Sa oled siin

Töötamine koroonakriisi ajal

Mida peaks silmas pidama, kui töötajad hakkavad naasma kaugtöölt töökohtadesse?

Töökeskkonda naasmine peaks toimuma kindlasti ohutult.

Jätkuvalt on viiruste leviku takistamiseks olulised erinevad ettevaatusmeetmed:

  • kaugtöö eelistamine,
  • inimeste etapiviisilise töökohtadele naasmise võimaldamine,
  • töötajate füüsilise kokkupuute vähendamine,
  • ruumide õhutamine ja korralik koristus,
  • haigena tuleb töötajal koju jääda.

Töökeskkonda naasmisel tuleks silmas pidada järgmist:

  • Haigena jää koju! Haigestunud töötajatel palu jääda koju!
  • Enne inimeste tööle lubamist selgita välja, kuidas võivad töötajad töökeskkonnas viirusega kokku puutuda ja võta kasutusele tegevused riskide maandamiseks.
  • Mõtle läbi riskirühma kuuluvate töötajate kaitse.
  • Vajadusel pea Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi või töötervishoiuarstiga nõu, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.
  • Aruta töötajatega töökeskkonnas planeeritavad muudatused läbi ja vajadusel juhenda neid enne tööle naasmist.
  • Korralda töö ümber nii, et töökohad oleksid võimalusel üksteisest eraldatud ja ühes ruumis viibiks korraga võimalikult vähe töötajaid.
  • Alusta tööd töökeskkonnas võimalusel etappide kaupa, eelista kaugtööd ja koosolekute pidamist sidevahendite kaudu.
  • Hajuta puhkepauside aegu, et puhkeruumi ei koguneks korraga palju töötajaid.
  • Pööra tähelepanu hügieenireeglitele, kätepesule ja desinfitseerimisvahendite olemasolule sisse- ja väljapääsude, liikumisteede ning koosoleku- ja puhkeruumide juures.
  • Korralda tööd viisil, et ühte töövahendit ja tööpinda kasutab võimalusel ainult üks töötaja ja taga nende regulaarne puhastamine.
  • Korista ja õhuta töö- ja puhkeruume, taga korralik ventilatsioon või piisav tuulutus.
  • Vajadusel väljasta töötajatele isikukaitsevahendid ja juhenda, kuidas neid kasutada.

Kas notari juures saab teha tehinguid, näiteks kinnisvara ostu- ja müügitehinguid, ka kaugteel, tehingupoolte füüsilise kohaletulekuta?

Kaugteel on võimalik notariaalset toimingut teha ainult videosilla kaudu, kusjuures kõik tehingu osapooled peavad sellise mooduse kasutamisega nõus olema. Abielluda ja abielu lahutada videosilla kaudu ei saa, küll aga saab esitada abiellumise või lahutamise avalduse.

Kui soovid teha notariaalset toimingut kaugtõestuse teel, tuleb tähele panna järgmist:

  • Notariga tuleb enne kokku leppida, mis on see tehing, mida kaugtõestuse kaudu tahetakse teha, ja millal on selle tegemiseks sobiv aeg. Seda kokkulepet saab notariga teha kas otse või notar.ee iseteeninduskeskkonna kaudu.
  • Osapooltel peab kaugtõestusega toimingu tegemiseks olema arvuti, milles on veebikaamera ja mikrofon, ID-kaart koos kaardilugejaga või mobiil-ID digiallkirjastamiseks.
  • Kaugtõestus töötab vaid Google Chrome’i veebibrauseriga ja kliendi internetiühenduse kiirus peab olema selline, mis võimaldab videokõnet.

Toimingu tegemiseks tuleb notar.ee veebilehel logida iseteenindusse.

Kust saab tööandja teada, et tema töötajad tulid välismaalt ja peaksid jääma koju, kui nad ei anna talle sellest teada?

Eesti elanikena peame viiruse levikut tõkestama ja seda saame teha ainult üheskoos.

Hoiame üksteist. Kui oled haige või Sul on haigusnähte, ära mine tööle ega rahvarohketesse kohtadesse haigust levitama.

