Hariduskorraldusest eriolukorra ajal
Kõik Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad on suletud 12. aprillini, kuid suure tõenäosusega vähemalt aprilli lõpuni. Sõltuvalt eriolukorra arengust võib seda perioodi ka pikendada. Kui haridusasutused on suletud, toimub koduõpe.Kui kauaks haridusasutused suletakse?
Kõik Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad on suletud 12. aprillini, kuid suure tõenäosusega vähemalt aprilli lõpuni. Sõltuvalt eriolukorra arengust võib seda perioodi ka pikendada. Kui haridusasutused on suletud, toimub koduõpe.Kui kauaks haridusasutused suletakse?
Kuna õppetöö toimub, siis ei mõjuta õppevormi muutus vaheaegade toimumist. Kui midagi muutub, antakse sellest teada.Kas olukord mõjutab kevad- ja suvevaheaega?
Kui sul on küsimus haridus- ja teadusministeeriumile, kirjuta aadressil info[at]hm[dot]ee või helista numbril 56 900 340 või 56 900 353. Kui sul on küsimusi õpikeskkondade E-koolikott, Opiq või Foxcademy kasutamise kohta, küsi neilt: Kust saab lisainfot või abi haridusteemade kohta?
Õppetegevuseks on suletud kõigi haridusasutuste, sealhulgas üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, noortekeskuste ja huvikoolide hooned. Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja. Erivajadustega õppurite ja kinniste haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi ning otsused õppekorralduse osas tehakse kooli, koolipidaja ja lastevanemate koostöös.Millised haridusasutused on suletud? Kas haridushooned võivad lahti olla?
Eksamite toimumise aeg sõltub sellest, kui kaua kestab eriolukord. Juhul kui eriolukord kestab mai alguseni, lükkuvad gümnaasiumi riigieksamid lihtsalt umbes kuu aega edasi, st toimuvad eelkõige juunis. Põhikooli lõpueksamid toimuvadki tavaliselt juunis. Kindlasti ei alga need varem kui kaks nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastamist. Kui eriolukorra kestust pikendatakse, võib tekkida vajadus eksamid sel õppeaastal ära jätta. Haridus- ja Teadusministeerium valmistub ka selleks võimaluseks. Hoiame avalikkust kõikide muudatustega kursis.Kas riigieksamid võivad lükkuda suvesse, näiteks juulisse või augustisse?
Eriolukorra tõttu lükatakse gümnaasiumi lõpueksamid edasi. Uued eksamiajad olenevad eriolukorra kestusest. Kindlasti ei alustata eksamitega varem kui kaks nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastumist.Mis saab lõpueksamitest?
Tasemetöid sel õppeaastal ei toimu.Kas tasemetööd toimuvad?
Praegu pole veel kindlalt otsustatud, mis saab kooli lõpetamisest siis, kui eriolukord kestab suvevaheaja alguseni. Haridus- ja teadusministeerium peab otstarbekaks, et õpilastel lastaks sel juhul lõpetada jooksvate hinnete alusel.Mis saab siis, kui eriolukord kestab suvevaheajani? Kas eksamid toimuvad suvel või ei ole võimalik kooli lõpetada?
Gümnaasiumi, kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus ise. Juba praegu on nii ülikoolid kui ka paljud gümnaasiumid ministeeriumile kinnitanud, et nad otsivad sobilikke lahendusi ja on valmis paindlikult tegutsema.Kuidas saab astuda gümnaasiumi või ülikooli, kui eksamid jäävad ära?
Kutseeksamid lükatakse edasi kuni olukorra paranemiseni.Millal toimuvad kutseeksamid?
Kutseõppe lõpetamise tingimused pole muutunud. Lõpetamiseks tuleb sooritada kutseeksam või kui see pole võimalik või ebaõnnestub, siis kooli lõpueksam. Eriolukorra ajal ei ole võimalik sooritada ei kutse- ega lõpueksamit, need lükkuvad edasi kuni olukorra muutumiseni. Seega on võimalik, et ka kutseõppe lõpetamine lükkub edasi.Mis saab kutsekooli lõpetamisest, kui kutseeksamid edasi lükatakse?
