Covid-19 vaktsiinid

Eestis ja Euroopas on praegu kasutusluba neljal COVID-19 vaktsiinil. Kõik vaktsiinid on ohutud, toimivad ja kvaliteetsed ning vaatamata kiirendatud müügiloa taotlemisele ei ole COVID-19 vaktsiinidele mingeid järeleandmisi tehtud. Nii uuringud kui vaktsiinide ohutuse seire jätkuvad ka pärast müügiloa saamist.
Kehtivad piirangud

Viiruse leviku tõkestamiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskondliku toimepidevuse tagamiseks on Eestis kehtestatud soovituslikud käitumissuunised ning täitmiseks kohustuslikud piirangud.

kõik täna kehtivad piirangud
Riskitaseme mõõdikud

Põhimõõdikuteks on COVID-19 nakatunute arv ja surmade arv. Lähtudes nendest oleme kas rohelises, kollases, oranžis või punases riskitasemes. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.

käitumisjuhised eri riskitasemetel

Miks vaktsineerida?

Tagasi normaalsesse ellu

COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus jätkusuutlik lahendus COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks ning normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Iga inimese panus on oluline, et COVID-19 pandeemiat peatada.  

Ennast vaktsineerides kaitseme ka neid, kes end ise kaitsta ei saa. Meie hulgas on inimesi, kes oma terviseseisundi tõttu end vaktsineerida ei tohi. Vaktsineerimine on hoolimine. 

Vaktsineeritud inimese elu on vabam ja mugavam: kui oled täielikult vaktsineeritud, pääsed COVID tõendiga lihtsamalt kinno, teatrisse, restorani ja mujale, kus tuleb oma nakkusohutust tõendada.  

Vaktsineerimine vähendab oluliselt raske haigestumise tõenäosust

Kõik Eestis saadavalolevad COVID-19 vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse sattumist.  

Vaktsineerimine annab sulle vähemalt aastase kaitse COVID-19 haiguse vastu. Ka siis, kui vaktsineerimisega kaasnevad kõrvalnähud, on need enamatel juhtudel kerged ja mööduvad mõne päevaga. COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ja võib kahjustada nii noorte kui eakamate inimeste tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks.

Vaktsineerimine takistab viiruse edasikandumist

Ennast vaktsineerides pärsid viiruse edasikandumist. Vaktsineeritud inimesel on oluliselt väiksem tõenäosus koroonaviirusesse nakatuda kui vaktsineerimata inimesel. Lisaks haiguse raskuse ja kestuse vähendamisele aitab vaktsineerimine takistada ka viiruse edasikandumist.  

Millised vaktsiinid on Eestis saadaval?

Kellele?

Manustatakse 50-aastastele ja vanematele.

Kui tõhus?

Kliiniliste uuringute põhjal on Vaxzevria vaktsiini tõhusus sümptomaatilise haiguse ärahoidmisel keskmiselt 60%. 

Mitu doosi? 

Kaks doosi soovituslikult 12-nädalase vahega. Maksimaalne kaitse saavutatakse 15 päeva pärast teist doosi.    

Kui kaua kaitseb?

Eksperdid arvavad, et immuunsus kestab vähemalt kuus kuud, aga andmeid tuleb juurde ja võib eeldada, et tegelik immuunsus kestab kauem. 

Kuidas töötab?

Vaxzevria vaktsiin valmistab organismi ette end COVID-19 vastu kaitsma. Vaktsiin sisaldab teist viirust (adenoviiruse perekonnast), mida on muudetud nii, et selles on SARS-CoV-2 ogavalgu tegemiseks vajalik geen. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab viirusel inimese keharakkudesse siseneda. 

  • Kui inimene saab vaktsiini, viib see SARS-CoV-2 geeni keharakkudesse. Rakud valmistavad geenil oleva info põhjal ogavalgu. 
  • Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. 
  • Vaktsiinis olev adenoviirus ei ole paljunemisvõimeline ning ei põhjusta haigestumist. 

Millised on võimalikud kõrvaltoimed? 

Uuringutes olid Vaxzevria vaktsiini kõige sagedasemad kõrvaltoimed tavaliselt kerged või mõõdukad ja möödusid mõne päevaga. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed olid valu ja tundlikkus süstekohas, peavalu, väsimus, lihasvalu, kehv enesetunne, külmavärinad, palavik, liigesvalu ja iiveldus. Need mõjutasid rohkem kui ühte inimest kümnest.

Oksendamist ja kõhulahtisust esines vähem kui ühel inimesel kümnest. Vähenenud söögiisu, pearinglust, higistamist, kõhuvalu ja löövet esines vähem kui ühel inimesel sajast. Vaxzevria vaktsiini kasutamisel on esinenud allergilisi reaktsioone, sealhulgas üksikud rasked allergilised reaktsioonid (anafülaksia). 

