Ohuteavitus

EE-ALARM ohuteavituse sõnumit saavad saata hädaolukordasid lahendavad asutused (nt päästeamet, politsei, terviseamet jne) elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste puhul (näiteks suurem tulekahju, massiline korratus, ohtlik toit vms) ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele.

Tekst sisaldab hoiatust ja tegutsemisjuhiseid konkreetse ohu korral. Kui olete saanud EE-ALARMi ohuteavituse, järgige sõnumis olevaid juhiseid.

(+372) 5950 0000 on Eesti ohuteavituse EE-ALARM telefoninumbriga versioon, mida saadetakse välismaa SIM-kaartidele, kui nad asuvad Eestis ohualas. Numbrile helistada ei saa – seda kasutatakse, kuna nimeliselt saatjalt (EE-ALARM) SMSi saates on risk, et välismaine mobiilioperaator blokeerib sõnumi kui spämmi.

Sõnumit saavad saata Eesti hädaolukordasid lahendavad asutused (nt päästeamet, politsei, terviseamet, välisministeerium jne) elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste puhul (näiteks suurem tulekahju, massiline korratus, ohtlik toit vms) ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele.

Tekst sisaldab hoiatust ja tegutsemisjuhiseid konkreetse ohu korral. Kui olete saanud ohuteavituse numbrilt +372 5950 0000, järgige sõnumis olevaid juhiseid.

Sõnumi saavad üksnes ohualas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed. See sõltub suuresti teenusepakkujast ja telefonimastist, millega seade on parajasti ühendatud. Seetõttu on võimalik, et ühe ohualal asuva maja või tänava elanike seas on ka neid, kes sõnumit ei saa.

On ka väga väike võimalus, et samal päeval on mobiilside operaator käivitanud uue tugijaama, mille infot veel EE-ALARMi süsteemis ei ole. Kui te telefon on selle jaamaga ühendatud, ei jõua sõnumid kahjuks teieni ka siis, kui asute ohualas. Võrguinfot uuendatakse süsteemis kord ööpäevas.

Sõnumi saavad üksnes ohualas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed. See sõltub suuresti teenusepakkujast ja telefonimastist, millega seade on ühendatud. Seetõttu on võimalik, et ühe ohualal asuva maja või tänava elanike seas on ka neid, kes sõnumit ei saa.

On ka väga väike võimalus, et samal päeval on mobiilside operaator käivitanud uue tugijaama, mille infot veel EE-ALARMi süsteemis ei ole. Kui te telefon on selle jaamaga ühendatud, ei jõua sõnumid kahjuks teieni ka siis, kui asute ohualas. Võrguinfot uuendatakse süsteemis kord ööpäevas.

EE-ALARM tekstisõnum saadetakse üksnes ohualas või selle piiril viibivatele SIM-kaardiga seadmetele. Ehk kui te ei viibi vahetus ohupiirkonnas, siis sõnumit teile ei saadeta.

Konkreetse piirkonna, kus inimesi EE-ALARMi tekstisõnumiga teavitatakse, määrab ohtlikku sündmust lahendav asutus sõltuvalt olukorrast.

Kui elule ja tervisele enam ohtu ei ole, saadetakse uus tekstisõnum kõigile ohualas viibijatele. Samuti saavad lõpusõnumi kõik, keda on varasemalt hädaolukorrast teavitatud, aga kes on selleks hetkeks juba piirkonnast lahkunud - seda sõltumata nende hetkeasukohast.

Operatiivset ametlikku teavet jagavad veebileht kriis.ee, riigiinfo telefon 1247 ja Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) tele-, raadio- ja veebikanalid. Käitumisjuhised ja info kriisideks valmistumise kohta leiab veebilehelt olevalmis.ee ja mobiilirakendusest Ole Valmis! (tasuta alla laaditav tasuta Google Plays ja App Store'is).

