Sa oled siin

Töötamine, lähetused

Tööl käimine

Mida peaks silmas pidama, kui töötajad hakkavad naasma kaugtöölt töökohtadesse?

Töökeskkonda naasmine peaks toimuma kindlasti ohutult.

Jätkuvalt on viiruste leviku takistamiseks olulised erinevad ettevaatusmeetmed:

  • kaugtöö eelistamine,
  • inimeste etapiviisilise töökohtadele naasmise võimaldamine,
  • töötajate füüsilise kokkupuute vähendamine,
  • ruumide õhutamine ja korralik koristus,
  • haigena tuleb töötajal koju jääda.

Töökeskkonda naasmisel tuleks silmas pidada järgmist:

  • Haigena jää koju! Haigestunud töötajatel palu jääda koju!
  • Enne inimeste tööle lubamist selgita välja, kuidas võivad töötajad töökeskkonnas viirusega kokku puutuda ja võta kasutusele tegevused riskide maandamiseks.
  • Mõtle läbi riskirühma kuuluvate töötajate kaitse.
  • Vajadusel pea Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi või töötervishoiuarstiga nõu, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.
  • Aruta töötajatega töökeskkonnas planeeritavad muudatused läbi ja vajadusel juhenda neid enne tööle naasmist.
  • Korralda töö ümber nii, et töökohad oleksid võimalusel üksteisest eraldatud ja ühes ruumis viibiks korraga võimalikult vähe töötajaid.
  • Alusta tööd töökeskkonnas võimalusel etappide kaupa, eelista kaugtööd ja koosolekute pidamist sidevahendite kaudu.
  • Hajuta puhkepauside aegu, et puhkeruumi ei koguneks korraga palju töötajaid.
  • Pööra tähelepanu hügieenireeglitele, kätepesule ja desinfitseerimisvahendite olemasolule sisse- ja väljapääsude, liikumisteede ning koosoleku- ja puhkeruumide juures.
  • Korralda tööd viisil, et ühte töövahendit ja tööpinda kasutab võimalusel ainult üks töötaja ja taga nende regulaarne puhastamine.
  • Korista ja õhuta töö- ja puhkeruume, taga korralik ventilatsioon või piisav tuulutus.
  • Vajadusel väljasta töötajatele isikukaitsevahendid ja juhenda, kuidas neid kasutada.

Kas ma võin tööle minekust keelduda?

Töötaja kohustus on teha kokkulepitud tingimustel tööd.

Kui ta aga naasis välismaalt, tuleb tal arvestada Terviseameti soovitusi ja püsida 14 päeva kodus.

See ei tähenda automaatselt seda, et töötaja ei pea tööle minema. Ta peab andma tööandjale teada, et tuli välismaalt, ja temaga kokku leppima, kuidas edasine töötamine käib.

Töötajal ja tööandjal on kokku leppimiseks hulk võimalusi, sealhulgas

  • kaugtöö (kodust),
  • tasustamata puhkus,
  • töölepingu seaduse §-de 35 ja 37 rakendamine,
  • põhipuhkuse kasutamine. Kui puhkuse ajakava on tehtud, siis saab põhipuhkuse aegu muuta üksnes kokkuleppel. Kui töötaja ei soovi kasutada põhipuhkust, tuleb leida muu lahendus.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.

Kuidas peab töö ümber korraldama tootmisettevõte, kus inimesed töötavad üksteisele lähemal kui 2 meetrit?

Eriolukorra juhi korraldust hoida teiste inimestega 2 meetrit vahet ja liikuda kahekaupa on lubatud eirata juhul, kui seda ei saa mõistlikult korraldada.

Kui töötajad järgivad hügieeninõudeid, kellelgi ei ole haigusnähte ning kõik kasutavad desinfitseerimis- ja kaitsevahendeid, siis on tootmisprotsessis erand lubatud.

Tööruume tuleb korrapäraselt õhutada ja puhastada.