Kellele?

Manustatakse 12-aastastele ja vanematele. Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel võib vaktsiini manustada ka rasedatele (eelnevalt arstiga nõu pidades). 

Kui tõhus?

Kliinilised uuringud näitavad, et vaktsiini tõhusus on 95% ning seda ka Covid-19 riskigruppi kuuluvate inimeste seas (astma- ja diabeedihaiged, kroonilise kopsuhaiguse ja kõrge vererõhuga inimesed ning inimesed, kelle kehamassiindeks on ≥30) 

Mitu doosi? 

Kaks doosi kuuenädalase vahega. Maksimaalne kaitse saavutatakse seitse päeva pärast teist doosi. 

Kui kaua kaitseb?

Eksperdid arvavad, et immuunsus kestab vähemalt kuus kuud, aga andmeid tuleb juurde ja võib eeldada, et tegelik immuunsus kestab kauem.  

Kuidas töötab?

Comirnaty vaktsiin valmistab organismi ette end COVID-19 vastu kaitsma. Comirnaty sisaldab mRNA molekuli, mis toimib rakkudele juhendina ogavalgu valmistamiseks. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab viirusel inimese keharakkudesse siseneda. 

  • Kui inimene saab vaktsiini, valmistavad osad keharakud mRNA-l oleva info põhjal mõnda aega ogavalku. 
  • Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. 
  • Vaktsiinis olev mRNA lagundatakse organismis pärast vaktsineerimist lühikese aja jooksul. 

Millised on võimalikud kõrvaltoimed?

Uuringus olid Comirnaty kõige sagedasemad kõrvaltoimed tavaliselt kerged või mõõdukad ja möödusid mõne päevaga. Nende hulka kuulusid valu ja turse süstekohas, väsimus, peavalu, lihas- ja liigesevalu, külmavärinad ja palavik. Need mõjutasid rohkem kui ühte inimest kümnest. Süstekoha punetust ja iiveldust esines vähem kui ühel inimesel kümnest. Sügelus süstekohas, liigesvalu, suurenenud lümfisõlmed, unehäired ja halb enesetunne olid harvad kõrvaltoimed ehk mõjutasid vähem kui ühte inimest sajast.
Comirnaty kasutamisel on esinenud allergilisi reaktsioone, sealhulgas üksikud rasked allergilised reaktsioonid (anafülaksia).

Kellele?

Manustatakse 12-aastastele ja vanematele. Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel võib vaktsiini manustada ka rasedatele (eelnevalt arstiga nõu pidades). 

Kui tõhus?

Kliinilise uuringu põhjal on vaktsiini tõhusus 94,1%. 

Mitu doosi? 

Kaks doosi neljanädalase vahega. Maksimaalne kaitse saavutatakse 14 päeva pärast teist doosi. 

Kui kaua kaitseb?

Eksperdid arvavad, et immuunsus kestab vähemalt kuus kuud, aga andmeid tuleb juurde ja võib eeldada, et tegelik immuunsus kestab kauem.  

Kuidas töötab?

Spikevax vaktsiin toimib seeläbi, et valmistab organismi end COVID-19 vastu kaitsma. Vaktsiin sisaldab mRNA molekuli, kus on juhend viiruse ogavalgu valmistamiseks. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab viirusel inimese keharakkudesse siseneda. 

  • Kui inimene saab vaktsiini, valmistavad osad keharakud mRNA-l oleva info põhjal mõnda aega ogavalku. 
  • Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. 
  • Vaktsiinis olev mRNA lagundatakse organismis pärast vaktsineerimist lühikese aja jooksul. 

Millised on võimalikud kõrvaltoimed? 

Uuringus olid Spikevax vaktsiini kõige sagedasemad kõrvaltoimed kerged või mõõdukad ja möödusid mõne päevaga. Nende hulka kuulusid valu ja turse süstekohas, väsimus, külmavärinad, palavik, kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine või tundlikkus, peavalu, lihas- ja liigesevalu, iiveldus ja oksendamine. Need mõjutasid rohkem kui ühte inimest kümnest.

Süstekoha punetust, nõgestõbe ja löövet süstekohas esines vähem kui ühel inimesel kümnest. Sügelust süstekohas esines vähem kui ühel inimesel sajast. Harva ehk vähem kui ühel juhul tuhandest esines ajutist ühe näopoole lihaste nõrkust (akuutne perifeerne näoparalüüs) ja minevikus kosmeetilisi süste saanud inimestel  näo paistetust. Vaktsiini kasutamisel on esinenud allergilisi reaktsioone, sealhulgas üksikuid raskeid allergilisi reaktsioone (anafülaksia). 