Põhjuseid võib-olla mitmeid:

• võimalik, et asusite sõnumi saatmise hetkel ohualast väljas ja seega saite sõnumi alles siis, kui sisenesite ohualasse (nt läbisite ohuala autoga teel tööle või tagasi). Sõnumi saavad üksnes konkreetselt määratletud piirkonnas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed;
• SMSi saamine sõltub suuresti ka teie teenusepakkujast ja telefonimastist, millega seade on ühendatud. Võis juhtuda, et sõnumi saatmise hetkel oli teie telefon ühendatud mastiga, mis ei asunud konkreetses ohualas;
• tegu võib olla ka tehnilise probleemiga. Soovi korral saatke palun info 112@112.ee.

EE-ALARM ohuteavitusi ei saadeta rahvastikuregistri või elukoha-andmete põhjal. Sõnumi saavad üksnes konkreetses ohualas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed. Ehk kui te hädaolukorra hetkel piirkonnas ei viibinud, siis teile ka sõnumit ei saadetud.

Kui soovite edaspidi teavitusi mingi konkreetse piirkonna kohta, laadige alla Ole Valmis! mobiilirakendus (tasuta Google Plays ja App Store'is) ning valige maakonnad või linnad, mis teid huvitavad. Lähitulevikus saab lisaks käitumisjuhistele läbi äpi ka ohuteavitusi.

EE-ALARM tekstisõnumid saabuvad ilmselt seetõttu, et läbisite vahepeal ohuala või viibisite selle piiril. Süsteem on üles ehitatud nii, et kui olete saanud ohuteavituse, saate kindlasti ka tekstisõnumi, mis teavitab, et oht on möödunud ja seda sõltumata teie asukohast (ehk lõpusõnum jõuab teieni ka siis, kui olete piirkonnast juba lahkunud).

Põhjuseid võib olla mitmeid:

• võimalik, et samasisulisi sõnumeid saadetaksegi välja mitu, näiteks inimlikust eksitusest või on paralleelselt aktiivsed kaks või mitu ohuala, mis võivad omavahel osaliselt kattuda (nt muutub tuule suund ja mürgise suitsu eest on vaja hoiatada piirkonda, mida esialgu hinnati turvaliseks);
• mobiilioperaatori sõnumikeskus peab saama telefonist automaatset tagasisidet, et sõnum on kohale jõudnud. Juhul, kui ta seda ei saa (nt levi on kehv, võrk on ajutiselt ülekoormatud vms), proovib operaator sõnumit mõne aja möödudes uuesti saata, kuniks lõpuks loobub või saab tagasisidet, et saatmine õnnestus. Tegu on sõnumikeskuse tavapärase protsessiga.

Kui kahtlustate tehnilist viga, saatke soovi korral palun info 112@112.ee.

Riik tellis süsteemide võrdleva uuringu, kus erinevate parameetrite (riigi suurus, rahvastik jne) põhjal otsustati just SMS-põhise lahenduse kasuks, kuna nii on võimalik kindlamini jõuda suurema hulga inimesteni.

Igal lahendusel on omad eelised ja puudused. SMS ei vaja eraldi seadistamist ega aktiveerimist, kuna praktiliselt kõik telefonid toetavad seda teenust. Lisaks saame ohu muutumisest või lõppemisest tekstisõnumiga teavitada EE-ALARMi saanud inimesi ka siis, kui nad on vahepeal alast lahkunud. Teavitusi saab vajadusel saata ka välismaal olevatele Eesti numbritele. Mitmed teised lahendused (nt kärjeinfo) seda ei võimalda ning puudub ka tagasiside, paljudele sõnum reaalselt kohale jõudis.

Samas ei saa SMSi panna telefonis automaatselt vibreerima või helisema (nt siis, kui telefon on hääletu) ning tekstisõnumid ei jõua kõigi inimesteni sekunditega.