Kui meie lähikonnas (nt kolleegidest) on

  • keegi haige või
  • tulnud alates 17. märtsist välisreisilt ja arvab, et ei pea kodus püsima, siis igaüks meist saab tema tähelepanu juhtida sellele, et kõikidel inimestel ei ole raudne tervis ega korras immuunsussüsteem. Just sel põhjusel on vaja viiruse levikut tõkestada.

Südametunnistus on parim sunnimeede.

Ettevõtetes ja organisatsioonides on tähtis ka sisekommunikatsioon ning inimeste omavaheline hea suhtlus.

Kas ma võin tööle minekust keelduda?

Töötaja kohustus on teha kokkulepitud tingimustel tööd.

Kui ta aga naaseb kõrgema nakatunute suhtarvuga riigist, siis tuleb Terviseameti soovitusel püsida 14 päeva kodus. Kõrgema nakatunute suhtarvuga riikide kohta saab infot välisiministeeriumi veebilehelt.

See ei tähenda automaatselt seda, et töötaja ei pea tööle minema. Ta peab andma tööandjat välismaalt naasmise kohta teavitama ja temaga kokku leppima, kuidas edasine töötamine käib.

Töötajal ja tööandjal on kokku leppimiseks hulk võimalusi, sealhulgas

  • kaugtöö (kodust),
  • tasustamata puhkus,
  • töölepingu seaduse §-de 35 ja 37 rakendamine,
  • põhipuhkuse kasutamine. Kui puhkuse ajakava on tehtud, siis saab põhipuhkuse aegu muuta üksnes kokkuleppel. Kui töötaja ei soovi kasutada põhipuhkust, tuleb leida muu lahendus.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.

Kas võin keelduda lähetusest välismaale?

Tööandjal on kohustus hinnata tööga seotud riske ka juhul, kui ta saadab töötaja välislähetusse. Seepärast peab ennekõike hindama riske tööandja ja tegema otsuse, kas töötaja on võimalik jätta lähetusse saatmata.

Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine

  • seab ohtu tema või teiste isikute tervise või
  • ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Seega, kui Sa leiad, et sead välislähetusse minekuga ohtu oma elu või tervise, on Sul õigus minekust keelduda.

Vaata lähemalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lõiget 5: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561?leiaKehtiv.

Kuidas toimida tuludeklaratsiooni esitamisel, kui inimesel pole võimalik seda interneti teel täita?

Füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide esitamise tähtaeg oli 30. aprill, ent paberil tuludeklaratsioone võtab Maksu- ja Tolliamet vastu ka pärast seda, vähemalt juuni lõpuni. Maksu- ja Tolliameti kliendibürood üle Eesti on suletud ja deklaratsioone saab esitada elektrooniliselt. Kui kuulud riskirühma ja Sul ei ole kodus võimalust elektroonilise deklaratsiooni esitamiseks, siis ära mine selle tegemiseks külla sugulastele või tuttavatele ega kutsu neid endale külla. Maksu- ja Tolliamet võtab vajadusel tuludeklaratsioone vastu vähemalt juuni lõpuni ja sanktsioone sellega inimestele ei kaasne.

Mida peab minu tööandja praeguse olukorra ajal teisiti tegema ja millega arvestama?

Esmatähtis on kasutada töökohal desinfitseerimisvahendeid.

Kontoris on tähtis

  • inimestel hoida omavahel füüsilist distantsi
  • pidevalt ruume tuulutada,
  • korrapäraselt ruume puhastada.

Vaata SIIT Terviseameti soovitusi tõhusaks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

Ohutult kaugtöölt kontorisse naasmisest saad lähemalt lugeda Sotsiaalministeeriumi juhisest, millega saad tutvuda SIIN.

Töölt tuleks koju saata kõik, kes

  • on haiged,
  • võivad olla mõne nakatunuga kokku puutunud,
  • kuuluvad riskirühma.

NB! Välismaalt saabunud kolleeg peab jääma kaheks nädalaks koju ja hoolega oma tervist jälgima. Täpsemat teavet eneseisolatsiooni nõuete ja riikide kohta saab [välisministeeriumi veebilehelt] (https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele)

Töötingimuste muutmisega peavad nõus olema nii tööandja kui ka töövõtja.


Hoia töötajaid olukorraga kursis

 

Ettevõtte juht peaks hoidma töötajaid kursis koroonakriisist tulenevate muudatustega igapäevase töö tegemises. Samuti oleks hea anda ülevaade ettevõtte käekäigust majanduslanguse kontekstis.