Kellele?

Manustatakse 18-aastastele ja vanematele (sh soovitatakse kasutada eakamate liikumisraskustega inimeste vaktsineerimiseks kodutingimustes, haiglas olevate riskirühmade vaktsineerimiseks või teistes olukordades, kus ühedoosiline vaktsiin on mõistlikum). 

Kui tõhus?

Uuringute põhjal on vaktsiini tõhusus 67%.

Mitu doosi? 

Üks doos. Maksimaalne kaitse saavutatakse 14 päeva pärast vaktsineerimist.

Kui kaua kaitseb?

Eksperdid arvavad, et immuunsus kestab vähemalt kuus kuud, aga andmeid tuleb juurde ja võib eeldada, et tegelik immuunsus kestab kauem. 

Kuidas töötab?

Jansseni vaktsiin valmistab organismi end COVID-19 vastu kaitsma. Vaktsiin sisaldab teist viirust (adenoviiruse perekonnast), mida on muudetud nii, et selles on SARS-CoV-2 ogavalgu tegemiseks vajalik geen. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab viirusel inimese keharakkudesse siseneda. 

  • Kui inimene saab vaktsiini, viib see SARS-CoV-2 geeni keharakkudesse. Rakud valmistavad geenil oleva info põhjal ogavalgu. 
  • Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. 
  • Vaktsiinis olev adenoviirus ei ole paljunemisvõimeline ning ei põhjusta haigestumist. 

Millised on võimalikud kõrvaltoimed?

Uuringutes olid Jansseni  vaktsiini kõige sagedasemad kõrvaltoimed tavaliselt kerged või mõõdukad ja möödusid mõne päeva jooksul.

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed oli valu süstekohas, peavalu, väsimus, lihasvalu ja kehv enesetunne. Need mõjutasid rohkem kui ühte inimest kümnest.
Köha, liigesvalu, palavikku, külmavärinaid ning süstekoha punetust ja paistetust esines vähem kui ühel inimesel kümnest.
Aevastamist, värinaid, kurguvalu, löövet, higistamist, lihasnõrkust, valu kätes ja jalgades, seljavalu, nõrkust ja üldist halba enesetunnet esines vähem kui ühel inimesel sajast.
Jansseni vaktsiini kasutamisel on esinenud allergilisi reaktsioone, sealhulgas üks raske allergiline reaktsioon (anafülaksia).

Millised on vaktsiinide kõrvaltoimed?

Tavalised kõrvaltoimed

Kõige sagedasemad COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed on:

  • valu ja hellus süstekohas
  • peavalu
  • väsimus
  • lihasvalu
  • üldine halb enesetunne
  • külmavärinad
  • palavik
  • liigesevalu ja iiveldus

Kõrvaltoimed võivad tekkida peale esimest või teist doosi. Enamik kõrvaltoimetest on kerged või mõõdukad ja mööduvad mõne päeva jooksul. 

Ebatavalised kõrvaltoimed

Pöördu arsti poole, kui pärast vaktsineerimist tekivad järgmised sümptomid: 

  • nõrkustunne või uimasus
  • südame löögisageduse muutus
  • õhupuudus
  • vilisev hingamine
  • huulte, näo või kurgu turse
  • nõgestõbi või lööve
  • iiveldus või oksendamine
  • kõhuvalu

Allergiline või anafülaktiline reaktsioon tekib üldjuhul lühikese aja jooksul pärast vaktsineerimist. Seetõttu tuleb jääda pärast vaktsiinisüsti saamist vähemalt 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimise alla. 

Keda tohib ja keda ei tohi vaktsineerida?

  • Kõiki üle 12-aastaseid inimesi, kui ei ole selget vastunäidustust (vt allpool). Lapsi alates 12. eluaastast tohib vaktsineerida mRNA vaktsiinidega.
  • Väga vajalik on eakate, krooniliste, onkoloogiliste haigustega ning immuunpuudulikkusega inimeste vaktsineerimine, kuna neil on väga kõrge risk COVID-19 infektsiooni raskeks kuluks.
  • Nii last ootavaid kui last rinnaga toitvaid naisi. Seni kogutud andmed ei näita, et vaktsineerimine mõjuks kahjulikult rasestumisele, raseduse kulule või rinnalapsele. Kui lapseootel naine haigestub COVID-19sse, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine vähendab neid riske oluliselt.
  • COVID-19 läbipõdenud või antikehasid omavaid inimesi. COVID-19 haiguse läbipõdenud inimest vaktsineeritakse ühe doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist ning ta loetakse vaktsineerituks järgmise kuue kuu jooksul. Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning nad loetakse vaktsineerituks järgmise kuue kuu jooksul. 
  • Lähikontaktseid võib vaktsineerida COVID-19 vastu pärast karantiini lõpetamist. 
  • Kõigi vaktsiinide puhul on allergilise reaktsiooni/anafülaktilise šoki risk (pärast vaktsineerimist tuleb olla u 15 minutit arstikeskuses).
  • Kõigi vaktsiinidega on ärevusega seotud reaktsioonide, minestamise oht –vaktsineeritakse alati istudes, et vältida kukkumisest tingitud vigastusi.
  • Sarnaselt teiste süstitavate ravimitega võib nendel inimestel, kes kasutavad verevedeldajaid või kellel on mõni hüübimishäire (nt hemofiilia) süstekoht jääda veritsema või tekib sinna verevalum.
õigi>

