Sa oled siin

Haridus, koduõpe ja eksamid

  • Osaline kontaktõpe

    Alates 15. maist on lubatud osaline kontaktõpe kõigis haridusasutustes, kus vahepeal tuli üle minna distantsõppele. Eritingimuste täitmise korral võivad osaliselt tavapärase õppetegevuse juurde naasta üldhariduskoolid, kutsekoolid, kõrgkoolid, täienduskoolitusasutused, huvikoolid, huvitegevuse pakkujad ning noortekeskused. Iga õppeasutuse, huvikooli ja huviringi otsustada on, kas jätkatakse distantsõppega või minnakse üle kontaktõppele.

  • Kontaktõpe huviharidusasutustes

    Lubatud on alates 15. maist kontaktõpe kõigis haridusasutustes, sealhulgas huviharidusasutuses või huvitegevuses, kui see toimub individuaalselt või kuni 10 õpilasega rühmas ja järgides 2 + 2 reeglit.
     

  • Hajutamis- ja desinfitseerimisnõue

    Õppijate rühmade liikumist tuleb korraldada hajutatult ning ühiskasutatavad asjad tuleb pärast kasutamist desinfitseerida. Maksimaalselt 10-liikmelise rühma nõue ei kehti eksamitel, kui ruumis on võimalik hoida inimeste vahel vähemalt 2-meetrist distantsi.
     

  • Eritingimuse

    Alates 1. juunist on lubatud huviharidus ja huvitegevus, va spordi ja treeningtegevused, kui korraldaja/pakkuja tagab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: a) järgitakse 2 + 2 reeglit; b) siseruumides on maksimaalselt 50% täitumus; c) õues on mitte rohkem kui 100 inimest.

     

  • Teadusasutused

    Reeglid ei käsitle ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse korraldamist.
     

 

 

Üleminekuaeg

Kui pikaks ajaks on haridusasutused suletud?

Alates 16. märtsist viidi Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad, Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 77 13.03.2020 koduõppele.

Pärast 15. maid algab üleminekuaeg, mil võib osaliselt üle minna kontaktõppele. Ka üleminekuajal ei pea kõik õpilased kooli minema, kuid osapoolte (õpetaja, õpilane, kool) kokkuleppel saab korraldada kontaktõpet individuaalselt või kuni kümneliikmelistes rühmades.

Kontaktõppe ettepaneku teeb õpetaja, kuid lapsevanemal on mõjuval põhjusel (nt pereliikme kuulumine riskirühma) õigus keelduda last kooli lubamast. Sel juhul tuleb leida kõigile osapooltele sobiv lahendus - näiteks jätkata õppetööd kodust, kuid suurendada õpetaja toetust, kaasata tugispetsialiste vm.

Koolidele jääb ka pärast 15. maid õigus jätkata koduõpet, kui seda peetakse vajalikuks, mõistlikuks ja võimalikuks.

Kuidas saab astuda gümnaasiumi või ülikooli, kui eksamid jäävad ära?

Kui olukord riigis paraneb piisavalt, võib gümnaasiumikatseid korraldada pärast 15. maid. Selleks on kaks võimalust.

  1. Õpilased teevad katsed kodus.
  2. Katsed tehakse koolimajas nii, et ühte ruumi ei kogune korraga üle 10 inimese ning õpilased on hajutatud eri ruumidesse.

Gümnaasiumi, kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus ise. Juba praegu on nii ülikoolid kui ka paljud gümnaasiumid Haridus- ja Teadusministeeriumile kinnitanud, et nad otsivad sobilikke lahendusi ja on valmis paindlikult tegutsema.

Mida tähendab üleminekuaeg pärast 15. maid?

Kui riiklik olukord seda võimaldab, algab pärast 15. maid õppetöös üleminekuaeg, mille käigus saab:

  • hinnata õpilaste edenemist koduõppe ajal,
  • aidata järele õpilasi, kellele koduõpe nii hästi ei sobinud,
  • korraldada projektõpet (lugemist, uurimist, katsetamist nõudvate probleemide lahendamine),
  • viia läbi arenguvestlusi,
  • teha kokkuvõtteid õppeaastast,
  • teha ettevalmistusi eksamiteks.

Kas kool tohib koduõppe jätkamise üle ise otsustada?

