Julgeolekuolukord Euroopas: KKK

Kui Ukraina põgenik saabub läbi piiripunkti, mille läheduses liigub ühistransport, suunatakse põgenik õigesse peatusesse. Kui piiriületuskohas ühistransport puudub, siis inimesi toetatakse nii transpordi kui majutuse leidmisel ja antakse neile vajalikku infot.

Piiripunktis:

• fikseeritakse inimeste riigiületus ning Ukraina sõjapõgeniku ajutise kaitse taotluse soov;
• fikseeritakse inimese liikumise lõppsihtkoht;
• vajadusel võetakse vastu rahvusvahelise kaitse taotlus;
• antakse infot Eesti riigis viibimise kohta;
• korraldatakse saatjata alaealise välismaalase edasine liikumine.

Politsei- ja piirivalveamet soovitab ilma tungiva vajaduseta Venemaale mitte reisida. Ajutine kaitse on Ukraina kodanikele antud just kaitseks Venemaa tegevuse eest ning Venemaale reisimine võib kaasa tuua elamisloa kehtetuks tunnistamise.

Vajaliku info Eesti riigis viibimiseks saab piiripunktist, riigiinfo telefonilt 1247 (+372 600 1247) või www.dopomoga.ee.

Narvas Peetri plats 3 nõustab transiidis olevaid põgenikke Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM).

Ajutine kaitse

Kui Ukraina põgenik soovib ajutist või rahvusvahelist kaitset, peab ta pöörduma Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) klienditeenindusse. Ajutise kaitse taotluse esitamiseks teeninduspunktis tuleb eelnevalt broneerida aeg broneering.politsei.ee.

Ajutise kaitse taotluste vastuvõtmine järgmistes klienditeenindustes tööpäevadel kell 9:00-17:00:

• Tallinnas: Tammsaare teenindussaalis (Tammsaare 47)
• Tartu politseijaoskonnas (Riia 132)
• Jõhvi politseijaoskonnas (Rahu 38)
• Pärnu politseijaoskonnas (Tammsaare 61)
• Narva politseijaoskonnas (Vahtra 3)

Täpsem info Politsei- ja Piirivalveamet

Ukraina kodanikud saavad Eestisse tulla viisavabalt, kui neil on biomeetriline pass. Ilma biomeetrilise passita lubatakse Eestisse need Ukraina kodanikud, kes on sõjapõgenikud ja need, kes taotlevad ajutist või rahvusvahelist kaitset. Samuti ei nõuta viisat nende pereliikmetelt (abikaasad, lapsed, lapselapsed, vanemad, vanavanemad), olenemata kodakondsusest. Perekondade ühtsuse säilitamiseks saavad ilma viisata Eestisse tulla ka Ukraina kodanike elukaaslased.

Ei saa, kui just viisat ei ole vaja pereliikme külastamiseks või muul olulisel perekondlikul põhjusel. Alates 10. märtsist 2022 ei ole enam võimalik esitada viisataotlusi Eesti välisesindustes ning välise teenuseosutaja viisakeskustes Venemaa Föderatsioonis ja Valgevenes.

Kõik väljastatud viisad kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni. Kindlasti jätkavad Eesti välisesindused ka nende Venemaa ja Valgevene kodanike viisataotluste vastuvõtmist, kes soovivad Eestisse tulla pereliikmeid külastama, samuti humanitaarkaalutlustel nagu lähisugulase raske haigus või matused. NB! Alates maist on suletud Eesti Peterburi peakonsulaat ja Pihkva esindus.

Viisataotluste väljastamise lõpetamise otsus Venemaal ja Valgevenes on tingitud viisatasu ja teenustasu maksmise tehnilistest probleemidest ning muudest ootamatutest piirangutest, mis on seotud hetkeolukorraga Venemaal ja Valgevenes.

Varjupaikade, kasvanduste ja muu päritoluga kasside, koerte ja valgetuhkrute sissetoomine pole lubatud. Põhjuseks on marutaudi leviku väga kõrge risk. Marutaud on haigus, millele puudub ravi.

Ukrainast võivad Eestisse tulla üksnes omanikuga kaasas olevad lemmikloomad.

Politsei kontrollib, kas inimesel on kehtivad reisidokumendid, Eestis viibimise alus ja selgitab välja, mis on nende riiki sisenemise põhjus. Kui inimesel puudub dokument või õigus Eestis viibida, siis otsustatakse, kas inimene lubada riiki või mitte.

Politsei peatab piiriületaja, et kontrollida tema kodakondsust reisidokumentide alusel. Kui reisidokumendid puuduvad, siis tehakse kodakondsus või päritolu kindlaks muude dokumentide või inimese enda ütluste põhjal.

Jah, saab.

Kui laps reisib Ukrainast Eestisse koos vähemalt ühe lapsevanemaga (või seadusliku esindajaga), siis eraldi nõusolekut või muud ametlikku dokumenti vormistada ei ole vaja.

Kui laps reisib koos tuttava või pereliikmega (kes ei ole ta lapsevanem või seaduslik hooldaja), siis soovitame piiri(de)ületuse lihtsustamiseks alaealisele kaasa anda käsikirjas loa, kus on kirjas vanemate kontaktandmed.

Eesti ei saa anda kinnitust, milliseid nõudeid kohaldavad teised Euroopa Liidu liikmesriigid oma välispiiri ületamisel – seda tuleb küsida konkreetsest riigist, kelle piiri ületatakse.

Eesti riik võtab vastu kõik Ukrainas toimuva sõja eest põgenema pidanud lapsed.

Kui lapsel dokument puudub, siis pärast Eestisse saabumist tuleb täiskasvanud saatjal koosa alaealisega mõne aja jooksul pöörduda Ukraina saatkonda Eestis, kus lapsele väljastatakse isikuandmetega sertifikaat.

Piiri(de)ületuse lihtsustamiseks soovitame lapsele või noorele kaasa anda käsikirjas loa, kus on kirjas vanemate kontaktandmed.

Piiride ületamiseks on vajalik kehtiv reisidokument ja seaduslik alus Eestisse saabumiseks (viisa, viisavabadus, Eesti elamisluba vms).

Nende riikide nimekirja, kelle kodanikel on õigus viisavabalt Eestisse reisida leiab Välisministeeriumi kodulehelt.

Eesti riik võtab vastu kõik Ukraina kodanike lapsed, olenemata sellest, kas alaealisel on olemas dokumendid või mitte. Pärast riiki sisenemist tuleb sõjapõgenikel mõne aja jooksul pöörduda Ukraina saatkonda Eestis, kus lapse või noore andmed kantakse vanema passi või väljastatakse isikuandmetega sertifikaat.

Jah, Eesti riik võtab vastu kõik Ukrainas toimuva sõja eest põgenema pidanud lapsed, sõltumata sellest, kas neil on või ei ole kehtiv reisidokument.

Kui lapsel dokument puudub (aga ta reisib koos vanema või täiskasvanud saatjaga), siis pärast Eestisse saabumist tuleb täiskasvanud saatjal koos lapsega mõne aja jooksul pöörduda Ukraina saatkonda Eestis, kus lapsele väljastatakse isikuandmetega sertifikaat.

Kui alaealine saabub piirile dokumentideta ja täiskasvanud saatjata, siis Politsei, Sotsiaalkindlustusamet ja teised asutused teevad kõik selle nimel, et lapsed oleksid hoitud ja neil oleks siin turvaline.

Sõltub tema Eestisse saabumise ajast ja põhjusest. Ajutiselt on antud õiguslik alus Eestisse saabumiseks ka siis, kui inimesel ei ole biomeetrilist passi, Schengeni viisat ega kehtivat reisdokumenti (nt on olemas ainult siseriiklik pass) kõikidele nendele Ukraina kodanikele

1. kes viibisid Eestis juba enne 24. veebruari 2022 või
2. kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset (st sõjapõgenikud ja nende pereliikmed sõltumata kodakondsusest).

Kui inimesel puuduvad igasugused dokumendid, siis tehakse tema kodakondsus Eesti piiril kindlaks ütluste pinnalt.

Pärast Eestisse saabumist peab Ukraina kodanik pöörduma Ukraina suursaatkonda Eestis (+372 601 5815, Lahe 6, 10150 Tallinn), kus talle väljastatakse isikuandmetega sertifikaat. Kolmanda riigi kodanikele saab reisidokumendi väljastada nende oma riik või oma riigi esindus (saatkond või konsulaat).

Oluline: alates 1. juulist lõpetab Eesti Ukraina põgenike lemmikloomadele tehtud erandid.

Selleks, et Ukrainast siseneda Eestisse oma lemmikloomaga (koera, kassi või valgetuhkuruga), peab loom olema märgistatud mikrokiibiga, vaktsineeritud marutaudi vastu ja loomal peab olema määratud tunnustatud laboratooriumis marutaudi antikehade tiiter. Samuti peab loomal olema Ukraina pädeva asutuse poolt väljastatud veterinaarsertifikaat. Reisijaga kaasaolevate lemmikloomade sisenemine Eestisse on lubatud kõikide rahvusvaheliseks liikumiseks avatud piiripunktide kaudu ning seal kontrollib loomi Maksu- ja Tolliamet. Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) eraldi teavitamine ei ole enam vajalik.

Küsimuste korral võta ühendust PTA valvetelefoniga +372 735 8536. Abi saab ka PTA regiooni spetsialistidelt.

Ukraina õhuruum on suletud, kuid maismaad pidi saab riigist lahkuda. Eestisse tulekul väldi teekondi, mis viivad relvakonfliktiga seotud piirkondadesse ja riikidesse (Venemaa, Valgevene). Mõistlik on liikuda esmalt sõjapiirkonnast eemale lääne suunas ja seejärel lahkuda Poola, Ungari, Slovakkia või Rumeenia kaudu. Neis riikides toimib ka lennuliiklus.

Politsei- ja Piirivalveamet soovitab inimesel Eestisse siseneda Ikla piiripunkti kaudu.

Kirja või postkaardi saatmine Ukrainasse maksab 1.90 eurot. Kõik kirja saatmiseks vajaliku saad osta postkontorist, kus teenindaja sind küsimuste korral meelsasti abistab. Endale lähima postkontori leiad siit: Postiasutuste asukohad » Abiinfo » Omniva.

Kui soovid saata paki Ukrainasse jäänud lähedastele, saad seda teha tasuta.

Tasuta paki saatmiseks pead minema postkontorisse, et vormistada pakikaart ja tollivorm. Pakk tohib kaaluda kuni 30 kg ja peab vastama ette nähtud mõõtmetele: pikim külg kuni 105 cm või pikima külje ja põhja ümbermõõdu summa kuni 2 meetrit. Saata ei tohi kiiresti riknevaid toiduaineid, kergesti purunevaid asju, alkoholi ja relvi. Paki sisu maksimaalne väärtus tohib olla kuni 70 eurot.

Ei, Eestis liiklemiseks ei pea Ukrainas registreeritud sõidukid siin tehnoülevaatusel käima. Kui Ukraina sõidukid viibivad Eestis kauem kui üks aasta, siis tuleb need sõidukid Eestis registreerida ja nendega ka siin tehnoülevaatusel käia.

Eesti tehnoülevaatuspunktis saab teha tehnoülevaatust ainult Eestis registreeritud sõidukile. Ukrainas või mõnes muus riigis registreeritud sõidukile Eestis tehnoülevaatust teha ei saa. Soovi korral võib küll Ukraina sõidukile Eestis tehnoülevaatuse teha, kuid see ei oma juriidilises mõttes mingit tähendust ja tehnoülevaatuspunktil ei ole võimalik tehtud tehnoülevaatust kesksesse infosüsteemi sisse kanda.

Ei, paraku tuleb Eestis autujuhikursus nullist uuesti alustada, kuna kursuse läbimine on juhilubade saamise eelduseks ning riikides omavahel autookoolide õpet ei aktsepteerita (isegi mitte Euroopa Liidu liikmesriikide vahel). Kindlasti aitavad aga Ukrainas saadud teadmised Eestis juhikursust ja sõidueksamit paremini sooritada.

Eestis sündinud teiste riikide kodanike lastel ei ole õigust sünnijärgsele Eesti kodakondsusele. Ukraina kodanikest emadel, kes siin sünnitavad, soovitame Ukraina kodakondsuse küsimustes pöörduda Ukraina suursaatkonna (+372 601 5815, Lahe 6, 10150 Tallinn) poole.

Milline staatus siin sündinud lastele omistatakse, sõltub sellest, millisel õiguslikul alusel lapse vanemad Eestis viibivad, näiteks:

• kui vanemale on antud ajutine kaitse või ta läheb ajutust kaitset taotlema, tuleb tal ka Eestis sündinud lapsele esitada vastav taotlus eraldi. Ajutise kaitse staatust lapsele automaatselt ei omistata,
• kui vanemal on lapse sünni hetkel elamisluba, saab ka laps elamisloa ja selleks peab vanem registreerima lapse sünni rahvastikuregistris Vanem peab taotlema sellisel juhul lapsele ainult elamisloa kaarti,
• kui vanemal on viisa, saab ka lapsele taotleda viisat.

Kuna lapse õiguslikud viibimisalused sõltuvad mitmetest erinevatest aspektidest, soovitame täiendavalt ühendust võtta politsei- ja piirivalveameti migratsiooninõustajatega, kes annavad nõu ja edasisi juhtnööre. Kontaktid leiad politsei.ee.

Kõikidele Eestisse ümber asuda soovivatele Ukraina ettevõtetele pakub nõu ja tuge EASi ja KredExi ühendasutus. Konsultandid aitavad kontoripinna leidmisel, elukoha, kooli ja lasteaiakoha leidmisel ja vajadusel aitavad korraldada transporti Eesti ja Ukraina piiri vahel. Nõustajate kontaktid on leitavad veebilehel: https://investinestonia.com/for-ukrainians.

Elron ja Transpordiamet koostöös ühistranspordikeskustega võimaldavad Ukraina sõjapõgenikele tasuta sõitu nii rongides kui ka linna- ja maakonnaliinibussides. Tasuta sõiduõigus ei laiene kommertsbussiliinidele (näiteks Tallinna-Tartu bussiliinidele).

Tasuta sõiduõigus ei kehti automaatselt: selle tõendamiseks on sõjapõgenikel neid vastuvõtvast kohalikust omavalitsusest või piirkondlikust Ühistranspordikeskusest võtta vastav ühistranspordi kaardi, mis kehtib nii rongides, trammides, trollides kui ka bussides üle Eesti. Lisaks peab rongiga reisijal olema ette näidata isikut tõendav dokument.

Hea teada:

• Piletisüsteemis saab sõiduõiguse ja soodustuse tõendamiseks kasutada järgmisi ühistranspordikaarte: Tallinna ja Harjumaa Ühiskaart (nn roheline kaart), Atko Kohtla-Järve Ühiskaart, GoBus Ühiskaart, Ridango Ühiskaart, Tartu Ühiskaart, Pärnumaa Ühiskaart, Viljandi Ühiskaart ja Maanteeameti Ühiskaart.
• Ühiskaardid on ristkasutatavad: ehk näiteks nn Tallinna rohelist kaarti saab Ukraina sõjapõgenik tasuta sõitmiseks kasutada ka Tartus ja vastupidi.

Eestis pakub Ukraina grivnade vahetust praegu ainult Tavidi valuutavahetus. Kursid ja täpsema info leiab Tavidi veebilehelt.

Lisaks jätkavad mitmed Ukraina pangad sõjaolukorrale vaatamata digitaalsete makseteenuste (kaardid ja maksed) osutamist. Seega tasub Eestisse jõudnud Ukraina põgenikel läbi proovida, kas Ukraina pankade välja antud pangakaardid töötavad Eestis. Kui töötavad, siis saab nende kaartidega tasuda poes ostude eest ja ka sularaha eurodes välja võtta. Nende tehingute puhul määrab grivna kursi euro suhtes see Ukraina pank, kes pangakaardi välja andis.

Hea teada: Ukraina keskpank soovitab Ukrainast lahkudes jätta grivnad pangakontole. Paljudel juhtudel töötavad Ukraina pangakaardid ka väljaspool Ukrainat ning sel juhul on pangakaardiga maksmine või sularaha väljavõtmine automaadist märksa soodsama kursiga kui valuutavahetuspunktis: bank.gov.ua.

Võtke ühendust Ukraina Suursaatkonnaga Eestis (tel +372 601 5815, Lahe 6, 10150 Tallinn). Kui lapsevanemal on dokument olemas, kuid dokumenti pole lapsel, siis tuleb samuti pöörduda Ukraina saatkonda. Saatkonnas kantakse lapse andmed vanema passi või väljastatakse lapse isikuandmetega sertifikaat.

Ei, registreerimine ei anna põgeniku staatust, aga see annab kohalikule omavalitsusele teada, kes on piirkonda saabunud ja kellele on vaja teenuseid pakkuda.

Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed saavad Eestis hetkel viibida viisavabalt. Need ukrainlased, kes saabusid alates 24.02.2022 saavad soovi korral Eestis taotleda ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, mis annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele samad õigused nagu Eesti elanikele. Ajutise kaitse taotlemine ei ole sõjapõgenikule kohustuslik, kuid tagab sarnaselt Eesti elanikele ligipääsu erinevatele teenustele ja toetustele.

Isikukood on Eesti riigi poolt antav ainulaadne numbrikombinatsioon, mille alusel saab kanda inimese andmeid erinevatesse andmekogudesse (nt Hariduse Infosüsteem, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet, omavalitsuste infosüsteemid jne). Isikukood ei ole elamisluba ega anna automaatselt õigust kasutada erinevaid teenuseid, aga teeb asjaajamise lihtsamaks, kuna võimaldab tehniliselt inimese infot menetleda erinevates Eesti andmebaasides. Ka on isikukood vajalik näiteks töötamiseks ja paljude tervishoiuteenuste tarbimiseks. Isikukoodi taotlemine ei ole kohustuslik.

Isikukoodi taotlemiseks on kolm võimalust:

1. Taotle isikukood maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest. Taotlus tuleb esitada inimesel endal isiklikult.
2. Taotle Politsei- ja piirivalve teeninduspunktis ajutine kaitse, millega koos saad ka isikukoodi.
3. Kui sul on juba olemas töökoht ja tööandja registreerib sinu lühiajalise töötamise, antakse sulle isikukood. Sel juhul eraldi ajutist kaitset taotlema ei pea.

Sõltub tema Eestisse saabumise kuupäevast ja siinviibimise põhjustest. Ajutiselt tohivad Eestisse edasi jääda:

• Ukraina kodanikud, kes saabusid Eestisse enne 24. veebruari 2022,
• Ukraina kodanikud ja nende perelikmed, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset (sõjapõgenikud).

Kõik ülejäänud Ukraina kodanikud aga peavad endiselt taotlema endale viibimisalust (nt viisa), et Eestis olla.

Kui muu riigi kodanikul on raskusi tagasipöördumisega oma elukohariiki ja on seega vajadus jääda Eestisse kauemaks kui tema hetke seaduslik viibimisalus võimaldab (nt viisavabadus või viisa), siis on võimalik esitada viibimisaja pikendamise taotlus. Viibimisaja pikendamise kohta saab täpsemalt lugeda Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

Ukraina sõjapõgenikud saavad tasuta konto avada ja tasuta PIN-kalkulaatori elektrooniliste kanalite kasutamiseks suuremas osas Eesti pankades. Samuti on mitmetes pankades konto haldamine ja arveldamine mõnda aega tasuta.

Kuna maksed eurodes liiguvad kõige kiiremini, siis võimaluse korral võiks maksja eelistada just makset eurodes. Täpsemat infot konto avamise tingimuste ja vajalike dokumentide kohta Swedbankis, SEBs, LHVs, Luminoris, Coop Pangas ja TBB pngas leiab: https://pangaliit.ee/ukraina-kodanikest-sojapogenikele-pangakontode-avamise-tingimused-pankades.

Ukraina keelde on tõlgitud Eesti Vabariigi põhiseadus, välismaalaste seadus, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, töölepinguseadus ja kodakondsuse seadus. Tõlked leiab Riigi Teataja veebilehelt. Vajadusel on samade seaduste eestikeelsete kehtivate redaktsioonide (paremast nurgast: "Vali redaktsioon" - "Hetkel kehtiv") juures viited ka vene- ja ingliskeelsetele tõlgetele.

Kõigi Eesti seaduste inglisekeelsed ajakohased tõlked on leitavad inglisekeelselt Riigi Teataja lehelt

Oluline: tõlked aitavad eesti keelt mitte kõnelevatel inimestel seadusest paremini aru saada, kuid ametlikus asjaajamises (näiteks kohtuvaidlustes) saab õiguse rakendamise aluseks olla vaid Riigi Teatajas avaldatud eestikeelne tekst.

Jah. Juhiloa kehtivusperiood sõltub inimese Eestis viibimise staatusest:

• Ajutise kaitse saaja Ukrainas väljastatud juhiluba kehtib Eestis kogu ajutise kaitse saamise aja vältel. Juhiluba kehtib ka siis, kui see on ajaliselt kehtetu (nt 2-aastane juhiluba) või kui inimesel ei ole lisaks ette näidata ei tõlget ega rahvusvahelist juhiluba. Ajutise kaitse saaja Ukraina juhiluba Eestis välja ei vahetata (ka mitte siis, kui ajutise kaitse saajal on rahvastikuregistri järgi alaline elukoht Eestis).
• Alaliselt Eestis elavate inimeste (kellel ei ole ajutist kaitset) Ukraina juhiluba kehtib 12 kuud alates Eestisse alaliselt elama asumisest vastavalt rahvastikuregistri andmetele. Seejärel tuleb juhiluba Transpordiameti teenindusbüroos välja vahetada. Täpsemat infot loa vahetamise ja nõutavate dokumentide kohta leiad Transpordiameti kodulehelt.
• Ajutiselt Eestis viibiva inimese (nt inimesed, kes viibisid Eestis ajutiselt enne 24.02.2022 ja ei ole saanud siit lahkunuda ning kellel ei ole ei ajutist kaitset ega elamisluba) juhiluba kehtib Eestis kogu seaduslikult viibimise aja (seaduslik alus Eestis viibimiseks: välismaalaste seadus § 309 14) ning seda välja ei vahetata. Kehtivaks loetakse kõik Ukrainas välja antud ja pärast 31. detsembrit 2021 aegunud juhiload ja pädevustunnistused.

