Eesti kodanikud ja elanikud

Kuna reisivõimalused on endiselt piiratud ning viiruse levik eri riikides erinev, tuleks reisimise vajadust hoolikalt kaaluda. Eriti puudutab see koroonaviiruse riskigruppi kuulujaid. Eestisse naasta saavad Eesti kodanikud ja elanikud alati. Kui oled vaktsineerimata või pole haigust läbi põdenud, arvesta, et reisilt tulles võib olla vajalik eneseisolatsioon.
Kehtivad piirangud

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks on Eestis kehtestatud soovituslikud käitumissuunised ning täitmiseks kohustuslikud piirangud.

kõik täna kehtivad piirangud
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja surmade arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

käitumisjuhised eri riskitasemetel

Mis toimub Eestisse sisenemisel?

  • Eesti kodanikud ja elanikud ning nende pereliikmed lubatakse riiki sõltumata sellest, millisest riigist nad Eestisse reisivad ja kas neil on haigustunnused või mitte. Sind ei saadeta piirilt tagasi ka juhul, kui oled haige.  

  • Piiril kontrollitakse reisidokumente ja hinnatakse visuaalselt inimese tervislikku seisundit. Kõikidel haigustunnustega inimestel on kohustus jääda isolatsiooni ja järgida arsti nõuandeid.  Kõigil lennukiga saabujatel tuleb enne Eestisse saabumist täita piiriületaja ankeet. Muude transpordivahenditega saabudes tuleb ankeet täita siis, kui saabutakse riikidest, mis ei ole Schengeni lepingu ja selle rakendamise konventsiooni järgi liikmesriigid. 

  • Kui oled COVID-19 vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud, pead olema valmis esitama sellekohase tõendi.  

  • Koroonaviiruse testi tegemise ja eneseisolatsiooni kohustus sõltub reisimise hetkel Eestis  kehtivast riskitasemest ja riigist, kust saabutakse.  

  • Eri riikidest tulles kohalduvad erinevad reisijärgsed piirangud sõltuvalt konkreetse riigi ohutasemest, mida hinnatakse viimase 14 päeva nakatumisnäitaja põhjal 100 000 elaniku kohta. Riigid on jagatud nakatumisriski järgi rohelise, kollase ja punase nimekirja riikideks: rohelistes riikides on nakatumisnäitaja kuni 75, kollastes 75-200 ja punastes üle 200. Täpsem info on toodud riskiriikide tabelites.   

Kuidas turvaliselt koju saada?

  • Ole paindlik ja arvesta, et riigid võivad haiguse levikut takistavaid meetmeid kehtestada lühikese etteteatamisega.  

  • Kontrolli enne reisi, kas lend toimub ja ega lennugraafik pole muutunud. Isegi kui lennupilet on väljastatud, tühistatakse ja lükatakse lende jätkuvalt igapäevaselt edasi. 

  • Täpsusta, kas  vahepeal on tekkinud lisanõuded, näiteks tuleb esitada täiendavaid dokumente . 

  • Kindlasti tee selgeks, millised nõuded kehtivad transiitriikides (st vahemaandumiste korral). Infot leiab www.reisitargalt.vm.ee

  • Lennu toimumise päeval mine varakult lennujaama, et ennast esimeste seas lennule registreerida. 

  • Selgita välja, kas asukohariigist Eestisse saabumisel tuleb jääda eneseisolatsiooni või mitte. Siin on abiks välisministeeriumi koduleht

Piiriületaja ankeet

Kui saabud Eestisse lennukiga, pead eelnevalt täitma piiriületaja ankeedi ning olema valmis seda lennukile minnes esitama. Kui saabud muu transpordivahendiga, pead ankeedi täitma, kui tuled riigist, mis ei ole Schengeni lepingu ja selle rakendamise konventsiooni järgi liikmesriigid. 

Piiriületaja ankeedis esitad järgmised andmed: 

  • sinu isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, reisidokumendi number, sugu ja kodakondsus); 
  • sinuga koos reisinud alaealise lapse isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, kodakondsus); 
  • sinu kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber, elukoha või püsiva viibimiskoha postiaadress); 
  • reisimisega seotud andmed (riik, kust Eestisse saabuti, saabumise kuupäev ning riigid, mida reisi jooksul läbiti, sealhulgas riigid, kus toimusid vahemaandumised või ümberistumised, isegi kui isik ei väljunud transiitalalt, ning välismaalase viibimiskoha andmed Eestis); 
  • immuniseerimise ja testimise andmed (andmed nakkushaiguse COVID-19 läbipõdemise kohta, andmed nakkushaiguse COVID-19 suhtes vaktsineerituse kohta). 

Piiriületaja ankeedi saad täita kuni kolm päeva enne Eestisse saabumist Terviseameti iseteeninduses iseteenindus.terviseamet.ee. Pärast ankeedi esitamist saadetakse täidetud ankeet ka sinu e-posti aadressile.  

Ankeedi saad täita ka paberkandjal eesti keeles (DOCX), inglise keeles (DOCX) ning vene keeles (DOCX). 


Korrektselt täidetud ankeet võimaldab viivitamatult teavitada sind  nakkusohust ja rakendada vajalikke meetmeid, mis aitavad viiruselevikut tõkestada. 

Kuidas tõestada piiri ületades COVID-19 vaktsineeritust?