Eksamite toimumise aeg sõltub sellest, kui kaua kestab eriolukord. Juhul kui eriolukord kestab mai alguseni, lükkuvad gümnaasiumi riigieksamid lihtsalt umbes kuu aega edasi, st toimuvad eelkõige juunis. Põhikooli lõpueksamid toimuvadki tavaliselt juunis. Kindlasti ei alga need varem kui kaks nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastamist. Kui eriolukorra kestust pikendatakse, võib tekkida vajadus eksamid sel õppeaastal ära jätta. Haridus- ja Teadusministeerium valmistub ka selleks võimaluseks. Hoiame avalikkust kõikide muudatustega kursis.Kas riigieksamid võivad lükkuda suvesse, näiteks juulisse või augustisse?
Distantsõpe
Koduõpe on paindlik õppetöö korraldus, mis toimub väljaspool kooliruume. Õpetaja juhendab õpilasi elektroonilises keskkonnas või selle vahendusel. Kasutada võib ka muid lahendusi (nt iseseisvad ülesanded, trükised). Kuivõrd ootamatu muutus võib tekitada segadust, on oluline jagada selget infot. Mida tähendab koduõpe?
Koolidele on edastatud esmased juhendid koduõppe korraldamiseks. Kool peab saatma õpilastele ja lastevanematele selged juhised, kuidas koduõpe konkreetse õppeasutuse puhul korraldatakse. Samuti tuleb välja tuua, kust ja kellelt saab lapsevanem lisainfot. Koduõppe puhul on õpetaja pädevuses anda õpiülesanded ja suunised nende täitmiseks. Lapsevanema toetus lapsele on väga oluline.Kas koduõppe korraldamiseks tulevad juhendid haridusasutustele ja lapsevanematele?
Jah, koolid korraldavad oma koduõppe ise.
E-õppe kohta jagavad nõu haridustehnoloogid. Lisainfo leiab siit.Kas koduõppe detailid paneb paika iga kool ise?
Ka koduõppes toimub hindamine vastavalt kooli hindamisjuhendile. Kui on kehtestatud erisused, peab kool sellest teada andma. Õpetaja peab selgitama õpilasele, milliseid ülesandeid on hinde saamiseks vaja täita ja kuidas tehtule tagasisidet antakse.Kas hindamiskriteeriumid jäävad kontrolltööde, perioodi- ja aastahinnete arvestamisel samaks?
Jah, koolid korraldavad oma koduõppe ise.
E-õppe kohta jagavad nõu haridustehnoloogid. Lisainfo leiab siit.Kas koduõppe detailid paneb paika iga kool ise?
Õppetöö paindlikul korraldamisel on abiks digitaalsed õppematerjalid, mida saab valida vastavalt vajadusele ja võimalusele. Õppematerjalid võivad olla ka paberkandjal, kuid õppeülesande sooritamise ning tagasisidestamise koht võib olla mõnes digitaalses keskkonnas (nt Stuudium, e-Kool, padlet, Google Docs). E-õpet aitab korraldada HITSA veebileht, kust leiab: Abi saab ka Facebooki gruppidest: Võimalikud e-õppe keskkonnad:Millised on koduõppe võimalused e-vahendite abil?
Uurimistööga seotud korra kehtestab kool.Kas koduõppel olles saab kaitsta gümnaasiumi uurimistööd?
Ei, ekskursioone, välisreise ja muid kogunemisi koduõppe ajal korraldada ei tohi.Kas koduõppe ajal tohib kool korraldada ekskursioone ja välisreise?