Täpsem info Ukraina juhilubade kehtivuse ning väljavahetamise kohta on leitav Transpordiameti kodulehelt.

Jah, kuid see oleneb, kas ja millises riigis antud kaitse on kehtiv. Kahes riigis korraga ajutise kaitse staatust ei saa olla, kuid kaitse saajate hulka kuuluval inimesel on õigus valida, millises riigis ta oma õigust kastutab.

Täpset tähtaega ja ajutiste visiitide arvu ei ole määratud. Lubatud on visiidid koju, et sealset olukorda hinnata. Oluline on visiidi ajutine iseloom. Visiidi pikkust vajaduse korral hinnates võidakse arvestada proportsionaalselt elamisloa pikkusega (ajutise kaitse alusel antava elamisloa pikkus on üks aasta).

Ei, ajutise kaitse taotlust saab esitada vaid politsei- ja piirivalveameti teenindussaalides. Vajaliku info ja broneerimise võimaluse leiab Politsei- ja Piirivalveameti lehelt.

Ajutine viisavabastus:

• Ukraina kodanikud saavad Eestis viibida ka siis, kui nende viisa või muu viibimise alus on lõppenud või lõpeb lähiajal. Eraldi viisa või muu viibimise aluse pikendamist taotleda vaja ei ole.
• teiste riikide kodanikud: kui inimesel on raskusi tagasipöördumisega oma elukohariiki ja on seega vajadus jääda Eestisse kauemaks kui tema hetke seaduslik viibimisalus võimaldab (nt ettenähtud viisavaba periood või viisa on lõppemas), siis on võimalik esitada viibimisaja pikendamise taotlus. Viibimisaja pikendamise kohta saab täpsemalt lugeda Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

Lühiajaline töötamine (kuni 365 päeva):

• kui leiad Eestis meelepärase töö, saab tööandja sind registreerida lühiajalise töötajana, millega kaasneb pikaajaline viisa (kuni 12 kuud). Tööandja saab taotluse esitada nii veebis kui ka politsei- ja piirivalveameti teeninduspunktis ning menetlus kestab kuni 15 päeva. Lühiajalise töötajana ei ole sul küll õigust Eestis sõjapõgenikele pakutavale ajutisele majutusele või sotsiaaltoetustele (nt töötutoetus, peretoetused), aga selle eest on sulle garanteeritud kindel sissetulek.

Elamisluba rahvusvahelise kaitse alusel:

• Kui vajad rahvusvahelist kaitset, saad Eestis esitada varjupaiga taotluse. Avaldust saab esitada ükskõik millises politsei- ja piirivalveameti (PPA) teeninduspunktis (rohkem infot: www.politsei.ee). Ukraina kodanike puhul saab varjupaika taotleda lihtsustatud korras ning PPA eesmärk on menetlus läbi viia ühe kuuga (maksimaalne menetlusaeg on kuni kuus kuud, mis ei ole Ukraina sõjapõgenike puhul kindlasti vajalik). Rahvusvahelist kaitse staatust antakse erinevatel alustel:
  • kui sind ohustab kodumaal sõda või muu tõsine oht, võid saada täiendava kaitse staatuse ja tähtajalise elamisloa kehtivusajaga üks aasta. Seda on võimalik pikendada kahe aasta kaupa.
  • kui sul on põhjust karta kodumaal tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitilise meelsuse pärast, võid saada pagulase staatuse ja tähtajalise elamisloa kehtivusajaga kolm aastat. Seda on võimalik pikendada kolme aasta kaupa.
• Kõikide rahvusvahelise kaitse liikide puhul (st pagulase staatus, täiendav ja ajutine kaitse) korral on vastuvõtualane abi sama. See tähendab, et sul on õigus töötada, saada Eesti riigilt teenuseid ja toetusi samadel alustel nagu kohalikud elanikud. Sealhulgas korraldatakse vajadusel toetusena majutus majutuskeskuses või mujal ja kaitse saamisel aidatakse leida püsiv elukoht. Ukraina kodanikele tagab Eesti riik nelja kuu jooksul majutuse ja ülalpidamise täpselt samamoodi nagu ajutist kaitset taotlenud sõjapõgenikele.
• Üldjuhul ei tohi varjupaiga taotluse menetlemise ajal töötada, aga kui inimesel varasemalt oli selleks õiguslik alus olemas, siis võib ta töötamist jätkata ka rahvusvahelise kaitse taotlemise ajal (nt inimesel on kehtiv lühiajalise töötamise registreering). Kui inimesel varem töötamise õigust ei olnud, siis ta enne rahvusvahelise kaitse saamist Eestis töötada ei tohi.

Ajutine kaitse on elamisluba Eestis elamiseks ja ei anna automaatset õigust teistes riikides töötamiseks. Kui on soov teises riigis tööle asuda, siis tuleb uurida konkreetses riigis töötamise reegleid ja taotleda selleks vajalikud load.

Jah, ajutise kaitse saaja võib igal ajal ajutisest kaitsest loobuda, et minna tagasi kodumaale või asuda elama mõnda teise liikmesriiki. Püsivalt kodumaale naasmise korral piisab politsei- ja piirivalveameti (PPA) teavitamisest. PPA tunnistab teie elamisloa kehtetuks.

Püsivalt mõnda teise liikmesriiki elama asumisel tuleb esitada vastav taotlus selles uues liikmesriigis. Uue ajutise kaitse alusel elamisloa andmisel kontrollitakse, kas ajutine kaitse on mujal juba antud. Sel juhul peate valima, millisesse riiki te püsivalt elama jääte, ning teine elamisluba tunnistatakse kehtetuks.

Rahvusvahelist kaitset on kolme liiki: pagulane, täiendava kaitse saaja ja ajutise kaitse saaja. Ukraina sõja eest põgenejatele on loodud võimalus saada ajutist kaitset. See on neist kolmest kõige lihtsam ja kiirem võimalus.

Ajutine kaitse on lihtsustatud ja kiire erandlik menetlus, mille puhul kontrollitakse, kas inimene kuulub sihtrühma. Kui kõik on korras, tehakse otsus kohe ja inimesele öeldakse elamisloakaardi kättesaamise aeg (kuni 30 päeva). Pagulase ja täiendava kaitse puhul võib aga varjupaigataotluse menetlemine kesta kuni kuus kuud.

Ajutine kaitse on ajutine elamisluba (kehtib kuni 2025 märts), mis annab inimesele õigused majutusele ja toitlustusele, tervishoiuteenustele, töötamisele, toetustele ja hüvitistele, sotsiaalteenustele, haridusele, keeleõppele ning kohanemisprogrammile.

Ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikul on sama staatus, mis tahes muu kolmanda riigi kodanikul, kes omab Eestis elamisluba. Eesti elamisloaga kolmanda riigi kodanikul on teises Schengeni liikmesriigis lubatud viibida 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul (arvestama peab asjaoluga, et kõik Euroopa Liidu riigid ei ole Schengenis). Selleks, et kaitse saanud Ukraina kodanik saaks soovitud liikmesriigis kauem olla, peab ta taotlema vastava riigi pikaajalise viisa või elamisloa.

Ei. Eestis enne 24.02 viibinud Ukraina kodaniku kolmanda riigi (nt Venemaa) kodakondsusega pereliikmed saavad Eestis küll viibida viisavabalt Politsei- ja Piirivalveameti otsusega, aga ajutist kaitset neil õigust saada ei ole, sõltumata sellest, mis hetkel nad riiki saabusid. Soovi korral saavad nad tavapärases korras taotleda rahvusvahelist kaitset.

Ajutist kaiset saavad taotleda muu kodakondsusega pereliikmed juhul, kui nad saabusid Eestisse Ukraina kodanikuga, kes elas enne 24. veebruari Ukrainas ja lahkus sõjalise konflikti tõttu Ukrainast alates 24. veebruarist 2022. Kodakondsuseta ja muude kolmandate riikide kodanikud nind nende pereliikmed saavad ajutist kaitset taotleda juhul, kui neil oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse enne 24. veebruari. Pereliikmeks loetakse abikaasat, elukaaslast, alaealist vallalisi lapsi ja teisi lähisugulasi, kes elasid samas leibkonnas ja olid Eestisse alates 24.02 sõja eest põgenenud Ukraina kodaniku või Ukrainas rahvusvahelise kaitse all oleva inimese ülalpidamisel. Pereliikmeid käsitatakse perekonnana juhul, kui pere viibis ja pere elukoht oli juba enne 24. veebruari 2022. a Ukrainas.

Ajutine kaitse on aastane elamisluba. Sõja jätkumisel Ukrainas saab ajutist kaitset vajadusel pikendada. Koos ajutise kaitse taotlemisega saab sõjapõgenik Eesti isikukoodi. Ajutise kaitse taotlemine ei ole sõjapõgenikule kohustuslik, kuid tagab sarnaselt Eesti elanikele ligipääsu erinevatele teenustele ja toetustele.

Ajutist kaitset saavad taotleda:

• enne 24.02.2022 Ukrainas elanud ja alates 24.02.2022 Eestisse saabunud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed.
• enne 24.02.2022 Ukrainas elanud ja alates 24.02.2022 Eestisse saabunud kodakondsuseta või muu kolmanda riigi kodakondsusega inimesed, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse, samuti nende pereliikmed.

Keda loetakse pereliikmeks? Sõjapõgeniku pereliige on abikaasa või elukaaslane, alaealine vallaline laps ja teised lähisugulased, kes elasid põgenikuga samas leibkonnas ja olid tema ülalpidamisel. Pereliikmeid käsitatakse perekonnana juhul, kui pere viibis ja pere elukoht oli juba enne 24. veebruari 2022. a Ukrainas.

Ajutine kaitse ei laiene Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes elasid või viibisid Eestis enne 24.02.2022. Neile kodanikele kehtib endiselt Politsei- ja Piirivalveameti otsus, mis võimaldab ajutiselt Eestis viibida, isegi kui muud viibimisalused (nt viisavabadus või viisa) on lõppenud.

Ajutist kaitset saab taotleda PPA teeninduspunktides Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Narvas. Eelnevalt on vajalik broneerida aeg broneering.politsei.ee.

Ajutist kaitset saavad taotleda:

• enne 24.02.2022 Ukrainas elanud ja alates 24.02.2022 Eestisse saabunud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed.
• enne 24.02.2022 Ukrainas elanud ja alates 24.02.2022 Eestisse saabunud kodakondsuseta või muu kolmanda riigi kodakondsusega inimesed, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse, samuti nende pereliikmed.

Keda loetakse pereliikmeks? Sõjapõgeniku pereliige on abikaasa või elukaaslane, alaealine vallaline laps ja teised lähisugulased, kes elasid põgenikuga samas leibkonnas ja olid tema ülalpidamisel. Pereliikmeid käsitatakse perekonnana juhul, kui pere viibis ja pere elukoht oli juba enne 24. veebruari 2022. a Ukrainas.

Ajutine kaitse ei laiene Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes elasid või viibisid Eestis enne 24.02.2022. Neile kodanikele kehtib endiselt Politsei- ja Piirivalveameti otsus, mis võimaldab ajutiselt Eestis viibida, isegi kui muud viibimisalused (nt viisavabadus või viisa) on lõppenud.

Jah, piisab ühe vanema nõusolekust. Perekonnaseadus (PKS) § 120 lõige 3 ütleb, et: „Kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, on ühel vanemal lapse huvides õigus teha vajalikke tehinguid ja toiminguid ka üksinda. Sel juhul tuleb toimingutest teisele vanemale viivitamata teatada.“ Ehk siis PKS järgi on õiguslik teha ka nt ainult ühel vanemal elamisloa taotlus, kui on teada, et teise vanemaga kontakti saamine on keerukas ning sõjaolukorras on see üsna tõenäoline.

Sõjapõgenikel tekib ajutise kaitse saamisel õigus toimetulekutoetustele, perehüvitistele, sotsiaaltoetustele ning tööturuteenustele ja tööturutoetustele samadel alustel teiste Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavate inimestega.

• Toimetulekutoetuse taotlemine käib kohaliku omavalitsuse juures ja selle arvutamisel vaadatakse leibkonna sissetulekut. Toimetulekutoetusega kaetakse eluasemekulud ning lisaks makstakse toetust: esimesele pereliikmele 1 x toimetulekupiir (200 eurot), teisele täisealisele 0,8 x toimetulekupiir (160 eurot) ja alaealistele lastele 1,2 x toimetulekupiir (240 eurot).

Pärast ajutise kaitse ja elamisloa saamist on võimalik taotleda ja saada Sotsiaalkindlustusametilt perehüvitisi ja sotsiaaltoetust vanaduspensioniealisele inimesele:

• lapsetoetuse suurus on 2024. aastal 80 eurot kuus esimese ja teise lapse kohta peres ning 100 eurot kolmanda ja järgmise lapse kohta peres. Alates kolmest lapsest makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus ja alates seitsmest lapsest 650 eurot kuus. Lapsetoetusele on õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Lasterikka pere toetust makstakse pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni.
• Kui perre sünnib laps või seal kasvab alla kolmeaastane laps, on ühel vanemal õigus saada vanemahüvitist. Alla pooleteise aastase lapsega Eestisse saabunud vanemale makstakse vanemahüvitist 725 eurot kuus kuni 545 päeva eest. Täpne vanemahüvitise päevade arv sõltub lapse vanusest ja vanema elamisloa algusest. Vanemahüvitise maksmisega kaasneb ravikindlustus.
• Ajutise kaitse saanud sõjapõgenikele maksab pensioni edasi Ukraina Pensioniamet. Kui oled pensioniealine (sündinud aastal 1960 või varem) ning sinu Ukraina pension on madalam Eesti rahvapensioni määrast (372,05 eurot alates 1. aprill 2024), saad sotsiaalkindlustusametist taotleda selle vahe katmist.

Tasub teada:

• Kui perekond on toimetulekutoetuse saaja, arvatakse peretoetused, vanemahüvitis ja sotsiaaltoetus pere sissetulekuks ning toimetulekutoetus selle võrra väheneb.
• Toetuste väljamaksmiseks sobib Eesti pangakonto, Ukraina pangakonto või teie lähedase konto. Eesti pangakonto saab avada tasuta ja lihtsustatud korras Eesti suuremates pankades

Ei saa. Ajutise kaitse taotlemise õigus laieneb ainult nendele Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes saabusid Eestisse alates 24.02.2022.

Kui su viisa või elamisluba on aegumas, ära muretse - kõikidel Ukraina kodanikel on õigus hetkel Eestis viibida ka ilma kaitset taotlemata.

Ettevalmistus:

• Broneeri aeg sulle sobivas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teeninduspunktis. Ajutist kaitset saab taotleda suuremates Politsei- ja Piirivalve teeninduspunktides üle Eesti: broneering.politsei.ee.
• Kui võimalik, täida eelnevalt taotlusankeet nii enda kui kõigi pereliikmete kohta. Ankeedid leiad politsei.ee lehelt.
• Võta kaasa isikut tõendavad või muud dokumendid (nt sünnitunnistus). Kui dokument puudub, tuleb enne ajutise kaitse taotlemist võtta ühendust Ukraina suursaatkonnaga Eestis (Lahe 6, 10150 Tallinn, +372 601 5815), kes väljastab Ukraina kodanikele isikut tõendavate andmetega sertifikaadi.

PPA teeninduspunktis:

• Ametnik teeb sinust dokumendifoto (või suunab kohapeal asuvasse digiboksi pildistama) ja võtab sõrmejäljed, misjärel saad sisse anda ajutise kaitse taotluse ja elamisloakaardi taotluse.

Üldjuhul tehakse kaitse andmise otsus koheselt ning saad otsust kinnitava paberil dokumendi koos isikukoodiga. Üksikutel juhtudel suunatakse taotleja järelkontrolli ehk otsust ei tehta kohapeal.

Elamisloakaardi saad kätte 30 päeva jooksul alates taotlemisest samast PPA teeninduspunktist, kus taotluse esitasid. Kuni elamisloakaardi kättesaamiseni saad oma staatust tõendada otsusega.

Ajutise kaitse taotlemiseks tuleb võtta kaasa isikut tõendavad või muud dokumendid (nt sünnitunnistus).

Juhul, kui dokument puudub, tuleb enne ajutise kaitse taotlemist võtta ühendust Ukraina suursaatkonnaga Eestis (Lahe 6, 10150 Tallinn, +372 601 5815), kes väljastab Ukraina kodanikele isikut tõendavate andmetega sertifikaadi.

Eelnevalt soovitame täita ka taotlusankeedi kõikide pereliikmete kohta. Ankeedid on kättesaadavad teenindussaalides ning Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel (eesti, vene ja ukraina keeles).

Peale taotluse sisseandmist saab sõjapõgenik elamisloakaardi kuni 30 päevaga (väljastatakse Politsei- ja Piirivalveameti teeninduspunktides). Vahepealsel ajal saab inimene oma staatust tõendada tähtajalise elamisloa otsusega, mille väljastab taotluse vastu võtnud ametnik.

Politsei ja Piirivalveameti otsusega saab taotleja kohe ka isikukoodi ning midagi täiendavat selleks tegema ei pea. Otsus ajutise kaitse kohta tehakse üldjuhul koheselt, üksikutel juhtudel suunatakse taotlejad edasi täiendavasse kontrolli.

Ajutist kaitset saab taotleda Politsei- ja Piirivalveameti teenindussaalides (avatud tööpäeviti kell 9-17.00):

• Tallinn: Tammsaare teenindussaal (A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn)
• Tartu politseijaoskond (Riia mnt 132, 50096 Tartu)
• Jõhvi politseijaoskond (Rahu 38, 41532 Jõhvi)
• Pärnu politseijaoskond (A. H. Tammsaare pst 61, 80010 Pärnu)
• Narva politseijaoskond (Vahtra 3, 21003 Narva)

Ajutise kaitse taotluse esitamiseks teeninduspunktis tuleb eelnevalt broneerida aeg broneering.politsei.ee.

Eelnevalt soovitame täita taotlusankeedi kõikide pereliikmete kohta ja võta kaasa isikut tõendavad või muud dokumendid (nt sünnitunnistus). Ankeedid on kättesaadavad teenindussaalides.

Ajutist kaitset saavad taotleda need Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed, kes lahkusid Ukrainast alates 24. veebruar 2022. Samuti mõne teise kodakondsusega inimesed, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse ja nende pereliikmed, kes saabusid Eestisse alates 24. veebruarist. Ajutine kaitse ei laiene Ukraina kodanikele, kes elasid või viibisid Eestis enne 24.02.2022. Neile kodanikele kehtib endiselt Politsei- ja Piirivalveameti otsus, mis võimaldab ajutiselt Eestis viibida, isegi kui muud viibimisalused (nt viisavabadus või viisa) on lõppenud.

Sõltub ajutise kaitse taotlemise hetkest:

• kuni 09. septembrini 2023 taotletud ajutine kaitse kehtib ühe aasta, misjärel tuleb selle pikendamiseks esitada uus taotlus.
• alates 10. septembrist 2023 taotletud ajutine kaitse kehtib kuni 3. märtsini 2025.

Ei, ajutise kaitse taotlemine ei ole kohustuslik. Kõikidel Ukraina kodanikel on õigus Eestis edasi viibida ka ilma ajutist kaitset taotlemata.

Ei ole.

Ajutise kaitse taotlemine ei ole Ukrainal sõjapõgenikule kohustuslik ning kõikidel Ukraina kodanikel on õigus hetkel Eestis viibida ka ilma kaitset taotlemata.

Jah, ajutise kaitse saajana on sul kohustus läbida A1 taseme eesti keele kursus (100 akadeemilist tundi). Riik pakub tasuta keelekursust kontaktõppena üle Eesti ja veebikoolitusena. Lisainfo ja registreerumine: settleinestonia.ee. Kui soovid iseseisvalt eesti keelt edasi arendada, saad seda teha Keeleklikk keskkonnas: www.keeleklikk.ee.

Lisaks tuleb ajutise kaitse saajatel läbida ühepäevane (kokku u 7 tundi) kohanemisprogramm Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase elukorralduse, kultuuri-, keele- ja töökeskkonna ja teiste teemade kohta. Koolitusel saab osaleda erinevates Eesti piirkondades või veebiõppes, kursus toimub ukraina ja vene keeles. Kohanemisprogrammi algamisest antakse samuti teada e-postiga. Lisainfot saab e-postiaadressilt seminar@settleinestonia.ee või veebilehelt settleinestonia.ee.

Jah, elukohateatis andmete kandmiseks Eesti rahvastikuregistrisse tuleb esitada elukohajärgsele linna- või vallavalitsusele ühe kuu jooksul pärast ajutise kaitse elamisloa saamist.

Alates 10. septembrist 2023 on ajutise kaitse pikendamiseks vajalik:

• külastada PPA teenindussaali ning endast digikioskis teha uus dokumendifoto. Teenindussaalide asukohad ja lahtiolekuajad leiad politsei.ee lehelt.
• esitada iseteeninduskeskkonnas asylum.politsei.ee elektrooniline taotlus. Taotlemisel küsitakse sinu isikukoodi ja elamisloakaardi andmeid ning saad märkida, millises Politsei- ja Piirvialveameti (PPA) teeninduses soovid oma uue elamisloakaardi kätte saada. Vajadusel võib pikendamistaotluse esitada ka PPA teeninduses kohapeal (taotlusankeedid saab tutvumiseks ja/või eelnevalt täitmiseks alla laadida politsei.ee lehelt).
• teatud juhtudel võidakse teilt küsida ka täiendavaid küsimusi. Sellisel juhul võetakse teiega eraldi ühendust.