Koolides jätkub õppetöö praegusel kujul ehk ainult distantsõppe vormis 15. maini. Pärast 15. maid algab üleminekuaeg. Ka üleminekuajal ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, kuid kõigi osapoolte (õpetaja, õpilane, kool) kokkuleppel saab korraldada kontaktõpet individuaalselt või kuni kümneliikmelistes rühmades. Täpse õppekorralduse üle otsustab kool. Arvestada tuleb nii kooli võimaluste kui ka õpilaste ja õpetajate vajadustega. Lisatugi tuleb tagada neile, kes seda vajavad, sh lõpuklasside õpilastele.

Kas tasemetööd toimuvad?

Tasemetöid sel õppeaastal ei toimu.

Kuidas toimida riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajatega?

Õppekorraldus on kooli otsustada, kuid riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate osalemist kontaktõppel tuleks vältida ka pärast 15. maid, kui taastub kontaktõppe võimalus. Sellisel juhul tuleks leida teistsugused lahendused lisatuge vajavate õpilaste toetamiseks: näiteks jätkata siiski koduõpet, kuid suurendada õpetaja individuaalset toetust õpilasele, kaasata vajadusel tugispetsialiste vm.

Millised leevendused ja reeglid kehtivad hariduse ja huvihariduse kohta?

Alates 15. maist on lubatud kõigis haridusasutustes, kus vahepeal tuli üle minna koduõppele, osaline kontaktõpe

  • individuaalselt või kuni 10 õpilasega rühmas,
  • võimalikult hajutatult, võimaluse korral järgides 2 + 2 reeglit.

Koolieelsete lasteasutuste töökorralduse otsustab endiselt pidaja, järgides Terviseameti juhiseid.

Juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga

Soovitused lasteaedadele ja lapsehoidudele kriisist väljumise perioodil

Lisaks on alates 15. maist lubatud huvihariduse pakkumine ja huvitegevus

  • individuaalselt või kuni 10 õpilasega rühmas,
  • järgides 2 + 2 reeglit.

Seejärel on alates 1. juunist lubatud huvihariduse pakkumine ja huvitegevus järgmistel eritingimustel:

  • täidetakse 2 + 2 reeglit,
  • siseruumides on täituvus kuni 50%,
  • õues on kuni 100 inimest.

Kas pärast koduõppe lõppu võivad toimuda kooliekskursioonid, lõpuaktused ja muud tavapärased kogunemised?

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 77 13.03.2020 on avalikud üritused ja teised kogunemised keelatud.

Sel õppeaastal ei saa korraldada suuremaid üritusi, aktusi ja ekskursioone tavapärasel moel.

Koolidel tuleb leida kehtivaid reegleid järgivad lahendused vajalike kogunemiste ja ürituste korraldamiseks. Kogunemiste mõttekuse hindamisel tuleb lähtuda sel ajal kehtivatest reeglitest.

Kas pärast 15. maid alustavad haridusasutused täismahus õppetööd koolihoonetes?

Ei. 15. maist algab üleminekuperiood, mil kontaktõpe võib toimuda väiksemates gruppides. See on mõeldud eelkõige lisatuge vajavatele ja lõpuklasside õpilastele.

Õppetööd korraldades tuleb haridusasutustel järgida kehtivaid liikumis- ja kogunemispiiranguid.

Haridus- ja Teadusministeerium soovitab üldhariduskoolidel kuni suvevaheaja alguseni:

  • hinnata õpilaste edenemist koduõppe ajal,
  • vajadusel aidata järele õpilasi, kellele koduõpe hästi ei sobinud,
  • korraldada projektõpet (lugemist, uurimist, katsetamist nõudvate probleemide lahendamist),
  • viia läbi arenguvestlusi,
  • teha kokkuvõtteid õppeaastast,
  • teha ettevalmistusi eksamiteks.

Kuidas valitakse välja õpilased, keda pärast 15. maid kooli lubatakse?

Ka pärast 15. maid on koolides toimuv kontaktõpe erandlik.

See on mõeldud eelkõige:

  • 12. klassi lõpetajatele,
  • 9. klassi lõpetajatele, kellel on vaja teha sisseastumiskatsed gümnaasiumisse,
  • lisatuge vajavatele õpilastele, kelle jaoks koduõpe ei ole andnud soovitud tulemusi.

Soovitame koduõppe kokkuvõttena korraldada arenguhindamine, vajadusel (virtuaalne) arenguvestlus õpilaste ja vanematega. Selle abil saab välja selgitada õpilase arengu- ja järeleaitamise vajaduse. Õpilastele, kes vajavad rohkem tuge, saab pakkuda kontaktõpet.


