Eestis viibimine

Eesti toetab Ukraina sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik siin kiiresti kohaneda ja ise oma eluga hakkama saada, kuni tekib võimalus kodumaale tagasi pöörduda.

Esmane vastuvõtt

Kui oled jõudnud Eestisse, liigu julgelt oma sihtkohta. Kui oled läbisõidul, mine edasi bussijaama, sadamasse või lennujaama.

Kui plaanid jääda Eestisse, taotle esimesel võimalusel ajutist kaitset. Seda saad teha Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses, loe lähemalt. Enne PPA teenindusse minekut broneeri kindlasti aeg, loe lähemalt.

Ajutise kaitse taotlust saab esitada Tammsaare (Tallinn), Pinna (Tallinn), Tartu, Pärnu, Narva, Jõhvi, ja Rakvere teenindussaalides.

Pärast ajutise kaitse taotlemist saad endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õigus siin õppida, töötada ja seeläbi saada ka ravikindlustus, samuti pakutakse sulle vajadusel majutust.

Ajutise kaitse taotlemine ei ole kohustuslik. Kõigil Ukraina kodanikel on õigus Eestis edasi viibida ka ilma ajutist kaitset taotlemata.

Narvas tegutseb infopunkt, kus transiidil olevaid põgenikke nõustab Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM).

Lisaks tegutseb põgenikekeskus Tallinnas Niine tänaval. 

Pärast esmaseid toiminguid korraldavad põgenike edasist abistamist riik ja kohalikud omavalitsused ühiselt.

Kust saab nõu ja abi?

Eestisse saabuvad põgenikud saavad esmast nõu ja abi piiripunktide töötajatelt. Ööpäevaringselt saab pöörduda riigiinfo telefonil 1247 (372 600 1247) ning tööajal PPA ja SKA klienditeenindustesse, kust saabuvad põgenikud vajadusel ka riigi pakutavasse lühiajalisse majutusse suunatakse.

Riigiinfo telefon: 1247

Pagulasabi

Narva (IOM)

  •  Peetri plats 3, Narva
  • Eestit transiidina läbivaid põgenikke nõustab tööpäeviti 8.00 - 17.00 Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM).  Narva piiripunktis on ööpäev läbi kohal SKA töötaja. Piiripunktis saavad põgenikud esmast nõu ja infot ning hinnatakse nende abivajadust. 
  • Loe lähemalt
Narva IOM infopunkti avamine

Tallinna põgenikekeskus

  •  Niine 2, Põhja-Tallinn, veebileht
  • +372 600 0677 (kõnedele vastatakse kella esmaspäevast reedeni 10–16)
  • Online-konsultatsioonid ja värske info Facebookis
  • E 9.00–18.00
    T ja N 9.00–17.00
    R 9.00–16.00
    nädalavahetustel suletud

Eelkõige on Niine keskus põgenikule oluline koht, kuhu tulla, et saada erinevaid linna pakutavaid teenuseid ja nõustamist:

  • hindame ja vajadusel katame põgeniku esmased abivajadused ja nõustame sotsiaalabi küsimustes
  • vormistame Tallinna ühistranspordi tasuta kaardi (nn roheline kaart)
  • töötukassa pakub nõustamist töö leidmiseks
  • haridusameti nõustaja teenus kahel päeval nädalas – esmaspäeviti ja reedeti.
  • Eesti Inimõiguste Keskus osutab abivajajatele tasuta õigusabi rahvusvahelise kaitsega seotud küsimustes. Nõustamine toimub neljapäeviti. Vajalik on eelnev registreerimine telefonil +372 5385 9033.
  • Juriidiline nõustamisteenus üürilepingute õigusküsimustes koostöös Õigusteenuste Bürooga. Nõustamispäevad on teisipäev ja reede. Teenusele registreerumiseks helistada Õigusteenuste Büroo telefonil 5385 0005 esmaspäevast neljapäevani kl 10.00 kuni 16.00. 
  • Psühholoogiline nõustamisteenus. Teenusele registreerumiseks helistada telefonil 5444 0784 (Irina Loginova, online konsultatsioon) ja 5420 0016 (Lilia Komissarova)
  • MTÜ Eesti Pagulasabi viib läbi kohanemist toetavaid grupinõustamisi
  • Ema-lapse turvakodud/naiste tugikeskused - kõik Eesti naiste tugikeskuste kontaktid
  • Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku konsultatsioonid esmaspäeviti 10.00 - 12.00, reedeti 13.00 - 15.00.  Konsultant Svetlana, tel +372 5568 0942
    Teenused: ravimite ja arstiabi saamise konsulteerimine, sotsiaalnõustamine, vajaliku humanitaarabi otsimine, psühhoemotsionaalne tugi, inimeste suunamine HIV-infektsiooni nakkuse, hepatiit C testimisele ja ravile.