Võimalda kodukontorit

 

Kui töötajatel on võimalik tööd teha kodust, võiks tööandja seda võimaldada. Internetipõhised rakendused pakuvad lahendusi, kuidas normaalset töörütmi ka distantsilt hoida.


Mõista lapsevanemaid

 

Paljudes kodudes mängivad või õpivad lapsed ning töötavad vanemad külg-külje kõrval. Tööandja võiks pakkuda paindlikkust taolises olukorras töötajatele.

 

Töötajate kaitsmine viiruse eest

Kui töötaja koroonaviiruse proov on osutunud positiivseks, kas tööandja peaks sellest teavitama kõiki tema kolleege või ainult neid, kes on nakatunuga kokku puutunud? Millised abinõud tuleb kasutusele võtta?

Kui töötaja saab teada, et tema koroonaviiruse proov oli positiivne, siis tuleb tal sellest kohe teavitada tööandjat.

Tööandja peab saatma nii haigestunud kui ka haiguskahtlusega töötajad koju karantiini.

Selleks selgitab tööandja välja töötajad, kes on haigestunud kolleegiga viimasel kahel nädalal töökohal kokku puutunud. Nemad peavad samuti 14 päevaks koju jääma ja hoolikalt oma tervist jälgima. Kui sel ajal tekib inimesel palavik või köha, tuleb tal võtta ühendust oma perearstiga.

Need töötajad, kes haigestunuga otse kokku ei puutunud, võivad jätkata oma igapäevatööd, kuid peaksid oma tervist hoolikamalt jälgima.

Tööandja peab tagama, et tööl kasutatakse nakkuse piiramiseks

  • vajalikke kaitsevahendeid,
  • tuulutatakse ruume ja
  • puhastatakse hoolega pindu.

Mida soovitate tööandjale seoses töötajatega, kel on olnud kokkupuude koroonaviirusega nakatunuga?

Pärast lähikontakti koroonaviirusesse nakatunuga, tuleb töötajal jääda 14 päevaks koju ja jälgida oma terviseseisundit. Tervisemurede korral tuleb võtta ühendust oma perearstiga.

Arsti kaalutletud otsusel on võimalik saada haigusleht.

Millise seadistusega peab hoone ventilatsioonisüsteem praegu töötama?

Mitteeluruumides ja hoolekandeasutustes ei tohi ventilatsioonisüsteemi välja lülitada isegi siis, kui hoone pole kasutuses.

Ventilatsioonisüsteem peab ka õhtul ja nädalavahetusel töötama kas projekteeritud tootlikkusega ehk tavapärasel päevarežiimil (100%) või vähendatud tootlikkusega (vähemalt 40%). Vähendatud tootlikkusega töötav ventilatsioonisüsteem tuleb projekteeritud tootlikkuse režiimile lülitada vähemalt kaks tundi enne hoone või hoone osa kasutamise algust.

Kauplusladudes ja ostukeskustes on kasutusel ringlusega ventilatsioonisüsteemid. Need tuleb lülitada täielikult välisõhu peale, et vältida võimalikku viiruste ringlemist ventilatsioonisüsteemi kaudu.

Ka muudes ventilatsioonisüsteemides tuleb üle vaadata õhu sissepuhke ja väljatõmbe seadistused, et süsteem tõmbaks õhku välja ilma seda tagasi suunamata.

Kui hoones pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, tuleb ruume tugevalt tuulutada. Seda tuleks teha vähemalt kord tunnis ja 15 minuti jooksul enne mitme inimese koosviibimist.

Ruumipõhine ringlusõhuga jahutus- või kütteseade (näiteks puhurkonvektor, fan-coil, split-seade) tuleb välja lülitada, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik ruumis kindla temperatuuri tagamiseks või kui seadet pole võimalik välja lülitada.

Sel juhul tuleb tagada pidev õhuvool läbi seadme. Kui fan-coil (ventilaatoriga kütteseade) töötab, siis tuleb see seadistada nii, et ventilaator vahepeal välja ei lülituks. Nii ei kogune viirus filtrisse.

Kas töötajaid tuleks enne tööle asumist koroona suhtes testida?