Põhjuseid võib olla erinevaid:

• järelteavitust, et oht on möödas, ei otsustatudki välja saata;
• lõpusõnum ei jõudnud kohale tehnilistel või muudel põhjustel (nt kehv levi, võrk ülekoormatud, telefon välja lülitatud või lennurežiimil, telefoni mälu täis vms).

Ilmselt ei jõudnud esimene ohuteavitus kohale, kuna levi oli kehv, võrk üle koormatud, telefon välja lülitatud või lennurežiimil.

EE-ALARM tekstisõnumid saabuvad üldjuhul, kuna läbisite ohuala või viibisite ohualas (või selle piiril). Kui saite sõnumi kaugemal, võib selleks olla erinevaid põhjuseid:

• võimalik, et läbisite ohuala enne hädaolukorda ja teie telefoni asukoht ei olnud mobiiloperaatori võrgus veel jõudnud uueneda. Näiteks kasutas teie telefon 2G/3G võrku, kõnesid ja sõnumeid te vahepeal ei teinud, aga liikusite transpordiga ringi - sellisel juhul võib teie telefoni viimane teadaolev asukoht olla kuni kaks tundi vana.
• võimalik, et teie telefon oli ikkagi ühendatud kaugemal, ohualas asuva tugijaama külge. Näiteks üle lahe.
• on väike võimalus, et tegu oli võrguinfo veaga, kuid sellisel juhul peaksid sõnumi saama teie läheduses ka mitmed teised, kes sama operaatorit kasutavad. Sellest tuleks kindlasti teada anda 112@112.ee.

Ühe sireeniposti heli kostab 1,5-2 kilomeetri kaugusele sireenide paigaldussuuna sektoris. See sõltub nii hoonestusest, üldisest mürafoonist, samuti näiteks ka ilmast. Selleks peab sireene testima ning helitugevusi päriselus ka mõõtma.

Üldine reegel on see, et kui häire on majas sees, mine majast välja, ja kui häire on majast väljas, mine majja sisse.

Kui kuuled sireene või saad EE-ALARMilt ohuteavituse, et tuleb varjuda, siis mine viivitamatult lähimasse siseruumi, sulge uksed, aknad ja ventilatsioon ning alles siis otsi lisainfot. Lisainfot otsi alles siis, kui oled ohutumas kohas: veebilehelt www.kriis.ee või riigiinfo telefonilt 1247, ERR-ist ja Vikerraadiost ning riigiasutuste sotsiaalmeediast. Varjumise vajadusest annab riik teada kõikide ohuteavituse- ja meediakanalite kaudu.

Sireenivõrgustik on vastavalt projektiplaanile paigaldatud ning kasutusvalmis allpool loetletud 22 asulas. Hinnanguliselt 65% Eesti inimestest on kaetud 120 sireenipostiga.

• Haapsalu
• Jõgeva
• Jõhvi
• Keila
• Kohtla-Järve ja Ahtme
• Kuressaare
• Kärdla
• Maardu
• Narva
• Paide
• Paldiski
• Pärnu
• Põlva
• Rakvere
• Rapla
• Sillamäe
• Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustusalad
• Tapa
• Tartu
• Valga
• Viljandi
• Võru

Olenevalt teavituspiirkondades olevate inimeste hulgast, võib SMSi jõudmine kõikidele võtta aega kuni kümme minutit või ka rohkem.

Ohuteavituse eesmärk on säästa ja päästa inimeste elusid. Mida kiiremini suudame edastada elu ja tervist ohustava sündmuse käitumisjuhised, seda paremini saavad inimesed ennast ja oma lähedasi kaitsta. Seda võib vaja minna nii suurõnnetuste, äärmuslike ilmastikuolude kui ka näiteks sõjalise konflikti korral.

Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik ohustatud elanikke võimalikult kiiresti EE-ALARMi ohuteavituse kanalite kaudu. Riik teeb seda alati mitmes ohuteavituse kanalis. Ohuteavituse edastab sündmust lahendav riigiasutus.