Hea teada! Soovitame dokumendifoto teha enne iseteeninduskeskkonnas taotluse esitamist. Ajutine kaitse pikendatakse alles siis, kui lisaks taotluse esitamisele, on taotleja teinud endast ka uue foto PPA teenindussaalis.

Ajutise kaitse elamisloa pikendamise taotluse saad esitada iseteeninduskeskkonnas asylum.politsei.ee mitte varem kui kolm kuud enne elamisloa kehtivuse lõppu. Soovitatav on esitada pikendamise taotlus hiljemalt kuu aega enne elamisloa kehtivuse lõppemist. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) soovitab esitada pikendamise taotlus mitte hiljem kui üks kuu enne elamisloa kehtivuse lõppu.

09.04.2024 teada: hetkel on ajutise kaitse taotluste maht suur, mistõttu võib PPA teha ajutise kaitse pikendamise otsuse elamisloa viimasel päeval või isegi hiljem. Sel juhul pikendab PPA elamisluba tagasiulatuvalt ja see hakkab kehtima eelmise elamisloa kehtivusele järgnevast päevast.

Pane tähele! Kui sinu ajutise kaitse elamisluba on juba kehtetuks muutunud, saad ajutise kaitse pikendamise taotluse esitada vaid PPA teeninduses kohapeal.

Ajutise kaitse omamine ega pikendamine ei ole kohustuslik. Igal Ukraina kodanikul on õigus Eestis edasi viibida ja elada ka ilma ajutist kaitset taotlemata, kuid sel juhul puuduvad elamisluba ja sellega kaasnevad sotsiaalsed garantiid.

Ajutist kaitset saad pikendada mitte varem kui kolm kuud enne elamisloa kehtivuse lõppu. Soovitatav on pikendamise taotlus esitada vähemalt kuu aega enne kehtivustähtaega.

• Käi läbi endale sobivast Politsei- ja Piirivalve (PPA) teenindussaalist ning tee endast dokumendi jaoks digikioskis uus foto. Leiad teenindussaalide asukohad ning lahtiolekuajad politsei.ee lehelt.
• Esita PPA iseteeninduskeskkonnas asylum.politsei.ee ajutise kaitse elamisloa pikendamise taotlus. NB! Sisestage taotlust tehes kindlasti e-kirja aadress, mida te ise loete.
• Pärast iseteeninduskeskkonnas taotluse esitamist saad oma e-posti aadressile kinnituse, et sinu taotlus on vastu võetud koos meeldetuletusega, et kaitset pikendatakse alles siis, kui taotleja on teinud endast ka uue foto PPA teenindussaalis.
• Kui pikendatud elamisloakaart on valminud, saad e-kirja, et võid elamisloakaardile enda valitud PPA teenindusse järele minna.

Hea teada!

• Dokumendifoto võid teha ka pärast pikendamistaotluse esitamist isteeninduskesskonnas, aga protsessi lihtsustamiseks soovitame teenindussaalist läbi käia enne.
• Vajadusel võib pikendamistaotluse esitada ka PPA teeninduses kohapeal (taotlusankeedid saab tutvumiseks ja/või eelnevalt täitmiseks alla laadida politsei.ee lehelt).

Sõltub ajutise kaitse taotlemise hetkest:

• kuni 09. septembrini 2023 taotletud ajutine kaitse kehtib ühe aasta, misjärel tuleb selle pikendamiseks esitada uus taotlus.
• alates 10. septembrist 2023 taotletud ajutine kaitse kehtib kuni 3. märtsini 2025.

Ajutise kaitse elamisloa pikendamine on Ukraina kodanikule tasuta.

Taotlemisel tuleb märkida, millises Politsei ja Piirivalveameti teeninduses soovitakse oma uus elamisloakaart kätte saada. Kui pärast taotluse esitamist soovitakse muuta dokumendi kättesaamiskohta, tuleb selle eest maksta.

Ajutise kaitse pikendamise taotlemiseks peab inimese elukoht olema registreeritud rahvastikuregistris. Elukoha saab registreerida kohalikus omavalitsuses. Elukoha registreerimiseks tuleb esitada ruumi kasutamist tõendav dokument (nt üürileping) või ruumi omaniku nõusolek. Kui üürileping on olemas, siis sellest piisab ja omaniku nõusolekut täiendavalt ei ole vaja.

Kui sa kolid ühest linnast, linnaosast või vallast teise, pead uuendama oma andmeid ka rahvastikuregistris. Seda on vaja, et omavalitsus saaks planeerida lasteaia- ja koolikohti, maksta toimetulekutoetust ja eluaseme üürimise hüvitist.

Kui tegemist on ajutise eemal viibimisega, siis makstakse toetusi edasi. Kui tegemist on püsivalt mujale elama asumisega, siis lõpetatakse ka toetuste maksmine. Toetuste ja teenuste taotlemiseks on vajalik registreerimine rahvastikuregistris. Registreerimine on iga Eesti elaniku kohustus.

Näide: Ukraina neljaliikmeline pere mees töötab Eestis ja viibib siin lühiajalise töötamise õiguse alusel. Ta ei ole taotlenud rahvusvahelist kaitset ei ole taotlenud ja õigust toimetulekutoetusele ei ole. Tema naisel ja lastel on aga ajutine kaitse ja võimalik taotleda toimetulekutoetust.

Toimetulekutoetuse taotlemisel esitab naine kohalikule omavalitsusele andmed kõigi pereliikmete, sh mehe sissetulekute ja eluasemekulude kohta. Toimitakse nagu tavalise menetlusega ning arvutatakse pere abivajadustase.

Varem Ukraina sularahas välja makstud pensioni kätte saamiseks tuleks pensionäril pöörduda sotsiaalkindlustusametisse sooviga saada oma pensioni välislepingu alusel kätte Eestis.

Avaldust esitades tuleb aga võtta arvesse, et Ukraina kahjuks ei saa kanda pensioni otse Eesti kontole ning teise riigi pension makstakse Eestis välja kord kvartalis. Rohkem infot: www.sotsiaalkindlustusamet.ee

Saatjata alaealisele on vaja määrata Eestis seaduslik esindaja ehk eestkostja, kes hoolitseb lapse heaolu eest ning esindab teda vajalikes toimingutes (nt toetuste taotlemine, pangakaardi vormistamine, ravi üle otsustamine jms). Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid kohalik omavalitsus, kuhu laps on sisse kirjutatud (sissekirjutuse puudumisel kohalik omavalitsus, mille halduspiirkonnas laps elab).

Eestkostja määrab kohus. Selleks tuleb kohtule esitada avaldus, vt eestkoste taotlemise vorm. Kuna kohtumenetluse ja asjaajamise keeleks on eesti keel, saab eestkoste taotlemisel abi kohaliku omavalitsuse spetsialistidelt.

Kui eestkostet taotletakse esialgse õiguskaitse korras, teeb kohus eestkoste määramise otsuse tavaliselt kuni viie päeva jooksul. Pärast määruse kättesaamist saab eestkostja juba ametlikult last esindada. Eeskostjaks määratud isik vastutab täielikult lapse eest, sh tema kasvatamise, temaga seonduvate otsuste tegemise, tema isiku ja vara eest hoolitsemise ja esindamise eest.

Eestkostja saab lapsele taotleda peretoetusi, nt lapsetoetust ning eestkostetava lapse toetust.

Täpsem info saatjata alaealiste ja nende abistamise kohta on leitav sotsiaalkindlustusameti kodulehelt sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ukraina

Ajutise kaitse saanud sõjapõgenik saab pöörduda toiduabi saamiseks elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda. Omavalitsus otsustab inimese lisamise toiduabi saajate nimekirja. Eesti Toidupank jagab põgenikele toiduabi omavalitsustelt saadud nimekirjade alusel.

Sotsiaalkindlustusamet maksab ajutise kaitse saajatele:

• perehüvitisi lastega peredele
• toetust vanaduspensioniealisele inimesele
• puuetega inimeste sotsiaaltoetusi, kui inimese kohta on olemas terviseandmed (terviseandmed on kaasas või isik on saanud tervishoiuteenust Eestis ja terviseandmed on siin olemas).

Sõjapõgenikel tekib ajutise kaitse saamisel õigus toimetulekutoetustele, perehüvitistele, sotsiaaltoetustele ning tööturuteenustele ja tööturutoetustele samadel alustel teiste Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavate inimestega.

• Toimetulekutoetuse taotlemine käib kohaliku omavalitsuse juures ja selle arvutamisel vaadatakse leibkonna sissetulekut. Toimetulekutoetusega kaetakse eluasemekulud ning lisaks makstakse toetust: esimesele pereliikmele 1 x toimetulekupiir (200 eurot), teisele täisealisele 0,8 x toimetulekupiir (160 eurot) ja alaealistele lastele 1,2 x toimetulekupiir (240 eurot).

Pärast ajutise kaitse ja elamisloa saamist on võimalik taotleda ja saada Sotsiaalkindlustusametilt perehüvitisi ja sotsiaaltoetust vanaduspensioniealisele inimesele:

• lapsetoetuse suurus on 2024. aastal 80 eurot kuus esimese ja teise lapse kohta peres ning 100 eurot kolmanda ja järgmise lapse kohta peres. Alates kolmest lapsest makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus ja alates seitsmest lapsest 650 eurot kuus. Lapsetoetusele on õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Lasterikka pere toetust makstakse pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni.
• Kui perre sünnib laps või seal kasvab alla kolmeaastane laps, on ühel vanemal õigus saada vanemahüvitist. Alla pooleteise aastase lapsega Eestisse saabunud vanemale makstakse vanemahüvitist 725 eurot kuus kuni 545 päeva eest. Täpne vanemahüvitise päevade arv sõltub lapse vanusest ja vanema elamisloa algusest. Vanemahüvitise maksmisega kaasneb ravikindlustus.
• Ajutise kaitse saanud sõjapõgenikele maksab pensioni edasi Ukraina Pensioniamet. Kui oled pensioniealine (sündinud aastal 1960 või varem) ning sinu Ukraina pension on madalam Eesti rahvapensioni määrast (372,05 eurot alates 1. aprill 2024), saad sotsiaalkindlustusametist taotleda selle vahe katmist.

Tasub teada:

• Kui perekond on toimetulekutoetuse saaja, arvatakse peretoetused, vanemahüvitis ja sotsiaaltoetus pere sissetulekuks ning toimetulekutoetus selle võrra väheneb.
• Toetuste väljamaksmiseks sobib Eesti pangakonto, Ukraina pangakonto või teie lähedase konto. Eesti pangakonto saab avada tasuta ja lihtsustatud korras Eesti suuremates pankades

Kui oled taotlenud ajutist kaitset ja saanud tähtajalise elamisloa, on sul õigus toimetulekutoetusele samadel alustel, mis Eestis elavatel inimestel. Toimetulekutoetuse taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse.

• Toetust arvestatakse pereliikmete arvu järgi: esimesele pereliikmele 1 x toimetulekupiir (200 eurot), teisele täisealisele 0,8 x toimetulekupiir (160 eurot) ja alaealistele lastele 1,2 x toimetulekupiir (240 eurot).
• Kui olemas on elukoht, mille eest ta maksma ei pea, siis on toimetulekutoetuse skeemist võimalik saada toidu- ja esmatarbekaupade ostmiseks 150 eurot kuus.
• Kui eluasemekulude eest on vaja maksta (elab kohas, kus üüri maksma ei pea, küll aga eluasemekulusid), siis tuleb lisaks taotlusele esitada elamispinna kasutamist lubav leping ja eluasemekulude dokumendid.
• Neil, kes üürivad elamispinda ja peavad maksma ka eluasemekulude eest, tuleb taotlusele lisada üürileping ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid.

Peretoetused, vanemahüvitis ja sotsiaaltoetus loetakse sissetulekuks ning nende võrra väheneb toimetulekutoetuse summa.

Hea teada: toimetulekutoetust makstakse ainult Eesti pangakontodele. Kui sul Eestis arvelduskontot ei ole, makstakse toetust sularahas või kantakse see sinu nõusolekul lähisugulase või tuttava pangakontole.

Puudega sõjapõgenikel on enne ajutise kaitse saamist tagatud vaid vältimatu abi. Kui puudega inimene on saanud ajutise kaitse ja tähtajalise elamisloa, saab ta taotleda puude raskusastme tuvastamist, sellega seotud puudega inimese sotsiaaltoetuseid ning teenuseid. Euroopa Liidu tasandil puudub ühtne puude tuvastamise või teise riigi otsuste aktsepteerimise süsteem ja seetõttu ei ole teise riigi puude tuvastamise otsus siin üheselt ülevõetav.

• Puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega isiku sotsiaaltoetuse taotlemiseks tuleb lastel (vanuses kuni 15 aastat) ja vanaduspensioniealistel (64 ja vanemad) esitada taotlus ja võimalusel terviseandmed Sotsiaalkindlustusametile. Kui terviseandmeid ei ole, tuleb esmalt pöörduda Eestis arsti vastuvõtule oma seisundi täpsustamiseks. Kui terviseseisund vastab puude raskusastme tuvastamise tingimustele, määratakse puude liik ja raskusaste ning sotsiaaltoetus (vahemikus 12,79 – 241,64 eurot). Puude raskusaste tuvastatakse taotluse esitamise päevast.
• Tööealised (vanuses 16 – 64) saavad esitada töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluse Eesti Töötukassale.

Puude raskusaste tuvastatakse tavapäraselt kuueks kuuks kuni viieks aastaks. Kui puude raskusastme tuvastamise otsus lõppeb, on inimesel vajalik esitada uus taotlus. Puudega isiku sotsiaaltoetus määratakse kuni ajutise kaitse lõpukuupäevani. Kui pärast seda ajutine kaitse pikeneb või saadakse elamisluba, jätkatakse toetuse maksmist

• Kuna laps on õigustatud lapsetoetusele ja lapsel on Eestis elamiseks seaduslik alus, saab vanem taotleda lapsetoetust.
• Kui laps on üksikvanema laps (sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta), saab taotleda ka üksikvanema lapse toetust.
• Kui vanem saab elamisloa, tekib õigus ka teistele perehüvitistele.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused: sotsiaalkindlustusamet.ee

Lapsevanem saab esitada peretoetuste taotluse. Sotsiaalkindlustusamet võtab selle vastu kui pooliku taotluse, kuna perehüvitiste määramiseks on oluline, et vähemalt üheaastasel lapsel oleks Eestis seaduslik elamise alus (elamisluba). Alla üheaastasel lapsel elamisluba olema ei pea.

Toetused määratakse elamisloa andmisest. Perehüvitisi saab taotleda ka tagasiulatuvalt: kuni kuus kuud õiguse tekkimisest.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused: sotsiaalkindlustusamet.ee

Jah, saab. Kui perehüvitist taotleb isik, kes ei ole lapse vanem, kaasatakse kohaliku omavalitsuse lastekaitse, et teha kindlaks, et isik lapse eest hoolitseb.

Ajutise kaitse saanud sõjapõgenikele maksab pensioni edasi Ukraina Pensioniamet. Et maksed jätkuksid, tuleb kord aastas tõendada ka oma elusolekut sellele piirkondlikule Ukraina Pensionifondi asutusele, kust sulle pensioni makstakse.

Kui oled ka Eesti mõistes pensioniealine (sündinud aastal 1960 või varem) ning sinu Ukraina pension on madalam Eesti rahvapensioni määrast (372,05 eurot alates 1. aprill 2024), saad sotsiaalkindlustusametist taotleda selle vahe katmist. Vanaduspensioniealise inimese toetuse taotlemiseks on eelnevalt on vaja ajutise kaitse, isikukoodi, elamisloa ja pangakonto olemasolu (sobib ka kolmanda isiku konto). Lisaks on vaja taotlusele lisada Ukraina identifitseerimiskood ning viimase kuu pangakonto väljavõtte, millest nähtub viimati laekunud Ukraina pensioni suurus. Samuti tuleb sotsiaalkindlustusametile viivitamatult teada anda Ukrainast makstava pensioni suuruse muutusest (sh. indekseerimine).

NB! Eesti ei võta üle Ukraina pensionide maksmist, seda ka juhul kui Eestis olev sõjapõgenik oma Ukraina pensioni siin kätte ei saa. UKui kavatsed jääda Eestisse kauemaks, saad pöörduda sotsiaalkindlustusametisse sooviga saada oma pensioni välislepingu alusel Eestis. Sel juhul saadetakse sinu taotlus Ukrainasse ning edaspidi maksab Ukraina kord kvartalis sinu pensioni Eestisse. Rohkem infot: sotsiaalkindlustusamet.ee.

Mida teha, kui inimene ei ole Eesti mõistes veel pensioniealine?

Kui inimene on sündinud 1961 või hiljem, siis peaks ta minema tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele. Samuti võib taotleda töötutoetust. Seda makstakse juhul, kui inimene on viimase 12 kuu jooksul töötanud vähemalt 180 päeva või tegelenud töötamisega võrdsustatud tegevusega. Tööga võrdsustatud tegevuseks loetakse näiteks alla 8-aastase lapse kasvatamine/hooldamine (ka eestkoste alusel), haiglaravil viibimine, töövõimetus/invaliidsus, vanuri või puudega inimese ametlikult vormistatud hooldamine, tegutsemine FIE-ena või ettevõtjana. Samuti on võimalik taotleda ka töövõime hindamist kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni ja kui tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, saada ka töövõimetoetust.

Inimesed, kes ei saa pensioni ega toetusi või neist ei piisa korteri üürikulude katmiseks, võivad taotleda kohalikust omavalitsusest toimetulekutoetust.

Eesti ei võta üle Ukraina pensionide maksmist, seda ka juhul kui Eestis olev sõjapõgenik oma Ukraina pensioni siin kätte ei saa.

Kui kavatsed jääda Eestisse kauemaks, pöördu sotsiaalkindlustusametisse sooviga saada oma pensioni välislepingu alusel Eestis. Sellisel juhul saadetakse sinu taotlus Ukrainasse ning edaspidi maksab Ukraina kord kvartalis sinu pensioni Eestisse. Tuleb aga arvestada, et infovahetus Ukraina asutusega võib olla häiritud ja ei toimi tavapärasel kiirusel.

Rohkem infot välisriigi pensioni Eestis kättesaamise taotlemise kohta leiad sotsiaalkindlustusameti lehelt.

Kui su kodukoht asub okupeeritud alal ja sealne omavalitsus ei toimi, palume otsida teavet Ukraina sotsiaalkaitse ministeeriumi lehelt.

Ei. Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist, ei ole õigust saada perehüvitisi.

Jah. Kõik välismaalased, kes elavad Eestis elamisloa alusel ja taotlevad Eestis perehüvitisi, peavad tõendama, et nad ei saa mõne teise riigi perehüvitisi.

Jah. Kõik välismaalased, kes elavad Eestis elamisloa alusel (nt ukrainlane, kes elas siin enne 24.02.2022) ja taotlevad Eestis perehüvitisi, peavad tõendama, et nad ei saa mõne teise riigi perehüvitisi.

Sul on õigus perehüvitisi edasi saada, aga perehüvitiste maksmine ei pikene automaatselt koos elamisloa pikendamisega. Selleks et Eestist perehüvitisi edasi saada, peate seega esitama uue taotluse koos vajalike dokumentidega.

Oluline: nii lapsel kui ka vanemal peab olema registreeritud elukoht rahvastikuregistris.

Tõendi võib saata skaneerituna või pildina. Tõend võib olla ukraina, vene või inglise keeles.

Ei. Pangakonto või Dija rakenduse väljavõte ei ole tõend hüvitiste saamise/mittesaamise kohta. Tõendi peab olema välja andnud Ukraina pädev asutus ja see peab sisaldama järgmist infot:

1. kellele hüvitist makstakse/maksti (saaja andmed),
2. kelle eest hüvitist makstakse/maksti (lapse andmed),
3. mis liiki hüvitist makstakse/maksti,
4. mis perioodil hüvitisi makstakse/maksti,
5. tõend peab olema allkirjastatud ja võimaluse korral templiga.

Koos perehüvitiste taotlusega tuleb esitada

1. lapse sünnitunnistus
2. abielutunnistus (kui taotlejal on sünnitunnistusel teine perekonnanimi)
3. tõend Ukraina perehüvitiste saamise/mittesaamise/lõpetamise kohta
4. koolitõend (kui laps õpib välismaal)
5. tõend teise lapsevanema puudumise kohta sünniaktis (kui soovid taotleda üksikvanema lapse toetust)

Tõendeid võib esitada 30 kalendripäeva jooksul alates taotluse esitamise päevast.

Perehüvitiste saamiseks tuleb täita perehüvitiste taotlus Ukraina sõjapõgenikele ning esitada see sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses suhtluse kaudu või saata digiallkirjastatuna e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Taotlust võib täita ka klienditeeninduses. Kontaktid leiad sotsiaalkindlustusamet.ee.

Jah. Kui kasvatad Eestis alla kolmeaastast last, on sulle ravikindlustus tagatud ka juhul, kui sa ei saa veel vanemahüvitist ega perehüvitisi.

Jah. Alates 1. juunist saavad tööandjad taotleda rahvusvahelise kaitse saajate töötamist toetavat teenust.

Tööandjal on võimalik taotleda:

• ühekordset mentortasu, mille suurus on 75% alampalgast. Mentortasu saab taotleda nelja kuu jooksul töötaja tööle võtmisest.
• tööalase koolituse kulude hüvitamist kuni 2500 euro eest töötaja kohta kuni aasta jooksul töötaja tööle võtmisest.
• tõlketeenuse ja kvalifikatsiooni saamisega seotud kulude hüvitamist 500 euro eest töötaja kohta. Toetust saab taotleda nende töötajate eest, kes on võetud tööle vähemalt neljaks kuuks või tähtajatult.

Mentorluse tasu makstakse ja kulud hüvitatakse rahvusvahelise kaitse saajate puhul, kelle esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või ajutise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest ei ole möödunud üle viie aasta.

Meede on välja töötatud pidades eelkõige silmas ajutise kaitse saajatest Ukraina sõjapõgenike tööle saamise toetamist, kuid tingimused kehtivad kõigi rahvusvahelise kaitse saajate tööle võtmisel.

