Kui saabusid Ukrainast Eestisse alates 24.02.2022, on sul õigus taotleda ajutist kaitset: loe lähemalt.
Ajutise kaitse saamiseks pead pöörduma PPA teenindusbüroosse, broneerides eelnevalt aja https://broneering.politsei.ee .
Kui otsus ajutise kaitse andmise kohta on tehtud ja elamisloa otsus väljastatud, võid tööle asuda või end töötuna arvele võtta.
Töö otsimiseks saad end registreerida töötuna lähimas töötukassa esinduses: https://www.tootukassa.ee/et/kontaktid/esindused, infotelefon 777 3000. Töötuna registreerimiseks võta kaasa isikut tõendav dokument ja elamisloa otsus.
Tööotsingute ajal makstakse sulle baasmääras töötuskindlustushüvitist, kui oled töötuna registreerimisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 8 kuud töötanud (arvestatakse ka töötamist Ukrainas), kasvatanud alla 8-aastast last, õppinud täiskoormusega või statsionaarses õppes või olnud hõivatud muu sarnase tegevusega. Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50% Eesti eelmise aasta töötasu alammäärast: 2026. aastal 14,77 eurot kalendripäevas, mis teeb 31-päevase kuu puhul 457,87 eurot kuus (bruto). Baasmääras hüvitist on võimalik saada 180 päeva, sõltuvalt tööturu olukorrast ka kauem.
Kui oled viimase kolme aasta jooksul töötanud vähemalt 12 kuud, võib sul tekkida õigus ka sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele.
Tööpakkumisi saab otsida töötukassa kodulehelt: https://www.tootukassa.ee/et.
Ajutise kaitse saanuna kehtivad sulle töötamiseks samad tingimused nagu Eesti elanikele.
Töö tegemiseks võib sõlmida erinevaid lepinguid. Parima kaitse tagab tööleping, mis võib olla nii tähtajaline kui tähtajatu. Leping tuleb allkirjastada, ent ainult siis, kui sellega nõustud!
Lepingus on kirjas töö- ja puhkeaeg, palga suurus ja palgapäev, töötingimused ja tööülesanded.
Eestis kehtib töötasu alammäär. See tähendab, et tööandja peab sulle 2025. aastal maksma vähemalt 5,31 eurot (bruto) tunnis või 886 eurot (bruto) kuus. Üldjuhul makstakse palk pangakontole, mille saad Eesti suuremates pankades tasuta avada. Lähemalt pangakonto avamise kohta
Eestis on täistööaeg 40 tundi nädalas ja üldjuhul kestab tööpäev 8 tundi. Töötada võib ka osalise tööajaga. Kui teed tööd kokkulepitust kauem, on see ületunnitöö. Ületunnitööd tasustatakse vaba aja või 1,5kordse töötasuga.
Sul on õigus saada igal aastal vähemalt 28 päeva tasulist puhkust. Iga 14-aastase ja noorema lapse kohta on kummalgi lapsevanemal õigus kasutada kokku 10 päeva tasustatud lapsepuhkust kuni lapse 14-aastaseks saamiseni.
Kui soovid töölt lahkuda, pead sellest tööandjale teatama vähemalt 30 päeva varem, kuid poolte kokkuleppel saab töölepingu igal ajal lõpetada.
Kui tööandja soovib töölepingut erakorraliselt lõpetada, peab ta seda kirjalikult põhjendama. Töötaja võib alati ülesütlemise vaidlustada
Töölepingu lõppemisel peab tööandja maksma sulle väljateenitud tasu ja hüvitise kasutamata puhkuse eest.
Töösuhete ja -keskkonna alal saab tasuta nõustamist Tööinspektsiooni infotelefonil 640 6000 tööpäeviti kl 9-16.30 või e-kirja teel jurist@ti.ee. Juristid vastavad ka vene keeles
Pane tähele! Kui oled saanud ajutise kaitse ja sul on lapsed, on sul õigus taotleda ja saada peretoetusi sõltumata sellest, kas töötad või ei. Peretoetuste saamiseks sobib nii Eesti kui Ukraina pangakonto. Lapsetoetuse suurus on 80 eurot esimese ja teise lapse kohta peres ning 100 eurot kolmanda ja järgmise lapse kohta peres. Alates kolmest lapsest makstakse lasterikka pere toetust 650 eurot kuus ja alates seitsmest lapsest 850 eurot kuus.