EE-ALARM ohuteavituse terviksüsteemi osad on:

• ohualapõhine SMS
• mobiilirakendused “Ole valmis!” ja “Eesti äpp”
• puansel taustal ribatekstid ETV ja ETV+ kanalites
• teavitused err.ee portaalis
• RDS-tekst Vikerraadio kanalil
• sireenivõrgustik 22 linnas.

Ohuteavituse kanalite valik ning hulk sõltub olukorra tõsidusest ja ulatusest. Mõnel juhul on teavitus vajalik vaid kindlas piirkonnas olevatele inimestele, mõnel juhul üleriigiliselt. Äärmuslikel juhtudel võib riik vajadusel kasutada ohust teavitamiseks ka valjuhääldeid, droone ja ukselt uksele teavitamist.

Ohuteavituse terviksüsteem on üles ehitatud viisil, et tagada inimeste teavitamine võimalikult kiiresti ja laialdaselt ning ka olukorras, kus mingid sideteenused võivad olla häiritud või maas.

Sõltuvalt sündmusest ja olukorrast on kanalid kasutatavad erineva tõhususega. Samuti erinevad teavitamist vajavad olukorrad näiteks siis, kui vaja on võimalikult kiiresti inimesi esmaselt alarmeerida või hoopis edastada võimalikult täpseid käitumisjuhised. Pole ühtegi universaalset kanalit, millega oleks võimalik jõuda kõikide inimesteni.

Jah, “Eesti äpp”ja “Ole valmis!” mobiilirakendused peab laadima alla App Store'ist või Google Play'st.

• “Eesti äpp” rakendus Androidi seadmetele Google Play’s ja Apple seadmetele App Store’is.
• “Ole valmis!” rakendus Androidi seadmetele Google Play’s ja Apple seadmetele App Store’is.

Mobiilirakenduste kasutajad saavad ise valida, kas nad soovivad teavitusi üle kogu Eesti või ainult oma kodupiirkonnas. See annab inimestele võimaluse kohandada teavituste ulatust vastavalt oma eelistustele.

Samuti võimaldab mobiilirakendus saada teavitust ka siis, kui viibid mõnes muus piirkonnas või isegi riigis. Mobiiltelefonis soovitame seadetest üle vaadata rakenduse õigused ja seadistused, et teavitused oleksid võimalikult kiiresti märgatavad.

Tegemist on erineva fookusega mobiilirakendustega, millel mõlemal on ohuteavituste vastu võtmise funktsionaalsus. Soovitame tõmmata alla mõlemad rakendused.

• “Eesti äpp” rakendus on Eesti riiklik mobiilirakendus, mille kaudu on võimalik tarbida erinevaid riiklikke teenuseid ning vaadata isikut tõendavaid dokumente mugavalt ja turvaliselt mobiilseadmest.
• “Ole valmis!” mobiilirakendusest leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks, mida saab vaadata ka siis, kui internetiühendus on katkenud. Samuti on seal koduste varude test, kasulikud telefoninumbrid, küberteadmiste e-õpe jpm.

“Eesti äpis” on võimalik saada asukohapõhiseid ohuteavitusi nii sisselogituna kui ka sisselogimata. Kui soovid jätkata sisselogimata, vali rakenduse avakuval “Jätkan külalisena”. Ohuteavitused asuvad Elanikonnakaitse teenuste plokis. Nende seadistamiseks vajuta rakenduse menüüs paremas ülanurgas olevale kasutajaikoonile. Seejärel vali Seaded ja sealt edasi Ohuteavituste seaded.

Ei, mobiilirakendused ei vaja juurdepääsu sinu asukohale. Küll aga peavad kasutajad ise valima, kas nad soovivad teavitusi üle kogu Eesti või ainult oma kodupiirkonnas. See annab inimestele võimaluse kohandada teavituste ulatust vastavalt oma eelistustele.

