Välismaalased

Eestisse on lubatud reisida, töötama ja õppima tulla kõigist maailma riikidest. Eestisse tulekule esitatavad täiendavad nõuded sõltuvad nii Eestis konkreetsel ajahetkel kehtivatest piirangutest kui selle riigi riskitasemest, kust saabutakse.
Kehtivad piirangud

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks on Eestis kehtestatud soovituslikud käitumissuunised ning täitmiseks kohustuslikud piirangud.

kõik täna kehtivad piirangud
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja surmade arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

käitumisjuhised eri riskitasemetel

Mis toimub Eestisse sisenemisel? 

  • Piiril kontrollitakse reisidokumente ja hinnatakse visuaalselt inimese tervislikku seisundit. Kõikidel haigustunnustega inimestel on kohustus jääda isolatsiooni ja järgida arsti nõuandeid.  Kõigil lennukiga saabujatel tuleb enne Eestisse saabumist täita piiriületaja ankeet. Muude transpordivahenditega saabudes tuleb ankeet täita siis, kui saabutakse riikidest, mis ei ole Schengeni lepingu ja selle rakendamise konventsiooni järgi liikmesriigid. 

  • Kui oled COVID-19 vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud, pead olema valmis esitama sellekohase tõendi.  

  • Koroonaviiruse testi tegemise ja eneseisolatsiooni kohustus sõltub reisimise hetkel Eestis  kehtivast riskitasemest ja riigist, kust saabutakse.  

  • Eri riikidest tulles kohalduvad erinevad reisijärgsed piirangud sõltuvalt konkreetse riigi ohutasemest, mida hinnatakse viimase 14 päeva nakatumisnäitaja põhjal 100 000 elaniku kohta. Riigid on jagatud nakatumisriski järgi rohelise, kollase ja punase nimekirja riikideks: rohelistes riikides on nakatumisnäitaja kuni 75, kollastes 75-200 ja punastes üle 200. Täpsem info on välisministeeriumi kodulehel.  

Mis on piiriületaja ankeet?

Kui saabud Eestisse lennukiga, pead eelnevalt täitma piiriületaja ankeedi ning olema valmis seda lennukile minnes esitama. Kui saabud muu transpordivahendiga, pead ankeedi täitma, kui tuled riigist, mis ei ole Schengeni lepingu ja selle rakendamise konventsiooni järgi liikmesriigid. 

Piiriületaja ankeedis esitad järgmised andmed: 

  • sinu isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, reisidokumendi number, sugu ja kodakondsus); 

  • sinuga koos reisinud alaealise lapse isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, kodakondsus); 

  • sinu kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber, elukoha või püsiva viibimiskoha postiaadress); 

  • reisimisega seotud andmed (riik, kust Eestisse saabuti, saabumise kuupäev ning riigid, mida reisi jooksul läbiti, sealhulgas riigid, kus toimusid vahemaandumised või ümberistumised, isegi kui isik ei väljunud transiitalalt, ning välismaalase viibimiskoha andmed Eestis); 

  • immuniseerimise ja testimise andmed (andmed nakkushaiguse COVID-19 läbipõdemise kohta, andmed nakkushaiguse COVID-19 suhtes vaktsineerituse kohta). 

Piiriületaja ankeedi saad täita kuni kolm päeva enne Eestisse saabumist Terviseameti iseteeninduses iseteenindus.terviseamet.ee. Pärast ankeedi esitamist saadetakse täidetud ankeet ka sinu e-posti aadressile.  

Ankeedi saad täita ka paberkandjal eesti keeles (DOCX), inglise keeles (DOCX) ning vene keeles (DOCX). 

Korrektselt täidetud ankeet võimaldab viivitamatult teavitada sind  nakkusohust ja rakendada vajalikke meetmeid, mis aitavad viiruse levikut tõkestada. 

​​​​​​

Kas tuleb teha test või jääda eneseisolatsiooni?

  • Koroonaviiruse testi esitamise ja  eneseisolatsiooni kohustus sõltub reisimise hetkel Eestis  kehtivast riskitasemest ja riigi riskitasemest, kust saabutakse.  Tutvu riikide riskitaseme tabelitega.  

  • Riskiriikidest saabuvad välismaalased saavad tasu eest testida (PCR või antigeeni test). Testimine on vabatahtlik ja lühendab kohustuslikku 10-päevast liikumisvabaduse piirangut. Selleks tuleb anda 6. päeval kordustest. 

  • Isegi kui Eesti reeglite järgi ei ole koroonaviiruse test otseselt kohustuslik, nõuavad mitmed riigid koroonaviiruse PCR või antigeeni testi negatiivse tulemuse esitamist enne riigist väljumist  (näiteks on see lennule pääsemise eelduseks). 