Lastele oleme loonud mängutoa, keskuses on internetipunkt ja tasuta wifi.

Elukoha registreerimine

Kui oled saanud Eestis ajutise kaitse ja elamisloa, pead oma elukoha andmed registreerima Eesti rahvastikuregistris. Seda saad teha kohalikus omavalitsuses, kus sa elad. Pärast elukoha registreerimist on sul õigus Eesti elanikule mõeldud teenustele ja toetustele, nagu näiteks sotsiaalabi, tervishoiuteenus, tasuta ühistransport või kooli- ning lasteaiakoht. 

NB! Elukoha registreerimine ei anna automaatselt maksusoodustusi – nende saamiseks pead eelnevalt laskma ennast määrata Eesti maksuresidendiks.

Rohkem infot: 

Residentsuse määramine

Kuhu pöörduda, kui Ukrainast Eestisse jõudnud lemmikloom vajab arstiabi?

Kui loom vajab arsti poolt üle vaatamist, saab abi veterinaararstilt või loomakliinikust.

Erakorralist veterinaarabi pakuvad 24/7 järgmised kliinikud:

  • Rannamõisa PetCity kliinik 15 222 (Rannamõisa tee 8, Tallinn ).
  • Loomade kiirabikliinik +372 502 3191 (Mustamäe tee 44-2, Tallinn).
  • Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinik +372 731 3224 (päevasel ajal), +372 503 3878 (öösel) (Kreutzwaldi 62, Tartu).

Erakorralise abi saamiseks tuleb kindlasti kliinikusse ette helistada ja anda teada, milline on lemmiku probleem. Samuti tuleb kliinikut informeerida, et tegemist on karantiinis oleva Ukrainast tulnud loomaga (kõik sõjapõgenikega kaasas olevad koerad, kassid ja valgetuhkrud jäävad Eestis vähemalt 21 päevaks isolatsiooni). Nii teab kliinik paremini valmistuda.

Erakorralise arstiabi arve tasumisega aitab Eestimaa Loomakaitse Liit, kui helistada +372 519 461 46.

Lemmikloomade toiduabi ja vajalikke tarvikuid pakuvad mitmed organisatsioonid, näiteks Eestimaa Loomakaitse Liit, +372 519 461 46, info@loomakaitse.eu ja Eesti Kennelliit, +372 534 990 80.

Ukraina sõjapõgenikule: Eestis viibimine

Kirja või postkaardi saatmine Ukrainasse maksab 1.90 eurot. Kõik kirja saatmiseks vajaliku saad osta postkontorist, kus teenindaja sind küsimuste korral meelsasti abistab. Endale lähima postkontori leiad siit: Postiasutuste asukohad » Abiinfo » Omniva.

Kui soovid saata paki Ukrainasse jäänud lähedastele, saad seda teha tasuta.

Tasuta paki saatmiseks pead minema postkontorisse, et vormistada pakikaart ja tollivorm. Pakk tohib kaaluda kuni 30 kg ja peab vastama ette nähtud mõõtmetele: pikim külg kuni 105 cm või pikima külje ja põhja ümbermõõdu summa kuni 2 meetrit. Saata ei tohi kiiresti riknevaid toiduaineid, kergesti purunevaid asju, alkoholi ja relvi. Paki sisu maksimaalne väärtus tohib olla kuni 70 eurot.

