Kui oled hädaabikõne teinud ja suudad leida esmase tulekustutusvahendi, püüa asuda tuld kustutama – sellest on abi tule leviku piiramisel! Veendu kindlasti, et kustutad tuld ohutult.
- ära jää tulekahju suhtes allatuult ega jäta sinna ka oma autot;
- mõtle läbi taganemistee;
- ladvaleegist hoia võimalikult kaugele;
- kui tead, et sul on seljas kergesti süttivast materjalist riided (nt nailon), hoia tulest eemale;
- kasuta kustutamiseks kimbuks pandud suuri puuoksi;
- arvesta, et metsatulekahju käigus võib välja tulla sõjaaegseid lõhkekehi, mis võivad olla plahvatusohtlikud.
Kui tuli levib puude latvades või on lootusetult suureks paisunud, saad ohutust kaugusest teha tuleluuret:
- selgita välja, kuhu tuli kõige kiiremini liigub (enamasti ala, mis asub põlengust allatuult);
- püüa hinnata põleva ala suurust;
- hoiata tulekahju lähedal olevaid inimesi;
- otsi päästetehnikale sobivaid juurdepääsuteid ja mine päästjatele vastu.
Kui päästjad on kohale jõudnud, anna neile eelnevast kiire ülevaade.
Kui elad põlengu läheduses
- hoia oma mobiiltelefon käepärast, et saaksid vajadusel abi kutsuda ning võimalik ohuteavituse sõnum (EE-ALARM) kiiresti sinuni jõuaks;
- jälgi rahvusringhäälingu kanaleid, lülita sisse raadio;
- tegutse päästjate antud vm kanaleid pidi sinuni jõudnud juhiste kohaselt;
- vii õuest ära süttimisohtlikud esemed (aiamööbel, aiatelgid, küttepuud jms) või kata need korralikult kinni – kui võimalik, kasta kaetud kohad märjaks;
- sulge aknad, uksed, ventilatsiooni- ja gaasiseadmed;
- jälgi, kas suitsu on imbunud tubadesse ja vajadusel tihenda aknaid ja uksi märgade kaltsudega;
- kui tuleoht on suur, ole valmis evakueerumiseks! Ära unusta seejuures ka kodu- ja lemmikloomi.
Kui metsades on tuleoht
- ära kasuta metsas lahtist tuld;
- ära suitseta metsas;
- ära jäta klaastaarat metsa;
- kui metsa minek on keelatud, järgi keeldu;
- ära kasuta metsas pürotehnikat;
- suitsu või tuld märgates asu seda võimalusel kustutama ja helista 112.
Üleriigilise avaliku riskipildi kohaselt on halvimaks stsenaariumiks ulatuslik metsa- ja maastikupõleng tiheasustusega piirnevatel aladel. Metsade tuleohtlikkust suurendab õhutemperatuuri tõus ja kevad-suvine väiksem sademete hulk. Metsa- ja maastikupõlenguid toimub igal aastal, suurpõlenguks (50-100 hektarit) areneb tulekahju kord või paar kümne aasta jooksul.
Viimati uuendatud 21.06.2023