Tööandjale

Koroonaviirus ja vajadus selle levikut piirata on oluliselt mõjutanud tööelu ja ettevõtlust. Tööandjad peavad mõtlema võimalikele töö ümber korraldamise viisidele ja oma töötajate toetamisele, töötajatelgi tuleb oludega kohaneda ning mõistlik tasakaal leida.

Hetkel kehtivad piirangud 

Viiruse leviku ja haigestumise vältimiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskonna toimimise tagamiseks tuleb järgida kehtestatud piiranguid ja käitumisjuhiseid. Vabariigi Valitsus koostöös teadusnõukojaga hindab iganädalaselt nakatumisriski riigis ja kehtestab või leevendab meetmeid vastavalt riskitasemele.

Vaata kõikides valdkondades kehtivaid piiranguid »

Avalikus siseruumis tuleb arvestada hajutatuse nõudega. See tähendab, et võõrastest inimestest tuleb hoiduda võimalusel vähemalt kahe meetri kaugusele. 

Avalikes siseruumides tuleb desinfitseerida käsi.

Maski peavad kandma kõik 12-aastased ja vanemad inimesed kõigis avalikuks kasutamiseks mõeldud siseruumides, sh ruumides, kus kontrollitakse COVID tõendit (sh meelelahutuskohad, üritused, kinod, teatrid ja spaade üldkasutatavad ruumid, kus ei puututa kokku veega).

Maski tuleb kanda kõigis tegevustes, kus see on töö või tegevuse iseloomust tulenevalt võimalik.

Maski ei tohi asendada suu ja nina katmisega salli, krae, visiiri või muuga. Rangelt soovituslik on kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt. 

Maski tuleb kanda näiteks poes, apteegis, asutuste ja ettevõtete teenindussaalides,  postkontoris, raamatukogus, ühistranspordis, meelelahutuskohtades, üritustel, kinodes, teatrites, spaades – kõigis avalikes siseruumides, kus tegevuse iseloom seda vähegi võimaldab. 

Juhul, kui inimesele on maskikandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peab ta seda kinnitama vastava arstliku tõendiga.

Kaubanduses ja teeninduses peavad maskikandmise kohustuse täitmist jälgima tegevuse eest vastutavad isikud, teenusepakkujad ja kauplejad, kelle müügi- või teenindusalal inimene viibib.  Kui inimene keeldub kaitsemaski kandmisest, on teenusepakkujal või kauplejal õigus teda mitte müügi- või teenindusalale lubada.

Kontrollitud avalikus ruumis toimuvates tegevustes peavad COVID tõendivaktsineerituse või  läbipõdemise kohta esitama kõik inimesed alates 18. eluaastast. Tõendi peavad esitama ka 12-17-aastased (alates 15.11.2021 noored, kes jäävad vanusevahemikku 12 aastat ja kolm kuud kuni 17), kes võivad lisaks vaktsineerituse või läbipõdemise tõendamisele esitada ka testitõendi. COVID tõend kehtib koos isikut tõendava dokumendiga.

Kui inimesele on vaktsineerimine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, tuleb osalemiseks esitada vastav arstitõend.

COVID tõend tuleb esitadasportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil; muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel. 

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust koos tõendi esitaja isikut tõendava dokumendiga. 

COVID tõenditei kontrollita piiramata territooriumigaväliüritustel. 

Töösuhetes on tööl käimise nõuete, sh tõendi esitamise kohustuse aluseks tööandja riskianalüüs. 

Noored, kes on vanusevahemikus 12 aastat ja kolm kuud kuni 17 aastat (kaasa arvatud), peavad tegevustes osalemiseks esitama tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta või tõendi tervishoiuteenuse osutaja poolt tehtud PCR või antigeen-RT testi negatiivse tulemuse kohta. PCR test peab olema tehtud mitte rohkem kui 72 tundi ja antigeen-RT test mitte rohkem kui 48 tundi enne üritusel või tegevuses osalemist. Lisaks tervishoiuteenuse osutaja tehtud testile kehtib ka üldapteegis tehtud antigeeni kiirtesti tulemus. 

12-18-aastased ja 2021/2022 õppeaastal 19-aastaseks saavad lapsed ja noored, kes õpivad üldharidus- või kutsekoolis, ei pea COVID tõendit esitama huvihariduses ja - tegevuses, noorsootöös, täienduskoolituses ja -õppes ega sportimisel ja treenimisel, kus kehtib samasugune testimise, lähikontaktsuse ja eneseisolatsiooni kord nagu üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses.

18-aastastele ja vanematele kehtib jätkuvalt vaid vaktsineerimise või läbipõdemise tõend.
 

Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi alates haiguse diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni oma elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaikade ja turvakodude elanikele, kes peavad jääma kohapeale karantiini. 

COVID-19 haigega koos elavad või temaga kokku puutunud lähikontaktsed peavad jääma kümneks päevaks eneseisolatsiooni.  

Kodust tohib lahkuda üksnes igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, kui see pole muul viisil võimalik ja õues viibimiseks, kui võetakse kasutusele kõik meetmed haiguse võimaliku leviku tõkestamiseks ning toimitakse Terviseameti juhiste kohaselt. 

Eneseisolatsiooni ei pea jääma lähikontaktsed, kes on  

  • COVID-19 haiguse vastu täielikult vaktsineeritud ja viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui aasta 
  • COVID-19 haiguse viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud ja arsti poolt terveks tunnistatud 
  • vaktsineerituga võrdsustatud ehk COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. 

Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, peavad lapsed ja noored, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või COVID-19 haigust läbi põdenud jääma  lihtsustatud karantiini

Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud. Sel juhul tuleks vähemalt viieks päevaks jääda koju ja teha võimalusel kaugtööd. Kui kodus töötada ei saa, väljastab perearst haiguslehe ning inimene saab ravikindlustushüvitist.  

Kui töötajad on kodukontoris

Kaugtöö nõuab nii töötajatelt kui tööandjatelt tavapärasest erinevat lähenemist: korralikud ja turvalised töövahendid, kokkulepitud virtuaalsed töökeskkonnad, regulaarne suhtlemine ja ühine meelelahutus aitavad uues olukorras juurutada sama eduka rutiini kui koos töökohal töötamine.

Loe edasi

Kui töötajad on töökohal

Viiruste leviku ennetamiseks on jätkuvalt olulised erinevad ettevaatusmeetmed: võimalusel kaugtöö eelistamine, töötajate füüsilise kokkupuute vähendamine, ruumide regulaarne õhutamine, kohtumiste ja koosolekute korraldamine virtuaalsetes kanalites jpm. Haigena tuleb jääda koju.

Loe edasi

Ametkonnad jagavad infot

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kehtivad piirangud ühistranspordi-, mere- ja lennuliikluses, turismi- ja reisiinfo, ettevõtjatele suunatud kriisimeetmete teave. 

Tööeluportaal
Info ja juhendid ettevõtetele tööelu ja töösuhete korralduse kohta kriisiolukorra ajal.

Maksu- ja Tolliamet
Riigi tugi raskustesse sattunud ettevõtjatele.

Maaeluministeerium
Põllumajandussektori toetamise kohta koroonakriisis.

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Põllumajandustootjate ja maaelu edendajate toetamine, COVID-19 laen ja laenukäenduse taotlemine.

PRIA
PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti) makstavad toetused ja nende saamise tingimused.

Põllumajandus- ja Toiduamet
Infot ja juhised toidukäitlejatele ja loomapidajatele, COVID-19 leviku tõkestamiseks.

Viimati uuendatud 09.11.2021