Cell broadcasti ehk välkteavituste testid

Välkteavitus on plaanis Eestis EE-ALARM ohuteavituskanalina kasutusele võtta 2027. aasta kevadel. 

Teiste riikide kogemus näitab, et esimestel kuudel pärast uue tehnoloogia kasutuselevõttu jõuavad välkteavitused u 70 protsendini nutitelefonidest. Aastaga on aga võimalik saavutada kaetus üle 90 protsendi – sõltuvalt Google'i (Androidi arendaja) ja Apple'i (iOSi arendaja) uuenduste ajakavast ning inimeste valmidusest oma nutiseadme tarkvara värskendada. 

Välkteavitus on mobiilsidevõrku kasutav ohtudest teavitamise tehnoloogia, mis võimaldab riigil saata hoiatuse pea kõigile ohualas viibivatele nutiseadmetele samaaegselt. 

Sõltuvalt ohuolukorrast saab valida, kas teavitus jõuab seadmesse vaiksena või kaasneb sellega vali helisignaal ning vibratsioon – ka siis, kui telefon on hääletu või mitte-segada-režiimil. Uus tehnoloogia võimaldab jõuda väga suure hulga inimesteni ohualas sekunditega, koormamata seejuures mobiilsidevõrku.  

Välkteavitus (cell broadcast) ei käitu ega näe välja nagu tavaline SMS või äpiteavitus, vaid seda kuvatakse otse nutiseadme ekraanil, teiste teadete ja rakenduste peal. Sõltuvalt ohuolukorrast võib teatega kaasneda vali heli ja vibratsioon. Telefon võib teha häält ka siis, kui seade on hääletu või mitte-segada-režiimil. 

Teenus põhineb cell broadcast tehnoloogial. Ohuteavitus saadetakse mobiilsidevõrgu tugijaamade kaudu ohualas viibivatele seadmetele – kindlale geograafilisele piirkonnale. Teavitus edastatakse samaaegselt kõigile selles piirkonnas asuvatele 4G ja 5G mobiilvõrku kasutavatele telefonidele sõltumata sellest, millise mobiilioperaatori teenust kasutatakse.

Välkteavitus võimaldab hädaolukordades edastada olulist teavet väga kiiresti suurele hulgale inimestele. 

Välkteavitus ei näe välja nagu tavaline SMS- või äpiteavitus, vaid see kuvatakse otse ekraanile, kõikide teiste rakenduste ja teadete peale.   

Välkteavitus jõuab erinevalt SMSi-st kasutajani sekunditega. SMS‑ide kohale jõudmise kiirus sõltub teate saavate seadmete hulgast ja mobiilisidevõrgu koormusest antud hetkel.  

Äpi‑põhised teavitused eeldavad, et kasutaja on rakenduse alla laadinud, selle avanud ja lubanud seadmes teavitused. Välkteavituse saamiseks ei ole vaja alla laadida eraldi äppi. 

Äpi- ja SMS-teavituste heli sõltub suuresti kasutaja eelistustest ja valikutest, seega ohuolukorras ei pruugi inimesed ohuteavitusi märgata. Cell broadcast tehnoloogia võimaldab aga teavituse saata heli ja vibratsiooniga ka siis, kui inimene on oma mobiili seadnud hääletuks või mitte-segada-režiimile.  

Kõrgema taseme ehk suure ohu korral saadetavaid välkteavitusi ei ole võimalik välja lülitada. Kuid üleriigiliste testide ajal saab teavitusega kaasnevat heli ja vibratsiooni vältida, lülitades oma seade ajutiselt välja või aktiveerida lennurežiimi. 
 

Üldiselt jah, ohuteavituste usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse säilitamiseks saadetakse teateid ainult olukordades, kus kiire elanike hoiatamine on hädavajalik.  
 

Erinevalt SMS‑teavitustest eeldab cell broadcast nii teadete saatmise kui ka vastuvõtmise võimekuse väljaehitamist.

Tehnoloogia toimimiseks peavad arendustegevusi tegema nii riik kui ka kohalikud mobiilioperaatorid (Tele2, Telia ja Elisa). Lisaks on vajalik tihe koostöö Google’i (Android) ja Apple’i (iOS) operatsioonisüsteemide arendajatega, kuna just nende tarkvarauuenduste kaudu luuakse nutitelefonidele võimekus välkteavitusi vastu võtta. Riigid ega mobiilioperaatorid (Eesti puhul Telia, Elisa ja Tele2) ei saa ise mobiiltelefonide operatsioonisüsteeme muuta. 

