Kuidas elektrikatkestusteks valmis olla?
Mõtle läbi, kuidas saad elektrikatkestuse mõju kodus leevendada: kuidas tuled toime, kui kodus pole elektrit, vett ja/või kütet.
- Varu patareitoitel valgusteid ja hoia akupangad täislaetuna, võimalusel soeta patareidega töötav raadio.
- Hoia kodus piisavalt varusid, et nädal aega iseseisvalt toime tulla, sh toiduvaru, mida saad tarbida ka ilma kuumutamata.
- Veevarustuse ja kanalisatsiooni katkestuse puhuks varu joogivett.
- Tavapäraselt veega toimivat tualetti saad kasutada kuivkäimlana mitme kihi prügikottide abil. Lisa kotti ajalehti, turvast, saepuru või muud imavat materjali.
- Kui sa ise või pereliikmed tarbivad regulaarselt retseptiravimeid, hoia neid varuks vähemalt ühe kuu jagu. Samuti peaksid kodus olema üheks nädalaks vajalikud palavikualandajad ja valuvaigistid, allergiaravimid, seedehäirete ravimid, ravimid külmetuse vastu ja esmaabivahendid, sh põletuse leevendamiseks.
- Kui peres on auto, saad telefoni laadida ja raadiot kuulata ka autos: hoia kütusepaak alati vähemalt pooltäis.
Hädaabi elektrikatkestuse ajal
Hädaabinumber 112 töötab ka elektrikatkestuse ajal, kuid katkestus võib mõjutada mobiilside kvaliteeti.
Pea meeles!
Kui viibid hoones sees, proovi helistada õuest. Kui ka õuest helistamine ei õnnestu, võta SIM-kaart telefonist välja või tee telefonile taaskäivitus. Seejärel helista PIN-koodi sisestamise asemel hädaabinumbrile.
Haiglad, hooldekodud ja häirekeskus kuluvad elektritarbijate kõige olulisemasse gruppi. See tähendab, et olukorras, kus tarbimist tuleb piirata, jääb haiglates elekter alles. Samuti on haiglad valmistunud selleks, et tagada elutähtsate teenuste osutamine ja vältimatu abi ka ootamatute katkestuste ajal.
Elektrikatkestuse ajal säästa mobiiltelefoni akut!
- Kasuta mobiiliteenuseid (kõned, internet) vaid siis, kui see on tõesti vajalik (nt hädaolukorras).
- Varu endale akupank ja hoia see laetuna.
- Nutitelefonis sulge kõik mitte-hädavajalikud äpid ja funktsioonid, lülita välja mobiilne andmeside ning seadista telefon energiasäästurežiimile.
NB! Kui puudub oht sinu elule, tervisele ja varale, kuid vajad infot toimuva kohta ja juhiseid, kuidas käituda, proovi helistada riigiinfo telefonile 1247.
Riigiinfo telefon on hädaabinumbri 112 kõrval tegutsev infonumber, mis pakub ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara.
Kuidas aitab kohalik omavalitsus?
- Kohalikel omavalitsustel on kriisides väga oluline roll – kohapeal esmaste ja eluks vajalike teenuste (vesi, kanalisatsioon, küte, liikumine teedel) kättesaadavuse ja inimeste toimetuleku tagamine.
- Infot ja suuniseid saad kriisi ajal kohaliku omavalitsuse infokanalitest (veebileht, sotsiaalmeedia, omavalitsuse kriisiinfotelefon vms).
2024. aasta sügise seisuga tegutseb Eestis ligi 300 kerksuskeskust, kerksuskeskused on olemas kõigis maakondades.
-
Kerksuskeskus on kohaliku omavalitsuse või kogukonna toimepidev hoone või ruum, mis asub kohas, kus inimesed on harjunud ka niisama käima: nt linna- või vallavalitsus, raamatukogu, kultuuri-või rahvamaja, kogukonnakeskus vms – oluline on, et hoone oleks lihtsasti leitav ja ligipääsetav.
