka juhul, kui ta saadab töötaja välislähetusse. Seepärast peab ennekõike hindama riske tööandja ja tegema otsuse, kas töötaja on võimalik jätta lähetusse saatmata.

Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine

  • seab ohtu tema või teiste isikute tervise või
  • ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Seega, kui Sa leiad, et sead välislähetusse minekuga ohtu oma elu või tervise, on Sul õigus minekust keelduda.

Vaata lähemalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lõiget 5: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561?leiaKehtiv.

 

 

 

Töötasu vähendamine seaduse alusel

 

Kas ja millal võib kasutada töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu?

Jah, koroonaviiruse levik on üks neid ettenägematuid asjaolusid, mille korral võib tööandja ühepoolselt vähendada töötaja töökoormust ja töötasu kolmeks kuuks juhul, kui kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.

See on sätestatud töölepingu seaduse §-s 37.

Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis), aga ainult järgmistel tingimustel:

  • tööandja ei saa anda ettenägematute, temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused);
  • kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei tohi vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda kokkulepitud ulatuses tööd, kuid samas on tal piisavalt raha töötasu maksmiseks ja puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muuta.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.

Kuidas rakendatakse töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ja kas töötaja saab töösuhte üles öelda?

Töötasu vähendamiseks tuleb tööandjal esmalt vaadata, kas tal on töötajale võimalik pakkuda teist tööd.

Kui teist tööd pakkuda ei ole või kui töötaja teise töö pakkumist vastu ei võta, tuleb tööandjal teavitada kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või, kui usaldusisikut ei ole, siis otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Töötajatel on seega võimalus kaasa rääkida. Oma arvamus tuleb neil tööandjale esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast teate saamist.

Kui töötajad ei ole nõus töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda, teatades sellest tööandjale ette viis tööpäeva. Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel lisaks n-ö lõpparvele (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis) ka hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

 

Riiklik tugi

 

Kui inimene ei saa töö laadi tõttu (kinnisvarahaldus) teha kaugtööd, siis kus saab ta fikseerida sellise olukorra ja taotleda riigi tuge 70% töötasu ulatuses? Kas seda tuleb teha koos tööandjaga?

Kindlasti on oluline leida optimaalne lahendus kokkuleppel tööandjaga.

Toetusmeetmete kohta saab täpsemat teavet pärast seda, kui nende kohta on tehtud otsused Vabariigi Valitsuses ja Eesti Töötukassas.

Kas riik hüvitab haiguslehe tõttu saamata jäänud 30% töötasust päästjatele, politseinikele ja kiirabitöötajatele?

Ei, seda 30% riik neile ei hüvita, nagu ka mitte teistele, kes on haiguslehel.

Kõigile, kes on haiguslehel, hüvitab riik ühtmoodi 70% töötasust. Sellest ei ole kehtestatud ühtegi erandit.

 

Koondamine

 

Millistel juhtudel tuleb kõne alla koondamine?

Koondamine võib kõne alla tulla siis, kui on selge, et olukord ei parane ja tööandjal ei ole võimalik tööd anda ega ka vähendatud töötasu maksta. Koondamine tähendab seega seda, et tööandja ütleb töölepingu majanduslikel põhjustel erakorraliselt üles.

Koondamisega on tegu juhul, kui

  • töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul;
  • tööandja lõpetab tegevuse, kuulutatakse välja tema pankrot või lõpetatakse pankrotimenetlus (pankrotti välja kuulutamata) raugemise tõttu.

Koondamiseks peab tööandja

  1. esitama töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse ja põhjendama, miks ta töölepingu lõpetab;
  2. järgima etteteatamistähtaegu.

Tööandja peab töötajale koondamisest ette teatama kindla arvu päevi sõltuvalt sellest, kui kaua on töötaja tööandja juures töötanud:

  • alla 1 tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva,
  • 1 kuni 5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva,
  • 5 kuni 10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva,
  • 10 ja rohkem tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Need tähtajad tulenevad töölepingu seaduse § 97 lõikest 2.

Tööandjal tuleb arvestada, et kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest ette hiljem, kui on seaduses nõutud, või ei teata üldse ette, peab ta maksma töötajale selle eest hüvitist. Sellisel juhul tuleb tal maksta töötajale keskmist tööpäevatasu nende kalendaarsete tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ta töötajale töölepingu lõpetamisest ette teatas.

Kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu, on tööandjal kohustus maksta töötajale

  1. n-ö lõpparve (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis),
  2. koondamishüvitis, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.

 
Viimati uuendatud: 2. aprill 2020