Reisimine Eestisse

Kuna reisivõimalused on endiselt piiratud ning viiruse levik eri riikides erinev, tuleks reisimise vajadust hoolikalt kaaluda. Eriti puudutab see koroonaviiruse riskigruppi kuulujaid. Kui reisid lennukiga, arvesta, et kõik lennukiga Eestisse saabujad peavad enne lendu täitma piiriületaja ankeedi ning olema valmis seda lennule minnes esitama. Kui sa ei ole COVID-19 vastu vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, arvesta juba reisile minnes, et reisilt saabudes võib olla vajalik jääda eneseisolatsiooni. Nende riikide nimekirja, kust saabudes pead isolatsiooni jääma, leiad välisministeeriumi veebist.

Hetkel kehtivad piirangud 

Viiruse leviku ja haigestumise vältimiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskonna toimimise tagamiseks tuleb järgida kehtestatud piiranguid ja käitumisjuhiseid. Vabariigi Valitsus koostöös teadusnõukojaga hindab iganädalaselt nakatumisriski riigis ja kehtestab või leevendab meetmeid vastavalt riskitasemele.

Vaata kõikides valdkondades kehtivaid piiranguid »

Eesti kodanikud ja elanikud lubatakse riiki sõltumata sellest, kas neil on haigustunnused või mitte.

Eestisse tohivad töötamise, õppimise, turismi, spordi jm eesmärgil tulla ka teiste riikide (nii Euroopa Liidu kui kolmandate riikide) kodanikud. Kolmandate riikide kodanikel peab riiki sisenemiseks olema kehtiv Schengeni viisa.

Teatud juhtudel tuleb riiki sisenedes jääda eneseisolatsiooni.

Teave riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele »

Piiranguteta saab Eestisse tulla riigist, mille 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on võrdne 75ga või sellest väiksem.  

Kui riigi nakatumisnäitaja jääb vahemikku 75–200, ei rakendu Eestisse saabumisel piirangud, kui inimesel on ette näidata tõend COVID-19 vastase vaktsineerimise, haiguse läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta. Ilma tõendita Eestisse saabumisel tuleb riiki jõudes teha koroonaviiruse test. Tulemuse selgumiseni peab inimene viibima oma elukohas. 

Saabumisel Euroopa riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 200, peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni, mida on võimalik lühendada kahe negatiivse testiga. Piirangutest on vabastatud inimene, kellel on vaktsineerimiskuur lõpetatud ning selle lõpust ei ole möödunud rohkem kui aasta või kes on COVID-19 haiguse viimase poole aasta jooksul läbi põdenud ja arsti poolt terveks tunnistatud.  

Riskiriikide nimekiri on Eesti Välisministeeriumi kodulehel.

Väljastpoolt Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonda või Schengeni ala võivad vaktsineerimata isikud mistahes eesmärgil Eestisse siseneda vaid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja piirangu võimaliku kaotamise kohta käiva soovituse lisas 1 esitatud riikidest. Liikumisvabaduse piirang kehtib siis, kui lisas 1 toodud riigi nakatumisnäitaja on üle 75.

Saabudes kolmandatest riikidest, mis ei ole toodud Euroopa Liidu Nõukogu soovituse lisas 1, kehtib 10-päevane liikumisvabaduse piirang kõigile saabujatele, kellel on lubatud Eestisse siseneda.

Kui alaealine saabub Eestisse koos vanema, hooldaja või volitatud saatjaga, kes on eneseisolatsiooni nõudest vabastatud, kuna ta on vaktsineeritud või COVID-19 viiruse läbi põdenud:

  • On kuni 12-aastased lapsed eneseisolatsiooni ja testimise nõudest vabastatud;
  • 12–18-aastased vaktsineerimata lapsed on eneseisolatsiooni nõudest vabastatud kui nad

- saabuvad Euroopa Liidu või Schengeni riigist, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, Andorrast, Monacost, San Marinost või Vatikanist või Euroopa Liidu soovituse lisas 1 nimetatud riigist, mille 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on üle 75 ja
- on teinud kuni 72 tundi enne Eestisse sisenemist koroonaviiruse PCR testi või kuni 48 tundi enne saabumist antigeen-RTD kiirtesti või teinud testi kohe pärast Eestisse saabumist ning testi tulemus on negatiivne.