-
Kerksuskeskusest saad kriisiolukorras eelkõige infot ja juhiseid, kuidas toimida, samuti esmavajalikku abi – näiteks joogivesi, sidevõimalus jms.
-
Endale lähima kerksuskeskuse asukohta uuri oma kohalikust omavalitsusest.
Kas koolid ja lasteaiad on avatud?
Elektrikatkestuse korral on eesmärk hoida õppeasutused avatuna kõigil haridustasemetel ja -liikides. Esmatähtis on laste, õpilaste ja õppeasutuse töötajate turvalisus.
Õppeasutustel palutakse üle vaadata oma kriisijuhised ning mõelda läbi toimingud võimalikeks katkestusteks valmistumiseks ja nende ajal tegutsemiseks.
Vajadusel teeb otsuse lühiajalisele distantsõppele minemiseks sõltuvalt olukorrast iga õppeasutus ise koostöös õppeasutuse pidajaga.
Kuna elektrikatkestuste puhul on keeruline korraldada e-õpet, siis lähtuvalt laste vanusest on pikemate elektrikatkestuste korral otstarbekas anda õpilastele ülesandeid iseseisvaks õppimiseks.
Lisainfot jagab õpilastele ja lastevanematele õppeasutus.
Lasteaedade ja -hoidude puhul on esmatähtis tagada laste ohutus ning teavitada lapsevanemaid tekkinud olukorrast. Kui elektrikatkestus on ette teada, palutakse võimalusel jätta laps koju (kuid asutus peab olema avatud ka elektrikatkestuse puhul).
Kuidas on elektrikatkestuse ajal korraldatud arstiabi?
Haiglatel on autonoomne generaatoriga elektrivarustus elutähtsate teenuste osutamiseks.
Haiglad kuuluvad ka kõige olulisemate elektritarbijate hulka, mis tähendab, et olukorras, kus tarbimist tuleb riigis piirata või roteerida, haiglate elektriühendust välja ei lülitata.
Lisaks haiglatele on võimalikeks katkestusteks valmistunud ka hooldekodud ja õendushaiglad. Külastamise reeglid kehtestab iga asutus iseseisvalt.
Perearstide töö võib olla elektrikatkestuse ajal häiritud. Perearstikeskused saavad kirjutada välja paberretsepte, kui ei ole võimalik väljastada elektroonilist retsepti. Kui perearst ei saa töötada ja tegemist on erakorralist abi nõudva tervisemurega või akuutse kroonilise probleemi ägestumisega, tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või võtta ühendust hädaabinumbriga 112.
Kui vastuvõtule pole võimalik minna, saab kergemate murede korral abi ka perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Kui sa ise või pereliikmed võtate regulaarselt retseptiravimeid, võiks neid kodus varuks olla vähemalt ühe kuu jagu.
Transport elektrikatkestuse ajal: rongid ja praamid
Rongiliiklus
Rongiliikluse toimimine elektrikatkestuse ajal sõltub sellest, millise elektrikatkestusega on täpsemalt tegemist.
Kui elektrikatkestuse pärast ei ole veoelektrit (ehk elektrit, mille toel rongid liiguvad), ei saa elektrirongid liigelda. Sel juhul saavad Tallinnast lääne poole jääval suunal (Tallinn - Keila - Turba / Paldiski / Kloogaranna) reisijaid teenindada diiselrongid, kuid palju väiksemas mahus.
Kui elektrikatkestuse pärast ei toimi liiklusjuhtimissüsteemid- ja ohutusautomaatika, ei saa sõita ei elektri- ega diiselrongid, sest see ei ole ohutu. Sel juhul teenindatakse reisijaid asendusbussidega, aga palju väiksemas mahus.
Ajutise eriolukorra tekkimisel või riski suurenemisel teavitab Elron sellest aegsasti ka nii reisijaid kui avalikkust.
