Logo

Koroonaviiruse olemus ja levimisviis

Koroonaviirus nakkub kergelt ja sellega võivad, aga ei pruugi kaasneda tõsisemad terviseprobleemid. Selleks, et tõsiste sümptomitega haigetele raskes olukorras abi pakkuda, on oluline, et haiglatesse ei satuks korraga liiga palju patsiente. Meile tuttavatest hügieenireeglitest kinnipidamine ja kontakti vältimine aitab hoida tõsiselt haigete inimeste arvu ühes ajahetkes piisavalt madalana, et mitte üle koormata meie meditsiinisüsteemi.

Mis on COVID-19?

  • COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus).
  • COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.
  • Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Kuidas koroonaviirus levib?

Viirus levib kõige sagedamini sümptomitega inimeste kaudu. Kuid viirust on võimalik edasi anda ka ilma mingeid märke näitamata.
Parim viis viiruse leviku pidurdamiseks on teiste inimestega kontaktide piiramine. Mõned inimesed, kes ei tea, et on nakatunud, võivad viirust teistele edasi anda. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks levikuks. Viirust võib edasi anda ka enne, kui märgatakse nakkuse märke, sellist nakatumist nimetatakse eelsümptomaatiliseks levikuks.

Piisad või aerosoolid

Kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, kannavad tilgad või väikesed osakesed, mida nimetatakse aerosoolideks, viiruse ninast või suust õhku.

Igaüks, kes on sellele inimesele lähemal kui 2 meetrit, võib selle oma kopsudesse sisse hingata. Sellepärast on oluline hoida distantsi ja kanda maski.

Õhu kaudu edasikandumine

Uuringud näitavad, et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi. See võib teie kopsudesse sattuda, kui keegi, kellel see on, hingab välja ja te hingate seda õhku sisse.

Selle vältimiseks on oluline ruume tihti tuulutada ja ventileerida.

Pinnaülekanne

Veel üks võimalus nakkuse saamiseks on see, kui puudutate pindu, mille peale keegi, kellel on viirus, on köhinud või aevastanud. Viiruse võib saada näiteks siis, kui puutute saastunud tööpinda või ukselinki ja seejärel puudutate oma nina, suud või silmi. Viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva.

Viiruse leviku peatamiseks puhastage ja desinfitseerige kõik lauad, nupud ja muud pinnad, mida teie või teie pere mitu korda päevas puudutab.

Koroonaviiruse haigusnähud

  • Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.
  • Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

  • Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Kõige sagedasemad haigusnähud

Koroonaviiruse olemus ja levimisviis

  • Pese tihti käsi. Kätepesuks kasuta sooja vett ja seepi, avalikes kohtades käte desinfitseerimisvahendit.
  • Kanna maski. Rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis on soovituslik kanda maski, eriti riskirühmadel.
  • Väldi ebavajalikke kontakte. Avalikus siseruumis tasub võõrastest inimestest mõistlikku distantsi hoida.
  • Järgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja pese seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat, aga mitte paljast kätt.
  • Eelista hästi ventileeritud ruume. Lihtsaim viis õhuvahetuse tagamiseks on akende avamine ja tubade tuulutamine.
  • Kui kuulud riskirühma, vaktsineeri. COVID-19 vastane vaktsineerimine on kõigile riskirühma inimestele tasuta ning lihtsaim viis raske haigestumise vältimiseks. Rohkem infot, kus ja kuidas end vaktsineerida, saab vaktsineeri.ee veebilehelt.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktist nakkusohtliku inimesega - näiteks aevastamisel, köhimisel, intensiivsel hingamisel, rääkimisel, laulmisel vms. Viirus võib levida ka kokkupuutel inimesega, kellel sümptomid puuduvad või on väga kerged. Koroona leviku risk on kõrgem kinnistes, rahvarohketes ja halvasti ventileeritud ruumides, seega on oluline siseruumides hoida mõistlikku distantsi ja õhutada regulaarselt.

Viirusega võivad olla saastunud ka enamkasutatavad pinnad nii kodus, tööl, koolis jm ühiskasutatavates ruumides. Nakkuse võib saada, kui katsud viirusega saastunud esemeid ja seejärel puudutad oma suud, silmi või nina. Saastunud pindadel säilib viirus soodsatel tingimustel kuni kolm päeva, kuid hävineb märgpuhastamisel ja desinfitseerimisel.

Enamikul juhtudest kulgeb haigus kergemate külmetushaigusele iseloomulike sümptomitega, kuid viirus võib põhjustada ka hingamisraskuseid ja kopsupõletikku.

COVID-19 peamised haigusnähud sarnanevad külmetusele ja gripile: peavalu, ninakinnisus, köha, väsimus, nõrkustunne, lihasvalu, nohu, kurguvalu, palavik, haistmis- ja maitsmismeelte kadu. Raskematel juhtudel võivad aga tekkida hingamisraskused, rindkere valud, häired kõnes ja liigutustes.

Viimati uuendatud 24.11.2023