COVID-19 ehk koroona on äge hingamisteede nakkushaigus, mis teadaolevalt krooniliseks ei muutu. Seetõttu ei ole otstarbekas testida töötajat enne tööle asumist koroona suhtes ega ka töötaja, tööandja või ettevõtja tervisekontrolli käigus (vt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13), nagu ei kontrollita ka muude ägedate hingamisteede haiguste (nt gripi, adenoviiruste või RS-viiruse) esinemist.

Ägeda hingamisteede nakkuse korral peab kehtima põhimõte, et haigustunnustega inimene ei lähe tööle enne, kui on haigusest paranenud. Kui keegi töökollektiivist on koroonasse haigestunud, selgitab terviseamet välja inimesed, kes on haigega kokku puutunud, ning kui vaja, annab neile korralduse või soovituse nakkuse peiteaja jooksul töölt eemal püsida. Lähtuda tuleb järgmistest põhimõtetest.

  • Tervenemise otsuse teeb arst;
  • Arst arvestab otsuse tegemisel parimatest teadaolevatest tõenduspõhistest alustest;
  • Tööandjal ei ole õigust otsustada töötaja tervenemise või tervenemise eritingimuste üle;
  • Tööandjal on õigus teada, kas arst on tervenemise otsuse teinud;
  • Arsti otsusega terveks tunnistatud inimese tööle mittelubamine ei ole põhjendatud ja on õigusvastane.

Viiruse leviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknaid ei saa avada?

Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.

Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). Viirus levib lähikontakti kaudu haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga).

Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni 2 meetri kaugusele. Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi.

See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Kas ruumide tuulutamine aitab viirusest hoiduda?

Koroonaviirus levib piisknakkuse teel. Praeguste teadmiste põhjal ei saa välistada koroonaviiruse levikut ruumis piiskade aurustumisel tekkivate peenosakeste kaudu.

Viiruse leviku igakülgseks tõkestamiseks tuleb ruume korralikult õhutada.

Kas koroonaviirus levib kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu?

Koroonaviirus ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige enam nakatutakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad satuvad inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silma. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu, näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel ei ole praegu usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et viirus levib ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumisel määrav ka sissehingatav viirusosakeste hulk.

Nakatumiseks peab olema haigega lähikontaktis või viibima koos väikeses suletud ruumis. Kogus, mis võiks kanduda naabritelt ventilatsioonisüsteemi kaudu, ei ole tavaolukorras nakatumiseks piisav.

Alati tuleb aga ruume tuulutada, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui ka tervete inimeste ruumides.

Avalikes ruumides tuleb tuulutada ööpäev läbi, see ei lase viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid viirusosakeste hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringu põhjal on kolme tunni möödudes koroonaviiruse osakestest alles kuuendik.

 

Lapsed ja töö

Mida teha, kui eriolukorra ajal lõppes vanemahüvitise maksmine, aga tööle naasta ei ole võimalik?

Kui vanemahüvitis lõpeb, saab vanem lõpetada lapsehoolduspuhkuse ja tööle naasta. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb eristada olukordi nende põhjuse järgi.

Kui tööandjal

  • ei ole tööd anda, peab ta siiski lubama töötaja tööle tagasi ja maksma talle tasu ka töö mitteandmise korral. Tööandja võib töötasu vähendada, kuid töötajal on õigus sellega mitte nõustuda. Kui tööandjal ei ole tööd anda töölepingu seaduse § 37 olukorras ja töötaja ütleb lepingu üles, on töötajal õigus koondamishüvitisele. Kui töötaja ei ole palga vähendamisega nõus, siis töötajal on õigus leping lõpetada ja tööandja peab maksma hüvitist. Lisateave: töölepinguseaduse §-d 35 ja 37;
  • on soov töötaja koondada, on eelisseisundis alla kolmeaastast last kasvatavad vanemad. Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tohib koondada ainult siis, kui tööandja tegevus lõpeb (nt kuulutatakse välja pankrot).

Pean minema tööle, aga mul ei ole oma lapsi kuskile jätta. Mis vanuses lapse võin üksi koju jätta?

Riik ei ole kehtestanud kindlat korda selle kohta, kui vana laps võib üksi kodus olla. Iga juhtum on erinev ning sõltub lapse küpsusest ja muudest asjaoludest.

