Eestist lahkumine

Kui lahkud Eestist ajutiselt, siis:

• tohid sõita ajutiselt Ukrainasse, ka korduvalt;
• tohid viibida 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul teises Schengeni liikmesriigis.

Pane tähele! Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole Schengeni riigid. Schengeni riigid on: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari

Pane tähele! 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul tohid viibida kas ühes riigis või eri riikides kokku. Eestis viibitud aega ei arvestata 90 päeva sisse. Abiks on Schengeni viisa kalkulaator. 

Ajutisest lahkumisest kedagi teavitama ei pea. välja arvatud juhul, kui oled riigi majutusel, hotellides, laeval või riigi poolt pakutud korterites. Sel juhul pead majutusasutusest äraolekust teada andma oma majutusasutuse koordinaatorile juhul, kui oled ära kauem kui ööpäeva. Toetusi makstakse sulle ajutise kaitse kehtimise ajal.

Kui lahkud Eestist püsivalt Ukrainasse või mõnda teise riiki, siis:

• anna sellest teada kohalikule omavalitsusele, kus sa elad;
• teavita enda lahkumisest Politsei- ja Piirivalveametit, kirjutades aadressile ppa@politsei.ee;
• kui oled end eelnevalt lasknud määrata Eesti maksuresidendiks, siis esita Maksu- ja Tolliametile residentsuse määramise avaldus Eestist lahkumise kohta;
• kui oled töötuna arvele võetud ja lahkud alaliselt Ukrainasse, teavita sellest oma konsultanti töötukassas;

• kui sinu laps / lapsed käivad Eestis koolis ning lahkud Eestist jäädavalt, tuleb lahkumisest teavitada ka kooli, kus laps / lapsed õpivad. Selleks esita koolile allkirjastatud avaldus lapse / laste koolist väljaarvamiseks. Avalduse peab allkirjastama lapsevanem või lapse seaduslik esindaja.

Kui lahkud alaliselt Ukrainasse, tunnistab Politsei- ja Piirivalveamet sinu Eesti elamisloa kehtetuks.

Kui soovid alaliselt elama asuda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, pead uues riigis esitama uuesti taotluse ajutise kaitse alusel elamisloa saamiseks. Mitmes riigis korraga ei saa ajutist kaitset omada.

Pärast ajutise kaitse ja elamisloa lõppemist või kehtetuks tunnistamist ei maksta sulle ka Eestis ette nähtud toetusi.

Töösuhte lõpetamine

Kui töölepingu alusel töötav Ukraina põgenik soovib jäädavalt Eestist lahkuda, on töölepingu lõpetamiseks kaks võimalust: töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemine.

Töötaja ja tööandja võivad igal ajal töölepingu lõpetada poolte kokkuleppel. Sellisel juhul tuleb töötajal ja tööandjal kokku leppida töölepingu lõppemise tingimustes (näiteks töösuhte viimases päevas).

Kui tööandja kokkuleppega ei nõustu, on töötajal võimalik tööleping üles öelda. Töötaja võib tähtajatu töölepingu katseajal või pärast katseaega omal soovil üles öelda, järgides katseajal 15-kalendripäevast ja pärast katseaega 30-kalendripäevast etteteatamistähtaega. Töölepingu ülesütlemiseks tuleb teisele poolele esitada ülesütlemisavaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja, kirja või sms-i teel). 

Kui tegemist on tähtajalise töölepinguga, võib töötaja katseajal tähtajalise töölepingu üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.

Kui katseaeg on lõppenud, samuti kui pooled on kokku leppinud katseaja mittekohaldamises, ei saa tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda. Sellisel juhul lõpeb tähtajaline tööleping tähtaja möödumisel. Erandina võib siinkohal välja tuua asendamise ajaks sõlmitud tähtajalise töölepingu, mille võib üles öelda vähemalt 30-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.

Kui naasmise tingivad erakorralised asjaolud, võib teatud juhtudel kõne alla tulla nii tähtajatu kui ka tähtajalise töölepingu erakorraline ülesütlemine. Etteteatamistähtaeg jääb sellisel juhul töötaja hinnata vastavalt ülesütlemise tinginud asjaoludele. Töölepingu erakorralist ülesütlemist tuleb põhjendada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Täpsemat infot leiab Tööelu portaalist: töölepingu ühepoolne lõpetamine