Sa oled siin

Üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus

Kas õpilane võib jääda vanema soovil distantsõppele?

Vanema soovil distantsõppele jäämine saab toimuda vaid kokkuleppel kooliga juhul, kui koolil on võimalik seda korraldada.

Kas koolides ja teistes haridusasutustes peab kandma maski?

Alates 2. juunist ei ole maski kandmine enam avalikes siseruumides ning haridus- ja noorteasutustes kohustuslik. Rahvarohketes siseruumides on see jätkuvalt soovituslik.

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab kool koostöös koolipidajaga. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.

Kas juhul, kui lapsevanem tuleb reisilt, tohib laps kooli minna?

Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 10 päeva jooksul saabunud reisilt või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.

Ehk kui näiteks üks pereliige tuleb reisilt riigist, mille nakkuskordaja on kõrge või puutus kokku COVID-19 haigega, ei tähenda see, et kõik tema perekonna liikmed peaksid jääma koju.

Kuidas korraldada haridusasutuses hajutamist?

Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel. Oluline on silmas pidada, et kontaktide vähendamisele tuleb pöörata tähelepanud ka haridustöötajate ja muu personali puhul.

Õpijate hajutamiseks saab kasutada näiteks õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja vajadusel näiteks osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt) jms.

Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid.

Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms. Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.

Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõpe nii kaua kui võimalik noorematele kooliastmetele, tuge vajavatele õpilastele ning lõpuklasside õpilastele.

Milliste sümptomite korral tuleb jääda koolist koju?

Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik, üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.

Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Kas kroonilise nohu või köhaga peab koju jääma?

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata. Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

Kust saab lisainfot haridusteemadel?

Haridusvaldkonnaga seotud küsimustes aitavad:

  • Haridus- ja Teadusministeeriumi infoliinid 5690 0353 ja 5690 0340
  • meiliaadress info[at]hm[dot]ee

Ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondi puudutavatest reeglitest ja asutustele saadetud juhistest leiab veebilehelt https://www.hm.ee/koroona.

Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi toetada, olgu tegemist õppetöö või vaimse tervise alase küsimusega:

Mida teha, kui kellelgi klassis või õpperühmas on tuvastatud koroonaviirus?

Kui klassis või õpperühmas on kellelgi tuvastatud haigestumine COVID-19 haigusesse, tuleb suunata kõik lähikontaktsed 10 päevaks eneseisolatsiooni ja kodusele distantsõppele. Klassi/rühma distantsõppele suunamine toimub vajadusel koostöös Terviseametiga.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Need, kes haigestunuga samas klassis või õpperühmas ei olnud ning ka muul moel nakatunuga lähikontaktis polnud, eneseisolatsioonis olema ei pea, kuid tuleb jälgida oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Kas aktused võivad toimuda?

Alates 2. augustist on üritustel ja tegevustes, mille eel ei kontrollita külastajate nakkusohutust ehk tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või negatiivse testi kohta, siseruumides lubatud kuni 500 ning õues kuni 1500 osalejat. Üritustel ja tegevustes, kus kontrollitakse osalejate negatiivset testitulemust, COVID-19 haiguse läbipõdemist või COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimist, jääb kehtima senine kord ning sisetingimustes saab seal osaleda kuni 6000 ja õues 12 000 inimest.

Piirangud puudutavad avalikke koosolekuid ja üritusi, sh konverentse, teatrietendusi, kontserte, kinoseansse, meelelahutusteenuse osutamist, jumalateenistusi, muuseume ja näitusi. Lisaks puudutavad nad sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täiendkoolitust ja täiendõpet, spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste korraldamist ning kehtivad ka avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates.

Mida teha, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides?

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.

Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja lähikontaktsed koostöös asutuse ja kooliõega.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma eneseisolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet. Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

 

Viimati uuendatud: 27. juuli 2021