Eesti Vabariik
Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik.
Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 79 kohaliku omavalitsuse üksust: 15 linna ja 64 valda. Linna elu korraldab linnavalitsus, valla oma vallavalitsus. Koondnimetusega nimetatakse linna- ja vallavalitsusi kohalikeks omavalitsusteks.
Eestis elab ligikaudu 1,3 miljonit inimest.
Eesti riigilipp on sinimustvalge.
Eesti riigikeel on eesti keel, maksevahendina kehtib euro.
Muud üldandmed Eesti kohta: https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/eesti-vabariik/ueldandmed
Pangad, sularaha
Ukraina keskpank soovitab Ukrainast lahkuda ilma sularahata ja jätta grivnad oma pangakontole: loe lähemalt keskpanga kodulehelt.
Mitmed Ukraina pangad jätkavad vaatamata sõjaolukorrale digitaalsete makseteenuste (kaardid ja maksed) osutamist. Kui oled Ukrainast Eestisse jõudnud, tasub proovida, kas sinu Ukraina pangakaart toimib ka Eestis. Kui toimib, saad sellega tasuda poes ostude eest ja sularaha eurodes välja võtta. Nende tehingute puhul määrab grivna kursi euro suhtes see Ukraina pank, kes pangakaardi välja andis.
Eestis pakub Ukraina grivnade vahetust praegu ainult Tavidi valuutavahetus: kursid ja täpsem info Tavidi veebilehel.
Pangakonto avamine Eestis
Eestis pakuvad Ukraina sõjapõgenikele tasuta arvelduskonto avamist ja tasuta arveldusteenust (üldjuhul 3-12 kuu vältel) LHV Pank, Luminor, Coop Pank, SEB Pank, Swedbank ja TBB Pank
Konto avamise soovi korral peab arvestama
- Ootejärjekorrad pangakontorites
- Vajadus kontorit külastada 2 korda (pankade lõikes võivad tingimused erineda)
1. Isikusamasuse tuvastamiseks
2. Lepingu sõlmimiseks pärast pangapoolse positiivse otsuse tegemist - Kliendisuhte algatamine võib võtta kuni 14 tööpäeva
- Pangakaart saadetakse postiga (vajalik Eesti postiaadress), postiaadressi puudumisel vajalik täiendav kontori külastus
Täpsed tingimused sõltuvad põgenikel olemasolevatest dokumentidest ning varieeruvad pankade lõikes.
Korteri üürimine
- Avatud on eraldi leht kinnisvarapakkumistega sõjapõgenikele. Samuti saab üürikortereid otsida vabaturult kinnisvara24.ee, city24.ee ja kv.ee kaudu.
- Oma soovidest tasub teada anda Facebooki grupis „Ukraina sõbrad Eestis“. Lisaks on mitmeid teisi Facebooki gruppe, kus vahendatakse kinnisvarakuulutusi. Enamasti leiab need märksõna „korteri(te) üürimine“ järgi.
- Samuti vahendavad infot vabatahtlike pakutud majutusest sotsiaalkindlustusameti nõustajad, kes arvestavad ka pere muid vajadusi (kooli- või lasteaiakoht).
Pane tähele! Eestis on keelatud korteri või maja välja üürimisel tõrjuda üürilisi selle pärast, et neil on lapsed, põgenikustaatus või et nad on välismaalased, naised või mehed. Nende tunnuste alusel tõrjumist loetakse diskrimineerimiseks. Diskrimineerimine on keelatud ja karistatav. Lisaks võib diskrimineerija saada ka rahalise nõude diskrimineerimisest tekkinud kahju leevendamiseks. Me ei kutsu üles loobuma lemmikloomadega üürilistest, ent küsimustele tuginedes nendime, et keelatud ei ole kuulutuses või eluruumi üürile andmisel lemmikloomade välistamine. Lisaks selgitame, et kui üürile antakse tuba või tube eluruumist, milles üürileandja ja/või tema pereliige ka ise elab, siis sellisel juhul on üürileandjal laiemad õigused valida üürilisi nii, et kõikide ühes eluruumis elavate inimeste privaatsus on tagatud. Näiteks ei ole diskrimineerimine see, kui vanaema rendib oma kahetoalisest korterist välja ühe toa ainult üksikule naisele, et ka vanaemale kui üürile andjale samas korteris koos elamine oleks turvaline ja austaks vanaema privaatsusvajadust.