Hoia töötajaid olukorraga kursis

 

Ettevõtte juht peaks hoidma töötajaid kursis koroonakriisist tulenevate muudatustega igapäevase töö tegemises. Samuti oleks hea anda ülevaade ettevõtte käekäigust majanduslanguse kontekstis.


Võimalda kodukontorit

 

Kui töötajatel on võimalik tööd teha kodust, võiks tööandja seda võimaldada. Internetipõhised rakendused pakuvad lahendusi, kuidas normaalset töörütmi ka distantsilt hoida.


Mõista lapsevanemaid

 

Paljudes kodudes mängivad või õpivad lapsed ning töötavad vanemad külg-külje kõrval. Tööandja võiks pakkuda paindlikkust taolises olukorras töötajatele.

 

Lapsed ja töö

Kas töötajal on õigus öelda, et kuna kool ja lasteaed on suletud ning ta ei saa oma lapsi üksi koju jätta, siis ta ei tule järgmised kaks nädalat tööle? Mis tasu ma selle aja eest töötajale maksma pean?

Kujunenud olukorda saab vaadelda töölepingu seaduse §-s 38 kirjeldatud juhtumina.

Sel puhul on seadusandja ette näinud, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest,

  • mil töötaja ei saa teha tööd tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel, või
  • kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul, tema isikust mittetuleneval põhjusel.

Kuid see olukord ei saa kesta mitte 2 nädalat, vaid mõistliku aja. Selle aja jooksul korraldab töötaja oma laste hoidmise ja teeb tööandjale ettepanekud, kuidas oleks võimalik töökorraldust muuta. Seega peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu kuni 2 esimese päeva eest.

Seejärel peavad töötaja ja tööandja leidma mõlemale sobiva lahenduse, st sõlmima kokkuleppe kas

  • kodust kaugtöö tegemiseks,
  • tähtajaliselt osalise tööajaga töötamiseks,
  • põhipuhkuse kasutamiseks või
  • muul moel.

Töötajal ei ole niisiis seaduslikku alust nõuda kogu lasteasutuste sulgemise ajal kodus oldud aja eest tööandjalt keskmist töötasu.

Töötaja ja tööandja peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama ka teineteise huve, leides kokkuvõttes mõistliku lahenduse.

Kuidas lahendada mure, kui riik on pannud koolid kinni, aga tööandja ei anna võimalust lastega kodus olla?

Praeguses olukorras peavad tööandja ja töötaja üksteise vajadusi arvestama ning leidma kokkuleppel mõistlikud lahendused.

Kui töötaja saab töötada kodus, siis peaks ta seda tegema.

Kui ta ei saa oma tööd kodus teha, siis tasub kaaluda palgalise või palgata puhkuse võtmist. Samuti võib ta proovida leida abilise, kes aitaksid lapsi hoida. Siiski ei tohiks anda lapsi hoida vanemaealisele inimesele, sest tema on riskirühmas.

Kuidas vormistada kodus viibimine näiteks selleks, et tegeleda kolme koolist koju jäänud lapse õppetööga?

Tuleks püüda leida lahendus koostöös tööandjaga.

Mida teha, kui eriolukorra ajal lõppes vanemahüvitise maksmine, aga tööle naasta ei ole võimalik?

Kui vanemahüvitis lõpeb, saab vanem lõpetada lapsehoolduspuhkuse ja tööle naasta. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb eristada olukordi nende põhjuse järgi.

Kui tööandjal

  • ei ole tööd anda, peab ta siiski lubama töötaja tööle tagasi ja maksma talle tasu ka töö mitteandmise korral. Tööandja võib töötasu vähendada, kuid töötajal on õigus sellega mitte nõustuda. Kui tööandjal ei ole tööd anda töölepingu seaduse § 37 olukorras ja töötaja ütleb lepingu üles, on töötajal õigus koondamishüvitisele. Kui töötaja ei ole palga vähendamisega nõus, siis töötajal on õigus leping lõpetada ja tööandja peab maksma hüvitist. Lisateave: töölepinguseaduse §-d 35 ja 37;
  • on soov töötaja koondada, on eelisseisundis alla kolmeaastast last kasvatavad vanemad. Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tohib koondada ainult siis, kui tööandja tegevus lõpeb (nt kuulutatakse välja pankrot).