Praamiliiklus saarte vahel
Kui Heltermaa, Rohuküla, Virtsu või Kuivastu sadamates on elektrikatkestus, sõidavad laevad ikka. Praamid on diiselmootoriga ning toodavad seeläbi oma elektri ise.
Saartevaheline praamiliiklus jätkub ka siis, kui on probleeme sideühendusega. Sel juhul sõidavad laevad vabagraafikuga, mis tähendab, et eelmüügist soetatud e-pilet sadamaalal eelist ei anna, laeva laadimine käib elavas järjekorras ja laevad ei välju vastavalt sõidugraafikule. Samuti ei toimi siis kaardimakseterminalid ning arveldatakse sularahas.
Kui tead, et pead elektrikatkestuse ajal (nt pärast suuremaid torme, alajaamariket vms) saarte ja mandri vahel liikuma, veendu, et kaasas oleks piisavalt sularaha, auto kütusepaak täis, telefoni aku laetud. Autos võiks olla midagi sooja, juhuks kui tuleb kauem oodata, ning natuke süüa-juua. Kõiki reisijaid juhendatakse sadamas kohapeal.
Veel olulist
- Elektrikatkestuse ajal võib juhtuda, et ei toimi ka maksed ning pangaautomaadist ei saa võtta sularaha. Eesti Pank on koostanud juhised, kuidas valmistuda, loe lähemalt: maksed ja sularaha.
- Eesti riigil on hädaolukorraks strateegilised varud, nende hulgas toidu-, ravimite (sh veterinaarravimid) ja vedelkütuse varu. Loe varude kohta lähemalt: varud ja kerksus.
- Kriisiolukorras varustavad Eesti elanikke ja ettevõtteid mootorikütustega autonoomsel elektritoitel avariitanklad. Avariitanklaid on praegu kokku 30 ning vähemalt üks neist asub igas maakonnas, välja arvatud Jõgeva maakond. Avariitanklate asukohad leiad kaardilt: Avariitanklad
Korduma kippuvad küsimused: maksed ja sularaha
Elektriga varustamine
Kui Eesti elektritarbimises tekib puudujääk, tuleb teha otsus, kas ja kuidas elektrivarustust piirata. Enne elektrivarustuse piiramist tehakse kõik võimalik, et kaasata lisavõimsusi.
Elering, Elektrilevi ja riigiasutused töötavad selle nimel, et Eesti varustuskindlus oleks igal ajahetkel tagatud ja võimalikud mõjud Eesti inimestele ja tarbijatele oleksid võimalikult väikesed.
Juhul, kui elektrivarustuse piiramine osutub vajalikuks, otsustatakse katkestuste aeg, koht ja roteerumine vastavalt puudujäägi suurusele. Üldjuhul hakkavad elektrikatkestused toimuma kahe tunni kaupa tipptundide ajal ehk hommikul ja õhtul, mil tarbimise puudujäägi risk on kõige suurem.
Elektrivarustuse piiramise aluseks on elektrituruseadus.
Mida sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga täpsemalt tähendab?
8. veebruaril ühendas Eesti end lahti Venemaa elektrivõrgust ning 9. veebruaril liitusid Balti riigid Mandri-Euroopa sagedusalaga.
Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumisega muutusid nii Eesti, Läti kui Leedu energiasüsteemid tugevamaks. Kõik kolm riiki valmistusid sünkroniseerimiseks põhjalikult, Balti riikides oli piisavalt juhitavaid võimsusi ja välisühendusi, et sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga tõrgeteta ellu viia.
Info ja juhised viipekeeles ja lihtsas keeles
- Eesti ühendatakse Euroopa elektri-võrguga, loe lihtsas keeles
- Elektri-võrkude vahetamine 8. ja 9. veebruaril, vaata ka vaimupuu.ee
Viimati uuendatud 24.04.2025