Peretoetuste taotlemiseks pead pöörduma sotsiaalkindlustusameti esindusse, kontaktid: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/asutus-kontaktid/kontaktid/sotsiaalkindlustusameti-klienditeenindused.
Lühiajaline töötamine
Ukraina sõjapõgenikuna tohid Eestis viibida ka ilma kohe ajutist kaitset taotlemata. Siiski on soovitatav taotleda ajutist kaitset, mis annab sulle siinsete elanikega sarnased õigused, sh õiguse taotleda toetusi ja hüvitisi.
Ilma ajutist kaitset taotlemata on sul õigus töötada Eestis lühiajaliselt ehk kuni ühe aasta. Lühiajaliseks töötamiseks peab tööandja registreerima sind lühiajalise töötajana politsei- ja piirivalveametis. Kui tööandja registreerib sinu lühiajalise töötamise, saad ka Eesti isikukoodi.
Lühiajalisele töötajale peab tööandja maksma 1981 eurot kuus (bruto).
Lühiajaliselt töötamine ei anna sulle õigust saada hüvitisi ja toetusi nagu peretoetused, toimetulekutoetus jne.
Hooajatöö
Hooajatöö on lühiajalise töötamise alaliik. Tööandja registreerib sind politsei- ja piirivalveametis lühiajalise töötajana hooajalisele tööle näiteks põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, majutus- või toitlustusvaldkonnas, toiduainete tootmises vms. Hooajaliselt saab töötada kuni 270 päeva. Hooajalisel töötamisel peab tööandja maksma sulle vähemalt 5,31 eurot (bruto) tunnis või 886 eurot (bruto) kuus.
Hooajaline töö ei anna sulle õigust hüvitistele ja toetustele nagu peretoetused, toimetulekutoetus jne.
Töötamise registreerimine
Kui asud Eestis tööle, registreerib tööandja sind töötamise registris. Registreerimiseks on vaja Eesti isikukoodi.
Töötamise registri andmeid saavad põhjendatud vajadusel kasutada ka Tööinspektsioon, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.
Kui sinu töötamine on töötamise registris registreeritud, saad ka Eesti ravikindlustuse.
Töötasu maksustamine
Sinu töötasu deklareerib ja maksud tasub sinu tööandja alates Eestis tööle asumise esimesest päevast. Töötasu maksustamine on erinev sõltuvalt sellest, kas oled Eesti maksuresident või Ukraina maksuresident.
Sinu maksuresidentsuse määrab Maksu- ja Tolliamet. Eesti maksuresidendiks saamise tingimused on kirjeldatud MTA kodulehel. Eesti maksuresidentsuse määramiseks tuleb esitada füüsilise isiku residentsuse määramise taotlus (vorm R). Vormi R on kõige mugavam esitada läbi Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna e-MTA, aga võid selle saata ka digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil emta@emta.ee, posti teel aadressile Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn või esitada sulle sobivamas teenindusbüroos kohapeal.
Kui oled Eesti maksuresident, deklareerib ja maksab su tööandja sinu töötasult igal kuul järgmised maksud:
- tulumaksu 22%,
- sotsiaalmaksu 33%,
- töötuskindlustusmakse (töötaja määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%) ning
- kogumispensioni makse 2%, 4% või 6%.
Alates 2026. aastast kehtib üldine maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk kuni 8400 eurot aastas. Erisus võrreldes varasemate aastatega on see, et üldine maksuvaba tulu ei vähene sissetuleku suurenedes ehk olenemata sissetuleku suurusest on maksuvaba tulu ikka aastas maksimaalselt 8400 eurot.
Täpsemat infot maksuvaba tulu arvestamise kohta loe siit: maksuvabast tulust. Maksuvaba tulu kasutamiseks pead esitama tööandjale avalduse, küsi selle kohta oma tööandjalt täpsemalt.
Kui sa Maksu- ja Tolliametile Eesti maksuresidentsuse määramise taotlust ei esita, maksab tööandja sinu töötasult mitteresidendina (Ukraina residendina) igal kuul tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset. Ukraina residendina ei kehti sulle maksuvaba tulu määr ja sa ei saa liituda Eesti kogumispensioniga ehk II sambaga. Ukraina residendina ei saa sa esitada ka Eesti residendi tuludeklaratsiooni.
NB! Maksuresidentsus ei sõltu sellest, kas sul on Eesti isikukood või mitte. Eesti isikukood ei anna automaatselt maksuresidendi staatust.
