Kui töötajad on töökohal

Viiruste leviku ennetamiseks on jätkuvalt olulised erinevad ettevaatusmeetmed: võimalusel kaugtöö eelistamine, töötajate füüsilise kokkupuute vähendamine, ruumide regulaarne õhutamine, kohtumiste ja koosolekute korraldamine virtuaalsetes kanalites jpm. Haigena tuleb jääda koju.
Kehtivad piirangud

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks on Eestis kehtestatud soovituslikud käitumissuunised ning täitmiseks kohustuslikud piirangud.

kõik täna kehtivad piirangud
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja surmade arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

käitumisjuhised eri riskitasemetel

Töötajate tervis

  • Koosta töökeskkonna riskianalüüs: selgita välja, kuidas võivad töötajad töökeskkonnas viirusega kokku puutuda ja võta kasutusele tegevused riskide maandamiseks. Aruta töötajatega töökeskkonnas planeeritavad muudatused läbi ja vajadusel juhenda neid.
  • Korralda töö ümber nii, et töökohad oleksid võimalusel üksteisest eraldatud ja ühes ruumis viibiks korraga võimalikult vähe töötajaid.
  • Haigusnähtudega töötaja peab jääma koju. Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral samuti  koju.
  • Mõtle läbi riskirühma kuuluvate töötajate kaitse.
  • Hajuta puhkepauside aegu, et puhkeruumi ei koguneks korraga palju töötajaid.
  • Vajadusel pea Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi või töötervishoiuarstiga nõu, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.

Viiruse ennetamine

  • Pööra tähelepanu hügieenireeglitele, kätepesule ja desinfitseerimisvahendite olemasolule sisse- ja väljapääsude, liikumisteede ning koosoleku- ja puhkeruumide juures.
  • Käsi tuleb pesta vähemalt iga kahe tunni järel või kui see pole võimalik, kasutada desinfitseerimisvahendit. 
  • Korista ja õhuta töö- ja puhkeruume, taga korralik ventilatsioon või piisav tuulutus.
  • Korralda töö nii, et sama töövahendit ja tööpinda kasutab võimalusel ainult üks töötaja ja taga nende regulaarne puhastamine ning desinfitseerimine.

Isikukaitsevahendite kasutamine

  • Kaitsemaski ei tohi kanda kauem, kui tootja on ette näinud.
  • Ühekordsed maskid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Pesemine võib kahjustada materjale, millest maskid on tehtud ning vähendada maskide efektiivsust.
  • Ühekordseid kindaid ei pesta ega desinfitseerita. Kindaid käest tõmmates tuleb seda teha nii,  et kinnas läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). Seejärel tuleb kindad panna pealt suletavasse prügikotti.
  • Pärast iga vahetust tuleb pinnad ja töövahendid desinfitseerida.

Töökorralduse muudatused

  • Töötajad peavad hoidma klientidega võimalikult suurt distantsi.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate (eelkõige vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega töötajate) kokkupuudet klientidega.
  • Kui võimalik, korralda töö ühes vahetuses. Mitme vahetuse korral väldi eri vahetuste töötajate kokkupuudet.

Mida teha viiruse leviku ennetamiseks kinnistes ruumides?

  • Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). 
  • Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. 
  • Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.
  • Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Kuidas toimida, kui töötaja tööl haigestub?

  • Igas ettevõttes on soovitav töötajatega aegsasti läbi rääkida, kuidas toimub haigestumisest teavitamine, millised meetmed rakenduvad ja kuidas liigub info, kui töötaja haigestub koroonaviirusesse. Operatiivne ja teadlik tegutsemine aitab vältida tööseisakuid ning tarbetuid ja ohtlikke kontakte  inimeste vahel, kes võivad olla eneselegi teadmata lähikontaktsed. 

  • Kui töötaja haigestub, peab ta viivitamatult töölt lahkuma. Töövälisel ajal haigestudes ei tohi töötaja tööle tulla. 

  • Kui ettevõttes leiab kinnitust COVID-19 juhtum, tuleb sellest töötajaid ja kliente teavitada. Haigestunu nime tohib avaldada ainult siis, kui see on oluline edasi nakatumise ennetamiseks (nt teavitad haigestunuga koos töötavaid kolleege). Seejuures pead informeerima ka haigestunut ennast, et tema haiguse kohta jagatakse infot teiste töötajatega. 

  • Saanud teada töötaja COVID-19 diagnoosist, peab tööandja tegema koostööd Terviseameti regionaalosakonnaga, et määratleda töötaja tööalased lähikontaktsed ning anda suunised edasiseks töökorralduseks. 

  • Koroonaviirusese haigestumist ei käsitata tööõnnetusena, kui see ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumid tuleb sulgeda ning avada peale seda, kui need on põhjalikult koristatud, desinfitseeritud ja tuulutatud. Seejärel võivad ülejäänud töötajad jätkata oma igapäevast tööd, jälgides seejuures hoolikalt tervist. 

  • Lähikontaktsed, kes pole vaktsineeritud, COVID-19 haigust läbi põdenud või vaktsineerituga võrdsustatud peavad järgneva kümne päeva jooksul jälgima hoolikalt oma tervist ning viibima eneseisolatsioonis. 

Viimati uuendatud 08.10.2021