Kuni negatiivse testi tulemuse teada saamiseni tuleb püsida eneseisolatsioonis;

  • 12–18-aastased vaktsineerimata lapsed, kes saabuvad on Euroopa Liidu soovituse lisa 1 nimekirja mittekuuluvate kolmandate riikide kodanikud ning saabuvad nimetatud riikidest, võivad Eestisse siseneda, kui nad on teinud kuni 72 tundi enne Eestisse sisenemist koroonaviiruse PCR testi või kuni 48 tundi enne saabumist antigeen-RTD kiirtesti, mille tulemus on negatiivne. Eneseisolatsiooni nõudest vabanemiseks on nõutav teise SARS-CoV-2 testi tegemine kohe pärast Eestisse saabumist, mille tulemus peab samuti olema negatiivne. Kuni Eestis tehtud testi negatiivse tulemuse teadasaamiseni tuleb püsida eneseisolatsioonis;
  • 12–18-aastased vaktsineerimata lapsed, kes saabuvad Euroopa Liidu soovituse lisa 1 nimekirja mitte kuuluvatest kolmandatest riikidest ning on EL-i, Schengeni riikide, Suurbritannia ja Põhja -Iiri Ühendkuningriigi, Andorra, Monaco, San Marino või Vatikani kodanikud, võivad Eestisse siseneda. Eneseisolatsiooni nõudest vabanemiseks tuleb teha SARS-CoV-2 test kohe pärast Eestisse saabumist, mille tulemus peab olema negatiivne. Kuni negatiivse tulemuse teadasaamiseni tuleb püsida eneseisolatsioonis;

Kui alaealine saabub Eestisse koos lapsevanema, hooldaja või volitatud saatjaga, kes on vaktsineerimata või pole COVID-19 läbi põdenud, siis saabudes EL Nõukogu soovituse lisa 1 välisest kolmandast riigist või riigist, mille 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on üle 75, tuleb kuni 19-aastastel koolis käivatel lastel ja noortel teha eneseisolatsiooni nõudest vabanemiseks neljandal päeval pärast saabumist koroonaviiruse PCR-test.

Kuni testitulemuse selgumiseni tuleb püsida kodus. Kui test on negatiivne, tohib kuue päeva jooksul alates testitulemuse selgumisest võtta osa üksnes õppetööst üldharidus- või kutseõppeasutuses, huvitegevusest ja noorsootööst, kuid ei tohi osaleda muudes tegevustes, nt käia kinos, teatris vm.

Kohustusliku liikumisvabaduse piirangu kestvust on võimalik lühendada koroonaviiruse testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivset testi mitte vähem kui 6-päevase vahega. 

Kuni 72 tundi enne Eestisse sisenemist tuleks teha koroonaviiruse PCR testi või kuni 48 tundi varem antigeeni kiirtest.

Inimesed, kes ei ole välisriigis enne reisi algust testi ära teinud, võivad teha esimese testi kohe pärast Eestisse saabumist.

Mitte varem, kui kuus päeva pärast esimese testi tegemist tuleb teha teine PCR test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu. See tähendab, et inimesele ei rakendu pärast kahte negatiivset testi 10-päevane liikumisvabaduse piirang, mis kehtib kõigile neile riskiriikidest tulijatele, kes kahte testi ei tee. 

Liikumisvabaduse piirangut saavad kahe negatiivse testiga lühendada ka alaealised. 

Testi tõendi nõuded leiad koroonatestimise veebilehelt »

Kui oled vaktsineeritud Eestis, saad oma immuniseerimise andmetega tutvuda ja need vajaduse korral välja printida või alla laadida patsiendiportaalis digilugu.ee. Vaktsineeritust saad tõendada ka paberkandjal immuniseerimispassiga.

Inimesed, kes on vaktsineeritud välimaal olles, saavad seda tõendada, esitades:

  • immuniseerimispassi, selle koopia või vastava tõendi (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend);
  • teise riigi andmebaasi väljatrüki, mis on ametlikult kinnitatud;
  • immuniseerimispassi (mille väljastamist on võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal).

Teises riigis teostatud vaktsineerimist tõendav dokument peab olema ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles ning sisaldama järgmist informatsiooni:

  • haigus, mille vastu immuniseeriti;
  • immuniseerimise kuupäev;
  • immuunpreparaat, mida kasutati;
  • mitu annust on isikule manustatud;
  • tõendi väljastaja andmed.

Eestis aktsepteeritakse kõiki Euroopa Ravimiameti heakskiidu saanud vaktsiine, samuti neid, mis pole veel saanud EL müügiluba, kuid on tunnustatud lähteriigis.