Rohkem infot
Maksuvaba tulu arvestamine
Palga ja maksude kalkulaator
Maksuresidentsuse määramine
Tuludeklaratsiooni esitamisest Eestis töötavale välismaalasele
Hea teada!
Lõplik maksusumma kalendriaasta kohta arvutatakse sinu esitatud tuludeklaratsiooni alusel.
Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamine algab 15. veebruaril ja seda saab esitada 30. aprillini. Kõige mugavam on deklaratsiooni esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA.
Aasta jooksul on võimalik Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA kontrollida:
- enda töötasult makstud makse (Registrid ja päringud – Minu päringud – Minu töötamised ) ja
- maksuvaba tulu kasutamist (Registrid ja päringud – Minu päringud – Minu sissetulekud )
E-teenuste keskkonnas e-MTA (Minu töötamised) näed ka seda, kas tööandja on kandnud sinu töötamise töötamise registrisse. Maksuarvutus on kassapõhine ehk kui alustasid tööd jaanuaris ja said esimese töötasu veebruaris, näed andmeid sinu töötasult makstud maksude kohta pärast 10. märtsi.
Pane tähele! Kui sa Eestist püsivalt lahkud, tuleb samuti esitada füüsilise isiku residentsuse määramise taotlus (vorm R), mille alusel sinu maksuresidentsus Eestis lõpetatakse.
Juhul, kui sa lahkud Eestist selleks, et töötada teises riigis ning sinu pere (abikaasa või elukaaslane, alaealised lapsed) jääb endiselt Eestisse, oled sa ka mujal töötades Eesti maksuresident, kui sinu töötamise riigi ja Eesti vahel kehtib kahepoolne topeltmaksustamise vältimise leping (näiteks kui lähed tööle Ukrainasse, aga ka Soome). Kõigi riikide nimekirja, kellega Eesti on topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlminud, leiad rahandusministeeriumi kodulehelt.
Pane tähele!
Sõltumata töösuhte vormist oled töötamise ajal ravikindlustatud, kui sinu tööleping on pikem kui üks kuu ning tööandja on sinu töötamise maksu- ja tolliameti töötamise registris registreerinud. Ravikindlustus kehtib veel kaks kuud pärast töölepingu lõpetamist. Ravikindlustatud oled ka siis, kui oled töötuna registreeritud ja otsid tööd.
Eesti pensionisüsteem koosneb nn kolmest sambast:
- riiklik pension ehk I sammas, mis koguneb tööandja tasutud sotsiaalmaksust
- kogumispension ehk II sammas. Kui oled II sambaga liitunud, peetakse sinu töötasult kinni kogumispensioni makse 2%, 4% või 6% vastavalt sinu valikule. Riik lisab sellele omalt poolt I samba ehk sotsiaalmaksu arvelt 4%.
- täiendav kogumispension ehk III sammas.
Välisriigi kodanik on kogumispensioni ehk II samba maksukohustuslane, kui ta
- on Eesti maksuresident (Maksu- ja Tolliametis on täidetud vorm R ja inimene on maksukohustuslaste registri andmetel Eesti resident),
- omab Eesti isikukoodi,
- on sündinud 1983. aastal või hiljem,
- saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Kui kõik need tingimused on täidetud, liidetakse inimene automaatselt kogumispensioniga ehk II sambaga. Kui inimene ei ole ise pensionifondi valinud, määratakse talle pensionifond loosi teel.
See tähendab, et kui oled sündinud 1983. aastal või hiljem, oled pärast Eesti maksuresidendiks saamist automaatselt ka II sambaga liitunud. Kui sa ei soovi II sambaga liituda, pead esitama Pensionikeskusele maksete mittetegemise avalduse Pensionikeskuse iseteeninduskeskkonnas „Minu pensionikonto“ , internetipangas või pangakontoris kohapeal.
II sambaga liitumise avalduse pead ise tegema siis, kui asud Eesti maksuresidendina tööle ja oled sündinud enne 1983. aastat.
Kogumispensioni ehk II samba eesmärk on pikaajaline pensioni kogumine. Kui viibid ja töötad Eestis lühiajaliselt, siis ei jõua kogumispensioni maksete tegemine täita oma eesmärki. Ka lühiajaliselt tehtud maksed on võimalik pensionifondist välja võtta. Täpsema info saad Pensionikeskusest.