Seda, kas jätta laps ajutiselt üksi koju, otsustab lapsevanem. Ta peab lähtuma lapse parimatest huvidest, hindama lapse küpsust ja kaaluma turvariske.

Oluline on tagada lapse heaolu ja turvalisus.

Üldiselt suudab teatud määral iseseisvalt tegutseda kooliküpseks saanud laps. Ta vastutab oma käitumise eest, teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ja kuidas ohutult käituda. Samuti saab ta hakkama eneseteenindamisega (riietumine, söömine jms).

Lasteaiaealise ja noorema lapse üksi koju jätmist tuleks vältida, samuti nende pikaks ajaks jätmist kodus oleva algklassilapse hoolde.

Vajaduse korral soovitame lapsehoidmise abi paluda lähedastelt, ent võimaluse korral mitte vanemaealistelt.

Küsimustega lasteaedade ja -hoidude lahtioleku jms kohta pöördu palun kohaliku omavalitsuse poole.

 

Koju jäämine, haigus- ja hoolduslehed

Kas pean jääma 14 päevaks koju, kui puutusin tööl kokku inimesega, kel oli palavik ja kes köhis?

Pead koju jääma juhul, kui puutusid kokku nakatunuga või kui Sul esineb haigusnähte (köha, hingamisraskused või palavik).

Kui Su kolleegil ilmnevad haigusnähud, mis viitavad ägedale hingamisteede nakkusele, sh koroonaviirusele, siis peab ta

  • minema kohe koju ja
  • võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral tema testimise koroonaviiruse suhtes.

Kui Su kolleegi koroonatesti tulemus on positiivne, peab tööandja selgitama välja tema lähikontaktsed. Kui kuulud nende hulka, tuleb Sul jääda 14 päevaks koju ja jälgida oma tervist. Kuna kokkupuudet nakatunuga käsitatakse haigestumisega samaväärsena, saab arst anda Sulle haiguslehe.

Haiguslehe saad vormistada patsiendiportaalis digilugu.ee. Perearst kontrollib haiguslehe vajaduse üle. Kui selgub, et haiguslehe saamiseks ei ole siiski alust, siis Sulle haigushüvitist ei maksta. Arstil pole põhjust haiguslehte anda näiteks juhul, kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi koroonahaigega kokku puutunud.

Kui elan koos inimesega, kellel on palavik ja kes köhib, aga kellele ei ole testi tehtud, kas peaksin jääma 14 päevaks koju? Kas saan sel põhjusel vormistada haiguslehe?

Jälgi oma tervist ja küsi tööandjalt, kas oleks võimalik teha kaugtööd. Hoia teistest inimestest eemale, järgides samal ajal kõiki hügeenireegleid.

Kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi testitud koroonahaigega kokku puutunud, pole arstil põhjust haiguslehte anda.

Kokkupuudet koroonahaigega käsitatakse aga samaväärselt haigestumisega. Seega saab arst anda Sulle

  • haiguslehe, kui kokkupuude oli Sul endal,
  • hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel.

Alates 18. maist ei saa enam kasutada eriolukorra ajal olnud võimalust digilugu.ee kaudu haiguslehe soovist teada anda.

NB! Haigus- või hoolduslehe saab arst väljastada ainult siis, kui tööandja on Su ametlikult tööle registreerinud ja Su ravikindlustus kehtib.

Kas mul on võimalik saada haigusleht, et tööle mitte minna, kuigi mu tervis on korras?

Kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi koroonahaigega kokku puutunud, pole arstil põhjust haiguslehte anda. Jälgi oma tervist, tee võimaluse korral kaugtööd ja hoia teistest inimestest eemale.

Kokkupuudet koroonahaigega käsitatakse haigestumisena. Seega saab arst anda Sulle

  • haiguslehe, kui kokkupuude oli Sul endal, või
  • hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel.

Haigus- ja hooldushüvitist makstakse tavapärasel moel.

NB! Haigus- või hoolduslehe saab arst väljastada ainult siis, kui tööandja on Su ametlikult tööle registreerinud ja Su ravikindlustus kehtib.

Minu haigusleht algas 13. märtsil või hiljem. Miks ma pole veel haigushüvitist saanud?

Eesti Haigekassa peab haigushüvitise välja maksma 30 päeva jooksul pärast haiguslehe lõpetamist. Siiani on inimesed hüvitise kätte saanud kõigest paari päeva jooksul ja on selle kiirusega harjunud.

