Sa oled siin

Vaktsineerimise plaan ja riskirühmad

Kui vanainimene on kodus voodihaige, kas tuleb ka mobiilne vaktsineerimine nendele inimestele?

Alates 26. aprillist 2021 vaktsineerivad õendusteenuse osutajad kodudes neid inimesi, kel on keeruline perearsti juurde liikuda või raske haigus, mille tõttu nad ise vaktsineerima minna ei saa.

Vaktsineerimine on inimese jaoks tasuta ning vaktsineerimist alustatakse 60-aastastest ja vanematest inimestest.

Kindlasti tuleb oma perearstile märku anda võimalikest takistustest vaktsineerima minekul, sh kodus vaktsineerimise vajadusest. Perearst lisab kodust vaktsineerimist vajavad isikud nimekirja ning edastab selle info siis koduõendusteenuse osutajale.

Koduõendusteenuse osutaja võtab ise vaktsiini saava inimesega ühendust ja lepib aja kokku.

Vaktsineerimiseks kasutatakse Johnson&Johnson tütarettevõtte Janssen COVID-19 vastast vaktsiini, sest vaktsineerimise lõpetamiseks on vaja vaid ühte süsti.

Koos kodus oleva liikumisraskustega inimesega on võimalik vaktsineerida ka tema hooldajaid.

Millal ja kuidas saavad vaktsineeritud välisriigis töötavad Eesti kodanikud, sh riigiametnikud?

Juhul, kui välisriik võimaldab Eesti kodanikele seal vaktsineerimist, on välisriigis töötaval Eesti kodanikul võimalus end seal vaktsineerida. Vaktsineerimine on võimalik ka Eestis vastavalt vaktsineerimise plaanile.

Kas vaktsiin päästab mind, kui olen juba haige ja raskes seisundis?

COVID-19 ägeda haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi.

COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus (ehk kui veres leidub määratavas koguses antikehi) ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus.

COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist. Seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks.

Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning inimene loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.

Kas ravikindlustuseta riskirühma kuuluvad isikud, keda ei ole haigekassa nimekirjas, jäävad praegu vaktsineerimata?

Riskirühma nimekirjas on ka need inimesed, kes hetkel ravikindlustust ei oma. Eesmärk on vaktsineerida kõik riigis elavad inimesed ja vaktsineerimise vaates pole ravikindlustus oluline. Riskirühma nimekirjas on teatud haigustega patsiendid või patsiendid, kel on selleks teatud haigus.

Miks ma peaksin laskma ennast vaktsineerida?

Põhjuseid, miks peaksid end koroonaviiruse vastu vaktsineerima, on mitmeid:

  • COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks: näiteks vajab keskmiselt 7% haigestunuid haiglaravi, haiglapatsientide suremus on 14%, ellujäänutest tekivad paljudel aga püsivad tervisekahjustused.
  • Teadusnõukoja liikme ja Tartu ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri andmete kohaselt on vaktsineeritud inimesel neli korda väiksem tõenäosus koroonaviirusesse nakatuda kui vaktsineerimata inimesel.
  • Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist: vaktsineerimata inimesel on enam kui 8 korda suurem tõenäosus COVIDisse nakatudes haigust raskelt põdeda.
  • Neil, kes on on haiguse läbi põdenud ja end seejärel vaktsineerinud, on 20 korda väiksem tõenäosus uuesti nakatuda.
  • Iga vaktsineeritu loeb – nii kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad. Vaktsineerimine on hoolimine.
  • Vaktsineeritul on elu vabam ja mugavam: kui Sul on lõpetatud vaktsineerimiskuur, saad EL digitõendiga lihtsamalt üritustele, kultuuriasutustesse, restorani, spordiklubidesse ja mujale, kus kehtivad piirangud.
  • Vaktsineeritud inimene ei pea Eestisse sisenemisel või lähikontaktsena jääma eneseisolatsiooni (kui tal pole haigussümptomeid ja viimasest doosist on möödas vähem kui aasta). COVID-19 haiguse läbipõdenute isolatsioonivabastus kehtib kuus kuud alates tervenemisest.

Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus jätkusuutlik ja reaalne lahendus normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Iga inimese panus on oluline, et COVID-19 pandeemiat peatada.

Keda vaktsineeritakse ja keda mitte?

Vaktsiini vastunäidustuseks on ülitundlikkus vaktsiini toimeaine või abiainete suhtes.

  • COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus ei ole vaktsineerimise vastunäidustus. COVID-19 haiguse läbipõdenuid soovitatakse vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt kuuendal kuul pärast tervenemist, misjärel loetakse vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud, vaktsineeritakse vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks. Neil, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud ja end seejärel vaktsineerinud, on 20 korda väiksem tõenäosus uuesti nakatuda.
  • Raske haprussündroomiga, väga halvas üldseisundis või elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka üldiselt kergekujulised kõrvaltoimed (nt palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvasti ja kiirendada surma saabumist. Kui inimese oodatav eluiga on lühem kui vaktsiinist kaitse saamise aeg, siis ei ole otstarbekas teda vaktsineerida. Selliste inimeste vaktsineerimise kasu ja kahju suhet tuleb hoolikalt individuaalselt hinnata.
  • Lähikontaktseid võib vaktsineerida COVID-19 vastu pärast karantiini lõpetamist.
  • Rasedus ja imetamine: vaktsiini kaitse haigestumise vastu kaalub üle kõik vaktsineerimisega seotud riskid rasestuda planeerivatel, rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel. Rahvusvaheline Naistearstide Föderatsioon (FIGO), mille liige on ka Eesti Naistearstide Selts, toetab lapseootel ja imetavate emade COVID-19 vastu vaktsineerimist, arvestades seejuures nakatumisriski, raseduse suurust, ema tervislikku seisundit jmt.
  • Fertiilsus: COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta viljatust või viljakuse vähenemist.
  • Ülitundlikkus ja anafülaksia: inimestele, kellel pärast COVID-19 vaktsiiniesimese annuse manustamist tekkis anafülaksia, ei tohi teist annust manustada.
  • Samaaegne haigus: vaktsineerimine tuleb lükata edasi kõikidel kõrge palavikuga raske haiguse või ägeda infektsiooniga isikutel. Kerge infektsiooniga ja/või väikese palavikuga isikute vaktsineerimise edasilükkamine ei ole vajalik.
  • Trombotsütopeenia ja hüübimishäired : COVID-19 vaktsiin tuleb manustada ettevaatusega isikutele, kes saavad antikoagulantravi või kellel on trombotsütopeenia või muud hüübimishäired (näiteks hemofiilia), sest lihasesisese manustamise järel võib neil tekkida verejooks või verevalum.
  • Immuunpuudulikkusega inimesed: COVID-19 vaktsiini efektiivsus võib immuunpuudulikkusega inimestel olla väiksem ning seega soovitab riiiklik immünoprofülaktika komisjon neid vaktsineerida lisadoosiga (nn kolmas süst).

Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise osas täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Kas vähki põdev ja keemia või kiiritusravi saav inimene võib vaktsineerida ja kui siis milline vaktsiinidest sobiks?

Onkoloogilised haigused ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks. Vaktsineerimine on onkoloogilistele patsientidele eriti näidustatud, kuna neil on väga kõrge risk COVID-19 infektsiooni raskeks kuluks. Onkoloogiliste patsientide vaktsineerimiseks sobivad kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid.

Ainult healoomulise kasvajaga inimene riskirühma ei kuulu, selleks peaksid olema ka muud näitajad nagu näiteks vanus. Lõplik otsus jääb muidugi perearstile, kes saab arvestada ka inimese tervise hetkeseisu, sest see võib muutuda.

Mida teha siis, kui ise ei ole riskirühmas, kuid pead riskigrupi inimest hooldama?

Perearstil on võimalik lisaks riskirühma kuuluvatele inimestele vaktsineerida ka riskirühma kuuluvate inimeste hooldajaid või riskirühma inimesega samas leibkonnas elavaid inimesi. Hooldaja vaktsineerimine on kindlasti vajalik nt juhul kui riskirühma inimest ennast ei ole võimalik vaktsineerida.

Alates 2021. aasta aprilli lõpust võimaldab Eestisse jõudnud ühedoosiline Jansseni vaktsiin vaktsineerida ka neid inimesi, kes ise perearstikeskusesse minna ei saa. Neid vaktsineerimisi viivad läbi koduõed. Koduvisiidi käigus on koduõdedel võimalik vaktsineerida ka koduse riskirühma kuuluva inimese hooldajaid ja leibkonnaliikmeid.

 

Viimati uuendatud: 4. juuli 2021