Ei, Eestis liiklemiseks ei pea Ukrainas registreeritud sõidukid siin tehnoülevaatusel käima. Kui Ukraina sõidukid viibivad Eestis kauem kui üks aasta, siis tuleb need sõidukid Eestis registreerida ja nendega ka siin tehnoülevaatusel käia.

Eesti tehnoülevaatuspunktis saab teha tehnoülevaatust ainult Eestis registreeritud sõidukile. Ukrainas või mõnes muus riigis registreeritud sõidukile Eestis tehnoülevaatust teha ei saa. Soovi korral võib küll Ukraina sõidukile Eestis tehnoülevaatuse teha, kuid see ei oma juriidilises mõttes mingit tähendust ja tehnoülevaatuspunktil ei ole võimalik tehtud tehnoülevaatust kesksesse infosüsteemi sisse kanda.

Ei, paraku tuleb Eestis autujuhikursus nullist uuesti alustada, kuna kursuse läbimine on juhilubade saamise eelduseks ning riikides omavahel autookoolide õpet ei aktsepteerita (isegi mitte Euroopa Liidu liikmesriikide vahel). Kindlasti aitavad aga Ukrainas saadud teadmised Eestis juhikursust ja sõidueksamit paremini sooritada.

Eestis sündinud teiste riikide kodanike lastel ei ole õigust sünnijärgsele Eesti kodakondsusele. Ukraina kodanikest emadel, kes siin sünnitavad, soovitame Ukraina kodakondsuse küsimustes pöörduda Ukraina suursaatkonna (+372 601 5815, Lahe 6, 10150 Tallinn) poole.

Milline staatus siin sündinud lastele omistatakse, sõltub sellest, millisel õiguslikul alusel lapse vanemad Eestis viibivad, näiteks:

  • kui vanemale on antud ajutine kaitse või ta läheb ajutust kaitset taotlema, tuleb tal ka Eestis sündinud lapsele esitada vastav taotlus eraldi. Ajutise kaitse staatust lapsele automaatselt ei omistata,
  • kui vanemal on lapse sünni hetkel elamisluba, saab ka laps elamisloa ja selleks peab vanem registreerima lapse sünni rahvastikuregistris Vanem peab taotlema sellisel juhul lapsele ainult elamisloa kaarti,
  • kui vanemal on viisa, saab ka lapsele taotleda viisat.

Kuna lapse õiguslikud viibimisalused sõltuvad mitmetest erinevatest aspektidest, soovitame täiendavalt ühendust võtta politsei- ja piirivalveameti migratsiooninõustajatega, kes annavad nõu ja edasisi juhtnööre. Kontaktid leiad politsei.ee.

Kõikidele Eestisse ümber asuda soovivatele Ukraina ettevõtetele pakub nõu ja tuge EASi ja KredExi ühendasutus. Konsultandid aitavad kontoripinna leidmisel, elukoha, kooli ja lasteaiakoha leidmisel ja vajadusel aitavad korraldada transporti Eesti ja Ukraina piiri vahel. Nõustajate kontaktid on leitavad veebilehel: https://investinestonia.com/for-ukrainians.

Elron ja Transpordiamet koostöös ühistranspordikeskustega võimaldavad Ukraina sõjapõgenikele tasuta sõitu nii rongides kui ka linna- ja maakonnaliinibussides. Tasuta sõiduõigus ei laiene kommertsbussiliinidele (näiteks Tallinna-Tartu bussiliinidele).

Tasuta sõiduõigus ei kehti automaatselt: selle tõendamiseks on sõjapõgenikel neid vastuvõtvast kohalikust omavalitsusest või piirkondlikust Ühistranspordikeskusest võtta vastav ühistranspordi kaardi, mis kehtib nii rongides, trammides, trollides kui ka bussides üle Eesti. Lisaks peab rongiga reisijal olema ette näidata isikut tõendav dokument.

