Koolielu

Jätkuvalt kõrge viiruse leviku ohu tõttu tuleks õppetöö korraldada võimalikult hajutatult, järgida hügieeninõudeid ning tegutseda mullides ehk rühmades, mille liikmed on püsivalt samad. Parim viis viiruse leviku tõkestamiseks on vaktsineerimine, mida saab teha alates 12. eluaastast.
Kehtivad piirangud

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks on Eestis kehtestatud soovituslikud käitumissuunised ning täitmiseks kohustuslikud piirangud.

kõik täna kehtivad piirangud
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja surmade arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

käitumisjuhised eri riskitasemetel

Kuidas turvaliselt kooli jõuda?

  • Mõtle läbi, kas lapsel on võimalik vältida ühistransporti ja nö tipptunni rahvamasse.
  • Võimalusel suuna laps kooli rattaga või jalgsi.
  • Kui kasutad igapäevaselt isiklikku autot või sinu lähedal on lapsevanemaid, kes oma lapsi kooli viivad, leppige kokku laste kooliviimise jagamine.
  • Kui ühistranspordi kasutamine on vältimatu, juhenda last maski kandma või nina ja suud katma.
  • Õpeta last käsi desinfitseerima nii enne kui pärast ühissõidukist väljumist ning palja käega käsipuude ja muude pindade katsumise vältimist.
  • Hangi lapsele kerge kaasaskantav käte desinfitseerimise vahend, mis oleks alati taskus ning selgita lapsele eakohaselt üldiseid hügieenireegleid. Ole ise igapäevaseks eeskujuks.
  • Halva enesetundega või haige laps peab olema kodus.

Kätepesu ja desinfitseerimine 

  • Selgita lapsele, et kätepesu on oluline enne ühiskasutatavasse ruumi sisenemist ja pärast sealt väljumist; pärast ühiskasutatavate esemete puudutamist (trepikäsipuu, uksekäepide, mööbel, spordivahendid jm); pärast nuuskamist, köhimist või aevastamist; enne ja pärast söömist;  pärast tualetis käimist.
  • Käsi tuleb pesta vähemalt 20 sekundi vältel. 
  • Kui kätepesu võimalus puudub, tuleb kasutada desinfitseerimisvahendit. 
  • Vältida tuleb silmade, nina ja suu, aga ka teiste inimeste ja esemete katsumist, et viirus ei leviks. 
  • Köhides ja aevastades tuleb nina ja suur katta küünarvarre või salvrätikuga ning visata salvrätik kasutamise järel kohe prügikasti. 

Mida peab teadma koolis maski kandmisest?

  • Maski kandmine siseruumides vähendab nakatumisohtu ja nakkuse edasikandmist ning aitab kaitsta neid, kes ei ole veel end täielikult vaktsineerinud või ei saa seda tervislikel põhjustel teha. 

  • Maski kandmise kohustus sõltub riigis kehtestatud riskitasemest ja piirkondlikust nakatumisest. Rahvarohketes kohtades, on siseruumides maski kandmine nakkuse vältimiseks ja viiruse leviku tõkestamiseks soovituslik ka siis kui see ei ole kohustuslik. 

  • Maski soovitatakse kanda ka siseruumides, kus distantsi ei ole võimalik hoida, samuti  koolibussis, kus puutuvad kokku eri klasside ja rühmade õpilased. Kokkupuutel haigustunnustega õpilastega kasuta tingimata maski. 

  • Kaitsemaskiks peetakse nii meditsiinilist kaitsemaski kui muid hingamisteede kaitsevahendeid (nt visiir, sall, buff). Lubatud on kanda ka isetehtud kangast maske, mida tuleb iga 2-3 tunni tagant vahetada ja peale iga kasutuskorda vähemalt 60 kraadises vees pesta.

  • Mask on tõhus vaid selle korrektsel kasutamisel. Mask peab olema näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Maski ei tohi kanda ainult nina all. 

  • Kui maskil on traat, peab see jääma maski ülemisse serva ja hoidma korralikult üle ninajuure. 

  • Maski ei tohi kandmise ajal puudutada, sest see suurendab maski saastumist ja seeläbi haigestumise ohtu.

  • Määrdunud või märjaks saanud mask tuleb eemaldada. Kasutatud mask tuleb visata prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. 

Milliste sümptomite korral jääda koolist koju?

  • Ägedad viirushaigused
    Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik, üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.
  • Kerge nohu-köha
    Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.
  • Kroonilised haigused
    Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

    Mis saab, kui klassis või õpperühmas on tuvastatud koroonaviirus?