Pean minema tööle, aga mul ei ole oma lapsi kuskile jätta. Mis vanuses lapse võin üksi koju jätta?

Riik ei ole kehtestanud kindlat korda selle kohta, kui vana laps võib üksi kodus olla. Iga juhtum on erinev ning sõltub lapse küpsusest ja muudest asjaoludest.

Seda, kas jätta laps ajutiselt üksi koju, otsustab lapsevanem. Ta peab lähtuma lapse parimatest huvidest, hindama lapse küpsust ja kaaluma turvariske.

Oluline on tagada lapse heaolu ja turvalisus.

Üldiselt suudab teatud määral iseseisvalt tegutseda kooliküpseks saanud laps. Ta vastutab oma käitumise eest, teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ja kuidas ohutult käituda. Samuti saab ta hakkama eneseteenindamisega (riietumine, söömine jms).

Lasteaiaealise ja noorema lapse üksi koju jätmist tuleks vältida, samuti nende pikaks ajaks jätmist kodus oleva algklassilapse hoolde.

Vajaduse korral soovitame lapsehoidmise abi paluda lähedastelt, ent võimaluse korral mitte vanemaealistelt.

Küsimustega lasteaedade ja -hoidude lahtioleku jms kohta pöördu palun kohaliku omavalitsuse poole.

 

Puhkus, reisid ja lähetused

Kust saab tööandja teada, et tema töötajad tulid välismaalt ja peaksid jääma koju, kui nad ei anna talle sellest teada?

Eesti elanikena peame viiruse levikut tõkestama ja seda saame teha ainult üheskoos.

Hoiame üksteist. Kui oled haige või Sul on haigusnähte, ära mine tööle ega rahvarohketesse kohtadesse haigust levitama.

Kui meie lähikonnas (nt kolleegidest) on

  • keegi haige või
  • tulnud alates 17. märtsist välisreisilt ja arvab, et ei pea kodus püsima, siis igaüks meist saab tema tähelepanu juhtida sellele, et kõikidel inimestel ei ole raudne tervis ega korras immuunsussüsteem. Just sel põhjusel on vaja viiruse levikut tõkestada.

Südametunnistus on parim sunnimeede.

Ettevõtetes ja organisatsioonides on tähtis ka sisekommunikatsioon ning inimeste omavaheline hea suhtlus.

Kas võin keelduda lähetusest välismaale?

Tööandjal on kohustus hinnata tööga seotud riske ka juhul, kui ta saadab töötaja välislähetusse. Seepärast peab ennekõike hindama riske tööandja ja tegema otsuse, kas töötaja on võimalik jätta lähetusse saatmata.

Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine

  • seab ohtu tema või teiste isikute tervise või
  • ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Seega, kui Sa leiad, et sead välislähetusse minekuga ohtu oma elu või tervise, on Sul õigus minekust keelduda.

Vaata lähemalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lõiget 5: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561?leiaKehtiv.

 

 

 

Töötasu vähendamine seaduse alusel

Kas ja millal võib kasutada töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu?

Koroonaviiruse levik on üks neid ettenägematuid asjaolusid, mille korral võib tööandja ühepoolselt vähendada töötaja töökoormust ja töötasu kolmeks kuuks juhul, kui kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.

See on sätestatud töölepingu seaduse §-s 37.

Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis), aga ainult järgmistel tingimustel:

  • tööandja ei saa anda ettenägematute, temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused);
  • kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei tohi vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda kokkulepitud ulatuses tööd, kuid samas on tal piisavalt raha töötasu maksmiseks ja puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muuta.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.

Kuidas rakendatakse töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ja kas töötaja saab töösuhte üles öelda?

Töötasu vähendamiseks tuleb tööandjal esmalt vaadata, kas tal on töötajale võimalik pakkuda teist tööd.

