Sa oled siin

Vaktsineerimisega seotud müüdid, hirmud ja faktid

Kas vaktsiinis sisalduv mRNA või DNA seondub inimese DNAga?

Ei seondu.

COVID-19 vaktsiinide mõjul hakkavad meie keha rakud tootma lühiajaliselt koroonaviiruse ogavalku. Tänu sellele õpib meie immuunsüsteem viirust rünnaku korral ära tundma.

mRNA vaktsiinid (Pfizer, Moderna) sisaldavad konkreetseid instruktsioone (mRNA molekule), millest meie rakud oskavad toota ogavalku. mRNA molekulid ise ei jõuagi rakutuuma, kus asub DNA.

Adenoviirusepõhiste vaktsiinid (AstraZeneca, Janssen) sisaldavad aga üldisemaid juhiseid (DNA molekule), mille põhjal meie raku tuumas konstrueeritakse konkreetsemad instruktsioonid (mRNA molekulid) ogavalgu tootmiseks.

Seega adenoviiruse vaktsiinide puhul kandub vaktsiinis sisalduv koroonaviiruse ogavalku kodeeriv DNA ajutiselt meie rakutuuma. See ei tähenda aga, et ogavalgu DNA seonduks meie DNA-ga. Selleks puuduvad adenoviirusel molekulaarsed tööriistad ning lisaks on vaktsiinis sisalduv versioon adenoviirusest muudetud nii, et ta ei suuda meie rakkudes paljuneda.

Kas koroonavaktsiinid sisaldavad inimestele ohtlikke metalle?

Ei. Eestis kasutatavad COVID-19 vaktsiinid ei sisalda alumiiniumi ega teisi metalle.

Mõned vaktsiinid (nt difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja B-hepatiidi vastu kasutatav Infanrix) sisaldavad väga väikeses koguses alumiiniumi immuunvastuse tugevdamiseks. Suure koguse alumiiniumi veeni süstimine oleks tõepoolest närvirakkudele mürgine, aga vaktsiinides kasutatav alumiiniumi kogus on imeväike (alla 1 mg annuse kohta) ning vaktsiine süstitakse veeni asemel lihasesse, mistõttu on närvide mürgitamine on välistatud.

Kas COVID-19 vaktsiinid sisaldavad mürke?

Ei, vaktsiinid ei sisalda inimestele eluohtlikke aineid. Kõik vaktsiinides ja teistes ravimites sisalduvad abiained on hoolikalt valitud. Neid lisatakse minimaalses vajalikus koguses. Kõikide abiainete ohutus on tõestatud ning nende sobivust ravimisse on hinnatud müügiloa väljastamise protseduuri käigus.

Erinevate tehnoloogiatega toodetud COVID-19 vaktsiinid on kõik näidanud head ohutust. Kuigi üsna sageli võib tekkida süstekoha reaktsioone (valu, turse, punetus) ja üldiseid reaktsioone (palavik, külmavärinad, haiglane olek, lihase- ja liigesevalu, lümfisõlmede valu ja turse), ei ole need ohtlikud ja tõsised ning mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Ainsa tõsise kõrvaltoimena võivad tekkida allergilised reaktsioonid, sealhulgas anafülaksia. Anafülaksia on vaktsineerimise tuntud kõrvaltoime juba enne COVID-19 vaktsiinide tulekut ja just see on põhjus, miks peab pärast vaktsineerimist jääma 15 minutiks vaktsineerimiskohta jälgimisele. Teisi tõsiseid kõrvaltoimeid COVID-19 vaktsiinidel leitud ei ole.

Kas COVID-19 vaktsiinid sisaldavad aborteerunud loote rakke?

Ei. Eestis kasutatavad COVID-19 vaktsiinid ei sisalda inimese rakke.

mRNA vaktsiinide (Pfizer ja Moderna) puhul ei kasutata looterakke mitte üheski vaktsiini tootmise faasis.

