Sa oled siin

Vaktsineerimise plaan ja riskirühmad

Kui vanainimene on kodus voodihaige, kas tuleb ka mobiilne vaktsineerimine nendele inimestele?

Alates 26. aprillist 2021 vaktsineerivad õendusteenuse osutajad kodudes neid inimesi, kel on keeruline perearsti juurde liikuda või raske haigus, mille tõttu nad ise vaktsineerima minna ei saa.

Vaktsineerimine on inimese jaoks tasuta ning vaktsineerimist alustatakse 60-aastastest ja vanematest inimestest.

Kindlasti tuleb oma perearstile märku anda võimalikest takistustest vaktsineerima minekul, sh kodus vaktsineerimise vajadusest. Perearst lisab kodust vaktsineerimist vajavad isikud nimekirja ning edastab selle info siis koduõendusteenuse osutajale.

Koduõendusteenuse osutaja võtab ise vaktsiini saava inimesega ühendust ja lepib aja kokku.

Vaktsineerimiseks kasutatakse Johnson&Johnson tütarettevõtte Janssen COVID-19 vastast vaktsiini, sest vaktsineerimise lõpetamiseks on vaja vaid ühte süsti.

Koos kodus oleva liikumisraskustega inimesega on võimalik vaktsineerida ka tema hooldajaid.

Millal saan end vaktsineerida?

Alates 17. maist on COVID-19 vastu vaktsineerimiseks aja broneerimine avatud kõigile inimestele, kes on vähemalt 16-aastased. Mai- ja juunikuu jooksul saavad kõik soovijad esimese doosi vaktsiini kätte. Eesti eesmärk on saavutada sügiseks 70% hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas.

COVID-19 vaktsineerimiseks tuleb broneerida aeg digiregistratuuris http://www.digilugu.ee või helistades vaktsineerimist läbi viiva asutuse telefonil. Endale lähima vaktsineerimiskoha leiad kaardirakenduselt: https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/

Samuti saab aega broneerida riigiinfo telefoni 1247 kaudu. Telefoni teel saab aegu broneerida kõikidesse vaktsineerimiskohtadesse üle Eesti. Samal numbril saab vajadusel vastuseid COVID-19 vaktsineerimise kohta tekkivatele küsimustele. Kõnekeskus töötab 7 päeva nädalas kell 8-20.

Digiregistratuuri või kõnekeskuse kaudu broneeritud vaktsineerimise aega (1. doos), saab muuta ja tühistada üleriigilises digiregistratuuris.

Teise doosi aja annab inimesele vaktsineerija. Soovitame kindlasti sellest ajast kinni pidada. Kui tõesti minna ei saa, tuleb eelnevalt ühendust võtta esimese vaktsiinidoosi teinud raviasutuse registratuuri telefonil, teatada oma ajast loobumisest ning panna uus aeg.

Elavasse järjekorda ei ole mõtet tulla.

Millal ja kuidas saavad vaktsineeritud välisriigis töötavad Eesti kodanikud, sh riigiametnikud?

Juhul, kui välisriik võimaldab Eesti kodanikele seal vaktsineerimist, on välisriigis töötaval Eesti kodanikul võimalus end seal vaktsineerida. Vaktsineerimine on võimalik ka Eestis vastavalt vaktsineerimise plaanile.

Kas vaktsiin päästab mind, kui olen juba haige ja raskes seisundis?

COVID-19 ägeda haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi.

COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus (ehk kui veres leidub määratavas koguses antikehi) ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus.

COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist. Seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks. Läbipõdenutele ei ole teise doosi tegemine vajalik, samuti võib sel juhul olla vaktsiini reaktogeensus kõrgem ja esineda rohkem kõrvaltoimeid.

Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning inimene loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.

Kas ravikindlustuseta riskirühma kuuluvad isikud, keda ei ole haigekassa nimekirjas, jäävad praegu vaktsineerimata?

Riskirühma nimekirjas on ka need inimesed, kes hetkel ravikindlustust ei oma. Eesmärk on vaktsineerida kõik riigis elavad inimesed ja vaktsineerimise vaates pole ravikindlustus oluline. Riskirühma nimekirjas on teatud haigustega patsiendid või patsiendid, kel on selleks teatud haigus.

Miks ma peaksin laskma ennast vaktsineerida?

COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus jätkusuutlik lahendus COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks ning normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Iga inimese panus on oluline, et COVID-19 pandeemiat peatada.

Kõik Eestis saadavalolevad COVID-19 vaktsiinid on väga efektiivsed raske haigestumise vältimiseks. Isegi kui mõni vaktsineeritud inimestest haigestub, põeb ta haiguse läbi kergemalt haiglasse sattumata.

COVID-19 vastase vaktsineerimise esimesed tulemused on näha ka Eestis – tervishoiutöötajate seas on COVID-19 haigusesse haigestumine langenud. Sama kinnitab teiste riikide kogemus – nii Ühendkuningriigis kui Iisraelis on juba praeguseks raske haigestumine ja hospitaliseerimised vähenenud enam kui 80%.

Vaktsineerimine on kordades ohutum kui COVID-19 haiguse läbipõdemine. COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ja patsienditi erinev – teiste kaasuvate haiguste või kõrge ea tõttu võib haigus kulgeda väga raskelt. Samuti ei ole hetkeseisuga teada COVID-19 haiguse läbipõdemisega kaasneda võivad pikemaajalised mõjud.

