Terviseameti soovitused viirushaiguste leviku tõkestamiseks
Kui kuulud riskirühma, vaktsineeri ennast!
Peamine riskifaktor on inimeste vanus ja rasked kaasuvad haigused. Vastavalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustele tagab Eesti sel sügisel tasuta vaktsiini vaid riskirühmadele. Praegu ringlevad tüved ei põhjusta riskirühma mitte kuuluvatel inimestel rasket haiguskulgu.
Info vaktsineerimispaikade kohta leiab vaktsineeri.ee kodulehelt.
- Kui sul esineb haigussümptomeid, oled tõenäoliselt nakkuse saanud ning peaksid jääma koju – see on kõige tõhusam viis nakkuse levikut vähendada.
- Pese käsi sageli, eriti pärast avalikes kohtades viibimist – hea käte hügieen aitab vähendada gripi ja teiste nakkushaiguste levikut.
- Kanna rahvarohketes siseruumides maski, eriti kui ümberringi on palju haigestunuid.
- Kui oled riskirühmas, väldi kõrghooajal massüritusi (riskirühma kuuluvad eakad, rasedad, krooniliste haigustega inimesed).
- Tuuluta ruume regulaarselt — hea ventilatsioon vähendab tilk- ja aerosoolnakkuse levikut.
- Väldi riskirühma kuuluvate inimeste külastamist (nt hooldekodud, haiglad).
- Haige laps jäta koju, et vähendada nakkuste levikut kollektiivides.
- Haigussümptomitega lapsega ära külasta vanavanemaid ega lase neil haige lapse eest hoolitseda – nii vähendad eakate haigestumise riski.
Reisimine
-
Kuna viiruse levik on eri riikides erinev, tuleks riskirühma kuuluvatel inimestel reisimise vajadust hoolikalt kaaluda.
-
Reisile minnes pea meeles, et eri riikides võivad kehtida erisugused piirangud. Täpsemat infot leiad veebilehelt reisitargalt.ee.
Riskirühmad
-
Koroonaviiruse riskirühmas on vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed. Haigestumisest kõige enam mõjutatud rühm on olnud 65-aastased ja vanemad isikud, kes jõuavad ka haiglaravile.
-
Kui kuulud viiruse riskirühma, väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski.
-
Ka ühistransporti tuleks võimalusel vältida ning sisseostud teha ajal, mil kauplustes on vähem rahvast.
Miks tuleb riskirühmi eriti hoolsalt kaitsta?
-
Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60-aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.
-
Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.
-
Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu, lähedasel kontaktil haige inimesega. Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik
Kuidas riskirühmi kaitsta?
-
Enne riskirühma kuuluva inimesega kohtumist tuleb veenduda enda nakkusohutuses ning teha endast olenev ohutuse tagamiseks. Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled veendunud, et oled ise terve.
-
Hoolekandeasutustel tuleb tagada riskirühma kuuluvatele inimestele ohutud võimalused kontaktseks ja mittekontaktseks suhtluseks.
-
Hoiduda tuleks hooldekodu elanike liikumisest hooldekodude vahel.
-
Kui võimalik, tuleks eaka hooldekodusse paigutamise asemel eelistada kodus osutatavaid teenuseid, mida pakub elukohajärgne kohalik omavalitsus.
Viimati uuendatud 12.01.2026