Raske haprussündroomiga (põduruse skaala 8/9 astmel) või elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka üldiselt kergekujulised kõrvaltoimed (nt palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvasti. Kui inimese oodatav eluiga on lühem kui vaktsiinist kaitse saamise aeg, siis ei ole otstarbekas teda vaktsineerida. 

Ägeda, kõrge palavikuga haiguse puhul tuleb vaktsineerimine kuni tervenemiseni edasi lükata. 

  • Inimesi, kellel on pärast COVID-19 vaktsiini esimese annuse manustamist esinenud anafülaksia ja tõsine ülitundlikkusreaktsioon. Sama vaktsiiniga ei tohi vaktsineerimist jätkata. 
  • Adenoviirusvektor-vaktsiinidega (Jansseni COVID-19 vaktsiin, Vaxzevria) ei tohi vaktsineerida inimesi, kellel on varem esinenud kapillaaride lekke sündroomi või kellel on pärast esimest vaktsiinidoosi tekkinud trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom

Kas vaktsiinid on ohutud?

  • Kõik Euroopas müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinid on Euroopa Ravimiamet EMA hinnanud piisavalt ohutuks ja tõhusaks koroonaviirusega võitlemisel. Vaktsiine analüüsivad teadlased ja ametiasutused, kelle ülesanne on tagada, et need vastaksid kõigile kehtivatele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. 

  • Ükski ravim ega vaktsiin ei ole kunagi täielikult ilma kõrvaltoimeteta, kuid müügiloa saavad ravimid ja vaktsiinid, millest saadav kasu on suurem kui võimalikud riskid (vaktsiiniga ärahoitava haiguse põdemine ja tüsistused on raskema kuluga või tervisele ohtlikumad kui vaktsiiniga seostatav kõrvaltoime). Vaktsiinide tõhususe ja ohutuse tähelepanelik jälgimine ning analüüs jätkub ka pärast müügiloa väljastamist ning vaktsiini kasutusele võtmist. 

Keda teavitada kõrvalmõjudest?

  • Pärast vaktsineerimist võivad esineda kõrvaltoimed. Tüüpilisemad neist on COVID-19 vaktsiinide puhul süstekoha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, lihasvalu ja liigesvalu. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. 

  • Kui sul tekib pärast vaktsineerimist tõsisem või üle kolme päeva kestev tervisemure, võta ühendust oma perearstiga või helista perearsti nõuandeliinil 1220 ning saad juhised, kuidas edasi toimida.  

  • Vaktsineerijatel on kohustus Ravimiametit teavitada esinenud kõrvaltoimetest, kuid soovi korral saab ka ise pärast vaktsineerimist esinenud tervisega seotud kaebustest Ravimiametile teada anda läbi vastava teatise vormi. Ravimiamet avaldab info laekunud kõrvaltoime teatiste kohta kord nädalas esmaspäeviti. 

    Ära usu valeväiteid

    • COVID-19 vaktsiinide ümber keerleb mitmeid hirmutavaid ja valesid väiteid. Nii näiteks ei paigaldata koos vaktsiiniga sinu kehasse kiipi, vaktsiin ei jäta su organismi haigustekitajaid ega sisalda eluohtlikke mürke või metalle, ka ei põhjusta vaktsiin viljatust jne.  

    • Kui kuuled või loed midagi, mis tekitab sinus kahtlusi, otsi infot usaldusväärsetest allikatest. COVID-19 vaktsiinide kohta käivatest müütidest ja valeväidetest saad põhjalikumalt lugeda vaktsineeri.ee lehelt. Soovi korral konsulteeri perearsti või perearsti infoliiniga 1220, kus sinu muredele vastavad ööpäevaringselt meedikud.  

    Viimati uuendatud 16.11.2021