Rohkem infot taotlemise ja tingimuste kohta leiab tootukassa.ee.

Täpsemalt saab kehtivate keelenõuete kohta seoses Ukraina sõjapõgenike värbamisega lugeda Keeleameti kodulehelt: www.keeleamet.ee/et/uudised/ukraina-sojapogenike-varbamisest

Töötaja töölevõtmise üle otsustab tööandja, kes saab ka Ukrainast saabunud sõjapõgenikke toetada eestikeelses keskkonnas toime tulemisel ja tavapärase igapäevaelu juurde naasmisel Eestis. Mõned näited keeleseaduse alusel kehtivatest nõuetest erinevatele ametikohtadele:

• Teenindajatelt nõutakse eesti keele oskust B1-tasemel. Kui ettevõte võtab tööle Ukrainast saabunud sõjapõgeniku, tuleb eestikeelne teave ja teenindamine tagada töökorralduslike meetmetega, sest tarbijal on sõltumata töötaja rahvusest või staatusest õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele. Töökorralduslikud meetmed tähendavad, et eestikeelse kliendisuhtluse tagamiseks peab kaupluse müügisaalis või muus kohas, kus klientidega vahetult suheldakse, olema alati eesti keelt valdav kolleeg, kes vajadusel Ukrainast saabunud teenindajat aitab ja toetab.
• Meditsiiniõdedelt nõutakse keeleseaduse alusel eesti keele oskust B2-tasemel. Meditsiinitöötaja tuleb enne tööle asumist kanda ka tervishoiutöötajate registrisse. Kui meditsiiniasutusse asub tööle ilma eesti keele oskuseta töötaja, tuleb tööandjal tagada, et eestikeelsete patsientide puhul töötab temaga koos hästi eesti keelt oskav kolleeg, kes vajadusel tõlgib ning abistab.
• Õpetajatelt nõutakse samuti B2-tasemel eesti keele oskust. Ukrainas õpetajahariduse omandanud inimestel on lihtsam tööd leida meie vene õppekeelega koolides, kuid näiteks võõrkeeleõpetajatel (inglise, saksa, prantsuse) on võimalik rakendust leida ka eesti õppekeelega koolis.

Kõik töökollektiivid, kuhu asub tööle Ukraina sõjapõgenikke, võiksid neid toetada eesti keele õppimisel. Keelt on sajandeid õpitud tegelikes suhtlussituatsioonides, mida elu meile iga päev pakub. Motiveeritud inimene omandab elementaarse suhtlusoskuse juba paari kuuga.

Kui keeleoskamatu töötaja kohta peaks Keeleametile laekuma kaebus, soovib amet lahendada sellised kliendikaebused võimalikult paindlikult ning nõustada sõjapõgenikest töötajaid keeleõppevõimaluste leidmisel.

Keelekoolituste kohta leiab teavet Integratsiooni Sihtasutusest ja Töötukassast, kes abistavad tööandjaid töötajate eesti keele oskuse arendamisel, pakuvad keelekoolitusi ja muid keeleõpet toetavaid teenuseid.

Kui oled saanud Eestis elamisloa (n ajutise või rahvusvahelise kaitse alusel), on sul võimalik end töötuna arvele võtta lähimas töötukassa esinduses. Töötuna registreerimiseks võta kaasa isikut tõendav dokument ja elamisloa otsus. Rohkem infot leiab töötukassa veebilehelt või infotelefonilt (+372) 777 3000.

Tööotsingute ajal makstakse töötutoetust, kui olete töötuna registreerimisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud (arvestatakse ka töötamist Ukrainas), kasvatanud alla 8-aastast last, õppinud täiskoormusega või statsionaarses õppes või olnud hõivatud muu sarnase tegevusega. Töötutoetuse päevamäär 2024. aastal on 11,69 eurot, 31-kordne päevamäär 362,39 eurot ning toetust makstakse kuni 270 päeva (u 9 kuud). Toetust ei maksta, kui teil on muu sissetulek, mis on suurem kui 362,39 eurot kuus.

Töötuna arvel olles omate ka ravikindlustust.

Ukraina tervishoiutöötajate tööle saamise tingimused on samad, mis kõigil teistel muude riikide haridusega tervishoiutöötajatel. See tähendab, et kutsealaseks töötamiseks peavad nad olema registreeritud ning registrisse saamiseks tuleb muu riigi haridusega inimesel sooritada vastavuseksam.

Vastavuseksam koosneb tööpraktikast (keskmiselt neli kuud) ning kirjalikust eksamist. Vastavuseksamit saab sooritada ainult eesti keeles. Registrisse kandmata ei tohi tervishoiutöötaja kutset omavad isikud tervishoiuteenust osutada ja neid ei saa tööle võtta arstina, hambaarstina, õena või ämmaemandana.

Registrisse kandmise nõuded on ranged, sest patsientide ohutus on kõige olulisem. Küll aga saavad kõik Ukrainast tulnud õed, arstid jt aidata meditsiiniala konsultantidena ja abilistena registreeritud tervishoiutöötaja juhendamisel ja vastutusel. Hetkel ei ole veel otsustatud, et Ukraina tervishoiutöötajatele tehakse erand.

Jah, Eestis on võimalik tööle asuda ka ilma ajutist kaitset taotlemata. Küll aga on töötamiseks vajalik isikukood, mille saad siis, kui tööandja registreerib sind kas lühiajalisele või hooajatööle.

Lühiajaline töö

• Ilma ajutist kaitset taotlemata on sul õigus töötada Eestis lühiajaliselt maksimaalselt 365 päeva 455-päevase perioodi jooksul. Lühiajaliseks töötamiseks peab tööandja registreerima sind lühiajalise töötajana politsei- ja piirivalveametis. Kui tööandja registreerib sinu lühiajalise töötamise, saad ka Eesti isikukoodi.
• Lühiajalisele töötajale maksab tööandja töötasu, mille suurus on taotlemise ajal viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk (jaanuar 2024 seisuga 1685 eurot). Erandid, millistele töödele palganõue ei kohaldu, leiad politsei- ja piirivalve ameti lehelt.
• Lühiajaliselt töötamine ei anna sulle õigust saada hüvitisi ja toetusi nagu peretoetused, toimetulekutoetus jne.

Hooajatöö

• Hooajatöö on lühiajalise töötamise alaliik. Tööandja registreerib sind politsei- ja piirivalveametis lühiajalise töötajana hooajalisele tööle näiteks põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, majutus- või toitlustusvaldkonnas, toiduainete tootmises vms. Hooajaliselt saab töötada kuni 270 päeva ühe aasta jooksul.
• Hooajalisel töötamisel peab tööandja maksma sulle vähemalt 4,86 eurot (bruto) tunnis või 820 eurot (bruto) kuus ehk Eestis kehtivat töötasu alammäära.
• Hooajaline töö ei anna sulle õigust hüvitistele ja toetustele nagu peretoetused, toimetulekutoetus jne.

Kuidas lühiajalist või hooajatööd politsei- ja piirivalveametis registreerida?

• Lühiajalise töötamise registreerimist saab tööandja taotleda isiklikult või volitatud esindaja kaudu politsei- ja piirivalveameti teenindusbüroodes, elektrooniliselt või posti teel.
• Registreerimiseks tuleb täita taotlus, esitada töösoovija digitaalne värvifoto ja passikoopia ning maksta riigilõiv. Vastavalt konkreetsele ametikohale võib vajalik olla ka muude dokumentide esitamine (nt tööleping). Täpsem dokumentide loetelu on leitav politsei- ja piirivalveameti lehel.
• Tavakorras registreeritakse lühiajaline töötamine või keeldutakse registreerimisest 15 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmisele järgnevast päevast või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise päevast arvates.

Jah, saab.

Ukraina kodanik, kelle lühiajaline töötamine oli 24. veebruari 2022 seisuga registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) ning kelle Eestis töötamise lubatud aeg on lõppenud või lõpeb hiljemalt 31. mail 2022, võib Eestis lühiajaliselt edasi töötada kuni 31. maini 2022 sõltumata päevade arvu piirangust. Kui jätkatakse tööd sama tööandja juures, ei pea lühiajalist töötamist uuesti ka PPAs registreerima.

Kui Ukraina kodaniku seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks (viisa) lõppes ja lühiajaliseks töötamiseks ette nähtud päevade arv sai täis enne 24. veebruari 2022, tohib ta küll Eestis edasi olla, aga uuesti lühiajalise töö registreerimiseks tuleks oodata, kuni reeglistik seda võimaldab (lühiajalist töötamist saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul, hooajatöö puhul kuni 270 päevaks aasta jooksul).

Jah, saad. Kui oled saanud ajutise kaitse ning elamisloa, kehtivad sulle samad tingimused kui siinsetele töötajatele.

Leping

• Töö tegemiseks võib sõlmida erinevaid lepinguid. Parima kaitse tagab tööleping (kas tähtajaline või tähtajatu). Leping tuleb allkirjastada, ent ainult siis, kui sellega nõustud! Lepingus on kirjas: töö- ja puhkeaeg; palk ja palgapäev; töötingimused; tööülesanded
• Tööandja peab sind juhendama ja välja õpetama, kuidas tööd ohutult teha. Jälgi alati ohutusreegleid (nt kanna isikukaitsevahendeid)

Tööaeg

• Eestis on täistööaeg 40 tundi nädalas. Tavalise tööaja arvestusega kestab tööpäev 8 tundi. Summeeritud tööaja puhul võib see olla pikem. Töötada võib ka osalise tööajaga.
• Kui töötate kokkulepitust kauem, on tegemist ületunnitööga. Ületunnitööd võib teha ainult poolte kokkuleppel ning ületunnitööd tasustatakse vaba aja või 1,5-kordse töötasuga.

Puhkeaeg

• Ühe tööpäeva lõpust järgmise alguseni peab jääma vähemalt 11 tundi puhkeaega
• Igal nädalal peab vähemalt üks kord järjest puhkeaega olema 36 järjestikust tundi
• Tööpäeva sees on seadusega ette nähtud puhkepausid: iga 6 tunni kohta 30 minutit
• Sul on õigus igal aastal saada tasulist puhkust vähemalt 28 päeva. Iga 14-aastase ja noorema lapse kohta on kummalgi lapsevanemal õigus kasutada kokku 10 päeva tasustatud lapsepuhkust kuni lapse 14-aastaseks saamiseni.

Töötasu

• Töötasu makstakse palgapäeval
• Töötasu suurus lepitakse kokku lepingus
• Eestis kehtib töötasu alammäär (nn miinimumpalk), mis 2024. aastal on 4,86 eurot tunnis või 820 eurot (bruto) kuus.
• Üldjuhul makstakse palk pangakontole, mille saad Eesti suuremates pankades tasuta avada.

Töölt lahkumine

• Kui soovid töölt lahkuda, pead sellest tööandjale teatama vähemalt 30 päeva varem, kuid poolte kokkuleppel saab töölepingu igal ajal lõpetada.
• Kui tööandja soovib töölepingut erakorraliselt lõpetada, peab ta seda kirjalikult põhjendama. Töötaja võib alati ülesütlemise vaidlustada
• Töölepingu lõppemisel peab tööandja maksma töötajale väljateenitud tasu ja hüvitise kasutamata puhkuse eest

Töösuhete ja -keskkonna alal saab tasuta nõustamist Tööinspektsiooni infotelefonil 640 6000 tööpäeviti kl 9-16.30 või e-kirja teel jurist@ti.ee. Juristid vastavad ka vene keeles.

Tööle asumiseks on kaks varianti:

• Kui sul juba on kehtiv tähtajaline Eesti elamisluba ajutise kaitse, rahvusvahelise kaitse või muu alusel, saad tööle asuda samadel alustel nagu kõik teised Eesti alalised elanikud. Kui soovid, saad end ka Eesti Töötukassas töötuna arvele võtta, et saada tööotsingutel tuge. Eesti Töötukassa esindused asuvad igas maakonnas: www.tootukassa.ee. Töötukassaga seotud infot saab ka telefoni teel (+372) 777 3000.
• Kui sul ei ole Eestis elamisluba ja viibib siin viisavabaduse või viisa alusel, pead endale leidma sobiva töö, misjärel saab tööandja sind registreerida Politsei- ja Piirivalveametis lühiajalise töötajana. Arvesta, et lühiajalisele tööle (sh hooajatöö) kehtivad erinnõuded nii töötada lubatud perioodi kui ka makstava palgamäära osas.

Valiku olemasolevatest tööpakkumised leiad Eesti Töötukassa lehelt, aga ka erinevatest portaalidest nagu näiteks cv.ee, cvkeskus.ee või tööampsudele suunatud veebilehelt GoWorkaBit.

Residentsuse määramiseks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada residentsuse määramise avaldus.

Residentsust saab määrata:

• Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA
• saates digitaalselt allkirjastatud residentsuse määramise avaldus (vorm R) aadressile emta@emta.ee
• postiga aadressile Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn
• Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroodes.

Avalduse peab esitama inimene ise, mitte näiteks tema tööandja või esindaja, märkides sellele enda kehtivad kontaktandmed (telefoninumbri ja e-posti aadressi). Residentsuse määramise avaldust on võimalik esitada ka tagasiulatuvalt.

Vastus residentsuse määramise kohta tuleb kas e-posti teel või teenindusbüroos kohapeal. Inimene peab seejärel teavitama oma tööandjat residentsuse muutumisest.

Oma (või oma töötaja) residentsuse staatust saab kontrollida Maksu- ja Tolliameti kodulehel: mitteresidentsuse päring.

Maksusoodustusi saavad kasutada üksnes need põgenikud, kes on Eesti maksuresidendid. Eesti maksuresident on inimene, kelle alaline elukoht on Eestis või kes viibib siin vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Oma residentsuse staatust saab kontrollida Maksu- ja Tolliameti kodulehel: mitteresidentsuse päring.

Oluline! Maksuresidentsus ei sõltu sellest, kas inimesel on Eesti isikukood või mitte. Eesti isikukood ei anna automaatselt maksuresidendi staatust. Samuti tuleb tähele panna, et inimene võib olla korraga ka mitme riigi resident. Mitme riigi residentsuse puhul ning eeldusel, et Eesti on sõlminud vastava riigiga topeltmaksustamise vältimise lepingu (vt riikide nimekirja fin.ee), on määravaks see, kus asub inimese pere ja kus ta ajaliselt rohkem viibib. Eesti ja Ukraina vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping.

Jah. Residentsus ei sea piiranguid igal ajahetkel Eestist lahkumisele. Lahkudes on aga oluline esitada uuesti residentsuse määramise avaldus. Inimene registreeritakse mitte-residendiks, kui tema elukoht ei ole enam Eestis ja/või ta on viibinud (või kavatseb viibida) siin vähem kui 183 kalendripäeva järjestikuse 12 kuu jooksul.

Eesti ja Ukraina vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping. Kui inimene on korraga nii Eesti kui Ukraina maksuresident, on Eestist lahkumisel oluline pere asukoht– kui inimese pere jääb Eestisse, jääb ka tema eluliste huvide keskus Eestisse ning seega ka ta ise Eesti residendiks.

Ei, residendiks määramiseks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada residentsuse määramise avaldus.

Inimene võib olla korraga ka mitme riigi maksuresident.

Eesti ja Ukraina vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping, seega topeltmakse maksma ei pea - mitme riigi residentsuse puhul on määravaks see, kus asub inimese pere ja kus ta ajaliselt rohkem viibib. Pereks loetakse abikaasat/elukaaslast ja alaealisi lapsi.

Hüvitise maksimaalne suurus on alates 1. juunist 1200 eurot, mis on kuuekordne toimetulekupiiri suurus. Ühekordsele hüvitamisele kuuluvad püsiva eluruumi üürimisega seotud kulud, milleks võivad olla üür, maakleritasu, tagatisraha ning kulutused hädavajalikule sisustusele ja pisiremondile vms.

Hüvitist määratakse vajaduspõhiselt, mis tähendab, et seda ei maksta kõigile automaatselt. Toetuse saamiseks peab Ukraina sõjapõgenik:

• olema Eestis saanud ajutise kaitse
• registreeritud kohaliku omavalitsuse elanikuks
• esitama kohalikule omavalitsusele üürilepingu ning, kui on tehtud eluruumiga seotud kulutusi, siis ka kuludokumendid.

Sõjapõgeniku abivajadust hindab kohalik omavalitsus (KOV) ning teeb sellest lähtuvalt otsuse, kas ja millises summas hüvitist makstakse. Kuigi hüvitist saab taotleda vaid sõjapõgenik, võib KOV otsustada, kellele ta kulud hüvitab: kas sõjapõgenikule endale, üürileandjale või kellelegi teisele, kes vastavad kulud kandis (nt mööbli või kodutehnika ostmine, remonditööd vms).

Kulusid hüvitatakse alates 24.02 sõlmitud üürilepingute eest. Kulude hüvitamiseks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele kuludokumendid ja üürileping, millega tõestatakse tehtud kulusid.

Kulude hüvitamine käib vaid kuludokumentide (arved) ja/või üürilepingu alusel.

Seda otsustavad kõik kohalikud omavalitsused ise, info saamiseks tasuks jälgida kohaliku omavalitsuse veebilehte või helistada kontaktelefonidel.

See sõltub täielikult sellest kui kiiresti kohalik omavalitsus seda menetleb, ent üldiselt kehtib sotsiaalkaitses põhimõte, et rahaline hüvitis makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul hüvitise andmise otsuse tegemisest arvates.

Kulude hüvitamisel hindab kohalik omavalitsus taotleja abivajadust ning langetab sellest lähtuvalt otsuse, kas ja millises summas üürimisega seotud kulusid hüvitatakse. Olenemata sellest, kas kulu on tekkinud enne või pärast 1. juunit, hüvitatakse need arvete alusel maksimaalselt 1200 euro ulatuses.

Kohalikud omavalitsused maksavad hüvitist eluruumi üürileandjale või ajutise kaitse saanud sõjapõgenikele, kes on asunud elama mõnes omavalitsuses ning seal ka oma elukoha registreerinud. Hüvitist makstakse ühekordselt, tõlketeenusega seotud kulusid hüvitatakse kahe aasta jooksul. Vajadust hüvitise saamiseks hindab kohalik omavalitsus.

Ühekordsele hüvitamisele kuuluvad püsiva eluruumi üürimisega seotud kulud, milleks võivad olla nt üür, maakleritasu, tagatisraha ning kulutused hädavajalikule sisustusele ja pisiremondile vms. Taotlemisel tuleb esitada üürileping ning asjakohased kuludokumendid (nt arved, mis on seotud eluruumi remondi või hädavajaliku ostmisega).

Täidetud peavad olema järgmised tingimused:

• pead olema Eestis saanud ajutise kaitse
• sinu elukoht peab olema kantud rahvastikuregistrisse
• pead omama tähtajatut või pikaajalist üürilepingut
• üürileping või eluruumi kasutusleping peavad olema sõlmitud kirjalikult.

Ühekordset hüvitist saad taotleda kohalikus omavalitsuses.

Ei, hüvitist makstakse ühekordselt - ka siis, kui sõjapõgenik kolib näiteks ühest omavalitsusüksusest teise.

Taotleja andmed kantakse infosüsteemi STAR, kust on võimalik kontrollida, kas inimesele on varasemalt üürilepingu sõlmimisega seotud kulusid mõnes teises omavalitsuses hüvitatud.

Püsiva eluruumi üürimisega seotud kulude hüvitamise eesmärk on toetada rahvusvahelise (sh ajutise) kaitse saajate esmast kohanemist. Taotlejaks peaks seega olema sõjapõgenik ise. Küll aga on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada, kas kulud tasuda rahvusvahelise kaitse saajale või üürileandjale. Oluline on, et hüvitatavad kulud peavad olema seotud vaid üürilepingu ühekordse sõlmimise või tõlketeenusega.

Et asjaajamine oleks hõlpsam, võib üürileandja hüvitise taotlemisel kohalikku omavalitsusse kaasa minna, ent taotleja peaks olema siiski sõjapõgenik ise.

Ühekordse hüvitise taotlemiseks peavad Ukraina sõjapõgenikud olema ajutise kaitse saajad ning registreeritud kohaliku omavalitsuse elanikuks. Hüvitist automaatselt ei maksta, selleks tuleb esitada üürileping ning kui on tehtud eluruumiga seotud kulutusi (nt pisiremont või hädavajalik sisustamine), siis ka kuludokumendid.

Sõjapõgeniku abivajadust hindab kohalik omavalitsus ning teeb sellest lähtuvalt otsuse, kas ja millises summas hüvitist makstakse.

Maksimaalne hüvitis on alates 1. juunist 1200 eurot, mis on kuuekordne toimetulekupiiri (200 eurot) suurus.

Kui ajutise või rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja keeldub pakutavast ajutisest majutusest, kuhu ta on suunatud, tuleb tal oma keeldumine allkirjaga kinnitada ning leida majutus endale ja oma perele oma kuludega.

Kui elukoha aadressi esitamisel esineb takistusi (näiteks ei ole võimalik saada ruumi omaniku nõusolekut), pöördu abi saamiseks oma elukohajärgsesse linna-või vallavalitsusesse (kontaktid), Tallinnas linnaosavalitsusesse (kontaktid).

Kohalik omavalitsus saab algatada elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise menetluse enda algatusel, mille tulemusel kantakse inimese elukoha andmetena rahvastikuregistrisse:

• valla- või linna täpsusega aadress, Tallinnas linnosa täpsusega aadress (täpse ruumi aadress kantakse võimalusel lisa-aadressiks) või
• ruumi aadressi täpsusega aadress.

Kui sul tekib murekohti kohalikus omavalitsuses elukoha aadressi esitamisel, pöördu palun Siseministeeriumi poole: elukoht@siseministeerium.ee.

Kui esitad elukohateate, saab sinust rahvastikuregistri andmetel Eesti elanik.