Hea teada:

  • Piletisüsteemis saab sõiduõiguse ja soodustuse tõendamiseks kasutada järgmisi ühistranspordikaarte: Tallinna ja Harjumaa Ühiskaart (nn roheline kaart), Atko Kohtla-Järve Ühiskaart, GoBus Ühiskaart, Ridango Ühiskaart, Tartu Ühiskaart, Pärnumaa Ühiskaart, Viljandi Ühiskaart ja Maanteeameti Ühiskaart.
  • Ühiskaardid on ristkasutatavad: ehk näiteks nn Tallinna rohelist kaarti saab Ukraina sõjapõgenik tasuta sõitmiseks kasutada ka Tartus ja vastupidi.

Eestis pakub Ukraina grivnade vahetust praegu ainult Tavidi valuutavahetus. Kursid ja täpsema info leiab Tavidi veebilehelt.

Lisaks jätkavad mitmed Ukraina pangad sõjaolukorrale vaatamata digitaalsete makseteenuste (kaardid ja maksed) osutamist. Seega tasub Eestisse jõudnud Ukraina põgenikel läbi proovida, kas Ukraina pankade välja antud pangakaardid töötavad Eestis. Kui töötavad, siis saab nende kaartidega tasuda poes ostude eest ja ka sularaha eurodes välja võtta. Nende tehingute puhul määrab grivna kursi euro suhtes see Ukraina pank, kes pangakaardi välja andis.

Hea teada: Ukraina keskpank soovitab Ukrainast lahkudes jätta grivnad pangakontole. Paljudel juhtudel töötavad Ukraina pangakaardid ka väljaspool Ukrainat ning sel juhul on pangakaardiga maksmine või sularaha väljavõtmine automaadist märksa soodsama kursiga kui valuutavahetuspunktis: bank.gov.ua.

Võtke ühendust Ukraina Suursaatkonnaga Eestis (tel +372 601 5815, Lahe 6, 10150 Tallinn). Kui lapsevanemal on dokument olemas, kuid dokumenti pole lapsel, siis tuleb samuti pöörduda Ukraina saatkonda. Saatkonnas kantakse lapse andmed vanema passi või väljastatakse lapse isikuandmetega sertifikaat.

Ei, registreerimine ei anna põgeniku staatust, aga see annab kohalikule omavalitsusele teada, kes on piirkonda saabunud ja kellele on vaja teenuseid pakkuda.

Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed saavad Eestis hetkel viibida viisavabalt. Need ukrainlased, kes saabusid alates 24.02.2022 saavad soovi korral Eestis taotleda ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, mis annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele samad õigused nagu Eesti elanikele. Ajutise kaitse taotlemine ei ole sõjapõgenikule kohustuslik, kuid tagab sarnaselt Eesti elanikele ligipääsu erinevatele teenustele ja toetustele.

Isikukood on Eesti riigi poolt antav ainulaadne numbrikombinatsioon, mille alusel saab kanda inimese andmeid erinevatesse andmekogudesse (nt Hariduse Infosüsteem, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet, omavalitsuste infosüsteemid jne). Isikukood ei ole elamisluba ega anna automaatselt õigust kasutada erinevaid teenuseid, aga teeb asjaajamise lihtsamaks, kuna võimaldab tehniliselt inimese infot menetleda erinevates Eesti andmebaasides. Ka on isikukood vajalik näiteks töötamiseks ja paljude tervishoiuteenuste tarbimiseks. Isikukoodi taotlemine ei ole kohustuslik.

Isikukoodi taotlemiseks on kolm võimalust:

  1. Taotle isikukood maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest. Taotlus tuleb esitada inimesel endal isiklikult.
  2. Taotle Politsei- ja piirivalve teeninduspunktis ajutine kaitse, millega koos saad ka isikukoodi.
  3. Kui sul on juba olemas töökoht ja tööandja registreerib sinu lühiajalise töötamise, antakse sulle isikukood. Sel juhul eraldi ajutist kaitset taotlema ei pea.

Sõltub tema Eestisse saabumise kuupäevast ja siinviibimise põhjustest. Ajutiselt tohivad Eestisse edasi jääda:

  • Ukraina kodanikud, kes saabusid Eestisse enne 24. veebruari 2022,
  • Ukraina kodanikud ja nende perelikmed, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset (sõjapõgenikud).