    • Kui klassis või õpperühmas on kellelgi haigustunnused, antakse haigestunule kohe mask ja ta isoleeritakse teistest.  Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse ta koju või oodatakse kooli personali järelevalvel lapsevanema saabumist. 
    • Vaktsineerimata ja haigust mitte põdenud õpilased, sõltumata vanusest peavad haridusasutuses, sh huvitegevuses ja noorsootöös toimunud lähikontakti korral end testima: tegema mitte varem, kui kontaktist möödumise 4. päeval PCR testi avalikus testimiskohas. Kui test on negatiivne, rakendub lihtsustatud karantiin, mille vältel tohib osaleda õppetöös ja huvihariduses (sh huvikoolis, huviringis, treeningutel, noorsootöös).

      See tähendab, et isegi kui testitulemus on negatiivne, siis lähikontakti toimumisest kümne päeva jooksul ei tohi osaleda muudes tegevustes, näiteks käia kinos, teatris, muuseumis, kohvikus jms.

    • Kui vanem või eestkostja või õpilane ise ei anna luba õpilase testimiseks, peab õpilane jääma tavapärases korras karantiini, sest puudub võimalus teha kindlaks tema nakkusohutus. Karantiini ajal ei ole koolil kohustust teda õppetöösse kaasata.   
    • Kui täielikult vaktsineerimata õpilane saab lähikontaktseks väljaspool  haridusasutust, peab ta jääma eneseisolatsiooni. 
    • Karantiini lõppemisel on soovitatav teha test ka siis, kui haigustunnuseid ei ilmnenud, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.
    • Need, kes haigestunuga samas klassis või õpperühmas ei olnud ning ka muul moel nakatunuga lähikontaktis polnud, eneseisolatsioonis olema ei pea, kuid tuleb jälgida oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

    Kuidas korraldatakse õppimine karantiini korral?

    • Kui klassis või rühmas on õppijaid, kes peavad olema karantiinis, jätkub ülejäänutel kontaktõpe. 
    • Koolil ei ole kohustust karantiinis olevat õpilast õppetöösse kaasata. Võimalusel võib kool korraldada karantiinis olevatele tervetele õpilastele õppetöö ülekandmist virtuaalsete vahendite kaasabil või anda iseseisvaid õpiülesandeid. 
    • Kontaktõppe piiramist tuleb üldjuhul vältida. Erandjuhul, kui enamik haridusasutuse töötajatest on haigestunud ega saa õppetööga jätkata, võidakse rakendada lühiajalist distantsõpet. Lühiajalist distantsõpet ei rakendada põhikooli I ja II astmes ja täiendavat tuge vajavate õpilaste osas. 
    • Vanemate klasside puhul on lubatud ajutist distantsõpet kaaluda juhul, kui väga kõrge nakatumisriski tingimustes on rakendatud kõik muud piirangud, ent nakatumine sellele vaatamata siiski suureneb. 
    • Kui õpilane on eksami ajal isolatsioonis või haige, saab sooritada eksami lisaeksami ajal. Selleks tuleb esitada avaldus Haridus- ja Noorteametile. 

      Mida on hea teada distantsõppest?

      • Distantsõpet on lubatud kaaluda ja ajutiselt rakendada vaid erandkorras vanemate klasside puhul, kui muud rakendatud piirangud on nakatumise piiramiseks edutud. 
      • Distantsõpe on e-õppena juhendatud ja iseseisva õppimise kombinatsioon.
      • Distantsõppe olukorras tähendab juhendatud õpe seda, et kokkulepitud veebikeskkonnas toimub igapäevane õpilastega suhtlemine, neile uute õppeteemade vahetu selgitamine ning õpijuhiste ja tagasiside andmine.
      • Heaks tasakaaluks loetakse, kui juhendatud tegevuse osakaal on suurem kui iseseisev õppimine.
      • Distantsõppe ajal lähtutakse kodutööde andmisel põhimõttest, et õpilane ei pea iseseisvalt õppima uut sisu, vaid kinnistama õpitut.
      • Kodutöö peab võimaldama õppimisega iseseisvat toimetulekut, mitte nõudma pidevat abi vajadust vanemalt.
      • Distantsõppele saab jääda ka vanemate soovil, kui kokkuleppel kooliga on seda võimalik korraldada.
      • Kui laps jääb eneseisolatsiooni, tuleb sellest koolile teada anda ja leppida kokku õppimine kodust.
      • Distantsõppe võimaldamiseks peab kool õpilasi toetama ka vahenditega. Kui lapsel  puudub õppimiseks vajalik arvuti, võta ühendust kooliga. Kool aitab hankida vajaliku seadme ja aitab abivajavaid peresid.

