Elukoht

Aadressi teatamiseks Eesti rahvastikuregistrile tuleb esitada elukohateade oma elukohajärgsele linna või vallavalitsusele, Tallinnas linnaosavalitsusele.

Teate saad esitada mitmel viisil:

• lähed kohalikku omavalitsusse kohale;
• saadad teate ja koopia oma isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest kohalikule omavalitsusele postiga;
• saadad digitaalselt allkirjastatud teate kohaliku omavalitsuse e-postile;
• esitad teate e-rahvastikuregistris (sisenemiseks vajad Eesti ID-kaarti, Mobiil-IDd või Smart-IDd): e-rahvastikuregister

• Linna- ja vallavalitsuste kontaktid leiad siit: kohalike omavalitsuste kontaktid
• Tallinna linnaosavalitsuste kontaktid leiad siit: linnaosade kontaktid
• Elukohateate fail (muudetav PDF-ankeet): eesti keeles ja inglise keeles

Pane tähele!

• Kui sul esineb oma elukoha aadressi teatamisel takistusi (näiteks ei ole võimalik saada ruumi omaniku nõusolekut), pöördu abi saamiseks elukohajärgsesse linna-, valla- või linnaosavalitsusse.
• Kui tekib murekohti kohalikus omavalitsuses elukoha aadressi esitamisel, pöördu siseministeeriumi poole e-posti aadressil elukoht@siseministeerium.ee. 

Anname üürisuhetes kõigile võrdse võimaluse!

Põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste või muude veendumuste, samuti varalise või sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid seadusega võib seda õigust kitsendada. See tähendab, et kaupade ja teenuste pakkuja ei tohi inimesi ebavõrdselt kohelda rahvuse, rassi ja nahavärvuse ega soo, sh lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu. See on sätestatud võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seadusega.

Otsese diskrimineerimisega on tegemist, kui inimesega ei sõlmita üürilepingut näiteks tema rahvuse või emakeele või laste olemasolu tõttu. Samuti on diskrimineerimine, kui üürileandja teatab avalikult, et eluruumi ei üürita teatud rahvusest või emakeelega inimestele või kui üürileandja annab kinnisvaramaaklerile korralduse mitte anda tema korterit üürile muust rahvusest või lastega inimestele. Maakleril pole kohustust ebaseaduslikke korraldusi täita.

Üürniku pereliikmetel on alati õigus perega ühineda. Sellest keeldumine on diskrimineerimine.

Põhjendatud on enne üürilepingu sõlmist kontrollida, kas tulevane üürnik viibib Eestis seaduslikult (nt kas tal on viisa, elamisluba vms). Kuid ka sel juhul tuleb silmas pidada, et  üürnikule esitatud nõue oleks õiguspärane ega tooks kaasa kaudset diskrimineerimist.

Üürisuhete alus on õiglane leping, milles on kirjas poolete õigused ja kohustused. Üürileping on aluseks riigi ja omavalitsusega suhtlemisel sh elukoha registreerimisel ja toetuste taotlemisel.

Kui üürile antakse tuba või tube eluruumist, milles üürileandja ja/või tema pereliige samuti elab, siis on üürileandjal laiemad õigused valida üürilisi nii, et kõigi ühes eluruumis elavate inimeste privaatsus on tagatud. Näiteks ei ole diskrimineerimine see, kui vanaema rendib oma kahetoalisest korterist välja ühe toa ainult üksikule naisterahvale.

Olgem mõistvad nende üürnike suhtes, kes eesti keelt ei valda. On arusaadav, et üürisuhtes tuleb üürnikul ja üürileandjal üksteisega suhelda, kuid riigikeele oskuse puudumise saab hea tahtmise korral lahendada tõlgi või mobiilirakenduse abil.

Lemmikloomadega üürilise välistamine keelatud ei ole, kuid proovige hoida avatud ja mõistvat suhtumist ka nende suhtes.