Kindlasti makstakse eriolukorra ajal (alates 12. märtsist) avatud haiguslehe alusel hüvitis välja seaduses nõutava 30 päeva jooksul. Haigekassa on alustanud üle 9 päeva kestnud haiguslehtede hüvitamist ja suur osa inimesi on oma hüvitise kätte saanud. Lühikeste haiguslehtede ehk alla 9-päevaste lehtede puhul on samuti hüvitamist alustatud, kuid nende puhul läheb tasumisega kauem, maksimaalselt mai keskpaigani.

Hoolduslehe, sünnituslehe ja lapsendamislehe alusel makstakse hüvitist tavapärasel moel, olenemata lehe alguskuupäevast.

Kas esimese kolme haiguspäeva eest tohib saada hüvitist nii tööandjalt kui ka Eesti Haigekassalt?

Alates 13. märtsist kuni 17. maini avatud haiguslehtede puhul makstakse haigushüvitist ka esimese kolme haiguspäeva eest. Kuna osa tööandjaist maksis töötajale nende päevade eest hüvitist ka varem, võib tekkida olukord, kus töötaja saab hüvitist topelt: nii tööandjalt kui ka Eesti Haigekassalt.

Pelgalt see asjaolu ei anna tööandjale õigust töötajale makstud haigushüvitist tagasi nõuda. Hüvitise tagasimaksmine sõltub tööandja ja töötaja kokkuleppest.

Kas riik hüvitab haiguslehe tõttu saamata jäänud 30% töötasust päästjatele, politseinikele ja kiirabitöötajatele?

Ei, seda 30% riik neile ei hüvita, nagu ka mitte teistele, kes on haiguslehel.

Kõigile, kes on haiguslehel, hüvitab riik ühtmoodi 70% töötasust. Sellest ei ole kehtestatud ühtegi erandit.

Kuidas saan arstiabi, kui mul ei ole ravikindlustust?

Koroonaviiruse kahtluse ja ägeda haigestumise korral rahastab Eesti Haigekassa ka ravikindlustuseta inimese arstiabi.

Kui arvad, et oled nakatunud, võid telefoni teel võtta ühendust perearsti või lähima perearstikeskusega. Sealt suunatakse Sind vajaduse korral testimisele ja juhendatakse, kuidas tervisemurede korral toimida. Arve esitatakse Eesti Haigekassale ja Sa ise seda tasuma ei pea.

Ravikindlustuse saamise kohta leiad lisateavet Eesti Haigekassa veebilehelt.

Kas pean jääma 14 päevaks koju, kui mul on kerged hingamisteede haiguse nähud?

Kui Sul on kerged hingamisteede haiguse nähud:

  • pese hoolikalt käsi,
  • võimaluse korral püsi kodus, kuni oled tervenenud,
  • jälgi oma tervist,
  • ära mine EMO-sse.

Kui Sul ilmnevad koroonale iseloomulikud nähud (köha, palavik, hingamisraskused vms):

  • pea telefoni teel nõu oma perearstiga või helista perearsti nõuandetelefonil 1220. Enne perearstile helistamist vaata üle tema tööajad ja varu kannatlikkust. Telefonid võivad olla tavapärasest kauem hõivatud, sest haigeid on palju – peale koroonaviiruse on liikvel ka hooajalised viirused,
  • raske seisundi (nt hingamisraskuste) korral kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Eriolukorra ajal loodi inimestele võimalus anda patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teada. Pärast eriolukorra lõppu ehk 18. maist saab haiguslehte avada ainult arsti juures ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga.

Kuidas peab käituma suurtööstuse, näiteks tehase töötaja konveieri ääres, kui tal ilmnevad haigusnähud (köha, kurguvalu jms)? Kelle poole pöörduda ja mida teha?

Kui töötajal ilmnevad haigusnähud (köha, hingamisraskused ja/või palavik), mis võivad viidata ägedale hingamisteede nakkusele, sealhulgas koroonaviirusele, siis peaks ta

  • jääma viivitamatult koju ja
  • võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral testimise viiruse suhtes.

Tema töökaaslased peaksid

  • jälgima oma tervist,
  • enda ja teiste kaitsmiseks järgima hügieeninõudeid ja pesema sageli käsi,
  • haigusnähtude korral samuti jääma koju ja võtma ühendust oma perearstiga.