Operatsioonisüsteemide vastuvõtuvõimekuse loomine nõuab omakorda mitmeid arendusi ja ka korduvaid tehnilisi teste, et veenduda, et tehnoloogia toimib ootuspäraselt.  

Ei. EE-ALARM välkteavitus saadetakse mobiilimastide kaudu kõigile seadmetele kindlas piirkonnas. Riik ega mobiilioperaator ei näe, kes teavituse sai ega kogu selleks seadme asukohaandmeid. 

Nagu ka teisi ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kanaleid, kasutatakse välkteavitust olukordades, kus esineb vahetu või tõsine oht paljude inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale ehk olukordades, kus inimesed peavad kiiresti teadma, kuidas käituda. Näiteks: ohtlikud kemikaaliõnnetused, suur tulekahju, kus levib mürgine suits, õhuoht või muu tõsine kriisiolukord.  
 

Välkteavituste kättesaamiseks peab:

• seade olema ühendatud 4G või 5G mobiilivõrku (lennurežiimil või välja lülitatud telefon ei kuva välkteavitust)
• seadmes olema uusim Eesti cell broadcasti tuge sisaldav tarkvaraversioon. Päästeamet annab teada, kui vastav versioon on allalaaditav.  

Ei. Telefon peab olema ühendatud 4G või 5G mobiilivõrku. 
 

Välkteavituse saamine sõltub 4G ja 5G mobiililevist. Kui maa-aluses keldris, liftis või varjumiskohas on levi, saab telefon teate kätte.

Jah. Välkteavitusi kuvatakse ka aktiivse kõne ajal. 

Kui välkteavitus saadetakse heliga, siis kõne ajal saabub teavitus vaiksemalt ehk ei kurdista inimest.   
 

Välja lülitatud telefon välkteavitusi ei saa. Samuti tasub arvestada, et kui telefon hiljem sisse lülitatakse, ei pruugi ta varasemat cell broadcast teadet enam kuvada. 
 

Jah. Kui lapsel on 4G või 5G võimekusega mobiiltelefon, mis on levis ja ohualal, saab ta teate samamoodi nagu täiskasvanud. Lastele on soovitatav eelnevalt selgitada, kuidas riik ohtudest teavitab, mida sellise teavituse korral teha ja kuidas käituda.  
 

Jah, teavitused jõuavad sisse lülitatud nutitelefoni ka siis, kui SIM-kaarti seadmes ei ole, eeldusel, et seadmel on 4G ja 5G võrguvõimekus, seade on 4G või 5G võrgu levialas ning seadmel on uuendatud operatsioonisüsteem. Mobiil ei kuva välkteavitust kui see on välja lülitatud või lennurežiimil.   
 

Et info jõuaks kriitilisel hetkel võimalikult paljude inimesteni, on lisaks välk- ja äpiteavitustele kasutuses ka SMS-teavitused, ribatekstid Eesti Rahvusringhäälingu kanalites ja sireenid. EE-ALARM ohuteavituse süsteemi kanalid on mõeldud teineteist katma nii sisuliselt kui ka tehnoloogiliselt. 

Kui tead, et lähedane, vanavanem või naaber kasutab vanemat seadet ja ei pruugi teateid kätte saada, tasub talle ohuolukorras muul viisil info edasi anda, näiteks koputades uksele või helistades.   

Välkteavitused saadetakse kõikidele ohualas viibivatele seadmetele, olenemata SIM-kaardi päritolust. Kõik ohualas viibivad seadmed saavad teavituse korraga nii eesti- kui ka inglise keeles. 

Inimesed, kes kasutavad oma nutiseadmes venekeelset menüüd saavad lisaks ka teavituse vene keeles (ehk need seadmed kuvavad teavitust kaks korda).   
 

Kõik ohualas viibivad seadmed saavad välkteavituse eesti- ja inglise keeles. Inimesed, kes kasutavad oma nutiseadmes venekeelset menüüd saavad lisaks ka teavituse vene keeles (ehk need seadmed kuvavad teavitust kaks korda).   

Jah, välkteavitus saabub nutiseadmesse sõltumata sellest, millise mobiilioperaatori klient inimene on. Välkteavitus toimib 4G ja 5G võrkudes. 