NB! Diskrimineerimine on keelatud ja karistatav. Lisaks võib diskrimineerija saada ka rahalise nõude diskrimineerimisest tekkinud kahju leevendamiseks.

Kui üürnik jääb hätta, aitab toimetulekutoetus 

• Kui üürnik jääb eluasemekulude eest tasumisega hätta, saavad ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikud taotleda toimetulekutoetust samadel alustel Eesti elanikega. 
• Toimetulekutoetuse raames kaetakse ka eluasemekulud.
• Toimetulekutoetust taotleb üürnik.
• Tavaliselt makstakse kogu toimetulekutoetus välja taotlejale. Erandkorras võib kokkuleppel omavalitsusega maksta eluasemekulud ka otse üürileandjale.   
• Toimetulekutoetust tuleb taotleda iga kuu tegeliku elukoha järgsest omavalitsusest ja soovitavalt siis, kui üürnik on saanud kommunaalteenuste arve. Toimetulekutoetust ei saa maksta tagasiulatuvalt eelnevate kuude eest.
• Eluasemekulude arvestamiseks tuleb toimetulekutoetuse esmakordsel taotlemisel lisada taotlusele dokumendid, mis tõendavad  eluruumi kasutamise õigust (üürileping) ja jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid (nt kommunaalteenuste arve eelmise kuu eest).
• Eluasemekulud on: üür, korterelamu halduskulu ja korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse, vee tarbimise ja soojendamise, kanalisatsiooni- ja küttekulud, elektrikulu, majapidamisgaasi maksumus, prügivedu, maamaks, hoonekindlustus.
• Eluasemekulude hüvitamise suuruse kehtestab iga omavalitsus määrusega. Infot leiab omavalitsuse kodulehelt ja Riigi Teatajast.
• Kui üürileandja kasutab sama elupinda sõjapõgenikuga, saab eluasemekulusid arvestada isikupõhiselt. Eluasemekulud jagatakse inimeste vahel võrdselt ära ja hüvitatakse vastav osa kuludest neile, kellel on õigus toimetulekutoetust saada.

Toimetulekutoetuse kohta saad lähemalt lugeda Sotsiaalministeeriumi kodulehelt. 

Toimetulekutoetuse kasutamisest eluasemekulude hüvitamisel Tartu linna näitel

• Üürite Ukraina sõjapõgenike perele oma Tartu linnas asuvat 2-toalist 45-ruutmeetrist korterit üürihinnaga 500 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud.
• Oluline on, et teil oleks sõlmitud üürileping. Üürilepingu näidist vaata ülalt. 
• Samuti on tähtis, et sõjapõgenikest üürnikud oleksid registreerinud oma elukoha rahvastikuregistris. Elukohana saab registreerida eluruumi, mis on kasutusel alaliseks elamiseks, nt korter, maja või majaosa.
• Kui üürnikust sõjapõgeniku sissetulekud peaksid ajutiselt vähenema - näiteks töökoha kaotuse, enda või lapse haigestumise tõttu -  ei tähenda see, et eluasemekulud jääksid tasumata, vaid nende hüvitamiseks saab kasutada toimetulekutoetust.
• Selleks, et kasutada toimetulekutoetust eluasemekulude hüvitamiseks, esitab üürnik kommunaalarvete saabumisel Tartu linnavalitsusele toimetulekutoetuse taotluse. Kui ta taotleb toetust esmakordselt, tuleb lisaks arvetele esitada ka üürileping.
• Tartu linn hüvitab eluasemekulud piirhinnaga kuni 9 eurot/m2 üle 33m2 eluruumidel ja piirhinnaga kuni 10 eurot/m2 kuni 33m2 üldpinnaga eluruumidel. Lisanduvad jooksvad kulud, mille piirmääradega saab tutvuda Riigi Teatajas.
• Toimetulekutoetus makstakse välja taotlusel märgitud isikule. Avalduse menetlemiseks on viis ja makse tegemiseks kolm tööpäeva. Taotleja märgib avaldusel, kellele ja kuidas toetus maksta, sh kas pangaarvele või sularahas.