Riigi ja omavalitsuste teenuste puhul, mida osutatakse vaid Eesti või teatud omavalitsuse elanikele, võetakse aluseks sinu rahvastikuregistris olevad elukohaandmed. Seega, omades elukohaandmeid rahvastikuregistris, saab mitmesuguseid elukohast sõltuvaid riigi ja omavalitsuse teenuseid ja toetusi, näiteks:

• tasuta ühistransport,
• sotsiaalabi,
• tervishoiuteenused (nt perearst).

Aadressi teatamiseks Eesti rahvastikuregistrile tuleb esitada elukohateade oma elukohajärgsele linna või vallavalitsusele (kontaktid), Tallinnas linnaosavalitsusele (kontaktid). Elukohateate ankeedi saad eelnevaks tutvumiseks või täitmiseks alla laadida eesti või inglise keeles.

Teate saad esitada mitmel viisil:

• lähed kohalikku omavalitsusse kohale;
• saadad teate ja koopia oma isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest kohalikule omavalitsuse postiga;
• saadad digitaalselt allkirjastatud teate kohaliku omavalitsuse e-postile (mugavamaks täitmiseks lae alla muudetav PDF-ankeet eesti keeles või inglise keeles);
• esitad teate e-rahvastikuregistris (sisenemiseks vajad Eesti ID-kaarti, Mobiil-IDd või Smart-IDd).

NB! Kui sul tekib murekohti kohalikus omavalitsuses elukoha aadressi esitamisel, palun pöördu Siseministeeriumi poole aadressil elukoht@siseministeerium.ee.

Hea teada:

• Elukoha andmed tuleb esitada Eesti rahvastikuregistrisse kandmiseks ühe kuu jooksul pärast elamisloa saamist.
• Kui ühel aadressil elab koos sinuga mitu inimest, saate esitada ühise elukohateate. Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised inimesed.
• Kui sa ei ole ise ruumi omanik, tuleb elukohateatega koos esitada ruumi kasutamist tõendav dokument (nt üürileping) või ruumi omaniku nõusolek. Piisab ühest neist – see tähendab, et kui sul on olemas üürileping, siis omaniku nõusolekut täiendavalt ei ole vaja esitada.
• Kui omad kellegagi lapse ühist hooldusõigust, on lapse elukoha andmete muutmiseks vajalik mõlema vanema nõusolek. Valla-, linna- või linnaosavalitsusel on võimalik teha erand, kui lapse huvides on kanda tema elukohaandmed rahvastikuregistrisse (nt vajalike teenuste tagamiseks) ja teise vanema nõusolekut saada ei ole võimalik.
• Seadusest tulenevalt peab elukoha vahetamisel esitama uue elukoha andmed rahvastikuregistrile 14 päeva jooksul.

Vajadusel suunab Politsei- ja piirivalveamet inimese ajutiselt riiklikule majutusele. Vältimatut sotsiaalabi, sh elamispinda pakuvad ka kohalikud omavalitsused.

Lisaks on sotsiaalkindlustusamet koostöös Kinnisvara 24-ga avanud kinnisvaraportaali, kuhu koondatakse elupindasid, mida inimesed pakuvad justnimelt Ukraina sõjapõgenikele: kinnisvara24.delfi.ee/ukraini.

Kinnisvaraportaalist kinnisvara24.delfi.ee/ukraini on leitavad elamispinnad üle Eesti

Jah, elukohateatis andmete kandmiseks Eesti rahvastikuregistrisse tuleb esitada elukohajärgsele linna- või vallavalitsusele ühe kuu jooksul pärast ajutise kaitse elamisloa saamist.

Alaealise lapse elukoha andmete olemasolu ja õigsuse eest hoolitseb tema seaduslik esindaja, kelleks on hooldusõiguslik lapsevanem või eestkostja. Kui lapsel ei ole seaduslikku esindajat, siis täidab eestkostja ülesandeid lapse elukoha- või viibimiskohajärgne kohalik omavalitsus.

Vältimatut sotsiaalabi, sh elamispinda pakuvad kohalikud omavalitsused.

Lisaks on Sotsiaalkindlustusame koostöös Kinnisvara 24-ga avanud kinnisvaraportaali, kuhu koondatakse elupindasid, mida inimesed pakuvad just nimelt Ukraina sõjapõgenikele. Sealt leiab ka elamispindasid, mida pakutakse tasuta. Täpsem info kinnisvara24.delfi.ee/ukraini.

Riigi poolt tagatud majutus on vajaduspõhine. Lühiajalisele ajutisele majutusele saab suunata politsei- ja piirivalveamet, kui isik on ajutise või rahvusvahelise kaitse taotluse ajal toonud välja, et tal puudub koht, kus menetluse ajal viibida.

Vältimatu abi korras tagab öömaja asukohajärgne kohalik omavalitsus (KOV).

Kui omate kellegagi lapse ühist hooldusõigust, on lapse elukoha andmete muutmiseks vajalik mõlema vanema nõusolek, aga valla-, linna või -linnaosavalitsusel on võimalik teha erand, kui lapse huvides on kanda tema elukohaandmed rahvastikuregistrisse (nt vajalike teenuste tagamiseks).

Perekonnaseadus (PKS) § 120 lõige 3 ütleb: „Kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, on ühel vanemal lapse huvides õigus teha vajalikke tehinguid ja toiminguid ka üksinda. Sel juhul tuleb toimingutest teisele vanemale viivitamata teatada.“ Ehk siis PKS järgi on korrektne registreerida lapse elukoht ainult ühe vanema taotlusel, kui on teada, et teise nõusoleku saamine saamine on keerukas või võimatu.

Jah, laps saab Eestis õppida ka siis, kui tal ei ole veel isikukoodi ega ajutist kaitset.

Kooli- ja lasteaiakohta saab taotleda kohalikus omavalitsuses. Kõikidele Ukrainast tulevatele koolikohustusega lastele püüame koostöös kohalike omavalitsustega tagada esimesel võimalusel koolikoha.

Lapse registreerimiseks peab kool pöörduma Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) poole, kus on loodud võimalus sisestada andmed ka ainult lapse sünniaja põhjal. Kool ise andmeid lisada ei saa. EHISe kasutajatoe kontaktid: ehis.tugi@hm.ee, telefon: +372 765 5050 (E-R 900 - 1600).

Juhul, kui isikukood ja ajutine kaitse tekib, on  kooli vastutus õpilase andmeid EHIS-es ise täiendada.

Õppimisvõimalused Ukraina lastele ja noortele loob kohalik omavalitsus, arvestades võimalusel pere soovidega. Vaikimisi lähtutakse eeldusest, et laps liitub eesti õppekeelega kooliga. Samas on keeruline prognoosida, kui palju lapsi ja noori meie haridusasutustesse tuleb. Suure arvu lisanduvate õppurite puhul võib olla keeruline tagada täpselt sellises formaadis õpet nagu pere soovib.

Ukrainast tulnud õpilastele pakutakse võimalust haridustee jätkamiseks nii alus- ja üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses.

• Alusharidus, lasteaiad ja -hoiud eelkooliealistele lastele (1,5–7-aastastele).
• Põhiharidus, üldhariduskoolides koolikohustuslikele (7–17-aastastele) lastele ja noortele.
• Kesk-, kutse- ja kõrgharidus, gümnaasiumide, kutsekoolide, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide vahendusel.
• Huviharidus ja -tegevus, huvikoolides, üldhariduskoolides ja avatud noortekeskustes, reeglina alates 7. eluaastast.
• Noorsootöö, avatud noortekeskustes ja noorteorganisatsioonides 7–26-aastastele.

Ukrainast saabuvate laste ja noorte haridustee jätkamine Eestis sõltub sellest, kui pikaks ajaks sõjapõgenike pered Eestisse jäävad. Osa peredest on tulnud vaid sõjategevuse ajaks ja plaanivad esimesel võimalusel kodumaale tagasi pöörduda. Tõenäoliselt on ka peresid, kes plaanivad jääda Eestisse pikemaks ajaks.

Haridusvõimaluste kohta saab täpsemat infot Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt

Lasteaiakoha saad taotleda otse kohalikust omavalitsusest ka juba siis, kui sul veel puudub isikukood, ajutine kaitse, püsiv elukoht.

Lasteaiakoha taotlemine algab kirjaliku avalduse esitamisega lapsevanema poolt valitud lasteaeda või kohalikule omavalitsusele. Kui soovitud lasteaias on vaba koht, siis võetakse laps vastu.

Hea teada:

• Lasteaias käimine ei ole Eestis kohustuslik.
• Alushariduse kättesaadavuse eest vastustab kohalik omavalitsus, kellel on kohustus tagada kõigile 1,5 kuni 7-aastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia lasteaias.
• 1,5-3-aastase lapse lasteaiakoha võib vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.

Koolikoha saad taotleda otse kohalikust omavalitsusest või koolist ka juba siis, kui sul veel puudub isikukood, ajutine kaitse, püsiv elukoht. Kõikidele Ukrainast tulevatele koolikohustusega lastele püüame koostöös kohalike omavalitsustega tagada esimesel võimalusel koolikoha.

Hea teada:

• Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus haridusele. Põhiharidus (1.-9. klass) on kohustuslik. Esimesse klassi oodatakse lapsi, kes on enne käesoleva aasta 1. oktoobrit saanud seitsme aastaseks. Koolis tuleb käia kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni - sama kehtib Eestis ka välisriigi kodakondsusega lastele.
• Riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides on haridus õppemaksuta.
• Lapsevanemal on õigus otsustada oma koolikohustusliku lapse haridusteed puudutavaid küsimusi nagu näiteks Eestis viibimise aeg, õppekeel ja millise keele- või kultuuriruumiga ennast seotakse. Haridusasutused ja koolipidajad saavad anda vanematele soovitusi ja tutvustada võimalusi.

Ravimite ostmisest ja müümisest:

• Ravimeid osta ainult seaduslikest apteekidest. Lähima apteegi leiad kaardilt: apteegid.ravimiamet.ee
• Eraisikult ei tohi ravimeid osta, sest sel viisil ei tea sa kunagi, kuidas on ravimeid säilitatud ja milline on nende päritolu. Peale selle, et ravimite müümine on ohtlik, on see ka ebaseaduslik.
• Kõlbmatud või ülejäänud ravimid vii apteeki, kus need võetakse tasuta vastu. Ravimeid ei tohi visata prügikasti või kanalisatsiooni, kuna need sisaldavad toimeaineid, millel on mõju keskkonnale, loomadele ja inimestele.

• Eestis kirjutab antibiootikume välja meditsiinitöötaja.
• Antibiootikume kirjutatakse ainult bakteritest põhjustatud haiguste raviks.
• Gripi või hooajaliste viirusnakkuste puhul antibiootikumid ei aita.
• Antibiootikume tuleb kasutada täpselt arsti ettekirjutuse järgi.
• Ravi kestust ei tohi ise lühendada või ravimi kogust vähendada. Nii võib juhtuda, et sinu organismis pole kõikide bakterite hävitamiseks piisavalt ravimit ja haigus ei parane.

Tervisemure korral helista perearsti nõuandetelefonil 1220 (+372 6346 630). Tervisenõu saab igapäevaselt eesti (24h), vene keeles (24h) ja inglise keeles (15:00-17:00).

• Lähima apteegi asukoha leiad apteegid.ravimiamet.ee.
• Ravimite kohta leiad infot ravimiregistrist (ravimiregister.ee/en), sisestades otsingusse toimeaine nime. Ravimiregistris on paljude ravimite pakendite infolehed inglise ja vene keeles.

Eestis müüdavad ravimid on tõhusad, ohutud ja kvaliteetsed. Ravimite omadusi on kontrollitud Euroopa Liidus kehtivate nõuete järgi.

Kergemate tervisemurede (nohu, valu, palavik jne) korral aitab ravimi valida apteeker. Tema õpetab ka, kuidas ravimit õigesti kasutada. Tõsisema haigusseisundi korral tuleb pöörduda arsti poole.

Eestis kirjutab antibiootikume välja meditsiinitöötaja ainult bakteritest põhjustatud haiguste raviks. Gripi või hooajaliste viirusnakkuste puhul antibiootikumid ei aita.

Rohkem infot seoses tervise- ja arstiabiga, sh perearstide kontaktid, leiab www.haigekassa.ee/ukraina-sojapogenikele. Tervisenõu saab eesti, inglise ja vene keeles perearsti nõuandetelefonil 1220 (välismaa numbrilt helistades +372 634 6630).

Kui loom vajab arsti poolt üle vaatamist, saab abi veterinaararstilt või loomakliinikust.

Erakorralist veterinaarabi pakuvad 24/7 järgmised kliinikud:

• Rannamõisa PetCity kliinik 15 222 (Rannamõisa tee 8, Tallinn ).
• Loomade kiirabikliinik +372 502 3191 (Mustamäe tee 44-2, Tallinn).
• Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinik +372 731 3224 (päevasel ajal), +372 503 3878 (öösel) (Kreutzwaldi 62, Tartu).

Erakorralise abi saamiseks tuleb kindlasti kliinikusse ette helistada ja anda teada, milline on lemmiku probleem. Samuti tuleb kliinikut informeerida, et tegemist on karantiinis oleva Ukrainast tulnud loomaga. (Kõik sõjapõgenikega kaasas olevad koerad, kassid ja valgetuhkrud jäävad Eestis vähemalt 21 päevaks isolatsiooni.) Nii teab kliinik paremini ette valmistuda.

Erakorralise arstiabi arve tasumisega aitab Eestimaa Loomakaitse Liit, kui helistada +372 519 461 46.

Tasub teada:

Lemmikloomade toiduabi ja vajalike tarvikute pakkumisega tegelevad erinevad organisatsioonid. Näiteks pakuvad abi Eestimaa Loomakaitse Liit +372 519 461 46 ja Eesti Kennelliit +372 534 990 80 ja info@loomakaitse.eu.

Retseptiravimeid kompenseerib Eesti Haigekassa osaliselt siis, kui isikul on ravikindlustus. Elamisloa ja Eesti isikukoodi saanud Ukraina põgenikud ei ole automaatselt Eestis ravikindlustatud, vaid elamisloa saamise järgselt saavad nad seda taotleda Eesti inimestega võrdsetel alustel: ravikindlustusele on õigus näiteks üle ühe kuu kehtiva töölepingu alusel töötaval inimesel või töötukassas arvele võetud töötul. Kindlustatutega on võrdsustatud ka lapsed, rasedad, pensionärid, õpilased, üliõpilased, puudega inimeste hooldajatel, osalise või puuduva töövõimega inimestel jt vastavalt ravikindlustuse seaduse reeglitele.

Vältimatu ja koheselt vajamineva abi raames kirjutatakse vajadusel ravimiretsepte, kuid inimene peab need välja ostma täishinnaga.

Ajutise elamisloa saanud Ukraina sõjapõgenikud on võrdsustatud Eesti inimestega, st neil on samad õigused ravikindlustuse, tervishoiuteenuste või soodusravimite saamisel jne.

Samas ei anna elamisloa ja Eesti isikukoodi saamine Ukraina põgenikele automaatselt ravikindlustust. Elamisloa saamise järel saavad nad taotleda ravikindlustust Eesti inimestega võrdsetel alustel: vaata www.haigekassa.ee/inimesele/ravikindlustus.

Ravikindlustusele on õigus näiteks üle ühe kuu kehtiva töölepingu alusel töötaval inimesel või töötukassas arvele võetud töötul. Kindlustatutega on võrdsustatud lapsed, rasedad, pensionärid, õpilased, üliõpilased jt inimesed vastavalt ravikindlustuse seaduse reeglitele.

Kui raviklindlustusele õigust veel ei ole, tagab Eesti riik Ukraina sõjapõgenikele vajamineva ravi, mille edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Ravikindlustuse ja arstiabi kohta saab täpsemat teavet Haigekassa veebilehelt

• Infopunktidesse ja majutuskeskustesse sisenemisel COVIDi tõendit vaktsineerimise või läbipõdemise kohta ei nõuta.
• Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtivad Eestis karantiinireeglid, mis laienevad ka Ukrainast tulevatele sõjapõgenikele: kui inimesel tuvastatakse Eestis olles koroonaviirus, peab ta jääma 10 päevaks karantiini oma viibimiskohas. Vaktsineerimata ja haigust läbi põdemata COVID-19 haigete lähikontaktsed peavad isolatsiooni jääma seitsmeks päevaks.
• Kõigile sõjapõgenikele on Eestis tagatud tasuta COVID-19 vastane vaktsineerimine. Vaktsineerimispunktide loetelu on leitav veebilehel vaktsineeri.ee. Esimeseks doosiks saab Eestis valida Pfizer/BioNTech mRNA vaktsiini Comirnaty, Moderna mRNA vaktsiini Spikevax, Jansseni viirusvektoriga vaktsiini Jcovden või Novavaxi valgupõhise vaktsiini Nuvaxovid. Vaktsineerima minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument. Esimese doosi tegemisel annab vaktsineerija kohe ka teise doosi manustamise aja.
  • Kui inimesel veel Eesti isikukoodi ei ole, saab vaktsineerida ka punktides, kus isikukood ja eelnev registreerimine vajalik ei ole.

Tervisemurede korral (retsepti pikendus, kroonilised haigused, muu ootamatu tervisemure) saavad Ukraina sõjapõgenikud pöörduda meie perearstikeskustesse, millede loetelu on Haigekassa kodulehel. Vaata täpsemalt Perearstikeskuste nimekiri

Jah, Eesti apteegid tohivad aktsepteerida ka Ukrainas väljastatud paberretsepti, välja arvatud narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul. Apteekri jaoks peab olema üheselt arusaadav, milline ravim on inimesele määratud.

On väga oluline, et lapsevanem tegeleks oma ärevusega. Heaks abiks on siin igapäeva rutiini jätkumine. Ära ela kogu aeg uudistes, võta teadlikult aega enda jaoks. Minge koos lapsega õue või tegutsege üheskoos kodus - füüsiline koormus, värske õhk ja koos tegutsemine mõjuvad rahustavalt.

Uudistega kursis olemine on vajalik, aga peame tegelema ka iseendaga, andma oma kehale võimaluse puhata ning ärevust maandada. Oluline, et lapsed näeksid, kuidas vanem tuleb toime keerulises olukorras ja teadlikult oma stressiga tegeleb.

Psühholoogilist tuge saab ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles kriisitoe telefonilt 116 006 (+372 6147 393). Samuti saab vestelda veebis aadressil www.palunabi.ee. Sotsiaalkindlustusamet pakub tasuta vaimse tervise veebinõustamist, mille aega saab broneerida veebilehel broneering-ska.tehik.ee/broneering/broneeri/est/.

Lisaks ohvriabi kriisitelefonile 116 006 on olemas:

• Üleriigiline lasteabitelefon, ööpäev läbi ja tasuta, eesti, vene ja inglise keeles: tel 116 111 (+372 600 4434), www.lasteabi.ee
• Tasuta usaldustelefon: eesti keeles lühinumber 126 (E-P 17-3); vene keeles lühinumber 127 (E-P 19-23), www.usaldus.ee
• Koolipsühholoogide nõuandeliin: eesti keeles lühinumber 1226 (E-R kell 16-20); vene keeles lühinumber 1227 (teisipäeviti kell 16-20), ukraina keeles 1227 (kolmapäeviti kl 16-20). Numbrile on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, õpilased, lapsevanemad. Kõnedele vastab kvalifitseeritud koolipsühholoog.
• Eluliin: eesti keeles tel +372 655 8088 (E-P 19-7), vene keeles tel +372 655 5688 (E-P 19-7), www.eluliin.ee

Psühhosotsiaalne kriisiabi tänases kontekstis on sõja eest põgenenud inimeste toetamine, et vähendada traumeeriva sündmuse mõju nende toimetulekule. Abistamine tähendab esmaste vajaduste märkamist, praktilise abi ja info andmist, emotsionaalse toe pakkumist. Kui abi ja toetus inimestele on õigeaegne ja kättesaadav, aitab see ennetada ja leevendada hilisemaid vaevusi ja posttraumaatilise stressihäire tekkimist.

Psühhosotsiaalne kriisiabi sisaldab:

• psühholoogilise esmaabi osutamist;
• peavarju, vee, toidu ja une ehk baasvajaduste tagamist;
• selgete juhiste ja info andmist edasiseks toimimiseks (näiteks migratsiooni, töötamise, hariduse ja arstiabi küsimustes).

Oluline on ennekõike inimlik tugi, märkamine ja kohalolu.

Sotsiaalkindlustusamet osutab psühhosotsiaalset kriisiabi sõja eest põgenenud inimestele ohvriabi kriisitelefonil 116006 (+372 614 7393), mis pakub ööpäev läbi esmast tuge ja psühholoogilist esmaabi eesti, vene ja inglise keeles.

Lisaks saab vestelda veebis aadressil: www.palunabi.ee eesti, inglise ja vene keeles.

Lapse ärevust võib näidata see, kui ta räägib pidevalt sõjast, uurib selle kohta või hoopis väldib seda teemat. Märgiks on ka see, kui laps teeb sõja teemal nalja - see võib olla tema kaitsereaktsioon. Igal juhul on ohumärk, kui lapse käitumises toimub muutus - avatud ja rõõmus laps muutub murelikuks ja kinniseks või kui laps kurdab, et ta ei saa magada.

Mingil juhul ei tohi naeruvääristada lapse muret või öelda, et ta ei peaks selle pärast muretsema. Võta lapse mure tõsiselt, kuula teda ja arutle temaga kaasa. Ütle, et mõistad tema muret ning et sina muretsed ka. Ütle, et paljud riigid üle maailma teevad koostööd selle nimel, et sõda kiirest ära lõppeks.

Kinnita lapsele, et kuigi Ukrainas on sõda, siis Eesti sõjas ei ole. Kui aitab, vaadake koos kaarti, kus sõjapiirkond asub. Ära ennusta, mis saab edasi, vaid anna lapsele lootust ja turvatunnet.