Kui teist tööd pakkuda ei ole või kui töötaja teise töö pakkumist vastu ei võta, tuleb tööandjal teavitada kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või, kui usaldusisikut ei ole, siis otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Töötajatel on seega võimalus kaasa rääkida. Oma arvamus tuleb neil tööandjale esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast teate saamist.

Kui töötajad ei ole nõus töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda, teatades sellest tööandjale ette viis tööpäeva. Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel lisaks n-ö lõpparvele (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis) ka hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

 

Riiklik tugi

Kui inimene ei saa töö laadi tõttu (kinnisvarahaldus) teha kaugtööd, siis kus saab ta fikseerida sellise olukorra ja taotleda riigi tuge 70% töötasu ulatuses? Kas seda tuleb teha koos tööandjaga?

Kindlasti on oluline leida optimaalne lahendus kokkuleppel tööandjaga.

Toetusmeetmete kohta saab täpsemat teavet pärast seda, kui nende kohta on tehtud otsused Vabariigi Valitsuses ja Eesti Töötukassas.

Kas riik hüvitab haiguslehe tõttu saamata jäänud 30% töötasust päästjatele, politseinikele ja kiirabitöötajatele?

Ei, seda 30% riik neile ei hüvita, nagu ka mitte teistele, kes on haiguslehel.

Kõigile, kes on haiguslehel, hüvitab riik ühtmoodi 70% töötasust. Sellest ei ole kehtestatud ühtegi erandit.

 

 

Koondamine

Millistel juhtudel tuleb kõne alla koondamine?

Koondamine võib kõne alla tulla siis, kui on selge, et olukord ei parane ja tööandjal ei ole võimalik tööd anda ega ka vähendatud töötasu maksta. Koondamine tähendab seega seda, et tööandja ütleb töölepingu majanduslikel põhjustel erakorraliselt üles.

Koondamisega on tegu juhul, kui

  • töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul;
  • tööandja lõpetab tegevuse, kuulutatakse välja tema pankrot või lõpetatakse pankrotimenetlus (pankrotti välja kuulutamata) raugemise tõttu.

Koondamiseks peab tööandja

  1. esitama töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse ja põhjendama, miks ta töölepingu lõpetab;
  2. järgima etteteatamistähtaegu.

Tööandja peab töötajale koondamisest ette teatama kindla arvu päevi sõltuvalt sellest, kui kaua on töötaja tööandja juures töötanud:

  • alla 1 tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva,
  • 1 kuni 5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva,
  • 5 kuni 10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva,
  • 10 ja rohkem tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Need tähtajad tulenevad töölepingu seaduse § 97 lõikest 2.

Tööandjal tuleb arvestada, et kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest ette hiljem, kui on seaduses nõutud, või ei teata üldse ette, peab ta maksma töötajale selle eest hüvitist. Sellisel juhul tuleb tal maksta töötajale keskmist tööpäevatasu nende kalendaarsete tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ta töötajale töölepingu lõpetamisest ette teatas.

Kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu, on tööandjal kohustus maksta töötajale

  1. n-ö lõpparve (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis),
  2. koondamishüvitis, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.

Tulu deklareemine

Kuidas toimida tuludeklaratsiooni esitamisel, kui inimesel pole võimalik seda interneti teel täita?

Füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide esitamise tähtaeg oli 30. aprill, ent paberil tuludeklaratsioone võtab Maksu- ja Tolliamet vastu ka pärast seda, vähemalt juuni lõpuni. Maksu- ja Tolliameti kliendibürood üle Eesti on suletud ja deklaratsioone saab esitada elektrooniliselt. Kui kuulud riskirühma ja Sul ei ole kodus võimalust elektroonilise deklaratsiooni esitamiseks, siis ära mine selle tegemiseks külla sugulastele või tuttavatele ega kutsu neid endale külla. Maksu- ja Tolliamet võtab vajadusel tuludeklaratsioone vastu vähemalt juuni lõpuni ja sanktsioone sellega inimestele ei kaasne.

 

Viimati uuendatud: 25. mai 2020