Raamatukogud, tasuta internet, kaugtöö võimalused
- Eestis tegutseb üle 500 raamatukogu, kus lisaks raamatute lugemisele ja laenutamisele pakutakse mitmeid muid teenuseid. Raamatukogude avalikes internetipunktides saab kasutada tasuta internetti (WiFi), arvutitöökohti, printida, teha koopiaid. Soovi korral saab raamatukogus teha ka interneti teel kaugtööd.
- Raamatukogude töötajate käest saab küsida nõu asjaajamisel riigiga ja tuge Eesti ametkondade e-teenuste kasutamisel.
- Näiteks Tallinna Keskraamatukogu pakub juurdepääsu võõrkeelsetele e-raamatutele, audioraamatutele ja ajakirjadele, sealhulgas ukrainakeelsetele e-raamatutele: https://keskraamatukogu.overdrive.com.
Tallinna Keskraamatukogu
Tallinna Keskraamatukogu lugejaks registreerumiseks saab Ukraina sõjapõgenik kasutada Ukrainas väljastatud isikut tõendavat dokumenti. Lugejakaart antakse tasuta.
Tallinna Keskraamatukogu teenuste kohta saab täpsemalt lugeda:
- https://keskraamatukogu.ee/infoteenindus/ukraina-pogenikele/
- https://keskraamatukogu.ee/infoteenindus/sisserannanute-noustamine/
- https://keskraamatukogu.ee/en/reference-service/for-ukrainian-war-refugees/
- https://keskraamatukogu.ee/en/reference-service/consultations-for-immigrants/
- https://keskraamatukogu.ee/wp-content/uploads/2022/03/TlnKR_infoleht_Ukraina_03_22.pdf
Ühistransport
Peamised ühistranspordivahendid Eestis on buss ja rong. Tallinna linnas sõidavad lisaks neile ka trammid ja trollid. Mandri ja suuremate saarte vahel toimub praamiliiklus.
Reisirongide operaatorfirma Elron ja Transpordiamet koostöös ühistranspordikeskustega võimaldavad Ukraina sõjapõgenikele tasuta sõitu nii rongides kui ka linna- ja maakonnaliinide bussides. Tasuta sõiduõigus ei laiene kommertsbussiliinidele (näiteks Tallinn-Tartu bussiliinidele).
Tasuta sõiduõigust tõendava ühistranspordikaardi saab kohalikust omavalitsusest või piirkondlikust ühistranspordikeskusest: https://www.transpordiamet.ee/uhistranspordikeskuste-kontaktid.
Sõidukaardid on ristkasutatavad (näiteks Tallinna roheline kaart kehtib ka Tartus ja Tartu punane kaart kehtib ka Tallinnas).
Piletisüsteemis saab sõiduõiguse ja soodustuse tõendamiseks kasutada järgmisi ühistranspordikaarte: Tallinna ja Harjumaa Ühiskaart (nn roheline kaart), Atko Kohtla-Järve Ühiskaart, GoBus Ühiskaart, Ridango Ühiskaart, Tartu Ühiskaart, Pärnumaa Ühiskaart, Viljandi Ühiskaart ja Maanteeameti Ühiskaart.
Ühistranspordi kasutamisel aitab portaal Peatus.ee, kust leiab suurema osa Eesti-siseseid sõiduplaani alusel sõitvaid bussi- ja rongiliine. Sobiva teekonna leidmiseks sisesta portaalis oma lähte- ja sihtkoha aadress ning planeeritav sõitmise kellaaeg ning saad info kõige paremini sobivatest liinidest.
Esmane õigusnõustamine, keeleõpe ja kohanemisprogramm
Õigusnõustamine
Kõigil Eestis elavatel inimestel, nende seas ajutise kaitse saajatel, kelle brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus, on õigus saada kalendriaastas tasuta kuni kaks tundi kohtumisega õigusnõustamist, mida pakub HUGO.legal, loe lähemalt.
