Koroonaviiruse olemus ja levimisviis

Koroonaviirus nakkub kergelt ja sellega võivad, aga ei pruugi kaasneda tõsisemad terviseprobleemid. Selleks, et tõsiste sümptomitega haigetele raskes olukorras abi pakkuda, on oluline, et haiglatesse ei satuks korraga liiga palju patsiente. Meile tuttavatest hügieenireeglitest kinnipidamine ja kontakti vältimine aitab hoida tõsiselt haigete inimeste arvu ühes ajahetkes piisavalt madalana, et mitte üle koormata meie meditsiinisüsteemi.
Kehtivad piirangud

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks on Eestis kehtestatud soovituslikud käitumissuunised ning täitmiseks kohustuslikud piirangud.

kõik täna kehtivad piirangud
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja surmade arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

käitumisjuhised eri riskitasemetel

Mis on COVID-19?

  • COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus).
  • COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.
  • Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Kuidas koroonaviirus levib?

Viirus levib kõige sagedamini sümptomitega inimeste kaudu. Kuid viirust on võimalik edasi anda ka ilma mingeid märke näitamata.
Parim viis viiruse leviku pidurdamiseks on teiste inimestega kontaktide piiramine. Mõned inimesed, kes ei tea, et on nakatunud, võivad viirust teistele edasi anda. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks levikuks. Viirust võib edasi anda ka enne, kui märgatakse nakkuse märke, sellist nakatumist nimetatakse eelsümptomaatiliseks levikuks.

Piisad või aerosoolid

Kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, kannavad tilgad või väikesed osakesed, mida nimetatakse aerosoolideks, viiruse ninast või suust õhku.

Igaüks, kes on sellele inimesele lähemal kui 2 meetrit, võib selle oma kopsudesse sisse hingata. Sellepärast on oluline hoida distantsi ja kanda maski.

Õhu kaudu edasikandumine

Uuringud näitavad, et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi. See võib teie kopsudesse sattuda, kui keegi, kellel see on, hingab välja ja te hingate seda õhku sisse.

Selle vältimiseks on oluline ruume tihti tuulutada ja ventileerida.

Pinnaülekanne

Veel üks võimalus nakkuse saamiseks on see, kui puudutate pindu, mille peale keegi, kellel on viirus, on köhinud või aevastanud. Viiruse võib saada näiteks siis, kui puutute saastunud tööpinda või ukselinki ja seejärel puudutate oma nina, suud või silmi. Viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva.

Viiruse leviku peatamiseks puhastage ja desinfitseerige kõik lauad, nupud ja muud pinnad, mida teie või teie pere mitu korda päevas puudutab.

Koroonaviiruse haigusnähud

  • Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.
  • Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.
  • Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Kõige sagedasemad haigusnähud

Viimati uuendatud 22.11.2021