Vedu Eestisse ja välismaale

Mitmed riigid teevad oma tööülesandeid täitvatele inimestele, sh kaubaveo- ja logistikapersonalile erandeid, mis tähendab, et haigustunnusteta töötajad ei pea tegema piiril koroonaviiruse testi ega jääma isolatsiooni. Nad võivad sõita tööülesannete raames kohe uuesti riigist välja. Kehtivad reeglid ja piirangud on riigiti erinevad ja sõltuvad kehtivast riskitasemest.
Kehtivad piirangud

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks on Eestis kehtestatud soovituslikud käitumissuunised ning täitmiseks kohustuslikud piirangud.

kõik täna kehtivad piirangud
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja surmade arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

käitumisjuhised eri riskitasemetel

Mida peavad riiki sisenemisel arvestama kaubavedajad?  

Haigustunnusteta inimene

  • Haigusnähtudeta kauba või tooraine transportijad ning rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga tegelejad ei pea riiki sisenemisel tegema koroonaviiruse testi ega jääma eneseisolatsiooni.
  • Lubatud on kohe uuesti välismaale sõita.

Haigustunnustega inimene

  • Haigusnähtude korral tuleb jääda vähemalt 10 päevaks eneseisolatsiooni ning teha koroonaviiruse test.
  • Testi saab soovi korral teha piiril (sadama A- ja D terminalis, Tallinna lennujaamas, Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktides) või testimiskeskustes. 

  • Testimise aja saab broneerida telefonil 678 0000 (E-R 9-17). 

  • Eesti kodanikele ja elanikele on testimine tasuta, välismaalastele tasuline. 

Mida on vaja teada väikelaevade piirikontrolli kohta?

  • Piirikontrolli ei toimu Euroopa Liidus asuvast sadamast saabuva või Euroopa Liidu sadamasse väljuvatel lõbusõidulaevadel viibivate inimeste suhtes. 

  • Lubatud on vaba sisenemine sadamasse, mis ei ole piiripunkt. 

  • Ebaseadusliku sisserände vältimiseks võib toimuda lõbusõidulaevade füüsiline läbivaatus 

  • Eestisse saabudes tutvu Välisministeeriumi kodulehel oleva info ja kohustustega, mis kaasnevad riiki  sisenemisel. 

  • Eestist lahkudes tutvu välisriikide saatkondade ja välisministeeriumite kodulehtedega, et olla kursis sihtriiki saabumisel (nt isolatsioonikohustus) kehtivate reeglitega. 

Millest lähtuda tegevusloata kaubaveo puhul?  

Rahvusvahelised kaubaveod ja veoste vedu tegevusloata on lubatud.

Tasuline veosevedu

Autojuhil peab olema:

  • EL-i või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi vedajale antud tegevusloa kinnitatud ärakiri;
  • veose saatedokument (CMR või nn loading list);
  • veoluba või CEMT-veoluba juhul, kui kaupa veab Eestist kolmandasse riiki või kolmandast riigist Eestisse Austria, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Küprose, Luksemburgi, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome või Ungari vedaja.

Tühja autoga Eestisse sisenedes on vaja tõendada, mille alusel ja kuhu sõidetakse veosele järele (nt veotellimus).

Kaubaveoga vahetult seotud inimesed on liikumispiirangust vabastatud.

Omal kulul korraldatav veosevedu

Autojuhil peab kaasas olema veose kohta dokument, millega tõendatakse, et see veos on omal kulul vedu korraldava ettevõtte omandis või on see ettevõte selle veose ostnud, müünud, remontinud, kaevandanud või töödelnud.

Omal kulul veoseveole kehtib ka teisi nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d.

Kaubaveoga vahetult seotud inimesed on liikumispiirangust vabastatud.

Kuidas saada arstiabi Euroopas?

  • Kergemate terviseprobleemide korral on võimalik saada esmast meditsiinilist nõu helistades Eesti perearsti nõuandeliinile, mis töötab ööpäevaringselt ja pakub abi nii eesti kui ka vene keeles. Haigestumise või õnnetusjuhtumi korral tuleks võtta ühendust oma lähedastega ja seejärel kindlustusega. Konsul saab vajadusel anda nõu, kust saada asukohariigis vajalikku arstiabi ning abivajaja palvel teavitada juhtunust isiku lähedasi Eestis. 

  • Enamikus Euroopa riikides osutatakse Eesti ravikindlustusega inimesele vajalikku arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate inimestega (sh osutatakse abi ka koroonaviiruse puhul). 

  • Vajalik arstiabi tähendab seda, et sul tekkis välisriigis viibides ootamatu terviserike, mille ravimiseks on vaja arstiabi (mitte sa ei läinud spetsiaalselt ravi saamise eesmärgil välisriiki). 

  • Arstiabi saamiseks pöördu riiklikku raviasutusse arsti juurde, sest Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikusse süsteemi kuuluvates raviasutustes. 

  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Kui sul ei ole kumbagi, pead haiglasse või arsti juurde sattumise korral kohe taotlema Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi. 

  • Vajamineva arstiabi puhul tuleb sul endal maksta omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu), samuti riikidevaheline transport jm, mida ei korvata. 

  • Välisriiki reisimisel on alati  mõistlik omada meditsiiniabi kaitsega reisikindlustust, mis katab kõik võimalikud kulutused ootamatule arstiabile.  

  • Kui sul on nii Euroopa ravikindlustuskaart kui ka reisikindlustus, väljastatakse sulle  arve vaid omavastutustasude kohta, mille saad omakorda esitada erakindlustusfirmale. 

Viimati uuendatud 12.10.2021