Kui oled viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud, saad sellekohase tõendi patsiendiportaalist digilugu. Tõendi saab luua alates 11. päevast pärast positiivset Sars-Cov-2 PCR testitulemust.

Inimesed, kes põdesid haiguse läbi teises riigis, peavad esitama ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles ametlikult kinnitatud tõendi (mis võib olla ka teise riigi andmebaasi väljatrükk) või ravidokumendi väljavõte. Positiivne antikehade test ei ole piisav läbipõdemise tõendamiseks.

Esitatud dokumendil peavad olema järgmised andmed:

  • isikuandmed;
  • läbipõdemise aeg;
  • terveks tunnistamise kliiniline alus;
  • testimise läbimise korral: analüüsi metoodika;  selle tulemus; testi tegemise koht ja aeg; testi tegija ning viimase andmed.

Avalikus siseruumis tuleb arvestada hajutatuse nõudega. See tähendab, et võõrastest inimestest tuleb hoiduda võimalusel vähemalt kahe meetri kaugusele. 

Avalikes siseruumides tuleb desinfitseerida käsi.

Maski peavad kandma kõik 12-aastased ja vanemad inimesed kõigis avalikuks kasutamiseks mõeldud siseruumides, sh ruumides, kus kontrollitakse COVID tõendit (sh meelelahutuskohad, üritused, kinod, teatrid ja spaade üldkasutatavad ruumid, kus ei puututa kokku veega).

Maski tuleb kanda kõigis tegevustes, kus see on töö või tegevuse iseloomust tulenevalt võimalik.

Maski ei tohi asendada suu ja nina katmisega salli, krae, visiiri või muuga. Rangelt soovituslik on kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt. 

Maski tuleb kanda näiteks poes, apteegis, asutuste ja ettevõtete teenindussaalides,  postkontoris, raamatukogus, ühistranspordis, meelelahutuskohtades, üritustel, kinodes, teatrites, spaades – kõigis avalikes siseruumides, kus tegevuse iseloom seda vähegi võimaldab. 

Juhul, kui inimesele on maskikandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peab ta seda kinnitama vastava arstliku tõendiga.

Kaubanduses ja teeninduses peavad maskikandmise kohustuse täitmist jälgima tegevuse eest vastutavad isikud, teenusepakkujad ja kauplejad, kelle müügi- või teenindusalal inimene viibib.  Kui inimene keeldub kaitsemaski kandmisest, on teenusepakkujal või kauplejal õigus teda mitte müügi- või teenindusalale lubada.

Kontrollitud avalikus ruumis toimuvates tegevustes peavad COVID tõendivaktsineerituse või  läbipõdemise kohta esitama kõik inimesed alates 18. eluaastast. Tõendi peavad esitama ka 12-17-aastased (alates 15.11.2021 noored, kes jäävad vanusevahemikku 12 aastat ja kolm kuud kuni 17), kes võivad lisaks vaktsineerituse või läbipõdemise tõendamisele esitada ka testitõendi. COVID tõend kehtib koos isikut tõendava dokumendiga.

Kui inimesele on vaktsineerimine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, tuleb osalemiseks esitada vastav arstitõend.

COVID tõend tuleb esitadasportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil; muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel. 

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust koos tõendi esitaja isikut tõendava dokumendiga. 

COVID tõenditei kontrollita piiramata territooriumigaväliüritustel. 

Töösuhetes on tööl käimise nõuete, sh tõendi esitamise kohustuse aluseks tööandja riskianalüüs. 

Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi alates haiguse diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni oma elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaikade ja turvakodude elanikele, kes peavad jääma kohapeale karantiini. 

COVID-19 haigega koos elavad või temaga kokku puutunud lähikontaktsed peavad jääma kümneks päevaks eneseisolatsiooni.  

Kodust tohib lahkuda üksnes igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, kui see pole muul viisil võimalik ja õues viibimiseks, kui võetakse kasutusele kõik meetmed haiguse võimaliku leviku tõkestamiseks ning toimitakse Terviseameti juhiste kohaselt. 

Eneseisolatsiooni ei pea jääma lähikontaktsed, kes on  

  • COVID-19 haiguse vastu täielikult vaktsineeritud ja viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui aasta 
  • COVID-19 haiguse viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud ja arsti poolt terveks tunnistatud 
  • vaktsineerituga võrdsustatud ehk COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. 

Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, peavad lapsed ja noored, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või COVID-19 haigust läbi põdenud jääma  lihtsustatud karantiini

Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud. Sel juhul tuleks vähemalt viieks päevaks jääda koju ja teha võimalusel kaugtööd. Kui kodus töötada ei saa, väljastab perearst haiguslehe ning inimene saab ravikindlustushüvitist.  

Mis toimub Eestisse sisenemisel?

  • Eesti kodanikud ja elanikud ning nende pereliikmed lubatakse riiki sõltumata sellest, millisest riigist nad Eestisse reisivad ja kas neil on haigustunnused või mitte. Sind ei saadeta piirilt tagasi ka juhul, kui oled haige.  

  • Piiril kontrollitakse reisidokumente ja hinnatakse visuaalselt inimese tervislikku seisundit. Kõikidel haigustunnustega inimestel on kohustus jääda isolatsiooni ja järgida arsti nõuandeid.  Kõigil lennukiga saabujatel tuleb enne Eestisse saabumist täita piiriületaja ankeet. Muude transpordivahenditega saabudes tuleb ankeet täita siis, kui saabutakse riikidest, mis ei ole Schengeni lepingu ja selle rakendamise konventsiooni järgi liikmesriigid. 

  • Kui oled COVID-19 vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud, pead olema valmis esitama sellekohase tõendi.  

  • Koroonaviiruse testi tegemise ja eneseisolatsiooni kohustus sõltub reisimise hetkel Eestis  kehtivast riskitasemest ja riigist, kust saabutakse.  

  • Eri riikidest tulles kohalduvad erinevad reisijärgsed piirangud sõltuvalt konkreetse riigi ohutasemest, mida hinnatakse viimase 14 päeva nakatumisnäitaja põhjal 100 000 elaniku kohta. Riigid on jagatud nakatumisriski järgi rohelise, kollase ja punase nimekirja riikideks: rohelistes riikides on nakatumisnäitaja kuni 75, kollastes 75-200 ja punastes üle 200. Täpsem info on toodud riskiriikide tabelites.   

Kuidas turvaliselt koju saada?

  • Ole paindlik ja arvesta, et riigid võivad haiguse levikut takistavaid meetmeid kehtestada lühikese etteteatamisega.  

  • Kontrolli enne reisi, kas lend toimub ja ega lennugraafik pole muutunud. Isegi kui lennupilet on väljastatud, tühistatakse ja lükatakse lende jätkuvalt igapäevaselt edasi. 

  • Täpsusta, kas  vahepeal on tekkinud lisanõuded, näiteks tuleb esitada täiendavaid dokumente . 

  • Kindlasti tee selgeks, millised nõuded kehtivad transiitriikides (st vahemaandumiste korral). Infot leiab www.reisitargalt.vm.ee

  • Lennu toimumise päeval mine varakult lennujaama, et ennast esimeste seas lennule registreerida. 

  • Selgita välja, kas asukohariigist Eestisse saabumisel tuleb jääda eneseisolatsiooni või mitte. Siin on abiks välisministeeriumi koduleht

Eesti kodanikud ja elanikud

Kuna reisivõimalused on endiselt piiratud ning viiruse levik eri riikides erinev, tuleks reisimise vajadust hoolikalt kaaluda. Eriti puudutab see koroonaviiruse riskigruppi kuulujaid. Eestisse naasta saavad Eesti kodanikud ja elanikud alati. Kui oled vaktsineerimata või pole haigust läbi põdenud, arvesta, et reisilt tulles võib olla vajalik eneseisolatsioon.

Loe edasi

Välismaalased

Eestisse on lubatud reisida, töötama ja õppima tulla kõigist maailma riikidest. Eestisse tulekule esitatavad täiendavad nõuded sõltuvad nii Eestis konkreetsel ajahetkel kehtivatest piirangutest kui selle riigi riskitasemest, kust saabutakse.

Loe edasi

Ametkonnad jagavad infot

Välisministeerium
Info reisimise ning Eesti välisesinduste lahtioleku kohta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kehtivad piirangud ühistranspordi-, mere- ja lennuliikluses, turismi- ja reisiinfo, ettevõtjatele suunatud kriisimeetmete teave. 

Politsei ja Piirivalveamet
Piiriületuse muudatused ja piirangud, teave avaliku korra ja isikut tõendavate dokumentide kohta.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet
Tarbija õigused, reisikindlustus, e-kaubandus, avalike ruumide ventilatsioon jpm. 

Viimati uuendatud 24.11.2021