Saame olla inimlikud, märgata esmaseid vajadusi ja toetada emotsionaalse ja füüsilise turvatunde taastumist läbi psühholoogilise esmaabi osutamise. Psühholoogiline esmaabi on vahetu toetus ja abi kriisis olijatele. Esmaabi andmine tähendab kontakti loomist, abivajaja tähelepanelikku ärakuulamist ning vastavalt vajadusele abistamist konkreetsete probleemide ja praktiliste ülesannete lahendamisel.

Psühholoogilist esmaabi saab anda igaüks, kel soov ja valmisolek. Vaata videot ja õpi, kuidas seda teha. Kaia Kastepõld-Tõrs Ohvriabist selgitab abistamise põhimõtteid ja annab juhiseid selle andmiseks.

Lisaks soovitame psühholoogilise esmaabi e-kursusust, mis on loodud abistaja enesetäiendamiseks kriisi sattunud inimese toetamisel. Kursus koosneb neljast osast, mida võid vastavalt vajadusele ja võimalustele läbida endale sobivas tempos. Kursuse läbimine võtab aega kuni 2,5 tundi. Sisene kursusele.

24/7 emotsionaalset tuge saad ohvriabi kriisitelefonilt 116006 (eesti, vene ja inglise keeles).

Olles kogenud traumeerivaid sündmusi ja tajunud ohtu iseenda, oma lähedaste või ka võõraste inimeste elule, võib olla loomulik, kui:

• tunned püsivat ärevust, oled valvel ja ehmud kergesti;
• toimunud sündmused ei lähe meelest, silme ette tulevad tahtmatult ja kontrollimatult pildid või nagu „filmilõigud“ juhtunust;
• kuuled taas hääli sündmuskohalt;
• tunned juhtunuga seotud lõhnu;
• tunned kehas värinad, hingamisraskusi, iiveldust, söögiisu puudust, lihasnõrkust, valusid;
• on raske uinuda, uni on häiritud, näed sündmusega seotud häirivaid unenägusid;
• on keeruline keskenduda igapäeva tegevustele ja hoida oma mõtteid sündmusest eemal;
• tunned jõuetust või süütunnet – „äkki oleksin mina saanud midagi teistmoodi teha, et olukorda leevendada või kuidagi abistada“ jms.

Nii vene kui inglise keeles saad lugeda: https://peaasi.ee/psuhholoogiline-kriis/

Tea, et need reaktsioonid on tavapärased ning võivad väheneda ja kaduda iseenesest järk-järgult. Kui need ei möödu, pea nõu asjatundjaga telefonil 116006.

Jah, lapsega peab sõjast rääkima, sest arvatavasti teavad meie lapsed sõjast rohkem kui oskame arvata. Sõda on hirmutav nii täiskasvanutele kui lastele. Isegi kui me seda teemat ise üles ei võta, ei tähenda see, et laps selle peale ei mõtleks.

Lapsega sõjast rääkides pea silmas:

• Räägi lapsega sõjast tema eale vastavate sõnumitega.
• Ära naeruväärista lapse muret. Kinnita, et sõda on Ukrainas ja Eestis sõda ei ole. Aga ära lasku ennustustesse kui kaua sõda kestab või kas see levib edasi.
• Oluline on jätkata igapäevast rutiini ning lisaks lapse ärevusele peab lapsevanem tegelema ka oma ärevusega. Näita lapsele eeskuju, kuidas teadlikult stressiga tegeleda – värske õhk, ühistegevused, liikumine jne on selle kõige juures suureks abiks.

Lastega seotud teemadel saad eesti, vene ja inglise keeles ööpäev läbi abi lasteabitelefonilt 116 111 või veebivestluses www.lasteabi.ee.

Juba 4-5aastased küsivad televiisoris nähtu kohta küsimusi, Tihti võib juhtuda ka nii, et laps ei küsigi, vaid muretseb enda sees. Seepärast on väga oluline lapsega rääkida, et mõista, mis tema sees toimub.

Võta oma lapse jaoks aega, tegele temaga ja kuula teda. Kuula, mis on see, mille pärast laps tegelikult muretseb ja vasta talle. Selgita talle, mis toimub nii, et tema küsimused saaksid vastused. Sõda on tõsine asi, kuid laps ei pea teadma kõiki veriseid üksikasju. Teismeliste ja noorukitega võiks uudiseid vaadata koos ja seejärel ka koos arutleda, julgustada neid avaldama oma arvamust, tundeid ja küsimusi.

Lapsed võtavad eeskuju vanematest - seepärast on oluline jälgida, millist sõnavara Ukrainast rääkides kasutame. See ei ole venelaste sõda, see on Putini sõda, see oli tema otsus. Väga paljud vene rahvusest inimesed ei ole rahul sellega, mis toimub.

Sotsiaalmeedias liigub palju vene rahvusest inimeste postitusi, kus väljendatakse oma rahulolematust seoses tekkinud olukorraga ning ollakse solidaarsed eestlastega. Vaadake koos lastega neid postitusi ja selgitage tekkinud olukorda.

Kuna lapsed (ja ka täiskasvanud) võivad vajada sarnaste juhtumite puhul meditsiinilist abi nt rahunemiseks, uinumiseks, siis esmane soovitus peaks olema meditsiiniline läbivaatus. Kui saabujad ei lähe majutusasutusse vaid tuttava juurde, siis on võimalik minna kas ise EMO osakonda või kutsuda kiirabi 112 kaudu.

Kui tegemist on lastega ja Tallinna/Harjumaa piirkonnaga, siis on soovitus pöörduda Tallinna Lastehaigla EMOsse (Tervise 28, Tallinn, vastuvõtuosakonna registratuur 697 7146 avatud ööpäev läbi). Vajadusel jäetakse abivajav laps haiglasse. Kui Ukrainast saabujad jäävad peatuma majutusasutusse, kutsutakse vajadusel kiirabi 112 kaudu.

Tasub teada:

• Üleriigiline tasuta lasteabitelefon 116 111 (+372 600 4434) vastab ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles, www.lasteabi.ee
• Koolipsühholoogide nõuandeliin eesti keeles lühinumber 1226 (E-R kell 16–20), vene keeles lühinumber 1227 (teisipäeviti kell 16–20) ja ukraina keeles lühinumber 1227 (kolmapäeviti 16-20). Numbrile on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, õpilased, lapsevanemad. Kõnedele vastab kvalifitseeritud koolipsühholoog.

Ukrainakeelne nõustamine on võimalik kokku leppida helistades tasuta kriisitelefonil 116 006 (+372 614 7393) või kirjutades kriisiabi@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Liinil nõustatakse seoses sotsiaalsete probleemide ja vaimse tervisega ning vajadusel jagatakse infot sotsiaalkindlustusameti (SKA) teenuste ja perearsti kohta.

Kui vajad emotsionaalset tuge, sul on mure enda või lähedase haiguse pärast, esinevad eksistentsiaalsed või spirituaalsed küsimused, vajad tuge leinas või surija ja tema lähedaste toetamisega, helista numbril 116123.

• Nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev kell 10–24.
• Hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kell 16–24.

Helistamine on tasuta; toetust saab eesti, vene ja inglise keeles. Lisainfo: sotsiaalkindlustusamet.ee.

Hea teada: hingehoidja on vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustusega teoloogiat õppinud abistaja, kes on saanud väljaõppe aitamaks haigeid, kriisis olevaid või surevaid inimesi.

Ei pea. Kui lahkud Eestist ajutiselt, siis Politsei- ja Piirivalveametit teavitama ei pea.

Teavitada tuleb:

• kohalikku omavalitsust, kus on su registreeritud elukoht;
• politseid aadressil ppa@politsei.ee;
• kooli, kui sinu laps / lapsed käivad Eestis koolis;
• konsultanti töötukassas, kui oled töötuna registreeritud.

Pane tähele! Maksuresidentidele: kui sa Eestist püsivalt lahkud, tuleb samuti esitada füüsilise isiku residentsuse määramise taotlus (vorm R), mille alusel sinu maksuresidentsus Eestis lõpetatakse. Juhul, kui sa lahkud Eestist selleks, et töötada teises riigis ning sinu pere (abikaasa või elukaaslane, alaealised lapsed) jääb endiselt Eestisse, oled sa ka mujal töötades edasi Eesti maksuresident, kui sinu töötamise riigi ja Eesti vahel kehtib kahepoolne topeltmaksustamise vältimise leping (näiteks kui lähed tööle Ukrainasse, aga ka Soome). Kõigi riikide nimekirja, kellega Eesti on topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlminud, leiad rahandusministeeriumi kodulehelt www.fin.ee

Jah, riigipiiri on lubatud ületada nii vaktsineeritud, vaktsineerimata kui läbipõdenud välismaalastel, kui nad läbivad Eesti territooriumi viivitamata (nn transiit), et jõuda oma elukohariiki.

Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib põhjalikult Eestisse saabuvaid sõidukeid ja inimesi ning annab piiripunkti saabuvatele Ukraina kodanikele infot, kuidas suunduda edasi Eesti kaudu kodumaale.

Venemaa sõjalisest tegevusest tulenevalt soovitame täielikult Ukrainasse reisimist täielikult vältida.

Ukraina õhuruum on hetkel suletud ning reisimine riiki on tugevalt raskendatud. Ukraina naaberriikides lennuliikus toimub, aga vältida tuleks teekondi, mis viivad relvakonfliktiga seotud piirkondadesse ja riikidesse (Venemaa, Valgevene).

Venemaa sõjalisest tegevusest tulenevalt soovitame täielikult Ukrainasse reisimist vältida.

Ukrainas viibivatel Eesti kodanikel palume kindlasti oma viibimine registreerida Välisministeeriumi kodulehel reisitargalt.vm.ee või helistada konsulaarabi numbril +372 5301 9999 (töötab ööpäev läbi).

Ukrainas viibivatel Eesti kodanikel palume riigist lahkuda esimesel võimalusel ja tagasi pöörduda Eestisse.

Venemaa sõjalisest tegevusest tulenevalt soovitame täielikult Ukrainasse reisimist vältida.

Ukrainas viibivatel Eesti kodanikel palume kindlasti oma viibimine registreerida Välisministeeriumi kodulehel reisitargalt.vm.ee või helistada +372 5301 9999 (konsulaarabi telefon töötab ööpäev läbi).

Alates 16.10. 2023 ei luba Venemaa Eesti-Vene maismaapiiripunktide kaudu riiki sisse Ukraina kodanike

Venemaa andis 10. oktoobril Eestile, Lätile, Leedule, Poolale ja Soomele teada, et alates 16. oktoobrist on ajutiselt piiratud Ukraina kodanike sisenemine Venemaale läbi kõigi piiripunktide. Avatuks jääb vaid Šeremetjevo lennujaam Moskvas.

Venemaa teatel ei kohaldata piiranguid alla 14-aastastele Ukraina kodanikele, kes sisenevad Venemaa Föderatsiooni üksi või koos oma Vene Föderatsiooni kodanikust seadusliku esindaja, eestkostja või usaldusisikuga.

Jah. Kui sinu laps / lapsed käivad Eestis koolis ning lahkud Eestist jäädavalt, tuleb lahkumisest teavitada ka kooli, kus laps / lapsed õpivad. Selleks esita koolile allkirjastatud avaldus lapse / laste koolist väljaarvamiseks. Avalduse peab allkirjastama lapsevanem või lapse seaduslik esindaja.

Pangaautomaadid asuvad linnades ja suuremates keskustes. Pangaautomaatide võrgustikku näeb kaardilt: kaart.delfi.ee. Esmalt tasub sularaha välja võtta oma panga automaadist. Lisaks sellele on Eestis kõik pangaautomaadid ristkasutuses, mis tähendab, et ühe panga pangakaardiga saab raha välja võtta ka teiste pankade automaatidest, kuid sellele lisandub teenustasu (uuri lähemalt oma pangast). Pangaautomaatide aadressid leiab ka pankade kodulehekülgedelt:

• Swedbank
• SEB
• Luminor
• LHV

Lisaks pangandusvõrgule saab koostöös Swedbankiga sularaha välja võtta veel ligi 800 kohast üle Eesti. Sularaha saab välja võtta Coopi, Grossi, R-Kioski, Meie Toidukaubad, Aldar Marketi kauplustest ning Olerexi ja Terminal Oil teenindusjaamadest. Täpsemat infot teenuse tingimuste kohta annavad kauplused või tanklad.

Kui võimalik, siis proovi maksta teise panga kaardiga. Kui kaardimaksed ja pangaautomaatide töö on häiritud, siis teavet rikke ulatuse ja kestuse kohta saate oma pangalt.

Kui oled klient mitmes pangas, siis proovi teha makset teise panga kaudu. Võib juhtuda, et ainult ühel pangal on teenusekatkestus.

Kui pankadevahelised maksed on häiritud, võivad siiski toimuda pangasisesed maksed ehk raha liigub maksjalt saajale, kui nad on sama panga kliendid.

Kui nii maksja kui ka saaja pank on elutähtsat teenust osutav pank (Swedbank, SEB Pank, Luminor Bank ja LHV Pank), siis nende vahel toimuvad maksed Eesti Panga vahendusel üks kord päevas isegi hädaolukorras.

Sularahaautomaate täidetakse regulaarselt, samuti jälgitakse nende käivet, mis võimaldab automaadi tühjenemisele reageerida aegsasti. Suurenenud nõudluse korral sõltub sularahaautomaatide täitmine erinevatest teguritest: panga ja sularahavedaja logistikast, pangaautomaadi asukohast, kasutatavate rahatähtede nimiväärtusest. Sularahaautomaadi töötamiseks on vajalik ka elektri- ja andmesideühenduse olemasolu. Kui teil on sularahaautomaadist raha väljavõtmisega probleeme, siis palun pöörduge oma panga poole.

Hoidke kodus nädala sularahavaru, et saaksite vajalikke igapäevaoste teha ka siis, kui sularahaautomaadid ei tööta või kui kaardimaksed ei toimi. Sularaha on võimalik saada ka oma kodupangast. Pangakontorite kontaktid ja nende pakutavad teenused leiate panga koduleheküljelt.

Pangakaardi omanik saab ise määrata, kui suure summa tema kaardiga pangautomaadist võtta saab. Turvalisuse huvides ei tohiks see summa olla väga suur. Eri pankadel on erinevad kuulimiidid, mille ulatuses saab sularaha välja võtta tasuta. Kui summa selle limiidi ületab, hakkab tehingule kehtima teenustasu. Infot limiitide ja teenustasu kohta leiab pankade kodulehekülgedelt. Eriolukorras võidakse kehtestada limiidid sularahaautomaadist ühekorraga välja võetavale summale.

Rublaga kauplemine on keelatud Euroopa Liidu ja USA sanktsioonide all olevatele pankadele. Teised pangad võivad vabalt kaubelda ja rubla vahetuskurss kujuneb turul ehk ostu-müügi tehingute põhjal (kurss langeb, kui korraga soovitakse väga suurel hulgal rublasid müüa).

Eesti Pank valuutat ei vaheta. Rubla vahetamise sooviga tuleb pöörduda kas pankade või valuutavahetuspunktide poole, kes vastavat teenust pakuvad. Arvestama peab, et rubla vahetuskurss võib erinevates valuutavahetuspunktides ja eri päevadel kõikuda tavapärasest suuremates piirides.

• Vaata üle enda isiklik ravimikapp ja kontrolli, kas sul on olemas kõik vajalikud ravimid vähemalt kuuks ajaks. Nii on sul endal olemas vajalik ravimivaru ning riigil parem ülevaade meie enda inimeste vajadustest ja kogustest, millega saame Ukraina inimesi aidata - riik nii koordineerib koostöös hulgimüüjatega Ukrainale ravimite annetamist kui ka tagab siia saabuvatele sõjapõgenikele meditsiinilise abi.
• Aegunud või kasutuna seisvad ravimid vii apteeki või jäätmejaama, kus need võetakse vastu tasuta.
• Ravimi kõlblikkusaja leiad pakendilt. Näiteks 02.2022 tähendab, et ravim on kasutamiseks kõlblik veebruari kuu viimase päevani sel aastal.
• Ära kasuta ravimit pärast kõlblikkusaja möödumist või anna seda kellelegi teisele kasutada. Ammugi ei tohi ühtegi kodus üleliigseks jäänud ravimit edasi müüa. Peale selle, et see on ohtlik, on see ka ebaseaduslik.
• Loe hoolega pakendil olevat teavet ja infolehte, et teaksid, kuidas ravimit säilitada tuleb. Õige säilitamine on oluline, et säiliks ravimi toime ja ravim ei muutuks laguproduktide tõttu ohtlikuks.

Ravimitega seotud olulist infot leiad alati ka Ravimiameti kodulehelt: ravimiamet.ee/korduma-kippuvad-kusimused

Eestile puudub vahetu sõjaline oht, kuid me peame valmistuma kõigi võimalike kriiside ennetamiseks või neis toime tulemiseks.

Kui räägime ausalt ohtudest ja oleme neist teadlikud, saame ohuolukorraks parimal võimalikul viisil valmistuda ja teha nii riigi kui ühiskonnana vajalikud sammud enda ja oma lähedaste kaitsmiseks. Täpsemad juhised, kuidas erinevateks kriiisdeks ette valmistuda leiab:

• kriis.ee,
• olevalmis.ee.

Ei, Eestile puudub vahetu sõjaline oht, meie julgeolek on tagatud ja Eesti inimesed saavad end turvaliselt tunda.

1. Ole skeptiline saabunud kahtlaste e-kirjade suhtes.

E-posti on väga lihtne võltsida, näidates e-kirja saatjana mõne Sinu tuttava või Sulle teadaoleva ettevõtte/asutuse nime, aga tegelik kirja saatja on hoopis mõni pahatahtlike kavatsustega isik. Kui tekib kahtlus kirja õigsuses, helista saatjale ja küsi üle, millega täpselt tegemist on. Võid ka kirja teel küsida, aga sel juhul kontrolli kindlasti kirja saaja aadress üle. Kui kirjale otse vastata, võib see olla suunatud kolmandale isikule ja see ei pruugi kohe nähtav olla. Kõige olulisem ongi mitte avada oma arvutis tundmatu kirjaga kaasa tulnud faili või linki – nii levib pahavara Sinu arvutisse ja sealt edasi Sinu kontaktideni.

2. Uuenda tarkvara regulaarselt ja veendu, et kasutad tarkvara värskeimat versiooni.

Arvutis või nutiseadmes uuendamata tarkvaras olevad turvaaugud on üks levinumatest viisidest arvutisse ja infosüsteemidesse sisse häkkimiseks. Seetõttu ongi oluline koheselt pakutav tarkvarauuendus ära teha ja mitte mõelda, et teen seda kunagi hiljem kui rohkem aega on. Paraku levivad uudised leitud turvanõrkustest ka kurjategijate seas ja nende kaudu ründamine on tavapärane tegevus. Lisaks on ka oluline kasutada ainult autentsest allikast pärinevat tarkvara, näiteks tarkvaratootja enda koduleht. Samad põhimõtted kehtivad ka nutiseadmetele ja ka seal olevad rakendused tuleb esimesel võimalusel uuendada, et vähendada pahavara levimise ohtu.

3. Kasuta viirusetõrjet.

Viirusetõrjet tuleks kasutada nii arvutis kui ka nutiseadmes. Tänapäeval on igaühel palju isiklikku ja meile olulist infot (nt e-mailid, fotod, dokumendid) taskus olevas nutiseadmes kaasas ja seetõttu on oluline sarnaselt arvutile ka mobiilset seadet viiruste eest kaitsta. Mitmed vastavad pahavara ja viiruseid tõrjuvad programmid on tasuta (nt Avira, Avast, AVG, TotalAV, Malwarebytes). Viirusetõrje tarkvara tuleks samuti regulaarselt uuendada, nagu igasugu muid programme ja rakendusi.

4. Kasuta tugevat parooli.

Erinevates keskkondades (nt Gmail, Facebook, e-poe konto jne) tuleks kasutada unikaalseid paroole, et kasutajaandmete lekkimise korral ei oleks kõik Sinu kontod korraga avalikuks saanud. Hea parool on pikk, kerge endal meelde jätta ja teistel raske ära arvata ning sisaldab suur– ja väiketähti, numbreid ja sümboleid. Hea variant on kasutada salasõna asemel salafraasi. Üks võimalus on kasutada paroolihaldurit, et ei peaks kümneid salasõnu meeles pidama. Neid saab kasutada tasuta (nt KeePass, Dashlane, LastPass) ja nii on sul vaja meeles pidada vaid ühte pikka parooli oma paroolihalduri jaoks. Oluline on paroole regulaarselt uuendada ja hoida neid ainult enda teada.

5. Ära usu ähvardavaid või kiiret tegutsemist nõudvaid kirju tundmatutelt saatjatelt.

E-kirjad on kõige lihtsam viis pahavara levitamiseks, andmete õngitsemiseks ja arvepettuste läbiviimiseks. Tihti saabub postkasti teavitus suurest pärandusest või lotovõidust, mille saamiseks küsitakse Teie isiklikke andmeid. Tegemist on petuskeemiga, kus proovitakse Teie andmeid teada saada ja kahjuks suure tõenäosusega raha tulemas ei ole. Juba aastaid on ka saadetud nn sextortion väljapressimiskirju, mille eesmärk on hirmutada kirja saajat väitega, et neil on ligipääs ohvri IT-seadmetele ning ülevaade veebilehtedest, mida inimene on külastanud. Kirjas väidetakse, et olete külastanud täiskasvanute sisuga veebilehti ja lisaks on saadud ligipääs ka Teie veebikaamerale, millega on filmitud kirja saaja intiimseid olukordi. Selliste kirjade puhul on kõige mõistlikum neid ignoreerida ja lihtsalt ära kustutada.

6. Ära sisesta kuhugi enda konto andmeid kellegi suunamisel ega edasta neid võõrale muul moel.

