Sa oled siin

Üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus

Kas õpilane võib jääda vanema soovil distantsõppele?

Vanema soovil distantsõppele jäämine saab toimuda vaid kokkuleppel kooliga juhul, kui koolil on võimalik seda korraldada.

Kas koolides ja teistes haridusasutustes peab kandma maski?

Maski kandmine haridusasutustes ei ole kohustuslik, kuid siiski soovitame maski kanda õpetajatel ja õpilastel, eriti üldkasutatavatel aladel.

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab kool koostöös koolipidajaga. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.

Kas juhul, kui lapsevanem tuleb reisilt, tohib laps kooli minna?

Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 10 päeva jooksul saabunud reisilt või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.

Ehk kui näiteks üks pereliige tuleb reisilt riigist, mille nakkuskordaja on kõrge või puutus kokku COVID-19 haigega, ei tähenda see, et kõik tema perekonna liikmed peaksid jääma koju.

Kuidas korraldada haridusasutuses hajutamist?

Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel. Oluline on silmas pidada, et kontaktide vähendamisele tuleb pöörata tähelepanud ka haridustöötajate ja muu personali puhul.

Õpijate hajutamiseks saab kasutada näiteks õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja vajadusel näiteks osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt) jms.

Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid.

Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms. Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.

Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõpe nii kaua kui võimalik noorematele kooliastmetele, tuge vajavatele õpilastele ning lõpuklasside õpilastele.

Milliste sümptomite korral tuleb jääda koolist koju?

Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik, üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.

Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Kas koolis tohib korraldada üritusi? Milliseid reegleid tuleb järgida?

Selleks, et kooliaasta saaks alata võimalikult turvaliselt, on oluline pidada aktusi jm üritusi korraldades silmas viiruse leviku takistamiseks vajalikke meetmeid.

Kool saab piirata näiteks üritusel osalejate arvu. Võimalusel soovitame korraldada üritused õues.

Kõik haigustunnustega inimesed peavad jääma koju.

Tuletame meelde, et kool ei saa lapsevanemalt sündmustel osalemiseks nõuda COVID-tõendit või negatiivset testitulemust. Kool saab soovitada osalejatel tulla sündmusele eelkõige vaktsineeritult või testituna, et vähendada viiruse leviku tõenäosust.

Siseruumides toimuvatel üritustel soovitame hajutamise tagamiseks jälgida, et ruumi täituvus ei oleks üle 50%. Kui osalejatel ei ole võimalik distantsi hoida, soovitame kanda maski.

Oluline on tagada, et ruumid oleksid hästi ventileeritud või vajadusel tuulutatud. Osalejate hulga vähendamiseks saab pakkuda näiteks videosilla teel osalemise võimalust

Kas kroonilise nohu või köhaga peab koju jääma?

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata. Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

Kust saab lisainfot haridusteemadel?

Haridusvaldkonnaga seotud küsimustes aitavad:

  • Haridus- ja Teadusministeeriumi infoliinid 5690 0353 ja 5690 0340
  • meiliaadress info[at]hm[dot]ee

Ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondi puudutavatest reeglitest ja asutustele saadetud juhistest leiab veebilehelt https://www.hm.ee/koroona.

Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi toetada, olgu tegemist õppetöö või vaimse tervise alase küsimusega:

Mida teha, kui kellelgi klassis või õpperühmas on tuvastatud koroonaviirus?

Kui kuni 18-aastane või 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saav vaktsineerimata noor puutub lapsehoius, lasteaias või koolis kokku COVID-19 haigega ja tal endal haigussümptomeid ei ole, siis tohib käia edasi vastavalt, kas koolis või lasteaias, aga ka huviringides, kus osalevad ainult sama kooli või lasteaia lapsed või noored. Sama kehtib ka, kui lähikontakt tekib huviringides, kus osalevad ainult sama kooli või lasteaia lapsed - ka sel juhul võib ta haigussümptomite puudumisel jätkata koolis või lasteaias käimist.