Selgita lapsele, mis on eriolukord ja koroonaviirus

 

Lapsed ei mõista praegust olukorda tervikuna - teadmatus ja elav fantaasia kombineeritult põhjustavad lastes muret ja stressi. Isegi, kui tundub, et lapse ei ole mures, selgita talle, kuidas olukorras toimida ja kinnita talle, et oled tema jaoks olemas.


Aita last igapäevase koolitööga

 

Distantsõpet ei ole Eestis varemalt rakendatud, mistõttu on taoline situatsioon ka lapsele uus ja väsitav. Püüa leida aega enda töö kõrvalt ning toeta last tema õpingutes.


Ära luba last vanavanematega kokku

 

Lastel enamasti koroonaviiruse sümptomid ei avaldu, kuid nad võivad olla viirusekandjad. Ära luba lapse ja riskigrupis inimsese kokkupuudet, et vältida viimase haigestumist.

 

Eksamid, kooli lõpetamine

Mis saab põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamitest?

Tulenevalt valitsuses 4. mail heaks kiidetud määrusest ei toimu 2019/2020. õppeaastal 9. klassi riigieksameid. Põhikool lõpetatakse aastahinnete alusel. Aastahinded peavad olema vähemalt rahuldavad või arvestatud. Samas õppenõukogu otsusega saab anda lõputunnistuse ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes aines nõrk või puudulik. Neile, kes soovivad keeletaseme saamiseks sooritada eesti keele kui teise keele eksami, võimaldatakse seda teha.

Gümnaasiumi riigieksamid ei ole sel õppeaastal lõpetamise tingimuseks ehk siis need on vabatahtlikud. Tänavu on gümnaasium võimalik lõpetada ka kooliastmehinnetega, mis on vähemalt rahuldavad või arvestatud. Gümnaasiumilõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, luuakse võimalus teha järgmised riigieksamid:

  • eesti keel või eesti keel teise keelena,
  • matemaatika,
  • üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksam.

Riigieksamid tuleb teha juhul, kui on plaanis edasi õppida erialal, millele pääsemiseks seda nõutakse. Näiteks nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamikul bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel.

Riigieksamid toimuvad mai lõpus ja juuni alguses ning tulemused avalikustatakse hiljemalt 30. juunil.

Riigieksamite toimumise ajad:

  • eesti keel (kirjalik) – 29. mai 2020
  • eesti keel teise keelena (kirjalik) – 1. juuni 2020
  • eesti keel teise keelena (suuline) – 1.–3. juuni 2020
  • matemaatika (kirjalik) – 5. juuni 2020

Järgmise õppeaasta esimesel poolel korraldatakse ka riigieksamite lisaeksamid. Neid saavad teha õpilased, kes ei ole kevadel riigieksamitel käinud või kes ei ole oma riigieksamite tulemustega rahul.

Riigieksamid korraldatakse kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja -piiranguid silmas pidades. Täpsemad juhised edastab koolidele SA Innove.

Kas on võimalik muuta riigieksami valikut, näiteks registreerida end laia matemaatika asemel kitsa matemaatika eksamile?

Jah. Sellekohane vabas vormis avaldus koos põhjendusega tuleb esitada sihtasutusele Innove (aadressil innove[at]innove[dot]ee) hiljemalt 12. maiks.

Kas ilma eksamiteta saab kooliastme lõpetada?

Põhikoolieksameid sellel õppeaastal ei toimu, kuid neile, kes soovivad keeletaseme saamiseks sooritada eesti keele kui teise keele eksami, võimaldatakse seda teha. Põhikooli lõpetamiseks peavad õpilase aastahinded olema vähemalt rahuldavad või arvestatud. Loovtöö ei ole põhikooli lõpetamise riiklik tingimus. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas seda on eriolukorda arvestades võimalik teha või mitte. Kui eriolukorra tõttu polnud võimalik loovtööd teha, siis ei pea põhikoolilõpetaja seda tegema.

Gümnaasiumi lõpueksamid ei ole kohustuslikud – gümnaasiumi saab lõpetada ka riigieksameid tegemata. Abituriendid, kes on tänavu eksamitele registreerunud, saavad soovi korral teha eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami, matemaatika riigieksami ning ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami. Riigieksamid toimuvad mai lõpus ja juuni alguses ning tulemused avalikustatakse hiljemalt 30. juunil.