Õpilasele, lapsevanemale
Säilitage rahu ja püüdke hoida enda stressitase võimalikult madal. Teie stress mõjutab ka last. Stress on tõhusa õppimise suurim vaenlane. Paluge lapsel püstitada päeva õpieesmärgid, vajadusel aidake teda. Mida ta planeerib ära teha, millist abi ja tuge ta selleks vajab? Kirja pandud eesmärgid aitavad järjel püsida. Arutage lapsega, miks on plaanide ja reeglite kokkuleppimine ning nende järgimine hetkel eriti oluline (olukord on uus, tõhus õppimine nõuab kindlaid tingimusi). Uurige, milline õppimise viis võiks last tema enda kogemuse põhjal kõige paremini toetada. Vajadusel pakkuge omalt poolt lisandusi (nt vaikne ruum, märkmete tegemine, kaaslase või vanemaga arutamine, endale valjult jutustamine). Vajadusel paluge õpetajalt abi. Suhelge lapsega pigem rohkem kui vähem. Küsige küsimusi selle kohta, kuidas õppimine läks, milliseid õppimise viise ta kasutas ja milliseid uusi avastas, mis teda kõige enam aitasid. Last saate selle juures aidata, paludes tal tehtut kirjeldada ja põhjendada, miks ta nii tegi ja kuidas ta oma tegevuse tulemust ise hindab. Suunake last õpitu üle mõtlema ja laske tal õpitut oma sõnadega endale jutustada. Võite ka paluda tal uus teadmine kirja panna. See on hea meetod õpitu kinnistamiseks ning ka tulevikus kasulik õpistrateegia iseseisvaks õppimiseks. Võimaldage alates 7. klassist lapsele iseseisvust valikutes, see aitab hoida motivatsiooni. Kui kooli töökorraldus võimaldab, laske tal ise valida aeg ja viisid, millal ja kuidas ta oma õppeülesandeid täidab. Lapsele võiks meenutada seda, et pingutamine ja ülesande kallal pusimine on hädavajalik ja normaalne õppimise osa. Õpitu omandamisel ei ole edukuse näitajaks see, kui kiiresti asjad tehtud saavad, vaid kas õpitust on aru saadud, kas see on meelde jäänud ja kas seda osatakse tulevikus kasutada. Õpihuvi säilitamiseks toetage last pigem suunavaid küsimusi küsides kui valmis vastuseid pakkudes. Innustage seejuures last ja ärge peletage uudishimu negatiivsete hinnangutega. Tunnustage last mitte niivõrd tulemuse, vaid pingutuse eest. Sel moel toetate tema eneseusku. Üks tõhusamaid õppimise viise on teiste õpetamine. Laske lapsel igal õhtul endale üks uus teadmine õpetada ja kiitke teda selle eest. Lisalugemist leiate Tartu Ülikooli haridusteaduste Instituudi koostatud materjalist (leitav siit).Millised on haridusministeeriumi soovitused lapsevanematele, et lapse õppimist toetada?
Soovitame uurida neid võimalusi kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnast.Milliseid tugiteenuseid pakutakse, kui üksikvanemal ei ole võimalik lapsega koju jääda?
Palun pidage õppetöö korraldamise asjus nõu oma lapse kooli ja klassiõpetajaga. Koolid peavad õppetöö planeerimisel jälgima, et õppekoormus jaotuks ühtlaselt. Samuti saab sel juhul kasutada paindlikke tähtaegu. Koolid ja kohalikud omavalitsused saavad olla abiks õppetööks vajalike seadmete laenutamisel. Abi võivad pakkuda ka kogukondlikud algatused, mis abivajajaid ja abipakkujaid kokku viivad. Üks aktiivsematest on Facebooki grupp „Igale koolilapsele arvuti!“. Õppimiseks ei pea tingimata kasutama vaid arvutit. Õppeülesanded võib õpetaja küll esitada interneti vahendusel, kuid õppimine võib jätkuvalt toimuda õpikute, töövihikute, töölehtede, raamatute jms abil.Mida teha, kui lapsel ei ole kodus internetti või kui kodus on mitu last, kes peavad õppetöös jagama ühte arvutit?
