Sa oled siin

Valitsus uuendas COVID riskimaatriksit

9. september 2021 - 18:53

Stenbocki maja, 9. september 2021 – Arvestades vaktsineeritud inimeste arvu suurenemist ning tuginedes teadusnõukoja ja terviseameti soovitustele, otsustas valitsus uuendada COVID riskimaatriksi indikaatoreid. Koroonaviiruse riskitaset kuvatakse ka edaspidi nelja värvi kaudu, kuid muutuvad ohutaset ehk valgusfoori värve määravad näitajad.

„Senine riskimaatriks arvestas eeskätt nakatumise näitajaid, kuid tänu vaktsineerimisele ei näita nakatunute arv enam seda, kui paljud haiglasse satuvad,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Meie peamine eesmärk on vähendada koormust haiglavõrgule, et tervishoiusüsteem vastu peaks. Uus maatriks arvestab muutunud olukorda täpsemalt,“ ütles Kallas.

Uuendatud indikaatorite järgi vastab koroonaviiruse leviku oht Eestis praegu kollasele ehk keskmisele tasemele.

Selleks, et paremini prognoosida COVIDist tulenevat koormust tervishoiusüsteemile, uuendatakse riskimaatriksis ühte põhinäitajat ja lisaindikaatoreid. 7 päeva keskmise nakatunute arvu kõrval hakatakse riskitaseme määramisel arvesse võtma 7 päeva keskmist COVID hospitaliseeritute arvu.

Lisaindikaatoritena hakatakse arvestama 7 päeva keskmist COVID-19 surmade arvu; täisvaktsineeritud täiskasvanud elanikkonna hõlmatust; üle 60-aastaste inimeste nakatumise taset ja juhitaval hingamisel viibivate COVID-19 patsientide arvu. Muutuvad ka riskimaatriksi piirmäärad.
 

COVID RISKIMAATRIKSI UUENDATUD NÄITAJAD

ROHELINE

7 päeva keskmine nakatunute arv on kuni 250 inimest ja 7 päeva keskmine COVID hospitaliseeritute arv on kuni kümme inimest päevas.

Rohelisel tasemel on risk nakkuse levikuks ja tervishoiu koormuse tõusuks madal ja ühiskond saab toimida tavapäraselt.

KOLLANE

7 päeva keskmine nakatunute arv on 250-600 ja 7 päeva keskmine COVID hospitaliseeritute arv on 10-30 inimest päevas. Koroonaviiruse leviku risk on keskmine.

Kollasel tasemel ei ole tervishoiusüsteemi toimepidevus kriitilises ohus, kuid luua tuleb siiski täiendavaid COVID voodikohti, mis muudab plaanilise ravi järjekorrad pikemaks. Ühiskonnas on vaja kehtestada mõningasi kontrollimeetmed, mis aeglustavad viiruse üleriiklikku levikut. Näiteks COVID tõendi kasutamine nakkusohutuse tagamiseks ja maskide kandmine COVID tõendita avalikus ruumis.

ORANŽ

7 päeva keskmine nakatunute arv on 600-1000 inimest ja 7 päeva keskmine hospitaliseeritute arv 30-60 inimest päevas. Koroonaviiruse leviku risk on kõrge.

Oranži taseme saavutamisel on tervishoiusüsteemi toimimine ohus, inimeste jaoks muutuvad tavapärased meditsiiniliste teenuste järjekorrad märkimisväärselt pikemaks. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks on ühiskonnas vaja kehtestada ranged kontrollimeetmed, et vältida punase taseme saavutamist. See tähendab näiteks järelevalve suurendamist kultuuri,- meelelahutus,- ja toitlustusasutuste tegevuse üle ning vajadusel ka piirkondlikke piiranguid.

PUNANE

7 päeva keskmine nakatunute arv ületab 1000 inimest ja 7 päeva keskmine hospitaliseeritute arv 60 inimest päevas. Koroonaviiruse leviku risk on väga kõrge.

Punane tase tähendab ühiskonnas kõige karmimate kontrollimeetmete kehtestamist ehk paljude asutuste sulgemist, distantsõpet ja kodutööd. Meditsiinisüsteemi toimepidevus pole tagatud.

Terviseameti andmetel lisandus viimase ööpäevaga 5402 koroonaviiruse testi tulemust, nendest 467 (8,64%) olid positiivsed. Viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine on 359. Tänahommikuse seisuga on haiglaravil 151 patsienti, 7 päeva keskmine hospitaliseeritute arv on 13 inimest. Ööpäeva jooksul lisandus kaks koroonaviirusega surmajuhtumit, juhitaval hingamisel viibib 12 patsienti. Täiskasvanud elanikkonnast on vaktsineerimiskuuri läbinud 58,41 protsenti. Üle 60-aastaste vanuserühmas on tänase päeva seisuga vähemalt üks kord vaktsineeritud 71,5 protsenti.