Tänapäeval on väga levinud e-kirja abil inimesteni jõudvad õngitsuslehed, mille eesmärgiks on teada saada Sinu meilikonto kasutajanimi ja parool, pangakonto rekvisiidid ja PIN-koodid, või muu Sinuga seotud info. Keskmiselt teavitatakse Riigi Infosüsteemi Ametit 65 õngitsuslehest kuus, aga kindlasti on ka palju selliseid mida intsidendina ei registreerita. Veendu, et veebiaadress, millel oled, on täht-tähelt seesama, mis peaks olema (google.com vs g00gle.com). Lisaks tehakse ka petukõnesid, kus helistaja tutvustab end pangatöötaja või politseinikuna ning seejärel küsitakse telefoni teel erinevaid isiklikke andmeid (nimi, telefon, kodune aadress, kasutajakonto andmed, pangakaardi number ja selle tagaküljel olev kolmekohaline kood). Pank ei küsi kunagi klientidelt telefoni teel selliseid andmeid ega logi ühegi kliendi eest kaugteel tema internetipanka. Kui saad sellise kõne, siis ära jaga enda kaardiandmeid ega ka muud isiklikku infot, vaid lõpeta koheselt kõne.

7. Kasuta mitmetasandilist autentimist.

Kui vähegi võimalik, kasuta mitmetasandilist autentimist. Nii ID-kaart kui ka Smart-ID on kahetasemelise autentimise vahendid. Kahetasemelist autentimist võimaldavad Google (Gmail), Microsoft (Hotmail), Meta (Facebook, Instagram, Whatsapp) ja ka paljud teised teenusepakkujad. Mitmetasandilise autentimise puhul pead oma identiteeti tõestama kahel või rohkemal moel (nt sisse logides küsib seade nii su parooli kui ka sõnumina saadetavat koodi). Kui keegi Sinu parooli kätte saab (näiteks õngitsuse, pahavara või varem lekkinud paroolide kaudu), siis ei saa ta Sinu meilikontole sisse ilma Sinu telefonis oleva koodita. Üldjuhul ei ole vaja iga kord telefonis koodi sisestada, vaid ainult siis kui logitakse sisse uuest asukohast või uue seadmega.

8. Tee nii arvutis kui ka telefonis olevatest failidest regulaarselt tagavarakoopiaid.

Andmete korrapärane varundamine on abiks nii seadme rikke kui ka pahavaraga nakatumise korral. Kõige kindlam viis on hoida tagavarakoopaid välisel kõvakettal või mälupulgal, mis ei tohiks olla püsivalt arvutiga ühendatud. Kui peaks juhtuma, et arvuti nakatub pahavara, lunavara või viirusega, siis on ka selle külge ühendatud seadmed ohus. Kuna lunavara püüab krüpteerida faile nii kohalikul kettal, välistel andmekandjatel kui ka võrguketastel, peab varukoopia asuma eraldi, et tagavarakoopia omakorda võrguketta krüpteerimise korral ei nakatuks. Lisaks sellele on varundamiseks olemas hulk pilvelahendusi (Google Drive, Microsoft Onedrive, Amazon Drive, Dropbox, iCloud), mis automaatselt interneti kaudu Su dokumente varundavad. Tee oma failidest nii arvutis kui ka telefonis näiteks kord nädalas varukoopiaid.

9. Ära avalikusta oma isiklikke andmeid.

Kui kasutad sotsiaalmeediat, mõtle alati enne kui midagi postitad ja vaata üle enda konto privaatsussätted. Väga tihti on inimestel avalik Facebooki või Instagrami konto, kuhu postitatakse erinevaid elusündmusi. Näiteks reisile minnes teatatakse, et olen nüüd lennujaamas ja sõidan kohe välismaale, vahel on juures lausa pilt lennupiletist. Samuti postitatakse reisi jooksul pilte ja teateid oma täpsest asukohast. Selline info võib vale inimese kätte sattudes olla ohtlik. Samuti ei ole mõistlik avaldada oma kodust aadressi, pangakaardi andmeid ja muud taolist infot. Kui Sa ei ole kindel, et Sinu postitusi näevad ainult head sõbrad, siis targem on jätta info avaldamata. Samal põhjusel ei tohiks võtta vastu tundmatute kasutajate sõbrakutseid.

Kust leida infot kõige levinumate küberrünnakute kohta?

• Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) poolt avaldatud uudised ja ohuhinnangutega
• Regulaarseid kokkuvõtteid möödunud kuu olulisematest sündmustest ning olukorrast Eesti küberruumis ja rahvusvahelises keskkonnas (vt ka RIA aastaraamat)
• RIA Facebooki lehekülg ja CERT-EE Twitteri konto.

Kõige lihtsam on end kaitsta ohu eest, millest oled teadlik ja mida oskad ära tunda.

1. Veendu, et asutuse infosüsteemide varunduslahendused on olemas ja toimivad. Nii andmete kustutamise kui võimaliku lunavararünnaku korral on abi võrgust eraldatud varukoopiatest.
2. Veendu, et asutusel on toimiv kriisiplaan võimaliku küberintsidendi puhuks. Mõtle läbi, mis saab siis, kui e-teenus (nt e-mailid, laohaldustarkvara) mõnda aega ei tööta, koduleht on maas jne ning kuidas seda mõju leevendada.
3. Taga piisav ressurss infoturbemeeskondadele, et teadaolevate turvanõrkuste ja uute ilmnevate turvanõrkuste puhul jõutaks kiiresti rakendada turvapaigad. Asutuses kasutatavad tarkvarad ja rakendused peavad olema uuendatud viimasele ametlikule versioonile.
4. Meenuta heade küberhügieeni praktikate vajadust töötajatele:
   • tugevad paroolid
   • mitmikautentimine (s.o. lisaks kasutajanimele ja paroolile, on kasutusel ka kolmas või neljas autentimise viis logides sisse uues seadmes, nt telefonile saabuv sõnum PIN-koodiga)
   • õngitsuskirjade ära tundmine
   • kahtlaste linkide mitte avamine jne.
   • kohustus teavitama infoturvet võimalike kahtluste korral.
5. Loo ülevaade asutuse väliste IT-teenuse pakkujate küberturvalisuse tasemest ja lepi kokku (kui see ei ole lepingus sätestatud), kuidas nad kliente teavitavad küberintsidentide korral.
6. Vii end kurssi asutuse varasemate küberintsidentidega: kas asutuse infosüsteemi on varasemalt õnnestunud kompromiteerida ja kas tulenevad riskid on piisavalt leevendatud.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) tehnilisemaid soovitusi infoturbejuhtidele saab lugeda www.ria.ee.

1. Hoia rahakotis pisut sularaha. Kui kaardimaksed ei toimi, saad vajalikud ostud tehtud sularahaga.
2. Pikemaks katkestuseks võiks kodus olla nädala sularahavaru. Iga pere vajadused on erinevad, kuid üldjuhul võiks olemas olla piisavalt raha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest.
3. Kui sul on rahakotis mitu erinevat pangakaarti, proovi neid kõiki. Võib juhtuda, et katkestus puudutab vaid ühte panka või teatud tüüpi kaarte.
4. Ära jäta olulisi makseid viimasele minutile. Kui sul siiski ei õnnestu makset õigel ajal teha, siis anna sellest makse saajale teada. Pankadel on varuplaanid juhuks, kui pankadevahelised maksesüsteemid ei tööta. Tuleb aga arvestada, et varuplaanide käivitamine võtab aega ja maksed ei liigu siis sama kiiresti kui tavaliselt.

Tasub teada:

• Kaardiga sularaha võtmiseks on vaja elektrit ja sideteenust

Selleks, et sularahaautomaadist, poest või tanklast sularaha välja võtta (või sinna sisse maksta), on vaja pangakaarti. Pangakaardi toimimiseks on aga vaja nii elektrit kui ka sideteenuseid. Kui katkestus kestab pikka aega, võivad töötamast lakata ka sularahaautomaadid ja kauplused. Eesti Pank on koos pankadega välja töötanud varuplaanid, et paremini valmis olla sularaharingluse katkestusteks.

• Maksete liikumiseks peab töötama kogu ahel

Makseteenused (kaardimaksed ja maksed internetipangas) toimivad siis, kui töökorras on paljude osaliste süsteemid. Tegemist on omamoodi ahelaga: kui üks lüli puruneb, võib juhtuda, et makseid ei saa üldse teha. Teine kord võib see tähendada, et makseid ei saa teha ainult ühe panga kaardiga või ühes internetipangas.

Et maksed liiguksid, peavad töötama järgmiste osaliste süsteemid:

• elektri- ja sidefirmad;
• makset saatev ja makset vastu võttev pank;
• pankadevaheliste maksesüsteemide haldajad;
• kaardimaksete töötlejad (Eestis on need Nets Estonia ja Swedbank);
• rahvusvahelised kaardimakseorganisatsioonid, kelle kaudu tehakse rahvusvahelisi makseid;
• kaupmees, kelle käest kaupa või teenust ostetakse.

Kui poes või pangas ei saa makset teha, siis tavaliselt seepärast, et:

• maksesüsteemides läheb katki kas riist- või tarkvara;
• süsteemi arendustööd pole piisavalt hästi korraldatud – nt lipsavad sisse inimlikud vead või uut lahendust pole piisavalt põhjalikult katsetatud;
• looduskatastroofid, mille tagajärjel võivad kaduda elekter ja side või saada kahjustada hooned või makseseadmed;
• toimunud on füüsiline või küberrünnak – korraga võivad rünnaku alla sattuda ühe või mitme asutuse süsteemid, mis on vajalikud maksete liikumiseks.

• Kui on oht, et katkestus venib pikemaks – vaata üle oma sularahavarud ja mõtle läbi, milleks sul raha vaja läheb. Tee vaid hädapäraseid kulutusi.
• Ka mündid on maksevahendid. Hoiupõrsast võid leida vajaliku summa pisiostudeks.
• Küsi oma pangast teavet ja jälgi uudiseid. Sularaharingluse katkestuse puhuks on olemas varuplaanid ja neist antakse teada ajakirjanduse kaudu.

Ole valmis! Pikemaks katkestuseks võiks kodus olla nädala sularahavaru. Iga pere vajadused on erinevad, kuid üldjuhul võiks olemas olla piisavalt raha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest.

• Kui ametiasutused on andnud käsu varjuda ning viibid siseruumides, nt töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.
• Kui viibid ohuhetkel linnatänaval, leia lähim avalik varjumiskoht. Varjendiks sobib rajatis, mis on (soovitavalt) betoonist, maa all ja ilma akendeta – näiteks maa-alune parkla või tunnel. Päästeameti inspektorite poolt kontrollitud ja sobivaks tunnistatud avalikud varjumiskohad on tähistatud rahvusvahelise tsiviilkaitse märgistega (sinine kolmnurk oranžil taustal tekstiga "AVALIK VARJUMISKOHT"). Vaata asukohtasid kaardil: Maa-ameti geoportaalis, Päästeameti kodulehelt, veebilehel olevalmis.ee ja rakenduses „Ole Valmis!“.

Hea teada! Eestile ei ole otsest sõjalist ohtu, aga lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral. Ohuteavitus edastatakse tekstisõnumina EE-ALARM, Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ja muude meediakanalite kaudu ning lisaks suuremates linnades paigaldatavate sireenidega. Ohu korral püsi siseruumides ning jää sinna ohu möödumiseni. Järgi kõiki ametkondade poolt antavaid juhiseid.

Kui sul parajasti levi puudub või levi on kehv, siis toimi nii:

• Kui viibid hoones, mine majast välja - õues võib levikvaliteet oilla parem.
• Proovi teiste operaatorite telefonivõrke. Selleks eemalda mobiiltelefonist SIM-kaart või tee telefonile taaskäivitus. PIN-koodi sisestamise asemel helista hädaabinumbrile.
• Kui helistamine ei õnnestu, proovi saata hädaabinumbrile 112 SMS, mis sisaldab aadressi, kuhu abi saata ning selgitust, millist abi vajatakse.
• Tea, kus asub lähim politseijaoskond, päästekomando või kiirabijaam. Nendel asutustel on ühendus Häirekeskusega, mistõttu tuleks võimalusel pöörduda kriisiolukorras abi kutsumiseks sinna.

Hea teada! Pikem elektrikatkestus mõjutab mobiiliside kvaliteeti, kuna osa mobiiliside tugijaamadest langevad rivist välja ning tööle jäävad vaid need jaamad, mis on varustatud aku- või generaatoritoitega. Elektrikatkestuse ajal säästa oma seadmete akut ning kasuta mobiiliteenuseid (kõned, internet) vaid siis, kui see on tõesti vajalik.

Kiirgusohtu Eesti elanikele ei ole, kiirgustase Eestis ja meie lähiriikides on püsinud stabiilne.

Eesti asub mistahes tuumaobjektidest (ka Soomes ja Leningradi oblastis) piisavalt kaugel ning kiiret kiirgustaseme tõusu siin oodata ei ole. Ukraina tuumarajatised on meist nii kaugel, et kui nendes ka midagi tõsist (nt õnnetus tuumajaamas) juhtuks, siis ohutsoon Eestini ei ulatu.

Keskkonnaamet seirab pidevalt ioniseeriva kiirguse näitajaid Eestis ja meie lähiriikides. Pidevalt jälgitakse ka rahvusvaheliste kiirgusohutusasutuste infovooge. Kui kiirgustase Eestis või mõnes lähiriigis peaks muutuma, annab Keskkonnaamet sellest teada.

• Seiretulemustega saab ise tutvuda Euroopa kiirgusandmete vahetamise platvormilt Eurdep: vaata reaalajas kaarti.
• Detailset infot erinevate Ukraina tuumaobjektide ning kiirgusõnnetusteks valmisoleku kohta leiab lehel keskkonnaamet.ee/kiirgusolukord-ukrainas.

Ukraina tuumarajatised (sh Zaporižžja, Tšornobõl) on meist nii kaugel, et kui nendes ka midagi tõsist juhtuks, siis ohutsoon Eestini ei ulatu ning kiiret kiirgustaseme tõusu siin oodata ei ole.

Keskkonnaamet jälgib pidevalt rahvusvaheliste kiirgusohutusasutuste infovooge ning olukorda Ukrainas:

• seiretulemustega saab ise tutvuda Euroopa kiirgusandmete vahetamise platvormil Eurdep (vaata reaalajas kaarti);
• detailset infot erinevate Ukraina tuumaobjektide ning kiirgusõnnetusteks valmisoleku kohta leiab lehel keskkonnaamet.ee/kiirgusolukord-ukrainas.

Kui kiirgustase Eestis või mõnes lähiriigis peaks muutuma, annab Keskkonnaamet sellest teada.

Eestis ei ole põhjust jooditablette tarvitada (Soome soovitused jooditablette koju varuda on seotud eelkõige tuumajaamade asumisega riigis). Tuumaelektrijaamu omavad riigid hindavad joodi manustamist vajalikuks ja efektiivseks kuni mõnekümne kilomeetri kaugusele jaamast. Lähim tuumaelektrijaam asub Eesti piirist aga juba ligikaudu 80 km kaugusel.

Oluline on teada, et joodi tarvitamine ei aita kiirguse kui sellise vastu, vaidkaitseb ainult konkreetselt radioaktiivse joodi isotoobi (I-131) vastu. Seda isotoopi võib saastepilves leiduda, kuid Eesti kaugusel sündmuskohast on kontsentratsioon juba nii madal, et koduste vahenditega - eriti jooditinktuuriga - end mürgitada ei ole mõtet. Tabletid võivad vajalikud olla ainult siis, kui inimene on õnnetuspaigale lähedal. Eesti haiglatel on jooditablettide varu olemas, aga ametivõimude nõuandeta jooditablette võtta ei tohi.

Detailsemat infot joodiprofülaktika kohta leiad: keskkonnaamet.ee/kiirgusolukord-ukrainas.

Kiirgusseirega tegeleb Eestis Keskkonnaamet, kes kiirgusohu suurenemise korral elanikkonda teavitab läbi meedia ja teiste kanalite. Käitumisjuhised kiirgusõnnetuse korral on leitavad olevalmis.ee veebilehel.

Kiirgusõnnetuse korral lähipiirkonnas annab Keskkonnaamet vajaduse korral elanikele käitumisjuhiseid, kasutades selleks kõiki massiteabevahendeid. Keskkonnaamet jälgib ka kiirgusega seotud olukordi mujal maailmas ja informeerib avalikkust oma kodulehel ja meedia vahendusel. Seiretulemustega saab ise tutvuda Euroopa kiirgusandmete vahetamise platvormil Eurdep: remap.jrc.ec.europa.eu/Simple.aspx (reaalajas kaart).

Kui kiiritustase peaks Eestis tõusma, tuleb jälgida teabekanaleid ja käituda Keskkonnaameti juhiste kohaselt.

Eesti asub mistahes tuumaobjektidest (ka Soomes ja Leningradi oblastis) piisavalt kaugel ning kiiret kiirgustaseme tõusu siin oodata ei ole. Kui aga tuumaõnnetus peaks juhtuma meile lähemal ning saastepilv liigub üle Eesti, siis selle ülemineku ajaks võib olla vajalik varjuda siseruumidesse ning sulgeda tihedalt aknad, uksed ja muud välisõhu sissepääsud. Varjumine aitab vähendada saastepilvest saadavat kiiritust ja riiete saastumist pilvest sadeneva radioaktiivse ainega. Juhiseid varjumiseks ning avalike varjumiskohtade nimekirja leiab: www.olevalmis.ee.

Varjumise soovitus tuleb ainult ametiasutustelt. Kui seesugust soovitust ei ole antud, ei ole vajalik ka varjuda.

Eestis ei ole põhjust jooditablette tarvitada. Tuumaelektrijaamu omavad riigid hindavad joodi manustamist vajalikuks ja efektiivseks kuni 30 kilomeetri kaugusele jaamast. Lähim tuumaelektrijaam asub Eesti piirist aga ligikaudu 80 km kaugusel.

Ametivõimude nõuandeta jooditablette võtta ei tohi. Radioaktiivse joodiga saastumise korral on oluline võtta kaaliumjodiidi tablett õigel ajal. Kui võtta liiga vara või liiga hilja, väheneb selle kaitsev toime.

Kaaliumjodiidi ehk jooditablettide igaks juhuks võtmine võib tervisele olla ohtlik, kuna võib tekitada kilpnäärme talitushäireid. Samuti võib joodipreparaatides sisalduv kaalium põhjustada südame rütmihäireid, lihasnõrkust jne. Raseduse ajal jooditablettide võtmine võib aeglustada loote kilpnäärmetalitlust.

Mitte mingil juhul ei tohi sisse võtta välispidiseks kasutamiseks mõeldud jooditinktuuri, mis allaneelatuna põhjustab seedetrakti söövitusi ja võib olla eluohtlik.

Samuti pole kasu erinevate vetikapreparaatide ja joodi sisaldavate multivitamiinide kokkuostmisest, kuna antud preparaadid sisaldavad joodi vaid väga väikeses koguses.

Vaesestatud uraan saadakse, kui looduslikust uraanist eemaldatakse komponent, mida saab kasutada tuumkütuse tootmiseks. Vaesestatud ja looduslik uraan on keemiliselt ühtviisi mürgised, kuid kuna tuumkütuse tootmisel eraldatakse looduslikust uraanist radioaktiivselt kiiremini lagunev osa, on vaesestatud uraan vähem radioaktiivne kui sama kogus looduslikku uraani.

Uraan on suure tihedusega, peaaegu kaks korda pliist tihedam, mistõttu saab vaesestatud uraani kasutada laskemoonas. Samade mõõtmetega vaesestatud uraani sisaldav mürsk omab sama kiirusega lennates peaaegu kaks korda suuremat energiat ja seega läbistab paremini tankisoomust. Vaesestatud uraani kasutataksegi laskemoonas läbistusvõime, mitte radioaktivsuse tõttu.

Vaesestatud uraani sisaldavat laskemoona on Lähis-Ida ja Balkani sõdades kasutatud juba üle kahekümne aasta. Pärast sõda kriisipiirkonnas viibinud rahuvalvajate ega piirkonna elanike seas ei ole uuringutega õnnestunud tuvastada uraanist põhjustatud terviseprobleeme.

Jooditableti võtmine võib vajalik olla vaid siis, kui toimunud on tuumaõnnetus ja inimene on õnnetuspaigale lähedal (hinnanguliselt kuni mõnekümne kilomeetri kaugusel). Kui kiirgusõnnetuse korral satub atmosfääri joodi radioaktiivset isotoopi I-131, on oht, et see võib kilpnäärmes ladestuda ja edasise radioaktiivse lagunemise käigus kilpnääret kahjustada. Radioaktiivse joodi kilpnäärmesse ladestumist ja kilpnäärme kahjustust saab vähendada, kui organismi eelnevalt stabiilse joodiga küllastada. Siis pole radioaktiivsel joodil kuhugi pidama jääda ja ta väljub organismist. Selle meetme tõhusus sõltub aga õigest ajastusest (1-6 tundi enne radioaktiivse joodi mõju alla sattumist) ning seetõttu tohib tablette võtta ainult ametivõimude juhiste järgi.

Üldine kiirgustaseme tõus või langus ei näita veel radioaktiivse joodiga saastatuse olukorda, seega ei ole võimalik ise otsustada, millal tablette võtta.

Üle-Eestiline ohusireenide võrgustik on hetkel valmimisel. Sireenid paigutatakse esmajärjekorras 22 asulasse: Tallinna ja selle lähiümbruse tiheasustusse, Tartusse, Narva, Pärnusse, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Kohtla-Järvele, Maardusse (sh Muugale), Rakverre, Valka, Keilasse, Viljandisse, Jõgevale, Põlvasse, Raplasse, Kärdlasse, Kuressaarde, Haapsallu, Paidesse. Ohusireenid kõlavad, kui on vahetu oht inimeste elule (nt suurõnnetus, sõjaline oht vm). Kui kuuled ohusireeni, varju esimesel võimalusel siseruumi!

EE-ALARM ohuteavituse sõnumit saavad saata hädaolukordasid lahendavad asutused (nt päästeamet, politsei, terviseamet jne) elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste puhul (näiteks suurem tulekahju, massiline korratus, ohtlik toit vms) ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele.

