Mida teha, kui olen lähikontaktne või kahtlustan nakatumist?

Kui sa ei ole COVID-19 haigust läbi põdenud ega vaktsineeritud ning saad sõnumi lähikontaktsuse kohta, jää kohe koju ja jälgi oma tervist! Kui tekivad haigussümptomid, teavita koheoma perearsti või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Kui su tervis halveneb järsult, helista 112 ja teavita kindlasti eelnevast kontaktist COVID-19 nakatunuga.
Kehtivad piirangud

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks on Eestis kehtestatud soovituslikud käitumissuunised ning täitmiseks kohustuslikud piirangud.

kõik täna kehtivad piirangud
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja surmade arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

käitumisjuhised eri riskitasemetel

Kes on lähikontaktne?

Lähikontaktne on inimene, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15 minutit ja lähemal kui kaks meetrit.  

Lähikontaktne on näiteks see, kes: 

  • elab samas majapidamises COVID-19 haigega (nt pereliikmed); 
  • on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine); 
  • on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega); 
  • on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis, tööruumis jne), kus ei ole piisavat õhuvahetust ja/või ei kasutatud isikukaitsevahendeid ning esineb oht kokkupuuteks viirusega. 

Lähikontaktsuse teavituse võid saada haigelt endalt, Terviseametilt või läbi HOIA rakenduse.  

COVID-19 haige on nakkusohtlik umbes kaks päeva enne ja kuni kümme päeva pärast haigusnähtude tekkimist. Lähikontaktse isolatsioonipäevi aitab kalkuleerida Eesti Perearstide Seltsi isolatsioonikalkulaator

Mida teha lähikontaktsena?

Haigestunud isikuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma koju eneseisolatsiooni, välja arvatud juhul kui: 

  • oled COVID-19 haiguse läbi põdenud mitte rohkem kui 180 päeva tagasi; 

  • oled läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimiskuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta; 

  • oled vaktsineerituga võrdsustatud ehk COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. 

Kui sa ei ole COVID-haigust läbi põdenud ega vaktsineeritud ning oled lähikontaktne, pead jääma eneseisolatsiooni. 

Mida tähendab eneseisolatsioon? 

Eneseisolatsiooni määratud inimene ei tohi minna tööle, kooli (v.a. lihtsustatud karantiini korral), avalikesse kohtadesse ega kasutada ühistransporti. Viibida tuleb kodus. Poe või apteegi külastamise asemel tuleks pöörduda oma tuttavate poole või kasutada vajalike asjade tellimiseks e-kauplust. Kui tellid toidu- ja esmatarbekaubad kulleriga, väldi otsekontakti. Kodust võib väljuda vaid hädavajadusel, näiteks arsti juurde minekuks või esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks, kui inimene neid kodust lahkumata kätte ei saa. 

Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, peavad lapsed ja noored, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbipõdenud, jääma lihtsustatud karantiini. 

Käitumisjuhised eneseisolatsiooni ajaks

  • Aruta oma tööandjaga, kas saad tööd teha distantsilt.
  • Kui tööd distantsilt teha ei saa, palu perearstil väljastada haigusleht.
  • Lapsi sellel perioodil kooli või lasteaeda viia ei tohi. Kui sul puudub kaugtöö võimalus, küsi perearstil hooldusleht.

Kodust või viibimiskohast võib lahkuda vaid juhul, kui:

  • oled saanud selleks tervishoiutöötaja või politseiniku korralduse;
  • lahkud kodust või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  • hangid kodu läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja seda ei ole muul viisil võimalik teha;
  • välistatud on igasugune kontakt samas elukohas elava COVID-19 haiguse saanuga;
  • viibid õues ja väldid täielikult kontakti teiste inimestega;
  • oled tervishoiutöötaja või muu elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, kes tööandja või Terviseameti otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid.
  • Pese regulaarselt seebi ja sooja veega käsi, vajadusel desinfitseeri nii käsi kui ka pindu arvestades, et viirus võib levida ka saastunud esemetelt.
  • Väldi kätega näo, silmade, suu ja nina puudutamist.
  • Tuuluta regulaarselt ruume (vähemalt kaks korda päevas, minimaalselt 15 minutit korraga).
  • Köhimisel/aevastamisel kata nina ja suu paberräti või käsivarrega (kasutatud paber viska kohe ära ja seejärel pese käed).
  • Kanna maski, kui oled sunnitud igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku muretsedes viibima avalikus kohas
  • Enne kodust lahkumist mõtle hoolega, kas keegi teine saab need tegevused sinu eest ära teha või saad need ellu viia elektrooniliselt.
  • Maski kandmine takistab viiruse kandumist teistele inimestele.
  • Viiruse leviku takistamiseks on ka alaealistel lähikontaktsetel lastel soovitav kanda maski.
  • Helista esimesel võimalusel perearstile või perearsti infotelefonile 1220.
  • Ütle kindlasti, et oled olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga.
  • Kirjelda perearstile oma tervislikku seisundit ja järgi arsti juhiseid.

Viimati uuendatud 22.11.2021