Kõik ülejäänud Ukraina kodanikud aga peavad endiselt taotlema endale viibimisalust (nt viisa), et Eestis olla.

Kui muu riigi kodanikul on raskusi tagasipöördumisega oma elukohariiki ja on seega vajadus jääda Eestisse kauemaks kui tema hetke seaduslik viibimisalus võimaldab (nt viisavabadus või viisa), siis on võimalik esitada viibimisaja pikendamise taotlus. Viibimisaja pikendamise kohta saab täpsemalt lugeda Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

Ukraina sõjapõgenikud saavad tasuta konto avada ja tasuta PIN-kalkulaatori elektrooniliste kanalite kasutamiseks suuremas osas Eesti pankades. Samuti on mitmetes pankades konto haldamine ja arveldamine mõnda aega tasuta.

Kuna maksed eurodes liiguvad kõige kiiremini, siis võimaluse korral võiks maksja eelistada just makset eurodes. Täpsemat infot konto avamise tingimuste ja vajalike dokumentide kohta Swedbankis, SEBs, LHVs, Luminoris, Coop Pangas ja TBB pngas leiab: https://pangaliit.ee/ukraina-kodanikest-sojapogenikele-pangakontode-avamise-tingimused-pankades.

Ukraina keelde on tõlgitud Eesti Vabariigi põhiseadus, välismaalaste seadus, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, töölepinguseadus ja kodakondsuse seadus. Tõlked leiab Riigi Teataja veebilehelt. Vajadusel on samade seaduste eestikeelsete kehtivate redaktsioonide (paremast nurgast: "Vali redaktsioon" - "Hetkel kehtiv") juures viited ka vene- ja ingliskeelsetele tõlgetele.

Kõigi Eesti seaduste inglisekeelsed ajakohased tõlked on leitavad inglisekeelselt Riigi Teataja lehelt

Oluline: tõlked aitavad eesti keelt mitte kõnelevatel inimestel seadusest paremini aru saada, kuid ametlikus asjaajamises (näiteks kohtuvaidlustes) saab õiguse rakendamise aluseks olla vaid Riigi Teatajas avaldatud eestikeelne tekst.

Jah. Juhiloa kehtivusperiood sõltub inimese Eestis viibimise staatusest:

  • Ajutise kaitse saaja Ukrainas väljastatud juhiluba kehtib Eestis kogu ajutise kaitse saamise aja vältel. Juhiluba kehtib ka siis, kui see on ajaliselt kehtetu (nt 2-aastane juhiluba) või kui inimesel ei ole lisaks ette näidata ei tõlget ega rahvusvahelist juhiluba. Ajutise kaitse saaja Ukraina juhiluba Eestis välja ei vahetata (ka mitte siis, kui ajutise kaitse saajal on rahvastikuregistri järgi alaline elukoht Eestis).
  • Alaliselt Eestis elavate inimeste (kellel ei ole ajutist kaitset) Ukraina juhiluba kehtib 12 kuud alates Eestisse alaliselt elama asumisest vastavalt rahvastikuregistri andmetele. Seejärel tuleb juhiluba Transpordiameti teenindusbüroos välja vahetada. Täpsemat infot loa vahetamise ja nõutavate dokumentide kohta leiad Transpordiameti kodulehelt.
  • Ajutiselt Eestis viibiva inimese (nt inimesed, kes viibisid Eestis ajutiselt enne 24.02.2022 ja ei ole saanud siit lahkunuda ning kellel ei ole ei ajutist kaitset ega elamisluba) juhiluba kehtib Eestis kogu seaduslikult viibimise aja (seaduslik alus Eestis viibimiseks: välismaalaste seadus § 309 14) ning seda välja ei vahetata. Kehtivaks loetakse kõik Ukrainas välja antud ja pärast 31. detsembrit 2021 aegunud juhiload ja pädevustunnistused.

Täpsem info Ukraina juhilubade kehtivuse ning väljavahetamise kohta on leitav Transpordiameti kodulehelt.

Viimati uuendatud 04.04.2024