Praeguseks teadaolevate andmete ja varasemate teadmiste põhjal võime eeldada, et COVID-19 vaktsiinid kaitsevad ka viiruse edasikandumise eest suhteliselt hästi – täpselt kui hästi ja efektiivselt, saame teada aja jooksul, sest uuringud käivad.

Ennast vaktsineerides kaitseme ka neid, kes ise end kaitsta ei saa. Meie hulgas on inimesi, kes oma terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa.

Keda vaktsineeritakse ja keda mitte?

Vaktsiini vastunäidustuseks on ülitundlikkus vaktsiini toimeaine või abiainete suhtes.

  • COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus ei ole vaktsineerimise vastunäidustus. COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist. Seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks. Läbipõdenutele ei ole teise doosi tegemine vajalik, samuti võib sel juhul olla vaktsiini reaktogeensus kõrgem ja esineda rohkem kõrvaltoimeid.
  • Raske haprussündroomiga, väga halvas üldseisundis või elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka üldiselt kergekujulised kõrvaltoimed (nt palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvasti ja kiirendada surma saabumist. Kui inimese oodatav eluiga on lühem kui vaktsiinist kaitse saamise aeg, siis ei ole otstarbekas teda vaktsineerida. Selliste inimeste vaktsineerimise kasu ja kahju suhet tuleb hoolikalt individuaalselt hinnata.
  • Lähikontaktseid võib vaktsineerida COVID-19 vastu pärast karantiini lõpetamist.
  • Rasedus. COVID-19 vaktsiinide kasutamise kogemus rasedatel on piiratud. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule. COVID-19 vaktsiini manustamist raseduse ajal tuleb kaaluda ainult olukorras, kus võimalik kasu kaalub üles võimaliku riski emale ja lootele.
  • Imetamine. Ei ole teada, kas COVID-19 vaktsiinid erituvad rinnapiima.
  • Fertiilsus. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele.
  • Ülitundlikkus ja anafülaksia. Inimestele, kellel pärast COVID-19 vaktsiiniesimese annuse manustamist tekkis anafülaksia, ei tohi teist annust manustada.
  • Samaaegne haigus.Vaktsineerimine tuleb lükata edasi kõikidel kõrge palavikuga raske haiguse või ägeda infektsiooniga isikutel. Kerge infektsiooniga ja/või väikese palavikuga isikute vaktsineerimise edasilükkamine ei ole vajalik.
  • Trombotsütopeenia ja hüübimishäired. COVID-19 vaktsiin tuleb manustada ettevaatusega isikutele, kes saavad antikoagulantravi või kellel on trombotsütopeenia või muud hüübimishäired (näiteks hemofiilia), sest lihasesisese manustamise järel võib neil tekkida verejooks või verevalum.
  • Immuunpuudulikkusega inimesed. Immuunpuudulikkusega inimestel ei ole vaktsiini efektiivsust, ohutust ja immunogeensust hinnatud. COVID-19 vaktsiini efektiivsus võib immuunpuudulikkusega inimestel olla väiksem.

Kas saabuvate vaktsiinidega lapsi tohib vaktsineerida?

Lapsi on COVID-19 haiguse vastu võimalik vaktsineerida siis, kui leidub lastele sobiv vaktsiin.

On tavapärane, et esmalt tehakse kliinilised uuringud täiskasvanutel ning kui toimed nendel on selged, siis laiendatakse sihtrühma lastele. Samamoodi oli ka koroonaviiruse vastaste vaktsiinidega. Kui uuringutulemused lastel on teada, siis vaatavad ravimiametid need üle ning kui vaktsiinist saadav kasu-riski suhe on ka lastel positiivne, siis laiendatakse vaktsiinide näidustust ka lastele. Praegu ei ole ükski koroonavaktsiin veel nii kaugele jõudnud, aga töö selle nimel käib.

Kas vähki põdev ja keemia või kiiritusravi saav inimene võib vaktsineerida ja kui siis milline vaktsiinidest sobiks?

Onkoloogilised haigused ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks. Vaktsineerimine on onkoloogilistele patsientidele eriti näidustatud, kuna neil on väga kõrge risk COVID-19 infektsiooni raskeks kuluks. Onkoloogiliste patsientide vaktsineerimiseks sobivad kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid.

Ainult healoomulise kasvajaga inimene riskirühma ei kuulu, selleks peaksid olema ka muud näitajad nagu näiteks vanus. Lõplik otsus jääb muidugi perearstile, kes saab arvestada ka inimese tervise hetkeseisu, sest see võib muutuda.

Mida teha siis, kui ise ei ole riskirühmas, kuid pead riskigrupi inimest hooldama?

Perearstil on võimalik lisaks riskirühma kuuluvatele inimestele vaktsineerida ka riskirühma kuuluvate inimeste hooldajaid või riskirühma inimesega samas leibkonnas elavaid inimesi. Hooldaja vaktsineerimine on kindlasti vajalik nt juhul kui riskirühma inimest ennast ei ole võimalik vaktsineerida.

Alates 2021. aasta aprilli lõpust võimaldab Eestisse jõudnud ühedoosiline Jansseni vaktsiin vaktsineerida ka neid inimesi, kes ise perearstikeskusesse minna ei saa. Neid vaktsineerimisi viivad läbi koduõed. Koduvisiidi käigus on koduõdedel võimalik vaktsineerida ka koduse riskirühma kuuluva inimese hooldajaid ja leibkonnaliikmeid.

 

Viimati uuendatud: 4. juuli 2021