Pane tähele! Alates 1. jaanuarist 2025 saab II sambasse makseid teha tavapärase 2% asemel 4 või 6% brutopalgast. Maksemäära tõstmine on vabatahtlik, vaikimisi kehtib edasi maksemäär 2%.
Rohkem infot
Ukraina sõjapõgenikule: töötamine Eestis
Jah. Alates 1. juunist saavad tööandjad taotleda rahvusvahelise kaitse saajate töötamist toetavat teenust.
Tööandjal on võimalik taotleda:
- ühekordset mentortasu, mille suurus on 75% alampalgast. Mentortasu saab taotleda nelja kuu jooksul töötaja tööle võtmisest.
- tööalase koolituse kulude hüvitamist kuni 2500 euro eest töötaja kohta kuni aasta jooksul töötaja tööle võtmisest.
- tõlketeenuse ja kvalifikatsiooni saamisega seotud kulude hüvitamist 500 euro eest töötaja kohta. Toetust saab taotleda nende töötajate eest, kes on võetud tööle vähemalt neljaks kuuks või tähtajatult.
Mentorluse tasu makstakse ja kulud hüvitatakse rahvusvahelise kaitse saajate puhul, kelle esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või ajutise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest ei ole möödunud üle viie aasta.
Meede on välja töötatud pidades eelkõige silmas ajutise kaitse saajatest Ukraina sõjapõgenike tööle saamise toetamist, kuid tingimused kehtivad kõigi rahvusvahelise kaitse saajate tööle võtmisel.
Rohkem infot taotlemise ja tingimuste kohta leiab tootukassa.ee.
Täpsemalt saab kehtivate keelenõuete kohta seoses Ukraina sõjapõgenike värbamisega lugeda Keeleameti kodulehelt: www.keeleamet.ee/et/uudised/ukraina-sojapogenike-varbamisest
Töötaja töölevõtmise üle otsustab tööandja, kes saab ka Ukrainast saabunud sõjapõgenikke toetada eestikeelses keskkonnas toime tulemisel ja tavapärase igapäevaelu juurde naasmisel Eestis. Mõned näited keeleseaduse alusel kehtivatest nõuetest erinevatele ametikohtadele:
- Teenindajatelt nõutakse eesti keele oskust B1-tasemel. Kui ettevõte võtab tööle Ukrainast saabunud sõjapõgeniku, tuleb eestikeelne teave ja teenindamine tagada töökorralduslike meetmetega, sest tarbijal on sõltumata töötaja rahvusest või staatusest õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele. Töökorralduslikud meetmed tähendavad, et eestikeelse kliendisuhtluse tagamiseks peab kaupluse müügisaalis või muus kohas, kus klientidega vahetult suheldakse, olema alati eesti keelt valdav kolleeg, kes vajadusel Ukrainast saabunud teenindajat aitab ja toetab.
- Meditsiiniõdedelt nõutakse keeleseaduse alusel eesti keele oskust B2-tasemel. Meditsiinitöötaja tuleb enne tööle asumist kanda ka tervishoiutöötajate registrisse. Kui meditsiiniasutusse asub tööle ilma eesti keele oskuseta töötaja, tuleb tööandjal tagada, et eestikeelsete patsientide puhul töötab temaga koos hästi eesti keelt oskav kolleeg, kes vajadusel tõlgib ning abistab.
- Õpetajatelt nõutakse samuti B2-tasemel eesti keele oskust. Ukrainas õpetajahariduse omandanud inimestel on lihtsam tööd leida meie vene õppekeelega koolides, kuid näiteks võõrkeeleõpetajatel (inglise, saksa, prantsuse) on võimalik rakendust leida ka eesti õppekeelega koolis.
Kõik töökollektiivid, kuhu asub tööle Ukraina sõjapõgenikke, võiksid neid toetada eesti keele õppimisel. Keelt on sajandeid õpitud tegelikes suhtlussituatsioonides, mida elu meile iga päev pakub. Motiveeritud inimene omandab elementaarse suhtlusoskuse juba paari kuuga.
Kui keeleoskamatu töötaja kohta peaks Keeleametile laekuma kaebus, soovib amet lahendada sellised kliendikaebused võimalikult paindlikult ning nõustada sõjapõgenikest töötajaid keeleõppevõimaluste leidmisel.