Millises määras ja milliste haiguspäevade eest saab töötaja hüvitist? Millised on hoolduslehe hüvitised?

Haigushüvitis

Alates 13. märtsist kuni eriolukorra lõpuni hüvitab Sulle esimesed kolm haiguspäeva Eesti Haigekassa. Hüvitist hakatakse välja maksma alates 4. maist. Selle hüvitise määr sõltub Su töövõimetuslehe liigist.

Kuna eriolukord on lõppenud, siis esimese kolme päeva eest saavad hüvitatud lehed, mis on avatud hiljemalt 17.05, seda sõltumata, kaua haigusleht kestab.

4.–8. haiguspäeva töötasu hüvitab Sulle tööandja ja alates 9. haiguspäevast teeb seda Eesti Haigekassa. Need hüvitised arvutatakse Su viimase kuu keskmise palga põhjal. Sa saad hüvitisena 70% oma keskmisest töötasust.

Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Loe haigushüvitistest lähemalt.

Hooldushüvitis

Hoolduslehe alusel maksab Eesti Haigekassa hooldushüvitist esimesed

  • 14 haiguspäeva vanemale, kellel on haigestunud alla 12-aastane laps või alla 19-aastane puudega laps;
  • 7 haiguspäeva teiste perekonnaliikmete põetajale.

Hüvitise suurus on 80% hoolduslehe võtja keskmisest töötasust. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Raske haiguse (kasvajad jms) korral kehtivad teistsugused hooldushüvitise maksmise reeglid.

Loe hooldushüvitisest lähemalt.

Lisainfot saad Eesti Haigekassa telefonil 669 6630.

Eriolukorra ajal loodi inimestele võimalus anda patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teada. Pärast eriolukorra lõppu ehk 18. maist saab haiguslehte avada ainult arsti juures ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga.

Olen Eesti ravikindlustusega kaugsõiduautojuht. Kas saan arstiabi, kui haigestun mõnes Euroopa riigis koroonasse?

Enamikus Euroopa riikides osutatakse Eesti ravikindlustusega inimesele vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate inimestega. Vajaminevat arstiabi osutatakse ka koroonaviiruse puhul.

Ravivajaduse üle otsustab arst.

Arstiabi saamiseks peab Sul kaasas olema Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Kui Sul ei ole kumbagi, pead haiglasse või arsti juurde sattumise korral kohe taotlema Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi.

Lisateavet leiad Eesti Haigekassa veebilehelt.

 

Koondmine, töötuks jäämine, sissetuleku katkemine

Millistel juhtudel tuleb kõne alla koondamine?

Koondamine võib kõne alla tulla siis, kui on selge, et olukord ei parane ja tööandjal ei ole võimalik tööd anda ega ka vähendatud töötasu maksta. Koondamine tähendab seega seda, et tööandja ütleb töölepingu majanduslikel põhjustel erakorraliselt üles.

Koondamisega on tegu juhul, kui

  • töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul;
  • tööandja lõpetab tegevuse, kuulutatakse välja tema pankrot või lõpetatakse pankrotimenetlus (pankrotti välja kuulutamata) raugemise tõttu.

Koondamiseks peab tööandja

  1. esitama töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse ja põhjendama, miks ta töölepingu lõpetab;
  2. järgima etteteatamistähtaegu.

Tööandja peab töötajale koondamisest ette teatama kindla arvu päevi sõltuvalt sellest, kui kaua on töötaja tööandja juures töötanud:

  • alla 1 tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva,
  • 1 kuni 5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva,
  • 5 kuni 10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva,
  • 10 ja rohkem tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Need tähtajad tulenevad töölepingu seaduse § 97 lõikest 2.

Tööandjal tuleb arvestada, et kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest ette hiljem, kui on seaduses nõutud, või ei teata üldse ette, peab ta maksma töötajale selle eest hüvitist. Sellisel juhul tuleb tal maksta töötajale keskmist tööpäevatasu nende kalendaarsete tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ta töötajale töölepingu lõpetamisest ette teatas.

Kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu, on tööandjal kohustus maksta töötajale

  1. n-ö lõpparve (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis),
  2. koondamishüvitis, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.

