Koroonaviirus ja selle vältimine

COVID-19 haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Haigusnähud võivad üldse puududa, aga samas võib tekkida ka raske kopsupõletik. Haiguse läbipõdemise järel võivad tekkida püsivad tervisekahjustused, halvimal juhul võib haigus lõppeda surmaga, eriti ohustatud on riskirühmadesse kuulujad. Vaktsineerimine, isikukaitsevahendite kasutamine. hügieenireeglitest kinnipidamine ja distantsi hoidmine aitab vältida viiruse levikut.

Hetkel kehtivad piirangud

Viiruse leviku ja haigestumise vältimiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskonna toimimise tagamiseks tuleb järgida kehtestatud piiranguid ja käitumisjuhiseid. Vabariigi Valitsus koostöös teadusnõukojaga hindab iganädalaselt nakatumisriski riigis ja kehtestab või leevendab meetmeid vastavalt riskitasemele.

Vaata kõikides valdkondades kehtivaid piiranguid »

Avalikus siseruumis tuleb arvestada hajutatuse nõudega. See tähendab, et võõrastest inimestest tuleb hoiduda võimalusel vähemalt kahe meetri kaugusele. 

Avalikes siseruumides tuleb desinfitseerida käsi.

Maski peavad kandma kõik 12-aastased ja vanemad inimesed kõigis avalikuks kasutamiseks mõeldud siseruumides, sh ruumides, kus kontrollitakse COVID tõendit (sh meelelahutuskohad, üritused, kinod, teatrid ja spaade üldkasutatavad ruumid, kus ei puututa kokku veega).

Maski tuleb kanda kõigis tegevustes, kus see on töö või tegevuse iseloomust tulenevalt võimalik.

Maski ei tohi asendada suu ja nina katmisega salli, krae, visiiri või muuga. Rangelt soovituslik on kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt. 

Maski tuleb kanda näiteks poes, apteegis, asutuste ja ettevõtete teenindussaalides,  postkontoris, raamatukogus, ühistranspordis, meelelahutuskohtades, üritustel, kinodes, teatrites, spaades – kõigis avalikes siseruumides, kus tegevuse iseloom seda vähegi võimaldab. 

Juhul, kui inimesele on maskikandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peab ta seda kinnitama vastava arstliku tõendiga.

Kaubanduses ja teeninduses peavad maskikandmise kohustuse täitmist jälgima tegevuse eest vastutavad isikud, teenusepakkujad ja kauplejad, kelle müügi- või teenindusalal inimene viibib.  Kui inimene keeldub kaitsemaski kandmisest, on teenusepakkujal või kauplejal õigus teda mitte müügi- või teenindusalale lubada.

Kontrollitud avalikus ruumis toimuvates tegevustes peavad COVID tõendivaktsineerituse või  läbipõdemise kohta esitama kõik inimesed alates 18. eluaastast. Tõendi peavad esitama ka 12-17-aastased (alates 15.11.2021 noored, kes jäävad vanusevahemikku 12 aastat ja kolm kuud kuni 17), kes võivad lisaks vaktsineerituse või läbipõdemise tõendamisele esitada ka testitõendi. COVID tõend kehtib koos isikut tõendava dokumendiga.

Kui inimesele on vaktsineerimine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, tuleb osalemiseks esitada vastav arstitõend.

COVID tõend tuleb esitadasportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil; muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel. 

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust koos tõendi esitaja isikut tõendava dokumendiga. 

COVID tõenditei kontrollita piiramata territooriumigaväliüritustel. 

Töösuhetes on tööl käimise nõuete, sh tõendi esitamise kohustuse aluseks tööandja riskianalüüs. 

Noored, kes on vanusevahemikus 12 aastat ja kolm kuud kuni 17 aastat (kaasa arvatud), peavad tegevustes osalemiseks esitama tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta või tõendi tervishoiuteenuse osutaja poolt tehtud PCR või antigeen-RT testi negatiivse tulemuse kohta. PCR test peab olema tehtud mitte rohkem kui 72 tundi ja antigeen-RT test mitte rohkem kui 48 tundi enne üritusel või tegevuses osalemist. Lisaks tervishoiuteenuse osutaja tehtud testile kehtib ka üldapteegis tehtud antigeeni kiirtesti tulemus. 

12-18-aastased ja 2021/2022 õppeaastal 19-aastaseks saavad lapsed ja noored, kes õpivad üldharidus- või kutsekoolis, ei pea COVID tõendit esitama huvihariduses ja - tegevuses, noorsootöös, täienduskoolituses ja -õppes ega sportimisel ja treenimisel, kus kehtib samasugune testimise, lähikontaktsuse ja eneseisolatsiooni kord nagu üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses.

18-aastastele ja vanematele kehtib jätkuvalt vaid vaktsineerimise või läbipõdemise tõend.
 

Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi alates haiguse diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni oma elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaikade ja turvakodude elanikele, kes peavad jääma kohapeale karantiini. 