Oled vaktsineeritud Eestis

  • Oma immuniseerimise andmetega saad tutvuda ja need vajaduse korral välja printida või alla laadida patsiendiportaalis digilugu.ee.  
  • Vaktsineeritust saad tõendada ka paberkandjal immuniseerimispassiga. 

Oled vaktsineeritud välismaal

Inimesed, kes on vaktsineeritud välimaal olles, saavad vaktsineeritust tõendada, esitades: 

  • immuniseerimispassi, selle koopia või vastava tõendi (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend); 
  • teise riigi andmebaasi väljatrüki, mis on ametlikult kinnitatud; 
  • immuniseerimisepassi (mille väljastamist on võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal). 

Teises riigis teostatud vaktsineerimist tõendav dokument peab olema ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles ning sisaldama järgmist informatsiooni: 

  • haigus, mille vastu immuniseeriti; 
  • immuniseerimise kuupäev; 
  • immuunpreparaat, mida kasutati; 
  • mitu annust on isikule manustatud; 
  • tõendi väljastaja andmed. 

Eestis aktsepteeritakse kõiki Euroopa Ravimiameti heakskiidu saanud vaktsiine, samuti neid, mis pole veel saanud EL müügiluba, kuid on tunnustatud lähteriigis.  

Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud. 

Kas testima peab ka?

  • Välisriigist Eestisse naastes sõltub koroonaviiruse testimise kohustus riigis kehtivast riskitasemest ja saabumise viisist. Tutvu riikide riskitasemetega Välisministeeriumi kodulehel.  

  • Ka siis, kui sa ei pea Eestisse jõudes end testima, tutvu hoolikalt lähteriigis seatud tingimustega. Mitmed riigid nõuavad koroonaviiruse PCR või antigeeni testi negatiivse tulemuse esitamist enne riigist väljumist  (näiteks on see lennule pääsemise eelduseks).  

  • Riskiriikidest lähte- või transiitriigina saabuvad Eesti elanikud, kellele rakendub testimise kohustus,  saavad Eesti isikut tõendava dokumendi alusel (Eesti kodaniku või välismaalase (nö hall) pass, Eesti ID-kaart või elamisloa kaart) seda tasuta teha. Välismaalastele on testimine tasuline.  

Kus saab testida?

  • Proovi saab anda vastavalt saabumise viisile piiripealses testimispunktis (Tallinna sadamas, Tallinna lennujaamas, Narva piiripunktis). Testimise saatekiri vormistatakse kohapeal. Laevade ja lennukite saabumisel toimub testimispunktides testimine elavas järjekorras. Muul ajal on testimispunkt suletud. Testimispunktid ja rohkem infot leiad koroonatestimise kodulehelt.  

  • Rongiga, laevaga Paldiskisse või muu transpordivahendiga maismaad pidi saabudes broneeri testimise aeg ette piiriületaja kõnekeskuse telefonil +372 678 0000 (E-R 9-17). Kui saabud Eestisse öösel või sul ei ole testimise kokkulepet sõlmitud, võid riiki siseneda ja minna järgmisel päeval viivitamatult testima. 

  • Kui tegid esimese testi välisriigis (st mitte piiril), pead ise broneerima aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17). 

Mis juhtub pärast esimest testi? 

  • Testi tulemuse teadasaamiseni pead olema eneseisolatsioonis.  

  • Negatiivsest tulemusest saad teada tekstisõnumiga, positiivse tulemuse korral sulle helistatakse. Tulemust näed ka patsiendiportaalis digilugu.ee ning testi.me rakenduses.  

  • Mitte varem kui kuus päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saad jätkata tavapärast elu.  

  • See tähendab, et pärast kahte negatiivset testi ei pea sa enam olema eneseisolatsioonis.  

  • Kui tegid esimese testi Eestis, helistatakse sulle teise testi aja kokkuleppimiseks avaliku testimise kõnekeskusest. 

  • Kui tegid esimese testi välismaal, pead teise testi aja ise broneerima, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17). 

Kas peab jääma eneseisolatsiooni?

  • Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel.  

  • Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid, milliseid riike läbisid, kas reisi jooksul külastati kõrge nakkusriskiga riike ja Eestis kehtivast riskitasemest.  

  • Kõrge nakkusriskiga riikide nimekiri ja kehtiv liikumispiirangute teave on Välisministeeriumi kodulehel.  

Mida peab järgima eneseisolatsioonis?

  • Eneseisolatsiooni jäämine tähendab, et inimene ei tohi lahkuda ettenähtud perioodi (reeglina 10 päeva) jooksul oma elukohast, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või vältimatuteks käikudeks. Näiteks võib kodust lahkuda, kui sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu, muretsema ravimeid, värskes õhus viibimiseks. 
  • Kõigil neil juhtudel tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi käia tööl või rahvarohkel metsarajal. Küll aga võib viibida õues, minna näiteks jooksma või rattaga sõitma, kui teed seda teistega kokku puutumata.

Kuidas liikumispiirangute järgimist kontrollitakse?

  • Politsei osutab Terviseametile liikumispiirangute täitmise kontrollimisel ametiabi, mis tähendab, et kui politseinikud märkavad oma tavatöö käigus valitsuse kehtestatud liikumispiirangute rikkumisi, suhtlevad nad inimestega ning selgitavad rikkumistega kaasnevaid riske.
  • Jätkuva rikkumise korral edastab politsei info Terviseametile, kes vajadusel saab teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha.

Viimati uuendatud 24.11.2021