Lisaks vastavad juristid juristaitab.ee veebilehel lihtsamatele õigusküsimustele.
Esmasel õigusnõustamisel saab abi üldiste Eesti seadusandlusega seotud küsimuste, saatjata alaealistega seotud toimingute, tööõiguse küsimuste, perekonnaõiguse, üürivaidluste ja muu taolisega. Esmane õigusnõustamine ei hõlma rahvusvahelise kaitse taotlejaid puudutavaid küsimusi ega kohtus esindamist.
Kui vajad esindajat kohtus, saad taotleda riigi õigusabi, mida osutavad advokaadid. Riigi õigusabi saamise võimaluste kohta küsi nõu HUGO.legal juristilt.
Keeleõppe võimalused
Ajutise kaitse saajana pead käima A1 taseme eesti keele kursusel, millest antakse sulle teada e-postiga. Keelekursused algavad 2022 suvel.
Iseseisvalt saad eesti keelt õppida Keeleklikk keskkonnas: www.keeleklikk.ee
Teiste iseseisva keeleõppe võimalustega saad tutvuda siin: www.integratsioon.ee/eesti-keele-iseseisvalt-oppimine.
Keeleõpet puudutavate küsimuste korral aitab sind Integratsiooni Sihtasutuse nõustaja: tasuta telefon 800 9999, info@integratsiooniinfo.ee.
Kohanemisprogramm
Riik pakub ajutise kaitse saajatele ühepäevast kohanemisprogrammi Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase elukorralduse, kultuuri-, keele- ja töökeskkonna ja teiste teemade kohta. Kohanemisprogramm algab 2022. aasta suvel ja sellest antakse sulle teada e-postiga. Loe kohanemisprogrammist lähemalt.
MTÜ Eesti Pagulasabi korraldab ukrainlastele grupinõustamisi üle Eesti neljal teemal: kohanemine, töövaldkond, digioskused ning lapse kohanemise toetamine. Loe lähemalt Pagulasabi kodulehelt.
Ajutine kaitse ja reisimine
Kui oled saanud ajutise kaitse, tohid reisida ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Teises liikmesriigis võid olla kuni 90 päeva 180päevase perioodi jooksul. Reisimiseks peab sul olema Eesti elamisloakaart ja Ukraina biomeetriline pass.
Soovi korral võid sõita ajutiselt tagasi Ukrainasse. Ajutisest ärasõidust PPAd teavitama ei pea.
Kui oled saanud ajutise kaitse ning lahkud alaliselt Ukrainasse või teise riiki, tuleb kindlasti teavitada kohalikku omavalitsust, kus on registreeritud elukoht. Samuti tuleb teavitada politseid, kirjutades sellest aadressile ppa@politsei.ee. Kui oled töötuna registreeritud ja plaanid lahkuda Ukrainasse, teavita sellest ka oma konsultanti töötukassas.
Looduses liikumine, muuseumid
Looduses liikumine on Eestis väga populaarne ja selleks on palju võimalusi. Hea ülevaate rahvusparkide, kaitsealade, matkaradade, telkimisvõimaluste jm kohta saab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) veebilehelt: loe lähemalt.
Sobiva sihtkoha leidmise teeb eriti mugavaks mobiilirakendus, mis on kasutatav nii eesti, inglise kui vene keeles. Mobiiliäpi saab alla laadida RMK veebilehelt: laadi alla.
Üle 60 Eesti muuseumi ja näitusasutuse lubavad Ukraina sõjapõgenikele tasuta sissepääsu.
Tasuta sissepääs on kõigisse riigimuuseumidesse ja riigi asutatud sihtasutuste muuseumidesse, samuti mitmetesse munitsipaal- ja eramuuseumidesse, vaata tasuta muuseumide nimekirja.
Tasuta sissepääsuõiguse tõendamiseks peab olema ette näidata (Ukraina) isikut tõendav dokument.
Viimati uuendatud 19.05.2022