COVID-19 haigega koos elavad või temaga kokku puutunud lähikontaktsed peavad jääma kümneks päevaks eneseisolatsiooni.  

Kodust tohib lahkuda üksnes igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, kui see pole muul viisil võimalik ja õues viibimiseks, kui võetakse kasutusele kõik meetmed haiguse võimaliku leviku tõkestamiseks ning toimitakse Terviseameti juhiste kohaselt. 

Eneseisolatsiooni ei pea jääma lähikontaktsed, kes on  

  • COVID-19 haiguse vastu täielikult vaktsineeritud ja viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui aasta 
  • COVID-19 haiguse viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud ja arsti poolt terveks tunnistatud 
  • vaktsineerituga võrdsustatud ehk COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. 

Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, peavad lapsed ja noored, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või COVID-19 haigust läbi põdenud jääma  lihtsustatud karantiini

Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud. Sel juhul tuleks vähemalt viieks päevaks jääda koju ja teha võimalusel kaugtööd. Kui kodus töötada ei saa, väljastab perearst haiguslehe ning inimene saab ravikindlustushüvitist.  

Koroonaviiruse olemus ja levimisviis

Koroonaviirus nakkub kergelt ja sellega võivad, aga ei pruugi kaasneda tõsisemad terviseprobleemid. Selleks, et tõsiste sümptomitega haigetele raskes olukorras abi pakkuda, on oluline, et haiglatesse ei satuks korraga liiga palju patsiente. Meile tuttavatest hügieenireeglitest kinnipidamine ja kontakti vältimine aitab hoida tõsiselt haigete inimeste arvu ühes ajahetkes piisavalt madalana, et mitte üle koormata meie meditsiinisüsteemi.

Loe edasi

Koroonaviiruse ennetamine tervena

Parim kaitse on vaktsineerimine, see kaitseb raskelt haigestumise eest ning vähendab oluliselt nakatumisriski Samuti on oluline pesta sageli käsi, vältida silmade nina ja suu katsumist ning meenutada seda ka lastele. Avalikes kohtades hoia distantsi ja kanna maski.

Loe edasi

Mida teha, kui olen lähikontaktne või kahtlustan nakatumist?

Kui sa ei ole COVID-19 haigust läbi põdenud ega vaktsineeritud ning saad sõnumi lähikontaktsuse kohta, jää kohe koju ja jälgi oma tervist! Kui tekivad haigussümptomid, teavita koheoma perearsti või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Kui su tervis halveneb järsult, helista 112 ja teavita kindlasti eelnevast kontaktist COVID-19 nakatunuga.

Loe edasi

Tegutsemine haigena

Haigena pead püsima kodus kuni tervenemiseni! Pea ravi osas nõu oma perearstiga, ägedate haigustunnuste korral helista 112. Ära mine ise haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsi ravisoovitused ja juhised telefoni teel. Võta ühendust oma lähikontaktsetega ning teavita neid oma haigestumisest. Ühtlasi märgi oma haigestumine HOIA rakendusse. Terviseamet võtab sinuga ühendust esimesel võimalusel ja esitab mõned haigestumisega seotud küsimused.

Loe edasi

Isikukaitse, maskid ja ümbritsev keskkond

Koroonaviirusesse nakatumise vältimiseks on oluline pesta käsi seebiga, kanda (soovitatavalt meditsiinilist) maski viisil, mis tagab maksimaalse kaitse viiruse vastu ning vahetada maski piisava sagedusega. Üldkasutatavaid ruume tuleb regulaarselt tuulutada ja pindu desinfitseerida.

Loe edasi

Vaimne tervis koroonakriisi ajal

Kriisi ajal on loomulik olla kurb, segaduses, hirmunud ja stressis. Abiks on jutuajamine inimestega, keda usaldad või professionaalne psühholoogiline tugi. Kui pead jääma koju, hoolitse vaimse ja füüsilise tervise tasakaalu eest – söö korralikult, maga, ole füüsiliselt aktiivne ja suhtle inimestega telefoni ning e-posti teel. Ära püüa tundeid maha suruda alkoholi või meelemürkide abil. Järgnevad soovitused koostas Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni (VATEK) ekspertgrupp.

Loe edasi

Ametkonnad jagavad infot

Terviseamet
Info koroonaviiruse, selle ennetamise, ravi ja leviku kohta, juhendid ja infomaterjalid haigestunutele, lähikontaktsetele, asutustele ja ettevõtetele.

Ravimiamet
Teave Covid-19 vaktsiinide ja teiste ravimite, samuti ravimiuuringute kohta.

Tööeluportaal
Info ja juhendid ettevõtetele tööelu ja töösuhete korralduse kohta kriisiolukorra ajal.

Põllumajandus- ja Toiduamet
Info ja juhised toidukäitlejatele ja loomapidajatele COVID-19 leviku tõkestamiseks.

Viimati uuendatud 09.11.2021