Koole ja õpetajaid tuleb usaldada. Nad teevad kõik endast oleneva, et õpe toimuks ka koduõppe ajal kõige kõrgemal tasemel. Samuti on õpitulemuste saavutamine õpilase ja lapsevanema vastutus. Hindamine toimub vastavalt õpetaja antud juhistele. Õpilasele peab olema selgelt mõistetav, mis on hinde saamiseks vajalik teha ja mil viisil õpetaja õpitule tagasisidet annab. Eksam mõõdab õpitulemusi, mis on omandatud kogu põhikooli jooksul. Kevadeti on reeglina jõutud sinnani, et toimub kordamine. Kui on veel uusi teemasid läbida, tuleb seda teha koduõppel. Neid vajadusi ning võimalusi oskab kõige paremini hinnata kool ja õpetaja. Eksameid hinnatakse ikka tavapäraselt ja vastavalt eksami hindamisjuhendile.Kuidas tagatakse, et koduõpe annab sama tulemuse mis õpe koolis? Kas eksamitulemusi hinnatakse kergemalt või rangemalt?
Olukord ja selles toimetulek on kõigi jaoks uus. Oluline on esimesel distantsõppe nädalal mitte keskenduda niivõrd õpitulemustele, vaid võtta aega katsetamiseks - ilma läbikukkumise hirmuta. Õpetajad, võtke esimesel nädalal endale julgelt aega, et mõelda ja laste tagasiside põhjal proovida: Õpilased ja lapsevanemad, harjuge olukorraga ja leidke enda pere jaoks kõige paremini toimivad lahendused. Kui tekib probleeme õpiülesannete täitmisel, ärge nähke neid takistusena, vaid proovige aru saada, kus takistused tekivad ja mis võiks aidata neist üle saada. Andke tekkinud probleemidest teada ka õpetajatele - see aitab ka neil vajalikke kohandusi teha. Keskenduge eeskätt sellele, kuidas nüüd kodus õppida, mitte ainult ja tingimata sellele, mida, kui palju, ja mis tulemusega õppida.
Kuidas õpilasi ja nende enesejuhtimist koduõppe ajal toetada?
Õpetajale
Koguge lastelt ja nende vanematelt süsteemselt tagasisidet ja leidke võimalusi selle arvestamiseks. Millised lahendused töötavad kõige paremini? Millise ajalise sammuga ülesandeid anda? Millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise toetamiseks ja tõendamiseks? Keskenduge alguses pigem protsessi parandamisele kui laste õpitulemustele. Kaardistage e-õppe keskkonnad ja e-vahendid, mida oma koolis kasutate. Püüdke hoida erinevate vahendite ja keskkondade hulk võimalikult väike, et kasutada õppimise aega otstarbekalt. Vajadusel aidake lastel luua süsteem, kuidas orienteeruda erinevates keskkondades: kust ülesandeid leida ja mis tähtajaks esitada. Olgu selleks süsteemiks tabel arvutis, post-it tahvlid, check-list vms. Lisaks korrastatumale õppetegevusele saab laps süsteemi luues väärtusliku kogemuse ja harjutab eluks vajalikku planeerimisoskust. Leppige vanematega kokku infovahetuse kanalid ja ajavahemik päevas (nt kell 16-17), millal on võimalik õpetajaga ühendust võtta. Püüdke lapsevanemate võimalusi arvestades leida selleks parim ajavahemik, kuid ärge unustage, et teiegi vajate puhkust ja isiklikku aega. Õpetaja ei pea olema 24 tundi kättesaadav! Säilitage rahu, kui lapsed ja lapsevanemad ei suuda kohe kokkulepetest kinni pidada. Iseseisva töö harjumuse kujundamine võtabki aega, aga tasub end tulevikus (ka peale kriisi) kuhjaga ära. Andke õpiülesannete esitamisele tähtajad, mis on pigem pikemad kui lühemad (nt mitte päeval kell 14, vaid õhtul kell 20). Eriti oluline on see nooremate laste puhul, kes vajavad õppimisel vanemate abi. Nooremate klasside puhul võib kaaluda ka õppetöö korraldamist nädalase tsüklina, andes järgmise nädala ülesanded kätte eelmise lõpus, et lapsed saaksid koos vanematega õppetööks