  • Kuni 12-aastastel piisab tervisliku seisundi jälgimisest: kui haigussümptomeid ei ole, tohib ta õppetegevusest ja samas isikuteringis toimuvast huviharidusest jätkuvalt osa võtta.
  • 12-18-aastane ning 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saav vaktsineerimata noor peavad aga lisaks: 1) viivitamatult tegema SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi (nn kiirtest) ja 2) mitte hiljem kui 72 tundi peale lähikontaktsuse tuvastamist koroonaviiruse PCR kordustestimise, mille mõlema tulemused peavad olema negatiivsed.

Lihtsustatud karantiin kestab alati 10 päeva ning sel perioodil tuleb lapsel ja noorel loobuda väljaspool kooli, lasteaeda- või -hoidu toimuvast huviharidusest, -tegevustest, noorsootööst ja muust (nt meelelahutus, poeskäimine jne).

Alates 1. november 2021: kuni 18-aastased ja 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saavad vaktsineerimata või haigust läbi põdemata noored, kelle lähikontakt COVID-19 haigega oli koolis, huvitegevuses või noorsootöös, võivad jääda lihtsustatud karantiini juhul, kui nad teevad 4. päeval pärast lähikontakti PCR-testi ja see on negatiivne. Testitulemuse selgumiseni tuleb viibida kodus. Kui test on negatiivne, tohib ta järgneva kümne päeva jooksul arvatavast lähikontaktsusest osaleda üksnes kasvatus- ja õppetegevuses ning huvitegevuses ja noorsootöös.

Mida teha, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides? Lihtsustatud karantiin

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid.

Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi. Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask. Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. TTerviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist, seejärel selgitab kool välja lähikontaktsed ja teavitab lapsevanemaid.

Lihtsustatud karantiin: vaktsineerimata ja haigussümptomiteta lapsed ning noored

Kui kuni 18-aastane või 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saav vaktsineerimata noor puutub lapsehoius, lasteaias või koolis kokku COVID-19 haigega ja tal endal haigussümptomeid ei ole, siis tohib käia edasi vastavalt, kas koolis või lasteaias, aga ka huviringides, kus osalevad ainult sama kooli või lasteaia lapsed või noored. Sama kehtib ka, kui lähikontakt tekib huviringides, kus osalevad ainult sama kooli või lasteaia lapsed - ka sel juhul võib ta haigussümptomite puudumisel jätkata koolis või lasteaias käimist.

  • Kuni 12-aastastel piisab tervisliku seisundi jälgimisest: kui haigussümptomeid ei ole, tohib ta õppetegevusest ja samas isikuteringis toimuvast huviharidusest jätkuvalt osa võtta.
  • 12-18-aastane ning 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saav vaktsineerimata noor peab aga lisaks: 1) viivitamatult tegema SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi (nn kiirtest) ja 2) mitte hiljem kui 72 tundi peale lähikontaktsuse tuvastamist koroonaviiruse PCR kordustestimise, mille mõlema tulemused peavad olema negatiivsed. Kui esimene test on negatiivne ja haigustunnused puuduvad, siis kahe testi vahel laps koolist koju jääma ei pea.

Lihtsustatud karantiin kestab alati 10 päeva ning sel perioodil tuleb lapsel ja noorel loobuda väljaspool kooli, lasteaeda- või -hoidu toimuvast huviharidusest, -tegevustest, noorsootööst ja muust (nt meelelahutus, poeskäimine jne).

Alates 01.11.2021: kuni 18-aastased ja 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saavad vaktsineerimata noored, kelle lähikontakt oli koolis, huvitegevuses või noorsootöös, saavad jääda lihtsustatud karantiini juhul, kui nad teevad mitte varem kui 4. päeval pärast lähikontakti PCR- testi ja see on negatiivne. Testitulemuse selgumiseni tuleb viibida kodus. Ka siis kuii test on negatiivne, saab kümne päeva jooksul arvates lähikontaktsusest osaleda ainult kasvatus- ja õppetegevuses, huvitegevuses ja noorsootöös.

Vaktsineeritud ja COVID-19 haiguse läbi põdenud õpilased

Täielikult vaktsineeritud või viimase kuue kuu jooksul COVID-19 läbipõdenud haigustunnusteta õpilane ei pea lähikontaktsuse korral jääma eneseisolatsiooni ning saab jätkata oma tavapäraste tegevustega.

 

Viimati uuendatud: 20. september 2021