Adenoviiruspõhiste vaktsiinide (AstraZeneca ja Jannsen) puhul kasutatakse tootmise ühes etapis inimese lootelt pärinevaid rakke, mis on hangitud mitmekümne aasta eest ja sellest ajast tuhandeid kordi laboritingimustes paljundatud. Rakke endid lõpptootesse ei jää: tootmise käigus rakud lõhutakse ning vaktsiin puhastatakse nende jääkidest.

Vaktsineeritud nakatuvad ja kannavad viirust edasi - kas vaktsiinid on ikka tõhusad?

Jah, vaktsiinid on tõhusad. Teadusnõukoja liikme ja Tartu ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri andmete kohaselt on vaktsineeritud inimesel 4 korda väiksem tõenäosus koroonaviirusesse nakatuda kui vaktsineerimata inimesel.

Vaktsineerimise üks peamistest eesmärkidest on kaitsta raske haigestumise eest – vaktsineerimata inimesel on enam kui 8 korda suurem tõenäosus COVIDisse nakatudes haigust raskelt põdeda. Seega, lisaks haiguse raskuse ja kestuse vähendamisele, aitab vaktsineerimine takistada ka viiruse edasi kandumist.

Neil, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud ja end seejärel vaktsineerinud, on 20 korda väiksem tõenäosus uuesti nakatuda. Tuleb meeles pidada, et haiguse läbipõdemine on seotud oluliste riskidega. Näiteks vajab keskmiselt 7% haigestunuid haiglaravi, haiglapatsientide suremus on 14% ning ellujäänutest tekivad paljudel aga püsivad tervisekahjustused.

  1. septembri 2021 seisuga oli vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 749 256 inimest, mis tähendas täiskasvanud elanikkonna vaktsineerimise hõlmatust 66,2%. 21. septembri seisuga oli haiglaravil COVID-19 tõttu 154 inimest, kelledest vaktsineerimata on 110 inimest. Ehk Eesti täiskasvanutest oli vaktsineerimata kolmandik, aga ometi moodustasid vaktsineerimata inimesed haiglas olevatest ligi kolmveerandi.

Kas teatud vaktsiinidega satuvad kehasse haigustekitajad, mis jäävadki organismi kahjustama?

Ei, vaktsiinid ei jäta kehasse haigustekitajaid.

mRNA ja viirusvektori põhised vaktsiinid ei sisalda haigustekitajat, vaid ainult viiruse pinnal oleva antigeeni moodustamiseks vajalikku informatsiooni DNA või mRNA kujul.

DNA on vaktsiinis pakitud mõne teise viiruse (tavaliselt adenoviiruse) sisse, kuid tegemist on viirustega, mis on muudetud paljunemisvõimetuks. Samas on oluline teada, et ei mRNA ega adenoviirusvektorisse pakitud DNA ei integreeru meie genoomi. Mõned viirused võivad seda küll teha (nt HI-viirus), kuid adenoviirused seda ei tee.

Kas last soovivad, rasedad või imetavad naised tohivad end COVID-19 vastu vaktsineerida?

Jah. Vaktsiini kaitse haigestumise vastu kaalub üle kõik vaktsineerimisega seotud riskid ka rasestuda planeerivatel, rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel:

  • kui lapseootel naine haigestub, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine vähendab neid riske oluliselt.
  • kui last rinnaga toitev ema on vaktsineeritud, omandab ka laps mõningase kaitse COVID-19 vastu.

Pole bioloogilist põhjust, miks koroonavaktsiinid võiks rasedatele naistele, loodetele või imetatavatele lastele ohtlikud olla. Sama kinnitavad ka loomkatsed, milles rottidele süstitud mitmekordsed vaktsiinidoosid ei toonud kaasa otsest või kaudset kahju rasedusele, loote arengule, sünnitusele ega sünnijärgsele perioodile.

Rahvusvaheline Naistearstide Föderatsioon (FIGO), mille liige on ka Eesti Naistearstide Selts, toetab lapseootel ja imetavate emade COVID-19 vastu vaktsineerimist, arvestades seejuures nakatumisriski, raseduse suurust, ema tervislikku seisundit jmt.