Järgmise õppeaasta esimesel poolel korraldatakse ka gümnaasiumi riigieksamite lisaeksamid. Neid saavad teha õpilased, kes ei ole kevadel riigieksamitel käinud või kes ei ole oma riigieksamite tulemustega rahul.

Mis saab kutsekooli lõpetamisest, kui kutseeksamid edasi lükatakse?

Kutseõppe lõpetamise tingimused pole muutunud. Lõpetamiseks tuleb sooritada kutseeksam või kui see pole võimalik või ebaõnnestub, siis kooli lõpueksam. Eriolukorra ajal ei olnud võimalik sooritada ei kutse- ega lõpueksamit, need lükkuvad edasi kuni olukorra muutumiseni. Seega on võimalik, et ka kutseõppe lõpetamine lükkub edasi.

Kriisiolukorras ei pea Haridus- ja Teadusministeerium otstarbekaks muuta nii põhimõttelist otsust nagu kutseõppe lõpetamine kutseeksamiga. Kutseandjad on paindlikud ja koostöövalmis, et leida võimalusi kutseeksamite korraldamiseks käesoleval aastal ja edaspidi, arvestades kehtivate piirangutega.

 

Distantsõpe

Mida tähendab koduõpe?

Koduõpe on paindlik õppetöö korraldus, mis toimub väljaspool kooliruume.

Õpetaja juhendab õpilasi elektroonilises keskkonnas või selle vahendusel. Kasutada võib ka muid lahendusi (nt iseseisvad ülesanded, trükised).

Kuivõrd ootamatu muutus võib tekitada segadust, on oluline jagada selget infot.

  • Kokku peab olema lepitud infokanal, kust leiab õppeülesanded ja info vanematele.
  • Koos õppeülesandega võiks olla välja toodud, kuidas ja millal saab õpilane vajadusel õpetajalt abi küsida.
  • Välja tuleks tuua õppeülesande sooritamise aeg, et vältida õpilase ala- või ülekoormust.
  • Kokku tuleks leppida, mis vormis, kuidas ja millal toimub õppeülesande tagasisidestamine ja hindamine.
  • Lapsevanemal võiks olla teada kooli kontaktisik, kellelt saab lisainfot.
  • Kõigil õpilastel ei pruugi olla ligipääsu vajalikule tarkvarale või digiseadmetele. Koolis tuleb kokku leppida, millised on sellisel juhul võimalikud lahendused.

Kas koduõppe detailid paneb paika iga kool ise?

Jah, koolid korraldavad oma koduõppe ise. E-õppe kohta jagavad nõu haridustehnoloogid. Lisainfo leiab siit.

Kas hindamiskriteeriumid jäävad kontrolltööde, perioodi- ja aastahinnete arvestamisel samaks?

Ka koduõppes toimub hindamine vastavalt kooli hindamisjuhendile. Kui on kehtestatud erisused, peab kool sellest teada andma. Õpetaja peab selgitama õpilasele, milliseid ülesandeid on hinde saamiseks vaja täita ja kuidas tehtule tagasisidet antakse.

Kas koduõppel olles saab kaitsta gümnaasiumi uurimistööd?

Uurimistööga seotud korra kehtestab kool.

Millised on koduõppe võimalused e-vahendite abil?

Õppetöö paindlikul korraldamisel on abiks digitaalsed õppematerjalid, mida saab valida vastavalt vajadusele ja võimalusele. Õppematerjalid võivad olla ka paberkandjal, kuid õppeülesande sooritamise ning tagasisidestamise koht võib olla mõnes digitaalses keskkonnas (nt Stuudium, e-Kool, padlet, Google Docs).

E-õpet aitab korraldada HITSA veebileht, kust leiab:

  • vastused korduma kippuvatele küsimustele,
  • veebiseminari koduõppe korraldamisest tehnoloogia abil - see on järelvaadatav siit ning seminari esitluse leiab siit,
  • nõustajate ja haridustehnoloogide nõuanded lapsevanematele selle kohta, kuidas last koduõppes toetada, veebiseminar on järelvaadatav siit.