Keelekoolituste kohta leiab teavet Integratsiooni Sihtasutusest ja Töötukassast, kes abistavad tööandjaid töötajate eesti keele oskuse arendamisel, pakuvad keelekoolitusi ja muid keeleõpet toetavaid teenuseid.
Kui oled saanud Eestis elamisloa (n ajutise või rahvusvahelise kaitse alusel), on sul võimalik end töötuna arvele võtta lähimas töötukassa esinduses. Töötuna registreerimiseks võta kaasa isikut tõendav dokument ja elamisloa otsus. Rohkem infot leiab töötukassa veebilehelt või infotelefonilt (+372) 777 3000.
Tööotsingute ajal makstakse sulle baasmääras töötuskindlustushüvitist, kui oled viimase kolme aasta jooksul töötanud vähemalt 8 kuud (arvestatakse ka töötamist Ukrainas). Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50% Eesti eelmise aasta töötasu alammäärast: 2026. aastal 14,77 eurot kalendripäevas, mis teeb 31-päevase kuu puhul 457,87 eurot kuus (bruto). Baasmääras hüvitist on võimalik saada 180 päeva, sõltuvalt tööturu olukorrast ka kauem. Kui oled viimase kolme aasta jooksul töötanud vähemalt 12 kuud, võib sul tekkida õigus ka sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele.
Töötuna arvel olles omate ka ravikindlustust.
Ukraina tervishoiutöötajate tööle saamise tingimused on samad, mis kõigil teistel muude riikide haridusega tervishoiutöötajatel. See tähendab, et kutsealaseks töötamiseks peavad nad olema registreeritud ning registrisse saamiseks tuleb muu riigi haridusega inimesel sooritada vastavuseksam.
Vastavuseksam koosneb tööpraktikast (keskmiselt neli kuud) ning kirjalikust eksamist. Vastavuseksamit saab sooritada ainult eesti keeles. Registrisse kandmata ei tohi tervishoiutöötaja kutset omavad isikud tervishoiuteenust osutada ja neid ei saa tööle võtta arstina, hambaarstina, õena või ämmaemandana.
Registrisse kandmise nõuded on ranged, sest patsientide ohutus on kõige olulisem. Küll aga saavad kõik Ukrainast tulnud õed, arstid jt aidata meditsiiniala konsultantidena ja abilistena registreeritud tervishoiutöötaja juhendamisel ja vastutusel. Hetkel ei ole veel otsustatud, et Ukraina tervishoiutöötajatele tehakse erand.
Jah, Eestis on võimalik tööle asuda ka ilma ajutist kaitset taotlemata. Küll aga on töötamiseks vajalik isikukood, mille saad siis, kui tööandja registreerib sind kas lühiajalisele või hooajatööle.
Lühiajaline töö
- Ilma ajutist kaitset taotlemata on sul õigus töötada Eestis lühiajaliselt, kui su tööaeg on enam kui viis päeva ühe kuu jooksul ja kuni maksimaalselt 365 päeva 455-päevase perioodi jooksul. Lühiajaliseks töötamiseks peab tööandja registreerima sind lühiajalise töötajana politsei- ja piirivalveametis. Kui tööandja registreerib sinu lühiajalise töötamise, saad ka Eesti isikukoodi.
- Lühiajalisele töötajale maksab tööandja töötasu, mis on vähemalt võrdne Eesti keskmise brutopalgaga (jaanuar 2025 seisuga 1832 eurot). Erandid, millistele töödele palganõue ei kohaldu, leiad politsei- ja piirivalve ameti lehelt.
- Lühiajaliselt töötamine ei anna sulle õigust saada hüvitisi ja toetusi nagu peretoetused, toimetulekutoetus jne.
Hooajatöö
- Hooajatöö on lühiajalise töötamise alaliik. Tööandja registreerib sind politsei- ja piirivalveametis lühiajalise töötajana hooajalisele tööle näiteks põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, majutus- või toitlustusvaldkonnas, toiduainete tootmises vms. Hooajaliselt saab töötada kuni 270 päeva ühe aasta jooksul.
- Hooajalisel töötamisel peab tööandja maksma sulle vähemalt 5,31 eurot (bruto) tunnis või 886 eurot (bruto) kuus ehk Eestis kehtivat töötasu alammäära.
- Hooajaline töö ei anna sulle õigust hüvitistele ja toetustele nagu peretoetused, toimetulekutoetus jne.
Kuidas lühiajalist või hooajatööd politsei- ja piirivalveametis registreerida?