Kui vajate COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks täiendavat nõustamist, soovitame konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad ööpäevaringselt meedikud. Nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).

Kas vaktsineerimise tagajärjel võib jääda viljatuks?

Ei. COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta viljatust või viljakuse vähenemist.

Kuna vaktsiinis leiduv mRNA ei puutu kokku inimese DNA-ga, siis mingit mõju viljakusele ega ka tulevastele lastele ei ole. Viljatuse riski selgitamiseks on vaktsiinidega tehtud ka loomkatseid ning vaktsiinide mõju paljunemisvõimele ei ole tuvastatud.

Küll aga võib meeste viljakust halvasti mõjutada COVID-19 läbipõdemine, mis võib põhjustada orhiiti (munandipõletikku) ja halvendada meeste seemnevedeliku kvaliteeti.

Kas AstraZeneca või teiste COVID-19 vaktsiinide tagajärjel on katkenud rasedusi?

Ravimiametile ei ole AstraZeneca ega ühegi teise COVID-19 vastase vaktsiiniga seoses raporteeritud ühestki raseduse katkemisest.

Maailmas tehtud uuringud näitavad, et vaktsineeritud naiste rasedused katkevad sama sagedusega kui vaktsineerimata naiste rasedused.

Kas vaktsineeritud inimesed kiirgavad ja mõjutavad seeläbi teiste inimeste viljakust ning menstruatsioonitsüklit?

Ei. Müütidel erinevatest kiirgustest või viljakuse mõjutamisest ei ole mingisugust alust ega tõendust.

Ravimiametile on teatatud koroonavaktsiinide kasutamise järel ajutistest menstruaaltsükli häiretest. Tõenäoliselt on need tingitud olnud ajutisest stressist, palavikust või sarnastest reaktsioonidest, mis vaktsineerimise järgselt võivad tekkida.

Kas hooldekodudes on pärast vaktsineerimist suremus tõusnud ning kasvanud terviseprobleemid?

See, et surmade arv hooldekodudes oleks seotud COVID-19 vastase vaktsineerimisega, ei ole kinnitust leidnud. Küll aga on hooldekodudes aset leidnud mitmed koroonapuhangud, mille tagajärjel on inimesed elu kaotanud.

Kas on tõsi, et USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse (CDC) andmebaas VAERSi andmebaasi järgi on USAs vaktsiini manustamise järel surnud ligi 1000 inimest?

Tegu on müüdiga. VAERS andmebaas sisaldab kõiki teatisi, mis sinna edastatakse ega kajasta vaktsiniide kinnitatud kõrvaltoimeid või neist põhjustatud surmasid.

Andmebaasi sissekanded on kontrollimata ning see sisaldab ka juhtumeid, kus seos vaktsiini või ravimi ja reaktsiooni vahel puudub.

Kas koroonavaktsiinid tekitavad veresoonte ummistusi?

COVID-19 vastaseid mRNA vaktsiine (Pfizer ja Moderna) trombide (veresoonte ummistuste) tekkega ei seostata. Eestis manustatakse praegu Pfizeri, Moderna ja Jansseni vaktsiine.

Kõiki ohusignaale analüüsitakse regulaarselt suuri andmemahte hinnates. Tromboosi või trombembooliat ei esine mRNA vaktsiine saanutel sagedamini kui mittevaktsineeritutel.

Küll aga ei maksa unustada, et COVID-19 haiguse korral on trombirisk 16-20 korda kõrgem võrreldes tervete inimestega. COVID-19 vaktsineerimise eesmärk ongi raske haiguse ennetamine, st ka trombide ennetamine COVID-19 haiguse ajal.

COVID-19 vaktsiinidele anti müügiluba tuginedes piisavale kogusele andmetele. On ka täiesti tavapärane, et kliinilised uuringud jätkuvad - see on nii ka teiste ravimite puhul.

Vaktsineerimisega seotud müütidest saab lähemalt lugeda vaktsineeri.ee lehelt: 

Viimati uuendatud: 30. september 2021