Kuhu pöörduda, kui perel hakkab raha otsa saama, sest tööd pole ja toetusskeemid pole tuttavad?

Kui Su pere vajab abi, pöördu kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna või sotsiaalteenistuse poole.

Kellelt saab abi töövõtulepinguga inimene, kellel on praegu töö peatunud ja sissetulekut ei ole?

Kui töövõtulepinguga töötanud inimese töö on peatunud (leping ei ole lõpetatud, kuid sissetulek puudub), siis soovitame tal taotleda kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust.

Kui tema töövõtuleping on aga lõpetatud, on tal õigus taotleda Eesti Töötukassast töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist juhul, kui ta on

  1. viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 12 kuud
  2. võlaõigusliku lepinguga ja
  3. nüüd kaotanud töö.

 

Kas ja millal võib kasutada töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu?

Koroonaviiruse levik on üks neid ettenägematuid asjaolusid, mille korral võib tööandja ühepoolselt vähendada töötaja töökoormust ja töötasu kolmeks kuuks juhul, kui kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.

See on sätestatud töölepingu seaduse §-s 37.

Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis), aga ainult järgmistel tingimustel:

  • tööandja ei saa anda ettenägematute, temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused);
  • kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei tohi vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda kokkulepitud ulatuses tööd, kuid samas on tal piisavalt raha töötasu maksmiseks ja puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muuta.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.

Kuidas rakendatakse töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ja kas töötaja saab töösuhte üles öelda?

Töötasu vähendamiseks tuleb tööandjal esmalt vaadata, kas tal on töötajale võimalik pakkuda teist tööd.

Kui teist tööd pakkuda ei ole või kui töötaja teise töö pakkumist vastu ei võta, tuleb tööandjal teavitada kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või, kui usaldusisikut ei ole, siis otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Töötajatel on seega võimalus kaasa rääkida. Oma arvamus tuleb neil tööandjale esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast teate saamist.

Kui töötajad ei ole nõus töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda, teatades sellest tööandjale ette viis tööpäeva. Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel lisaks n-ö lõpparvele (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis) ka hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kus ma saan end töötuks registreerida ning taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust?

Töötuks registreerida ning töötuskindlustushüvitist või töötutoetust soovitame võimalusel taotleda e-töötukassa veebilehel https://www.tootukassa.ee/. Avaldusi võetakse vastu ka e-posti (digitaalselt allkirjastatult), tavaposti ja telefoni teel ning töötukassa esindustes kohapeal.

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse saate esitada samuti e-töötukassas, e-posti (digitaalselt allkirjastatult) või tavaposti teel ning vajadusel töötukassa esindustes kohapeal. Soovi korral saadab töötukassa teile taotluse raamatu postiga.

NB! Kui esitatate avalduse või taotluse e-postiga, allkirjastage see enne digitaalselt.

Küsimuste korral

Kuidas kavatseb riik lahendada töötuks jäänud juhatuse liikmete ja võlaõiguslike lepingute alusel töötajate hüvitise probleemi?

Töötuskindlustushüvitisele on tõepoolest õigus ainult inimesel, kes on

  • viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 12 kuud
  • võlaõigusliku lepingu alusel ja
  • nüüd kaotanud töö.

Võlaõiguslik leping on näiteks käsundusleping ja töövõtuleping.

Eesti Töötukassa ei hüvita võlaõigusliku lepingu alusel töötava inimese töötasu tööandjale.

Kui võlaõigusliku lepinguga inimesel ei ole enam tööd, on tal võimalus

  1. registreerida end töötuna ja
  2. taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

NB! Vahel tuleb ette, et käsundus- või töövõtulepingu alusel tehtav töö vastab töölepingulise suhte alusel tehtava töö tunnustele. Sel juhul võib kokkuleppel tööandjaga olla võimalik vormistada selline leping ümber töölepinguks. Kui kokkulepe on saavutatud, peavad tööandja ja töövõtja allkirjastama töölepingu seaduse nõuetele vastava töölepingu ning tegema vastavad muudatused ka töötamise registris. Ümbervormistamisel tuleb arvestada töösuhte tegeliku algamise aega. Loomulikult tuleb sel juhul arvestada ka tööjõumaksude tasumisega.

 

Viimati uuendatud: 6. juuli 2020