valmistuda. Püüdke anda ülesandeid nii, et vanemad saavad nendega enne õppimise algust ja tööle minekut tutvuda. See võimaldab neil vajadusel paremini oma last ka eemal olles toetada. Püüdke planeerida nädala õppetööd nii, et saaksite ülesanded edastada igal õhtul või paar korda nädalas võimalikult samal kellaajal. Mida kindlama rutiini suudate luua, seda ladusam on koostöö. Pakkuge lastele ülesannete eel ja järel hindamiseta testide tegemise võimalust. See võimaldab eelnevalt õpitut meelde tuletada, sügavamalt õppida ja ise õpitut kontrollida. Kindlasti on õpilased ja nende õpiharjumused, samuti iseseisva töö võimekus ja lapsevanemate võimalused laste toetamiseks erinevad. Kui võimalik, andke õpiülesandeid n-ö keskmist õpilast silmas pidades, kuid mõelge läbi ka võimalused, kuidas usinamad saaksid teha lisaülesandeid ning vähem võimekamad täita endale jõukohaseid ülesandeid ilma õpimotivatsiooni kaotamata. Varustage ülesanded abimaterjalidega, mida uurides on võimalik jõuda õigete lahendusteni. Tuletage lastele ja nende vanematele järjepidevalt meelde, et õppimine eeldab pingutust - õppimise edukust ei näita ülesannete tegemise kiirus, vaid õpitust arusaamine. Kui millegi õppimine tundub raske, ei tähenda see, et laps on vähe võimekas ja õpitav ei ole tema valdkond. Tunnustage lapsi pingutuse, mitte tulemuse eest! Suunake lapsi püstitama endale päevaks õpieesmärke (mida planeerid ära teha, millist abi või tuge selleks vajad), mis aitavad hoida õppimist järje peal. Julgustage neid tegema õhtul oma õppimisest kokkuvõtet ja andma oma pingutusele hinnangut. Kasutage ära võimalus suunata sel moel lapsi saama õppimises ja enesejuhtimises meisterlikumaks. Koduõpe ei tähenda üksnes digivahendite kasutamist ja e-õpet. Digivahendid on abiks info edastamisel, suhte hoidmisel, aeg-ajalt erinevate õppeülesannete läbiviimisel ja ühiste arutelude pidamisel. Oluline on leida tasakaal ekraaniga ja ekraanita õppimise vahel. Katsuge arvestada perekondade erinevaid võimalusi laste töö korraldamiseks arvutis ja nutiseadmetes. Tundke huvi, milliseid õpistrateegiaid lapsed kasutavad ja uues olukorras juurde avastavad. Suunake lapsi omavahel kogemusi vahetama. Kaaslased võivad olla uute õppimisviiside leidmisel suureks abiks. Õpimotivatsiooni aitavad hoida ennekõike ülesannete tähenduslikkus (miks te just need ülesanded olete valinud ja kuidas saadavaid teadmisi tulevikus kasutada), usaldus (ei löö käega ega hakka ähvardama märkuste, hinnete langetamise, suvetööde jms neid, kel enesejuhtimine kohe ei õnnestu) ja siiras huvi selle kohta, mis sai ülesande juures takistuseks ja mis võiks last edasi aidata. Koduõppe jätkudes suureneb iga päevaga laste omavahelise sotsiaalse suhtlemise puudujääk. Kui võimalik, looge - eriti nooremates klassides - võimalus lastel omavahel virtuaalselt suhelda. Samuti võiks võimalusel kaaluda näiteks kord nädalas kohtumist videokanalit kasutades: mitte õppimiseks, vaid selleks, et lapsed ja õpetaja saaksid üksteist näha ja omavahel suhelda. Nii õpetajate kui perede koormus on koduõppe puhul tavapärasest suurem. Püüdke olla teineteist arvestavad ja sallivad. Olukord on paratamatu ja kõigile uus. Soovitusi koolijuhile: Koolijuhtidel ja õppealajuhatajatel on võimalus kokku leppida haridustehnoloogi nõustamine HITSA vahendusel: koduope[at]hitsa[dot]ee, 608 0707.Millised on haridusministeeriumi soovitused koduõppe korraldamiseks õpetajatele ja koolijuhtidele?