Pelgalt 2G mobiilvõrku toetavad seadmed (nt vanemad mobiiltelefonid) üldjuhul välkteavitus ei saa – välja arvatud ajutiselt 2G võrku kasutavad, kuid 4G ja/või 5G võimekusega Android seadmed, mis on jätkuvalt võimelised tegema operatsioonisüsteemi uuendusi.   
 

Üldiselt saavad välkteavitusi kõik ohualas viibivad 4G ja 5G võrku kasutavad nutiseadmed, mille operatsioonisüsteem on uuendatud. Olenevalt ohuala suurusest on aga võimalik, et olles ohuala piiril võib teavitus inimeseni mitte jõuda. 

Ei. Välkteavituse vastuvõtmiseks ei ole vaja alla laadida mobiilirakendust. Küll aga on vaja tehnoloogia toimimiseks uuendada telefoni operatsioonisüsteemi, kui see Eestis kättesaadavaks muutub. Sellest teavitab päästeamet 2027. aasta alguses nii meedias kui erinevates teistes infokanalites.  
 

Üldjuhul jõuab välkteavitus toetatud seadmetesse mõne sekundi jooksul. Teade edastatakse piirkonna sidemastide kaudu samaaegselt kõigile ohualas viibivatele seadmetele. 

Välkteavitus on plaanis Eestis EE-ALARM ohuteavituskanalina kasutusele võtta 2027. aasta kevadel. 

Teiste riikide kogemus näitab, et esimestel kuudel pärast uue tehnoloogia kasutuselevõttu jõuavad välkteavitused u 70 protsendini nutitelefonidest. Aastaga on aga võimalik saavutada kaetus üle 90 protsendi – sõltuvalt Google'i (Androidi arendaja) ja Apple'i (iOSi arendaja) uuenduste ajakavast ning inimeste valmidusest oma nutiseadme tarkvara värskendada. 

Välkteavitused töötavad nutiseadmetes, mis on ühendatud 4G või 5G mobiilivõrku ning mille operatsioonisüsteem on uuendatud.  

Üldjuhul saavad välkteavitusi vastu võtta:

• kaasaegsed Android-seadmed (Android 11 või uuema operatsioonisüsteemiga)
• Apple iPhone'id, millele on paigaldatud Eesti cell broadcasti tuge sisaldav iOS-i operatsioonisüsteemi uuenduse versioon
• osad mobiilivõrku ühendatud nutikellad, tahvlid jne. 

Välkteavitusi ei saa üldjuhul vastu võtta seadmed, mis:

• kasutavad ainult 2G võrku (välja arvatud 2G võrku kasutavad Android seadmed, mis on võimelised tegema operatsioonisüsteemi uuendusi)
• ei toeta cell broadcast tehnoloogiat ehk ei võimalda teha operatsioonisüsteemi uuendusi
• ei ole uuendatud tootja poolt nõutud tarkvaraversioonini

Täpsed seadmete ja operatsioonisüsteemide nõuded avaldatakse pärast Eesti mobiilioperaatorite, Google'i ja Apple'i ühiste testide lõppemist.

Paljud cell broadcast tehnoloogiat toetavad nutikellad võivad samuti välkteavitusi kuvada, kui nad on seotud toetatud telefoniga ja tootja on funktsionaalsuse võimaldanud.  

Variant 1: otsinguriba kaudu

1. Ava oma telefonis "Seaded" ("Settings" - enamasti mutri-ikooniga).
2. Kirjuta ekraani üleval või all asuvale otsinguribale "Android" või "Tarkvara" (inglise keeles "Android version" või "Software").
3. Vali otsingutulemustest "Androidi versioon" – süsteem viib sind otse õige leheni.

Variant 2: menüü kaudu

• Samsungi seadmed: 
  • Ava "Seaded" ("Settings" - enamasti mutri-ikooniga) 
  • Keri alla ja ava "Teave telefoni kohta" ("About device") 
  • Keri alla ja ava "Tarkvarateave" ("Software")
  • Vaata numbrit real "Androidi versioon" ("Android version")
• Google Pixel, OnePlus, Xiaomi jt: 
  • Ava "Seaded" ("Settings" - enamasti mutriikooniga)
  • Keri alla ja ava "Teave seadme/telefoni kohta" ("About device/phone"). Osadel seadmetel tuleb enne valida ka "Süsteem" ("System)  
  • Androidi versioon ("Android version")