- Lühiajalise töötamise registreerimist saab tööandja taotleda isiklikult või volitatud esindaja kaudu politsei- ja piirivalveameti teenindusbüroodes, elektrooniliselt või posti teel.
- Registreerimiseks tuleb täita taotlus, esitada töösoovija digitaalne värvifoto ja passikoopia ning maksta riigilõiv. Vastavalt konkreetsele ametikohale võib vajalik olla ka muude dokumentide esitamine (nt tööleping).
- Tavakorras registreeritakse lühiajaline töötamine või keeldutakse registreerimisest 15 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmisele järgnevast päevast või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise päevast arvates.
Jah, saab.
Ukraina kodanik, kelle lühiajaline töötamine oli 24. veebruari 2022 seisuga registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) ning kelle Eestis töötamise lubatud aeg on lõppenud või lõpeb hiljemalt 31. mail 2022, võib Eestis lühiajaliselt edasi töötada kuni 31. maini 2022 sõltumata päevade arvu piirangust. Kui jätkatakse tööd sama tööandja juures, ei pea lühiajalist töötamist uuesti ka PPAs registreerima.
Kui Ukraina kodaniku seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks (viisa) lõppes ja lühiajaliseks töötamiseks ette nähtud päevade arv sai täis enne 24. veebruari 2022, tohib ta küll Eestis edasi olla, aga uuesti lühiajalise töö registreerimiseks tuleks oodata, kuni reeglistik seda võimaldab (lühiajalist töötamist saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul, hooajatöö puhul kuni 270 päevaks aasta jooksul).
Jah, saad. Kui oled saanud ajutise kaitse ning elamisloa, kehtivad sulle samad tingimused kui siinsetele töötajatele.
Leping
- Töö tegemiseks võib sõlmida erinevaid lepinguid. Parima kaitse tagab tööleping (kas tähtajaline või tähtajatu). Leping tuleb allkirjastada, ent ainult siis, kui sellega nõustud! Lepingus on kirjas: töö- ja puhkeaeg; palk ja palgapäev; töötingimused; tööülesanded
- Tööandja peab sind juhendama ja välja õpetama, kuidas tööd ohutult teha. Jälgi alati ohutusreegleid (nt kanna isikukaitsevahendeid)
Tööaeg
- Eestis on täistööaeg 40 tundi nädalas. Tavalise tööaja arvestusega kestab tööpäev 8 tundi. Summeeritud tööaja puhul võib see olla pikem. Töötada võib ka osalise tööajaga.
- Kui töötate kokkulepitust kauem, on tegemist ületunnitööga. Ületunnitööd võib teha ainult poolte kokkuleppel ning ületunnitööd tasustatakse vaba aja või 1,5-kordse töötasuga.
Puhkeaeg
- Ühe tööpäeva lõpust järgmise alguseni peab jääma vähemalt 11 tundi puhkeaega
- Igal nädalal peab vähemalt üks kord järjest puhkeaega olema 36 järjestikust tundi
- Tööpäeva sees on seadusega ette nähtud puhkepausid: iga 6 tunni kohta 30 minutit
- Sul on õigus igal aastal saada tasulist puhkust vähemalt 28 päeva. Iga 14-aastase ja noorema lapse kohta on kummalgi lapsevanemal õigus kasutada kokku 10 päeva tasustatud lapsepuhkust kuni lapse 14-aastaseks saamiseni.
Töötasu
- Töötasu makstakse palgapäeval
- Töötasu suurus lepitakse kokku lepingus
- Eestis kehtib töötasu alammäär (nn miinimumpalk), mis 2025. aastal on 5,31 eurot tunnis või 886 eurot (bruto) kuus.
- Üldjuhul makstakse palk pangakontole, mille saad Eesti suuremates pankades tasuta avada.
Töölt lahkumine
- Kui soovid töölt lahkuda, pead sellest tööandjale teatama vähemalt 30 päeva varem, kuid poolte kokkuleppel saab töölepingu igal ajal lõpetada.
- Kui tööandja soovib töölepingut erakorraliselt lõpetada, peab ta seda kirjalikult põhjendama. Töötaja võib alati ülesütlemise vaidlustada
- Töölepingu lõppemisel peab tööandja maksma töötajale väljateenitud tasu ja hüvitise kasutamata puhkuse eest
Töösuhete ja -keskkonna alal saab tasuta nõustamist Tööinspektsiooni infotelefonil 640 6000 tööpäeviti kl 9-16.30 või e-kirja teel jurist@ti.ee. Juristid vastavad ka vene keeles.