Abi saab ka Facebooki gruppidest:

Võimalikud e-õppe keskkonnad:

  • E-koolikott https://e-koolikott.ee/ on õppematerjalide varamu, kus õppevara on kättesaadav kõikidele õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele. Gümnaasiumi kohustuslike ja valikkursuste õppematerjal on tasuta kättesaadav sotsiaal-, kunstide, matemaatika ja loodusvaldkonnas. Lisaks leiab E-koolikotist põhikoolis kasutatavad digiõppevara komplektid loodusvaldkonnas, tehnoloogias, kirjanduses, võõrkeeltes, ajaloos, inimeseõpetuses jne. Lisainfo ja juhised: e-koolikott[at]hitsa[dot]ee, 5370 3898
  • Opiq https://www.opiq.ee/ platvormil on tasuta kättesaadavad kõigi põhikooli ja gümnaasiumi ainete digiõpikud ja ülesannete kogud, põhikooliainete digiõpikud ja ülesannete kogud. Kontode loomist õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele korraldab kool. Lisainfo ja juhised: info[at]starcloud[dot]ee, 5223 7793
  • Foxcademy https://www.foxcademy.com/ platvormil on tasuta kättesaadavad põhikooli ja gümnaasiumi õppematerjalid matemaatikas, keemias ja füüsikas. Kontode loomist õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele korraldab kool. Lisainfo ja juhised: info[at]foxcademy[dot]com, 5647 8884
  • Live-koolitunnid https://haridusportaal.edu.ee/artiklid/live-koolitunnid: igal neljapäeval kell 11 toimuvad live-koolitunnid 7. - 12. klassi õpilastele. Koondlehelt leiad info kõigi tundide kohta.

 

Õpilasele, lapsevanemale

Millised on haridusministeeriumi soovitused lapsevanematele, et lapse õppimist toetada?

  • Säilitage rahu ja püüdke hoida enda stressitase võimalikult madal. Teie stress mõjutab ka last. Stress on tõhusa õppimise suurim vaenlane.

  • Paluge lapsel püstitada päeva õpieesmärgid, vajadusel aidake teda. Mida ta planeerib ära teha, millist abi ja tuge ta selleks vajab? Kirja pandud eesmärgid aitavad järjel püsida.

  • Arutage lapsega, miks on plaanide ja reeglite kokkuleppimine ning nende järgimine hetkel eriti oluline (olukord on uus, tõhus õppimine nõuab kindlaid tingimusi).

  • Uurige, milline õppimise viis võiks last tema enda kogemuse põhjal kõige paremini toetada. Vajadusel pakkuge omalt poolt lisandusi (nt vaikne ruum, märkmete tegemine, kaaslase või vanemaga arutamine, endale valjult jutustamine). Vajadusel paluge õpetajalt abi.

  • Suhelge lapsega pigem rohkem kui vähem. Küsige küsimusi selle kohta, kuidas õppimine läks, milliseid õppimise viise ta kasutas ja milliseid uusi avastas, mis teda kõige enam aitasid. Last saate selle juures aidata, paludes tal tehtut kirjeldada ja põhjendada, miks ta nii tegi ja kuidas ta oma tegevuse tulemust ise hindab.

  • Suunake last õpitu üle mõtlema ja laske tal õpitut oma sõnadega endale jutustada. Võite ka paluda tal uus teadmine kirja panna. See on hea meetod õpitu kinnistamiseks ning ka tulevikus kasulik õpistrateegia iseseisvaks õppimiseks.

  • Võimaldage alates 7. klassist lapsele iseseisvust valikutes, see aitab hoida motivatsiooni. Kui kooli töökorraldus võimaldab, laske tal ise valida aeg ja viisid, millal ja kuidas ta oma õppeülesandeid täidab.

  • Lapsele võiks meenutada seda, et pingutamine ja ülesande kallal pusimine on hädavajalik ja normaalne õppimise osa. Õpitu omandamisel ei ole edukuse näitajaks see, kui kiiresti asjad tehtud saavad, vaid kas õpitust on aru saadud, kas see on meelde jäänud ja kas seda osatakse tulevikus kasutada.

  • Õpihuvi säilitamiseks toetage last pigem suunavaid küsimusi küsides kui valmis vastuseid pakkudes. Innustage seejuures last ja ärge peletage uudishimu negatiivsete hinnangutega.

  • Tunnustage last mitte niivõrd tulemuse, vaid pingutuse eest. Sel moel toetate tema eneseusku.

  • Üks tõhusamaid õppimise viise on teiste õpetamine. Laske lapsel igal õhtul endale üks uus teadmine õpetada ja kiitke teda selle eest.

Lisalugemist leiate Tartu Ülikooli haridusteaduste Instituudi koostatud materjalist (leitav siit).