“Ole valmis!” äpis on nüüdsest kasutajal võimalik lisaks sisse lülitada ka asukohapõhised ohuteavitused – see salvestab kasutaja asukohta maakonna täpsusega ning iga tunni tagant, mitte tihemini. See on hea võimalus saada teavitusi ka liikvel olles.

Üldiselt jõuab mobiilirakenduse teavitus kohale sekunditega.

Ohuteavituste saatmine Eestis suurimates kasutusel olevates keeles on hädavajalik mitmel põhjusel:

• Igal inimesel on õigus saada aru ohuteavitusest, et kaitsta oma elu, tervist, lähedasi ja vara. Seetõttu edastame ohuteavitust lisaks riigikeelele ka kahes Eestis kõige laiemalt mõistetud võõrkeeles.
• Viivitamatu ohuteavituse saamisel tuleb kohe tegutseda ning enda ja oma lähedaste elu kaitsmiseks võib aega olla vaid mõni minut. Ükski laps või vanur ei tohi kannatada näiteks seetõttu, et tema eest vastutav inimene ei saa juhenditest kiiresti aru.
• Senine praktika näitab, et kui info on keeles, mida saaja ei mõista, suurendab see oluliselt riigiinfo telefoni 1247 ja hädaabinumbri 112 töökoormust, sest inimestele tuleb selle sisu tõlkida. See omakorda mõjutab abi pakkuvate asutuste tööd ning aeglustab abi saamist.

Üldjuhul edastatakse teiste riikide SIM-kaartidele ohuteavitus inglise keeles.

Sireeniheli on minutipikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse 30-sekundilise pausi järel vähemalt kolm korda. Sireeni helifaili saaad kuulata olevalmis.ee veebilehelt: www.olevalmis.ee/ohuteavitus-ehk-ee-alarm.

Ei, 2025. aasta alguseks valmis esimene etapp. Väikeses mahus lisandub uusi asukohti aasta teises pooles, järgnevate aastate arendused sõltuvad riigieelarveotsustest.

Ei, ohualapõhise ohuteavituse SMSi saavad inimesed, kes on piirkonnas, kuhu seda on soovitud saata.

Alates 15. aprillist 2025 edastatakse ohualapõhised SMSid inimestele nende eelistatud keeles. Selleks, et kriisiolukorras jõuaks vajalik info kiiresti ja oleks selgelt mõistetav, tuleb mobiilioperaatori juures keele-eelistus üle vaadata. Täpsem info: www.kriis.ee/uudised/ohuteavitused-jouavad-sinuni-eelistatud-keeles-kontrolli-oma-telefoni-seadistusi.

Varem saadeti ohualapõhist SMSi sageli kolmes keeles korraga, mis tegi sõnumid pikemaks ja aeglustas nende edastamist.

Äppi tulevad teavitused sõltuvad rakendustes tehtud keelevalikutest.

Olukordades, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut, saab hädaolukorda lahendav asutus (nt politsei, päästeamet, terviseamet jt) saata ohualal viibivatele inimestele SMS-sõnumi, mille saatjaks on EE-ALARM. Juhul, kui inimesel ei ole Eesti numbrit, saabub sõnum numbrilt +372 5950 0000.

Tavaolukorras saavad SMSi üksnes ohualas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed. See sõltub suuresti teenusepakkujast ja telefonimastist, millega seade on ühendatud. Seetõttu on võimalik, et ühe ohualal asuva maja või tänava elanike seas on ka neid, kes sõnumit ei saa.

On ka väga väike võimalus, et samal päeval on mobiilside operaator käivitanud uue tugijaama, mille infot veel EE-ALARMi süsteemis ei ole. Kui te telefon on selle jaamaga ühendatud, ei jõua sõnumid kahjuks teieni ka siis, kui asute ohualas. Võrguinfot uuendatakse süsteemis kord ööpäevas.