Tööle asumiseks on kaks varianti:
- Kui sul juba on kehtiv tähtajaline Eesti elamisluba ajutise kaitse, rahvusvahelise kaitse või muu alusel, saad tööle asuda samadel alustel nagu kõik teised Eesti alalised elanikud. Kui soovid, saad end ka Eesti Töötukassas töötuna arvele võtta, et saada tööotsingutel tuge. Eesti Töötukassa esindused asuvad igas maakonnas: www.tootukassa.ee. Töötukassaga seotud infot saab ka telefoni teel (+372) 777 3000.
- Kui sul ei ole Eestis elamisluba ja viibib siin viisavabaduse või viisa alusel, pead endale leidma sobiva töö, misjärel saab tööandja sind registreerida Politsei- ja Piirivalveametis lühiajalise töötajana. Arvesta, et lühiajalisele tööle (sh hooajatöö) kehtivad erinnõuded nii töötada lubatud perioodi kui ka makstava palgamäära osas.
Valiku olemasolevatest tööpakkumised leiad Eesti Töötukassa lehelt, aga ka erinevatest portaalidest nagu näiteks cv.ee, cvkeskus.ee või tööampsudele suunatud veebilehelt GoWorkaBit.
Residentsuse määramiseks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada residentsuse määramise avaldus.
Residentsust saab määrata:
- Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA
- saates digitaalselt allkirjastatud residentsuse määramise avaldus (vorm R) aadressile emta@emta.ee
- postiga aadressile Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn
- Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroodes.
Avalduse peab esitama inimene ise, mitte näiteks tema tööandja või esindaja, märkides sellele enda kehtivad kontaktandmed (telefoninumbri ja e-posti aadressi). Residentsuse määramise avaldust on võimalik esitada ka tagasiulatuvalt.
Vastus residentsuse määramise kohta tuleb kas e-posti teel või teenindusbüroos kohapeal. Inimene peab seejärel teavitama oma tööandjat residentsuse muutumisest.
Oma (või oma töötaja) residentsuse staatust saab kontrollida Maksu- ja Tolliameti kodulehel: mitteresidentsuse päring.
Maksusoodustusi saavad kasutada üksnes need põgenikud, kes on Eesti maksuresidendid. Eesti maksuresident on inimene, kelle alaline elukoht on Eestis või kes viibib siin vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Oma residentsuse staatust saab kontrollida Maksu- ja Tolliameti kodulehel: mitteresidentsuse päring.
Oluline! Maksuresidentsus ei sõltu sellest, kas inimesel on Eesti isikukood või mitte. Eesti isikukood ei anna automaatselt maksuresidendi staatust. Samuti tuleb tähele panna, et inimene võib olla korraga ka mitme riigi resident. Mitme riigi residentsuse puhul ning eeldusel, et Eesti on sõlminud vastava riigiga topeltmaksustamise vältimise lepingu (vt riikide nimekirja fin.ee), on määravaks see, kus asub inimese pere ja kus ta ajaliselt rohkem viibib. Eesti ja Ukraina vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping.
Jah. Residentsus ei sea piiranguid igal ajahetkel Eestist lahkumisele. Lahkudes on aga oluline esitada uuesti residentsuse määramise avaldus. Inimene registreeritakse mitte-residendiks, kui tema elukoht ei ole enam Eestis ja/või ta on viibinud (või kavatseb viibida) siin vähem kui 183 kalendripäeva järjestikuse 12 kuu jooksul.
Eesti ja Ukraina vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping. Kui inimene on korraga nii Eesti kui Ukraina maksuresident, on Eestist lahkumisel oluline pere asukoht– kui inimese pere jääb Eestisse, jääb ka tema eluliste huvide keskus Eestisse ning seega ka ta ise Eesti residendiks.
Ei, residendiks määramiseks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada residentsuse määramise avaldus.
Inimene võib olla korraga ka mitme riigi maksuresident.
Eesti ja Ukraina vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping, seega topeltmakse maksma ei pea - mitme riigi residentsuse puhul on määravaks see, kus asub inimese pere ja kus ta ajaliselt rohkem viibib. Pereks loetakse abikaasat/elukaaslast ja alaealisi lapsi.
Viimati uuendatud 09.01.2026
