Sissetulekud, laenud, makseraskused

Tervisekriis võib kaasa tuua ajutisi muutusi sinu tuludes ja kuludes. Meelerahu huvides mõtle läbi, kuidas oma finantskohustustega toime tulla ja kust saada abi, kui sinu sissetulek peaks ootamatult vähenema.
Kehtivad piirangud

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks on Eestis kehtestatud soovituslikud käitumissuunised ning täitmiseks kohustuslikud piirangud.

kõik täna kehtivad piirangud
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja surmade arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

käitumisjuhised eri riskitasemetel

Kuidas rahalisi raskusi vältida?

Sissetulekute vähenemine, töökoha kaotus, ootamatu sundpuhkus ja ebakindlus tuleviku ees võivad ohustada igaüht.

Seetõttu on oluline omada ülevaadet iseenda ja oma pere sissetulekutest, kulutustest, laenukohustustest ja tagasimaksetähtaegadest ning mõelda läbi, mida teha, kui sissetulekud peaksid ootamatult vähenema. 

  • Pane kirja oma tulud-kulud ning koosta pere-eelarve. See aitab välja selgitada tegeliku rahalise olukorra ja võimalused. 
  • Analüüsi ja tee järeldusi, milliseid kulutusi saaks vajadusel edasi lükata
  • Kui sissetulekud on oluliselt vähenenud, uuri maksepuhkuse võimalusi. Tee seda võimalikult aegsasti, sest kui oled juba laenu tagasimaksmisega hilinenud ehk laenuandjaga sõlmitud lepingu tingimusi rikkunud, võib laenuandja maksepuhkuse andmisest keelduda.
  • Vajadusel pöördu võlanõustaja poole, kes aitab olemasolevad kohustused  üle vaadata ja annab juhiseid, kuidas edasi minna ning mida teha. Töötuna ja tööotsijana registreeritud inimestele pakub tasuta võlanõustamist ka töötukassa.

    Kuidas toimida makseraskuste korral?

    Sissetulekute vähenemisest tekkinud laenu-, järelmaksu- või liisinguvõlaga tegele viivitamatult. Kiire tegutsemine loob hea eelduse mõlemale osapoolele sobiva kokkuleppe saavutamiseks, aitab vältida märget maksehäireregistris või ootamatutest viivistest tulenevaid lisakulutusi. 

    Võimalused makseraskuste leevendamiseks: 

    • Laenu põhiosa maksepuhkus  
    • Täielik maksepuhkus 
    • Lepingu tähtaja pikendamine 
    • Laenude ühendamine suuremaks laenuks 
    • Vara müük või vahetamine 

    Millal on mõistlik kasutada maksepuhkust? 

    • Mis on maksepuhkus? 
      Laenu- või maksepuhkus on kokkulepe pangaga lükata laenu põhiosa või intressimaksete tasumine teatavaks ajaks edasi. 
    • Millal on mõistlik võtta laenu- või maksepuhkust? 
      Maksepuhkust ei tasu võtta kergekäeliselt, sest maksepuhkuse järel laenu kuumakse suureneb. Siiski võib teatud olukordades (nt töökaotus,  sundpuhkus, sissetulekute kadumine, haigestumine, pereliikme lisandumine vmt) maksepuhkus olla ainuvõimalik leevendus. 
    • Kui pikaks ajaks maksepuhkust antakse? 
      Eluasemelaenude puhul antakse maksepuhkust üldjuhul 3–12 kuuks, liisingu ja tarbimislaenude puhul 3–6 kuuks.  
    • Mis saab intressidest? 
      Sõltuvalt laenutüübist ja muudest asjaoludest (nt sissetulek on täiesti kadunud) võib laenuandja anda puhkust ka intresside maksmisele.
    • Millal maksan edasilükatud maksed? 
      Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajaduse korral pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta.
    • Kas maksepuhkus on tasuline?  
      Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või võetakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Mõningatel juhtudel võib lisanduda lepingu muutmise tasu. Uuri täpseid tingimusi oma laenuandjalt. 

    Viimati uuendatud 22.11.2021