Sa oled siin

Välismaalaste lühiajaline töötamine Eestis

 

Kui kaua võib Eestis lühiajaliselt töötada?

Praegu ei kehti selle kohta eriolukorra tõttu erisusi, st kehtib tavakord.

Lühiajaliselt tohib töötada kas 365 või 270 päeva. Sellest pikemaks ajaks ei ole võimalik kellelegi töötamise õigust anda.

Lisateave välismaalaste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083?leiaKehtiv.

Mis saab neist välismaalastest, kes viibivad küll Eestis seaduslikult, aga kellel ei ole siin tööd?

Välismaalastel, kellel ei ole enam Eestis tööd, soovitame esimesel võimalusel oma koduriiki tagasi pöörduda, kui piiriületused ja transport seda võimaldab. Ühtlasi palume senistel tööandjatel pärast töösuhete lõpetamist aidata kaasa välismaalaste koduriiki tagasipöördumisele.

Kui kaua võib Eestis viibida välismaalane, kelle viisa või viisavaba viibimisaeg lõppeb eriolukorra ajal?

  1. märtsil 2020 kuulutati Eestis välja eriolukord.

See välismaalane võib Eestis viibida kuni eriolukorra lõppemiseni juhul, kui

  • ta viibis 12. märtsi 2020. aasta seisuga Eestis seaduslikult ja
  • tema tagasipöördumine koduriiki on takistatud.

Pärast eriolukorra lõppu on tal 10 päeva aega korraldada Eestist lahkumine ja seda teha.

Kus saab tööandja esitada lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi?

Neid taotlusi saab esitada Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses internetis: https://etaotlus.politsei.ee/#/login.  

Kas Eestis seaduslikult viibivate välismaalaste, kelle lühiajalise töötamise aeg on läbi, lühiajalist töötamist saab uuesti Politsei- ja Piirivalveametis registreerida?

Politsei- ja Piirivalveamet alustas uuesti lühiajalise töötamise registreerimist. Selle eelduseks on asjaolu, et välismaalane viibib Eestis seaduslikult, tema maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg ei ole täis ja välismaalase tööandja seda soovib. Maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja hooajatööde korral 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul. Lühiajalise töötamise saab tööandja registreerida Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses.

Olen välismaalane ja töötan Eestis. Tööandja teavitas mind, et tal ei ole võimalik mulle enam maksta Eesti keskmist palka, aga ma töötan endiselt täiskoormusega. Kas see on seaduslik ja lubatud?

Juhul kui Sinu kui välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud või Sul on elamisluba töötamiseks, milleks kohaldub palgakriteerium, siis ei ole tööandjal õiguslikku alust maksta Sulle kriteeriumist väiksemat töötasu.

Kui Sa töötad endiselt täiskoormusel, on tööandjal kohustus maksta Sulle seadusele vastavat töötasu. Kui tööandja ei tee seda, rikub ta seadust ning Sul on õigus esitada selle kohta Politsei- ja Piirivalveametile e-kirja teel (aadressil ppa[at]politsei[dot]ee) kaebus.

Lisateave välismaalaste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083?leiaKehtiv.

Mis saab siis, kui ma olen välismaalane ning juba registreerisin Politsei- ja Piirivalveametis oma lühiajalise töötamise, kuid ei viibi praegu (17. märtsi seisuga) Eestis?

Sellisel juhul ei tohi Sa tulla Eestisse isegi siis, kui Sul on viisa või viisavaba viibimise õigus.

Miks Politsei- ja Piirivalveamet vahepeal peatas lühiajalise töötamise registreerimise taotluste läbivaatamise?

Seda tehti eesmärgiga säästa politsei ressurssi eriolukorra lahendamise jaoks.

Samal põhjusel pikendati olemasolevaid registreerimisi.

Kas riik sundsuunab inimesi, kes on eriolukorra tõttu tööta jäänud?

Ei, seda Eesti riik ei tee.

Mis saab siis, kui välismaalane eirab korraldust ja asub pärast lühiajalise töötamise registreerimise kehtivusaja lõppu siiski tööle, n-ö mustalt?

Sellisel juhul karistatakse teda Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 1200 eurot (300 trahviühikut) või arestiga.

Tööandjat, kes on võimaldanud rikkuda välismaalase Eestis töötamise tingimusi, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Lisateave välismaalaste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083?leiaKehtiv.

 

Viimati uuendatud: 28. märts 2020