Eriolukorra ajal on eesmärk vältida inimeste kogunemisi. Kui see on vähegi võimalik, palume koolijuhil koostöös koolipidajaga korraldada õppetöö nii, et õpetajad saavad töötada kodus. Kui see pole võimalik, võivad õpetajad vajadusel töötada koolis oma ruumides. Kindlasti peavad koju jääma need õpetajad, kes on haigustunnustega, viibinud välismaal või puutunud kokku võimaliku nakatanuga. Kui eriolukorra ajal korraldatakse koolitusi ja seminare, tohib neist osa võtta vaid kaugõppe vormis.Kas õpetajad peavad töötama kodust?
Ennekõike aitab motivatsiooni hoida ülesannete tähenduslikkus (miks on vaja teha just neid ülesandeid, miks õpetaja need valis) ja usaldus (ei löö käega ega hakka ähvardama karistustega, kui enesejuhtimine kohe hoobilt ei õnnestu). Kui tekib probleeme, siis tundke siiralt huvi, mis sai õppimisel takistuseks ja mis võiks aidata. Looge kodus õppimisele selge struktuur: kus, millal ja kuidas õpitakse. Pakkuge lastele vajadusel abi.Kuidas motiveerida koduõppel olevaid lapsi õppimise lainel püsima, kui kõrval on palju muid ahvatlusi?
Koolijuhile
Ei, ekskursioone, välisreise ja muid kogunemisi koduõppe ajal korraldada ei tohi.Kas koduõppe ajal tohib kool korraldada ekskursioone ja välisreise?
Kui see on vähegi võimalik, soovitame füüsilist kontakti õppetöös vältida ning korraldada õppetöö distantsilt.Kas kontaktõppe piirangud kehtivad ka eraõppele, individuaalsele õppele? Ka siis, kui need on korraldatud õpilase või õpetaja kodus?
Õppetöö koolihoones ei toimu, seega koolilõunat seal ei pakuta. Koolilõuna pakkumine kodus olevatele õpilastele ei ole üldjuhul võimalik (hügieeninõuded, keerukas logistika, haiguste võimalik levitamine jm). Kui koolile või kohalikule omavalitsusele on teada õpilased, kes siiski vajaksid koolilõunat, tagatakse see neile koostöös sotsiaalvaldkonnaga individuaalselt.Kas koolid peavad korraldama koduõppe ajal koolilõuna pakkumise?
Koolilõuna raha ei kanta üle õpilastele või lapsevanematele, välja arvatud kutseõppeasutustes, kus jätkub senine toiduraha maksmise süsteem.Kui koolilõunat ei pakuta, kas siis õpilased saavad toiduraha endale?
Koolidel, sõltumata omandivormist, on palutud välja selgitada, kas kooli nimekirjas on õpilasi, kes vajavad koolilõunat. Sellisel juhul on kaks varianti. Viimasel juhul võivad kohalikud omavalitsused esitada teisele koolipidajale arveid. Summa võib olla vähemalt riigieelarvest koolilõunaks antava toetuse määras või määras, mis vastab konkreetses koolis kehtivale koolilõuna maksumusele, juhul kui kohalik omavalitsus korraldab nende õpilaste toitlustamist. Kohalik omavalitsus võib kasutada riigi poolt koolipidajale selleks õppeaastaks koolilõunaks ette nähtud vahendeid selliselt, et pärast koduõpppe lõppemist oleks võimalik jätkata tavapärase koolilõuna pakkumist. Konkreetsed lahendused sõltuvad toitlustajaga sõlmitud lepingu tingimustest ja poolte heast tahtest tekkinud eriolukorras. Vajadusel võib koolide sööklaid kasutada koolilõuna korraldamiseks, kui järgitakse järgmisi piiranguid. Töö ümberkorraldamisel arvestatakse Terviseameti soovitustega kõrgendatud riskiga töötajatele (vanus, kroonilised immuunsust langetavad haigused jmt). Tuvastades koolihoones haigusnähtudega inimese, eraldatakse ta viivitamatult teistest. Olukord tuleb lahendada nakkuse levikut takistavalt ning Terviseameti suunistele vastavalt.Kuidas jõuab koolilõuna nendeni, kes seda vajavad?