      Vaktsineerimata töötajate osalemine hariduselus

      • Meie ümber on inimesi, kes ei ole veel jõudnud end vaktsineerida, ei saa seda teha tervislikel või muudel isiklikel põhjustel.  
      • Täielikult vaktsineerimata iga päev haridusasutuse hoones viibivad töötajad peavad ohutuse tagamiseks tegema korra nädalas antigeeni kiirtesti. 
      • Vaktsineerimata töötajaid tuleb tingimata testida üldharidus- ja kutseõppeasutustes, kõrgkoolides, huvikoolides ja eelkoolides ning seda soovitatakse teha ka  täiendkoolituses ja -õppes. 
      • Iga nädal ei pea kiirtesti tegema vaktsineerimata töötaja, kes esitab tõendi viiruse läbipõdemise kohta viimase kuue kuu jooksul või mitte vanema kui 72 tundi varem saadud PCR-testi tulemuse või mitte enam kui 48 tundi tagasi saadud antigeeni kiirtesti negatiivse tulemuse juhul, kui see on tehtud tervishoiuteenuse osutaja juures. 
      • Kui vaktsineerimata töötaja töötab mitmes haridusasutuses, peab ta testimise korralduse ja tõendamise iga haridusasutusega eraldi kokku leppima. 
      • Vaktsineerimata töötajatel soovitatakse haridus- ja noosootööasutustes kanda maske isegi siis, kui üldist maskide kandmise kohustust ei ole. 

      Kust saada tuge koolieluga toimetulekuks?  

      Julge küsida ja vastu võtta abi, kui seda vajad!  Abi on olemas. 

      Avatud on mitmed nõuandeliinid ja tugikeskused, kust saada infot, nõu ja abi keerulistel ja ebakindlatel aegadel.  
       

      Veebipõhist vaimse tervise nõustamist pakuvad peaasi.ee ja lahendus.net

      peaasi.ee
      Kirja teel saab kogenud nõustajatelt nõu küsida olukorras, kus on tekkinud vaimse tervisega seotud küsimus või mure. Noortel vanuses 16.-26.a. on võimalus saada tasuta vaimse tervise alast personaalset nõustamist. Registreeru nõustamisele »

      lahendus.net
      Online-nõustamine on tasuta ja anonüümne psühholoogiline nõustamine kirja teel. Lahendus.net ei tegele teraapia ega psüühikahäirete raviga, vaid püüab inimest toetada ja aidata tal oma probleemi analüüsida. Vajadusel abistab Lahendus.neti nõustaja kirjutajal leida sobivat kohta, kuhu oma murega pöörduda. 

      Lasteabi telefonil 116 111 ja lasteabi.ee antakse ööpäevaringselt nõu lastele ja noortele, samuti vanematele ja lähedastele lastega seotud murede korral. 

      Ükskõik millise küsimusega on tegu, vastuseta ei jää keegi. Helista julgelt, sest jagatud mure on pool muret.

      Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi haridusteel toetada, olgu tegemist õppetöö või vaimse tervise alase küsimusega.

      Nõustamise saad broneerida e-broneerimissüsteemis, e-postiaadressi distantsope@harno.ee kaudu või telefonil 735 0700.

      Koolipsühholoogide Ühingu tasuta nõuandeliinile 1226 eesti  ja 1227 vene keeles on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ning lapsed ise. Nõuandeliini eesmärk on pakkuda hõlpsalt kättesaadavat võimalust rääkida kvalifitseeritud koolipsühholoogiga mugavalt, anonüümselt ja tasuta.

      Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20. Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.

      Tugigrupis jagatakse jagatakse kogemusi, muresid ja rõõme, toetatakse teineteist ja räägitakse igapäevastest teemadest, näiteks kuidas distantsõpet edukalt korraldada.

      Facebooki tugigrupp »

      Tarkvanem.ee veebikeskkond on toeks igas vanuses laste vanematele pakkudes teadmisi, nõuandeid ja mitmekülgset infot laste kasvatamise, abisaamise, koolituste jt võimaluste kohta ning kuidas keerulisel ajal ennast ja oma peret hoida.

      Haridus- ja noorteameti soovitused ja nõuanded

      Viimati uuendatud 19.11.2021