  • Kui Eestis on test on nõutav, aga reisija ei ole end enne Eestisse saabumist testinud, saab teha Eestis esimese testi kohe pärast riiki saabumist.  

Kus saab teha koroonaviiruse testi?

  • Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal, Tallinna lennujaamas, samuti Narva piiripunktis saatekirja alusel.  

  • Piiripealses testimispunktis vormistatakse saatekiri kohapeal, selleks küsitakse naasmise lähteriiki ja aega. Saatekirja vormistamine ja proovi võtmine võtab aega umbes 5 minutit ning testimine toimub elavas järjekorras. Testimispunktid on avatud vastavalt laevade ja lennukite saabumisele, vahepealsel ajal suletud.   

  • Rongiga, laevaga Paldiskisse või muu transpordivahendiga maismaad pidi saabudes broneeri testimise aeg ette avaliku testimise kõnekeskuse piiriületajate telefonil +372 678 0000 (E-R 9-17).  Kuna Eestis testitakse esmases järjekorras sümptomitega inimesi, võivad järjekorrad olla mõnikord 1-3 päeva ja on mõistlik aeg ette broneerida, kui on teada saabumise päev. Endale sobivaima avaliku testimispunkti leiad  koroonatestimise kodulehelt. Kui saabud Eestisse öösel või sul ei ole testimine kokku lepitud sõlmitud, võid riiki siseneda ja minna järgmisel päeval viivitamatult testima. 

  • Välismaalastele on testimine tasuline, kohapeal saab tasuda kaardimaksega.  

  • Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima eneseisolatsioonis.  

Kuidas saan teada testi tulemuse?

  • Negatiivsest tulemusest saad teada tekstisõnumiga, positiivse puhul helistatakse. Testi tulemust näed ka terviseinfosüsteemis digilugu.ee (Eesti ID-kaardiga sisenedes).  

  • Välismaalased saavad eneseisolatsiooni lühendamiseks teha teise tasulise koroonatesti. Aeg teiseks testiks tuleb ise broneerida tasulise koroonatesti tegija juures.  

  • Kuna testimisele võib olla järjekord, tuleks aja broneerimiseks helistada paar päeva varem. 

  • Mitte varem kui kuus päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saad jätkata tavapärast elu.  

    Mida tohib ja ei tohi teha eneseisolatsioonis?

    • Eneseisolatsiooni jäämine tähendab, et sa ei tohi lahkuda 10 päeva jooksul oma elukohast, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või vältimatuteks käikudeks. Näiteks võib elukohast lahkuda, kui sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu, muretsema ravimeid, värskes õhus viibimiseks.  

    • Kõigil neil juhtudel tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi käia muuseumis, ekskursioonidel ega mujal rahvarohketes kohtades. Küll aga võib minna õue jalutama,  kui teed seda teistega kokku puutumata. 

    • Liikumispiirangute täitmist kontrollib Terviseamet koostöös politseiga. Isolatsioonikohustuse rikkumise korral saab Terviseamet teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha. 

    Välisriigis väljastatud tõendid

    Haiguse läbipõdemine

    Inimesed, kes põdesid haiguse läbi teises riigis, peavad esitama ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles ametlikult kinnitatud tõendi (mis võib olla ka teise riigi andmebaasi väljatrükk) või ravidokumendi väljavõte. Positiivne antikehade test ei ole piisav läbipõdemise tõendamiseks. 
     
    Esitatud dokumendil peavad olema järgmised andmed: 

    • isikuandmed; 
    • läbipõdemise aeg; 
    • terveks tunnistamise kliiniline alus; 
    • testimise läbimise korral:  analüüsi metoodika; selle tulemus; testi tegemise koht ja aeg; analüüsi tegija ning viimase andmed. 

    Vaktsineerimine

    Inimesed, kes on vaktsineeritud välisriigis, saavad seda tõendada, esitades: 

    • immuniseerimispassi, selle koopia või vastava tõendi (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend); 
    • teise riigi andmebaasi väljatrüki, mis on ametlikult kinnitatud; 
    • immuniseerimisepassi (mille väljastamist on võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal). 

    Teises riigis teostatud vaktsineerimist tõendav dokument peab olema ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles ning sisaldama järgmist informatsiooni: 

    • haigus, mille vastu immuniseeriti; 
    • immuniseerimise kuupäev; 
    • immuunpreparaat, mida kasutati; 
    • mitu annust on isikule manustatud; 
    • tõendi väljastaja andmed. 

    Eestis aktsepteeritakse kõiki Euroopa Ravimiameti heakskiidu saanud vaktsiine, samuti neid, mis pole veel saanud EL müügiluba, kuid on tunnustatud lähteriigis.  

    Viimati uuendatud 24.11.2021