Tekst sisaldab hoiatust ja tegutsemisjuhiseid konkreetse ohu korral. Kui olete saanud EE-ALARMi ohuteavituse, järgige sõnumis olevaid juhiseid.

(+372) 5950 0000 on Eesti ohuteavituse EE-ALARM telefoninumbriga versioon, mida saadetakse välismaa SIM-kaartidele, kui nad asuvad Eestis ohualas. Numbrile helistada ei saa – seda kasutatakse, kuna nimeliselt saatjalt (EE-ALARM) SMSi saates on risk, et välismaine mobiilioperaator blokeerib sõnumi kui spämmi.

Sõnumit saavad saata Eesti hädaolukordasid lahendavad asutused (nt päästeamet, politsei, terviseamet, välisministeerium jne) elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste puhul (näiteks suurem tulekahju, massiline korratus, ohtlik toit vms) ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele.

Tekst sisaldab hoiatust ja tegutsemisjuhiseid konkreetse ohu korral. Kui olete saanud ohuteavituse numbrilt +372 5950 0000, järgige sõnumis olevaid juhiseid.

Sõnumi saavad üksnes ohualas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed. See sõltub suuresti teenusepakkujast ja telefonimastist, millega seade on parajasti ühendatud. Seetõttu on võimalik, et ühe ohualal asuva maja või tänava elanike seas on ka neid, kes sõnumit ei saa.

On ka väga väike võimalus, et samal päeval on mobiilside operaator käivitanud uue tugijaama, mille infot veel EE-ALARMi süsteemis ei ole. Kui te telefon on selle jaamaga ühendatud, ei jõua sõnumid kahjuks teieni ka siis, kui asute ohualas. Võrguinfot uuendatakse süsteemis kord ööpäevas.

Sõnumi saavad üksnes ohualas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed. See sõltub suuresti teenusepakkujast ja telefonimastist, millega seade on ühendatud. Seetõttu on võimalik, et ühe ohualal asuva maja või tänava elanike seas on ka neid, kes sõnumit ei saa.

On ka väga väike võimalus, et samal päeval on mobiilside operaator käivitanud uue tugijaama, mille infot veel EE-ALARMi süsteemis ei ole. Kui te telefon on selle jaamaga ühendatud, ei jõua sõnumid kahjuks teieni ka siis, kui asute ohualas. Võrguinfot uuendatakse süsteemis kord ööpäevas.

EE-ALARM tekstisõnum saadetakse üksnes ohualas või selle piiril viibivatele SIM-kaardiga seadmetele. Ehk kui te ei viibi vahetus ohupiirkonnas, siis sõnumit teile ei saadeta.

Konkreetse piirkonna, kus inimesi EE-ALARMi tekstisõnumiga teavitatakse, määrab ohtlikku sündmust lahendav asutus sõltuvalt olukorrast.

Kui elule ja tervisele enam ohtu ei ole, saadetakse uus tekstisõnum kõigile ohualas viibijatele. Samuti saavad lõpusõnumi kõik, keda on varasemalt hädaolukorrast teavitatud, aga kes on selleks hetkeks juba piirkonnast lahkunud - seda sõltumata nende hetkeasukohast.

Operatiivset ametlikku teavet jagavad veebileht kriis.ee, riigiinfo telefon 1247 ja Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) tele-, raadio- ja veebikanalid. Käitumisjuhised ja info kriisideks valmistumise kohta leiab veebilehelt olevalmis.ee ja mobiilirakendusest Ole Valmis! (tasuta alla laaditav tasuta Google Plays ja App Store'is).

Põhjuseid võib-olla mitmeid:

• võimalik, et asusite sõnumi saatmise hetkel ohualast väljas ja seega saite sõnumi alles siis, kui sisenesite ohualasse (nt läbisite ohuala autoga teel tööle või tagasi). Sõnumi saavad üksnes konkreetselt määratletud piirkonnas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed;
• SMSi saamine sõltub suuresti ka teie teenusepakkujast ja telefonimastist, millega seade on ühendatud. Võis juhtuda, et sõnumi saatmise hetkel oli teie telefon ühendatud mastiga, mis ei asunud konkreetses ohualas;
• tegu võib olla ka tehnilise probleemiga. Soovi korral saatke palun info 112@112.ee.

EE-ALARM ohuteavitusi ei saadeta rahvastikuregistri või elukoha-andmete põhjal. Sõnumi saavad üksnes konkreetses ohualas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed. Ehk kui te hädaolukorra hetkel piirkonnas ei viibinud, siis teile ka sõnumit ei saadetud.

Kui soovite edaspidi teavitusi mingi konkreetse piirkonna kohta, laadige alla Ole Valmis! mobiilirakendus (tasuta Google Plays ja App Store'is) ning valige maakonnad või linnad, mis teid huvitavad. Lähitulevikus saab lisaks käitumisjuhistele läbi äpi ka ohuteavitusi.

EE-ALARM tekstisõnumid saabuvad ilmselt seetõttu, et läbisite vahepeal ohuala või viibisite selle piiril. Süsteem on üles ehitatud nii, et kui olete saanud ohuteavituse, saate kindlasti ka tekstisõnumi, mis teavitab, et oht on möödunud ja seda sõltumata teie asukohast (ehk lõpusõnum jõuab teieni ka siis, kui olete piirkonnast juba lahkunud).

Põhjuseid võib olla mitmeid:

• võimalik, et samasisulisi sõnumeid saadetaksegi välja mitu, näiteks inimlikust eksitusest või on paralleelselt aktiivsed kaks või mitu ohuala, mis võivad omavahel osaliselt kattuda (nt muutub tuule suund ja mürgise suitsu eest on vaja hoiatada piirkonda, mida esialgu hinnati turvaliseks);
• mobiilioperaatori sõnumikeskus peab saama telefonist automaatset tagasisidet, et sõnum on kohale jõudnud. Juhul, kui ta seda ei saa (nt levi on kehv, võrk on ajutiselt ülekoormatud vms), proovib operaator sõnumit mõne aja möödudes uuesti saata, kuniks lõpuks loobub või saab tagasisidet, et saatmine õnnestus. Tegu on sõnumikeskuse tavapärase protsessiga.

Kui kahtlustate tehnilist viga, saatke soovi korral palun info 112@112.ee.

Riik tellis süsteemide võrdleva uuringu, kus erinevate parameetrite (riigi suurus, rahvastik jne) põhjal otsustati just SMS-põhise lahenduse kasuks, kuna nii on võimalik kindlamini jõuda suurema hulga inimesteni.

Igal lahendusel on omad eelised ja puudused. SMS ei vaja eraldi seadistamist ega aktiveerimist, kuna praktiliselt kõik telefonid toetavad seda teenust. Lisaks saame ohu muutumisest või lõppemisest tekstisõnumiga teavitada EE-ALARMi saanud inimesi ka siis, kui nad on vahepeal alast lahkunud. Teavitusi saab vajadusel saata ka välismaal olevatele Eesti numbritele. Mitmed teised lahendused (nt kärjeinfo) seda ei võimalda ning puudub ka tagasiside, paljudele sõnum reaalselt kohale jõudis.

Samas ei saa SMSi panna telefonis automaatselt vibreerima või helisema (nt siis, kui telefon on hääletu) ning tekstisõnumid ei jõua kõigi inimesteni sekunditega.

Põhjuseid võib olla erinevaid:

• järelteavitust, et oht on möödas, ei otsustatudki välja saata;
• lõpusõnum ei jõudnud kohale tehnilistel või muudel põhjustel (nt kehv levi, võrk ülekoormatud, telefon välja lülitatud või lennurežiimil, telefoni mälu täis vms).

Ilmselt ei jõudnud esimene ohuteavitus kohale, kuna levi oli kehv, võrk üle koormatud, telefon välja lülitatud või lennurežiimil.

Saadame mitmekeelseid hoiatussõnumeid, et ohuolukorras jõuaksid käitumisjuhised võimalikult suure hulga inimesteni (sealhulgas turistid, hooajalised elanikud ja rändajad, aga ka nt lapsed ja vanurid, kelle eesti keele oskus ei ole veel piisav). Mida rohkem inimesi saab juhistest aru ja järgib neid, seda paremini saame keskenduda hädaolukorra lahendamisele.

EE-ALARM tekstisõnumid saabuvad üldjuhul, kuna läbisite ohuala või viibisite ohualas (või selle piiril). Kui saite sõnumi kaugemal, võib selleks olla erinevaid põhjuseid:

• võimalik, et läbisite ohuala enne hädaolukorda ja teie telefoni asukoht ei olnud mobiiloperaatori võrgus veel jõudnud uueneda. Näiteks kasutas teie telefon 2G/3G võrku, kõnesid ja sõnumeid te vahepeal ei teinud, aga liikusite transpordiga ringi - sellisel juhul võib teie telefoni viimane teadaolev asukoht olla kuni kaks tundi vana.
• võimalik, et teie telefon oli ikkagi ühendatud kaugemal, ohualas asuva tugijaama külge. Näiteks üle lahe.
• on väike võimalus, et tegu oli võrguinfo veaga, kuid sellisel juhul peaksid sõnumi saama teie läheduses ka mitmed teised, kes sama operaatorit kasutavad. Sellest tuleks kindlasti teada anda 112@112.ee.

Kui viibid või reisid Ukrainas, registreeri kindlasti oma viibimine välisministeeriumi kodulehel reisitargalt.vm.ee/registreeri-reis või helista +372 5301 9999 (24h).

• Ukraina õhuruum on suletud, toimib ainult maismaatransport.
• Riigis kehtib paljudes kohtades komandanditund. Täpsem info regiooniti on leitav visitukraine.today.
• Ukrainas viibides järgige õhurünnakute hoiatusi ja ametivõimude korraldusi. Õhurünnaku ajaks tuleb minna varjendisse ja kindlasti vältida väljas viibimist.

Konsulaarabi saab Eesti saatkonnast Kiievis.

Täpsemat infot Ukrinas reisimise kohta leiad: reisitargalt.vm.ee/riigid/ukraina/.

• Hädaolukord välisreisil: +372 5301 9999 (24h)
• Välisministeeriumi konsulaarosakond: +372 637 7440 (E-R kl 8.30-17.00), konsul@mfa.ee
• Välisministeeriumi Reisi Targalt veebileht: reisitargalt.vm.ee
  • reisi registreermine: reisitargalt.vm.ee/registreerimine
  • reisiks valmistumine (reisimise ABC, reisidokumendid, lastega reisimine jne): reisitargalt.vm.ee/enne-reisi
  • reisil olles (konsulaarabi erinevate juhtumite puhul): reisitargalt.vm.ee/reisil-olles
• Välisministeeriumi veebikonsul: facebook.com/veebikonsul
• Eesti suursaatkond: kyiv.mfa.ee

Tööandjal on võimalik töösuhe peatada (nt osapooled lepivad kokku tasustamata puhkuses), lõpetada või jätkata.

Ukrainas viibivate Eesti elamisloaga välismaalastele Eesti üldjuhul konsulaarabi (sh abi Ukrainast lahkumiseks) ei osuta. Erandiks on Eesti välismaalase passiga (hallid passid) kodakondsuseta isikud, kellele antakse samasugust abi nagu Eesti kodanikelegi. Eesti välismaalase passiga isikutel soovitame end esimesel võimalusel registreerida Reisi Targalt veebilehe kaudu. Kadunud või aegunud elamisloakaardi korral tuleb ühendust võtta Eesti saatkonnaga Kiievis: kyiv.mfa.ee.

Konsulaarabi saab Eesti saatkonnast Kiievis. Hädaolukorras saab ühendust võtta numbril +372 5301 9999 (24h/7).

• Välisministeerium soovitab ilma tungiva vajaduseta Venemaale mitte reisida.
• Venemaal ajutiselt viibivatel Eesti kodanikel palub välisministeerium võimalusel Eestisse tagasi pöörduda, samuti registreerida oma Venemaal viibimine välisministeeriumi Reisi Targalt lehel: reisitargalt.vm.ee.

Välisministeerium soovitab Iisraelisse ilma tungiva vajaduseta reisimist vältida. Iisraelis viibijatel palume olla tähelepanelikud ja järgida kohalike ametivõimude juhiseid.

Välisministeerium palub Iisraelis ja Liibanonis lühiajaliselt viibijatel, kes pole endast teada andnud, seda kindlasti teha lehel Reisi Targalt reisitargalt.vm.ee/registreeri-reis/ või meiliaadressil konsul@mfa.ee. Lisaks palume, et kõik Eesti kodanikud, kes on Gaza sektoris või kõik kes on teadlikud abi vajavast Eesti kodanikust Gaza sektoris, annaksid võimaluse korral sellest välisministeeriumile teada.

Hädaolukorras võta ühendust konsulaarabi numbriga +372 5301 9999 (24h/7).

• Iisrael: seoses terroriorganisatsiooni Hamas algatatud rünnakutega Iisraeli vastu soovitab välisministeerium ilma tungiva vajaduseta praegu Iisraeli reisimist vältida.
• Liibanon: soovitame reisimist Liibanoni täielikult vältida, sest olukord riigis ja regioonis on pingeline ning julgeolekuolukord võib ootamatult muutuda.
• Iisraeli naaberriigid: välisministeerium soovitab jälgida kohalike võimude juhiseid Iisraeli naaberriikides, sest julgeolekuolukord võib piirkonnas ootamatult muutuda ning mõjutada reisimist.

Palume Iisraelis ja Liibanonis lühiajaliselt viibivatel Eesti kodanikel, kes pole reisi registreerinud, seda kindlasti teha lehel reisitargalt.vm.ee/registreeri-reis või konsul@mfa.ee.

Hädaolukorras palume helistada +372 5301 9999

Eesti ametkonnad soovitavad Venemaale reisimist, sh ka sugulaste külastamist jms praegu vältida. Võimaliku rändesurve tõttu võib Eesti oma piiripunkte ajutiselt lühikese etteteatamisega sulgeda. Kui mõni konkreetne piiripunkt suletakse, siis ei ole võimalik selle kaudu Eestisse naasta.

Venemaal ajutiselt viibivatel Eesti kodanikel palume kaaluda Venemaal viibimise vajadust ja võimalusel Eestisse tagasi pöörduda. Venemaal ajutiselt viibivatel Eesti kodanikel palume kindlasti oma viibimine registreerida välisministeeriumi kodulehel reisitargalt.vm.ee.

Eesti-Vene topeltkodanikke käsitleb Venemaa Föderatsioon Venemaal kui Vene kodanikke ning Eesti võimalused konsulaarabi osutamisel on piiratud, sealhulgas mobilisatsiooni puudutavates küsimustes.

Piiriületusel on esinenud juhtumeid, kus Vene piirivalve kontrollib piiriületajate isiklikke elektroonikaseadmeid ning nende sisu, sealhulgas sotsiaalmeedia postitusi.

NB! Konsulaarabi on võimalik saada vaid Eesti suursaatkonnast Moskvas, kuhu näiteks passi kaotamise korral tuleb isiklikult kohale minna, et saada ajutine reisidokument, millega riigist lahkuda. Täpsem Venemaad puudutav reisiinfo on välisministeeriumi kodulehel.

Alates 10.07.2022 ei tohi enam Eestisse importida või üle anda Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata relvastatud agressiooni ja vallutussõda Ukrainas. Oluline on siinkohal tähele panna, et need piirangud ja sanktsioonid kehtivad ka tavareisijatele.

Täielik loetelu keelatud kaupade kaubakoodide ja nimetustega on leitav Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Muuhulgas ei tohi Eestisse importida ega üle anda näiteks:

• alkoholi, mille alkoholisisaldus on alla 80 % (sh viin, džinn, liköörid, vein, õlu ja muu lahja alkohol)
• mööblit,
• puitu ja puidutooted,
• väetiseid
• muid kaupu (sh kaaviar, kaaviariasendajad, õhkrehvid)

Hetkel kehtivad piirangud ka kaupade väljaveol Eestist Venemaale.

Ukraina sõjast ja vastavatest sanktsioonidest tulenevate tarneahelate ja ekspordipartneritega seotud küsimuste ja probleemidega saab pöörduda EASi ja KredExi ühendasutuse infonumbrile 627 9432 (E-R 9.00-17.00) või kirjeldada oma probleeme veebikeskkonnas: www.eas.ee/infoliin.

Ühendasutus kutsub üles kõiki Ukraina sõjast tulenevalt otseselt ja kaudselt mõjutatud Eesti ettevõtteid andma teada oma probleemidest, et planeerida edasist riigi tuge.

Eesti välisesindused jätkavad Venemaa ja Valgevene kodanike viisataotluste vastuvõtmist, kes soovivad Eestisse tulla pereliikmeid külastama või humanitaarkaalutlustel nagu lähisugulase raske haigus või matused.

Täpsemalt saab erandkorras viisat taotleda Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanik:

• kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane (laps, lapselaps, vanem, vanavanem) või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav isik;
• kes taotleb viisat humanitaarkaalutlustel (lähisugulase matused, haigusjuhtumid, sh haige lähisugulase hooldamine);
• kes taotleb viisat vältimatul meditsiinilisel põhjusel (ravi meditsiiniasutuses).

Pereliikme külastamiseks tuleb viisataotlusele lisada sugulust tõendavad dokumendid (sünnitunnistus, abielutunnistus jmt).

Venemaa sõjalise agressiooni peatamiseks Ukrainas on Euroopa Liit kehtestanud mitu suurt ja mõjusat sanktsioonide paketti. Sanktsioonide eesmärk on tekitada tõsiseid tagajärgi Venemaa majandusele ja riigifirmadele, isoleerida Venemaa finantssüsteem ja piirata juurdepääsu tipptehnoloogiale. Näiteks:

• Sanktsioneeritud on sadu isikuid, kes on otseselt või kaudselt õõnestanud Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.
• Suuremad Venemaa pangad on lahti ühendatud SWIFT-süsteemist, külmutatud on mitmete Vene pankade varasid ja piiratud nende tehinguid.
• Venemaa lennukitel ja oligarhide eralennukitel on keelatud siseneda Euroopa Liidu õhuruumi.
• Peatatud on Kremli meediakanalite Russia Today ja Sputnik sisu edastamine Euroopa Liidus.

Sanktsioonid on juba mõjutanud Venemaa majandus-ja finantssüsteemi, aga sanktsioonide tugevdamist tuleb jätkata, sest Venemaa ei pea kinni oma lubadustest ja jätkab Ukraina ründamist.

Sanktsioone rakendatakse ka Venemaa liitlase Valgevene suhtes.

Täpsemalt saab sanktsioonide kohta lugeda Välisministeeriumi veebilehelt.

Inimeste elu ohtu ei panda. Ravimiamet ei ole iseenesest keelanud Venemaalt või Valgevenest ravimite toomist. Müügiloaga rohtusid nendest riikidest Eestisse ei tule, aga eraldi taotluste alusel tuuakse mõnesid müügiloata ravimeid.

Hulgimüüjatel soovitab Ravimiamet otsida alternatiivseid tarnekanaleid, et olla kindlad, et ravimid jõuavad inimesteni õigeaegselt sõltumata sõjalisest tegevusest Ukrainas.

Enda tarbeks ravimite üle piiri toomine on lubatud samadel tingimustel nagu enne. Mõnede ravimitega reisimisel tuleb taotleda eriluba (peamiselt narkootiliste ja psühhotroopsete rohtude, aga ka suurte koguste puhul). Rohkem infot: www.ravimiamet.ee/ravimite-kaitlemine/ravimid-ule-piiri/ravimitega-reisimine.

Seoses Vene Föderatsiooni ja Valgevene ebaseadusliku sõjategevusega Ukrainas on valminud juhis Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi ettevõtjate riigihangetel osalemise piiramise võimalustest koos näidistingimustega. Juhis käsitleb riigihankes osalemise piiramist pakkuja/taotleja elu- või asukoha põhiselt, rahvusvahelise sanktsiooni subjektidele (sh kaup), võrgustikusektori hangetes (kauba päritolu alusel) ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangetes. Juhis on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt.

Ühtlasi tuletame seoses sõjapagulaste vastuvõtmisega meelde, et Euroopa Komisjon on 2015. a avaldanud teatise „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule riigihanke-eeskirjade kohta seoses praeguse varjupaigakriisiga“. Nimetatud teatises viidatud võimalused on kasutatavad ka täna, kuid tuleb silmas pidada, et lähtuda tuleb kehtivast direktiivist 2014/24/EL.

Venemaalt pärit naftal põhinevate kütuste ja õlide import on ettevõtetel keelatud alates 5. detsembrist 2022. Vabariigi Valitsuse määrus number 104 keelab Venemaalt naftatoodete ostmise, importimise ja üleandmise. Määrus hõlmab kõiki enamlevinuid tollitoiminguid: vaba ringlus, töötlemine, väljavedu ja reeksport, transiit ja punkerdamine.

Rahvusvaheliste vedude (sh sõitjateveo) puhul on lubatud Venemaal kütuse ostmine ja selle Euroopa Liitu importimine mootorsõiduki ja selle erikonteineri standardses kütusepaagis, kui see on mõeldud kasutamiseks samas mootorsõidukis. Keelatud on kütuse sissevedu kütusekanistris ja mootorsõidukite või erikonteineri kütusesüsteemiga ühendamata kütusepaakides.

Eraisikud võivad naftatooteid (nt bensiini) importida kuni 5. veebruarini 2023.

Euroopa Liitu võib reisija siseneda Venemaalt ostetud kütusega vaid siis, kui see on vajalik reisi lõpule viimiseks. See tähendab, et reisijal on õigus Venemaalt EL-i importida vaid seda kütust, mis on sõiduki standardpaagis ja ette nähtud samas sõidukis kasutamiseks. Keelatud on tuua kütust, mis on Venemaalt kaasa ostetud kanistriga ning vastav keeld kehtib ühetaoliselt Venemaalt nii Eestisse, Lätti, Leetu kui ka Soome sisenedes.

Rohkem infot: www.emta.ee