Milliseid tugiteenuseid pakutakse, kui üksikvanemal ei ole võimalik lapsega koju jääda?

Soovitame uurida neid võimalusi kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnast.

Mida teha, kui lapsel ei ole kodus internetti või kui kodus on mitu last, kes peavad õppetöös jagama ühte arvutit?

Palun pidage õppetöö korraldamise asjus nõu oma lapse kooli ja klassiõpetajaga. Koolid peavad õppetöö planeerimisel jälgima, et õppekoormus jaotuks ühtlaselt. Samuti saab sel juhul kasutada paindlikke tähtaegu. Koolid ja kohalikud omavalitsused saavad olla abiks õppetööks vajalike seadmete laenutamisel.

Abi võivad pakkuda ka kogukondlikud algatused, mis abivajajaid ja abipakkujaid kokku viivad. Üks aktiivsematest on Facebooki grupp „Igale koolilapsele arvuti!“.

Õppimiseks ei pea tingimata kasutama vaid arvutit. Õppeülesanded võib õpetaja küll esitada interneti vahendusel, kuid õppimine võib jätkuvalt toimuda õpikute, töövihikute, töölehtede, raamatute jms abil.

Kuidas tagatakse, et koduõpe annab sama tulemuse mis õpe koolis? Kas eksamitulemusi hinnatakse kergemalt või rangemalt?

Koole ja õpetajaid tuleb usaldada. Nad teevad kõik endast oleneva, et õpe toimuks ka koduõppe ajal kõige kõrgemal tasemel. Samuti on õpitulemuste saavutamine õpilase ja lapsevanema vastutus.

Hindamine toimub vastavalt õpetaja antud juhistele. Õpilasele peab olema selgelt mõistetav, mis on hinde saamiseks vajalik teha ja mil viisil õpetaja õpitule tagasisidet annab.

Eksam mõõdab õpitulemusi, mis on omandatud kogu põhikooli jooksul. Kevadeti on reeglina jõutud sinnani, et toimub kordamine. Kui on veel uusi teemasid läbida, tuleb seda teha koduõppel. Neid vajadusi ning võimalusi oskab kõige paremini hinnata kool ja õpetaja.

Eksameid hinnatakse ikka tavapäraselt ja vastavalt eksami hindamisjuhendile.

Kuidas õpilasi ja nende enesejuhtimist koduõppe ajal toetada?

Olukord ja selles toimetulek on kõigi jaoks uus. Oluline on esimesel distantsõppe nädalal mitte keskenduda niivõrd õpitulemustele, vaid võtta aega katsetamiseks - ilma läbikukkumise hirmuta.

Õpetajad, võtke esimesel nädalal endale julgelt aega, et mõelda ja laste tagasiside põhjal proovida:

  • millised lahendused töötavad kõige paremini,
  • millise ajalise sammuga ülesandeid anda,
  • millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise tõendamiseks.

Õpilased ja lapsevanemad, harjuge olukorraga ja leidke enda pere jaoks kõige paremini toimivad lahendused.

Kui tekib probleeme õpiülesannete täitmisel, ärge nähke neid takistusena, vaid proovige aru saada, kus takistused tekivad ja mis võiks aidata neist üle saada. Andke tekkinud probleemidest teada ka õpetajatele - see aitab ka neil vajalikke kohandusi teha.

Keskenduge eeskätt sellele, kuidas nüüd kodus õppida, mitte ainult ja tingimata sellele, mida, kui palju, ja mis tulemusega õppida.  

 

Koolijuhile ja õpetajale

Millised on haridusministeeriumi soovitused koduõppe korraldamiseks õpetajatele ja koolijuhtidele?

  • Koguge lastelt ja nende vanematelt süsteemselt tagasisidet ja leidke võimalusi selle arvestamiseks. Millised lahendused töötavad kõige paremini? Millise ajalise sammuga ülesandeid anda? Millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise toetamiseks ja tõendamiseks? Keskenduge alguses pigem protsessi parandamisele kui laste õpitulemustele.

  • Kaardistage e-õppe keskkonnad ja e-vahendid, mida oma koolis kasutate. Püüdke hoida erinevate vahendite ja keskkondade hulk võimalikult väike, et kasutada õppimise aega otstarbekalt. Vajadusel aidake lastel luua süsteem, kuidas orienteeruda erinevates keskkondades: kust ülesandeid leida ja mis tähtajaks esitada. Olgu selleks süsteemiks tabel arvutis, post-it tahvlid, check-list vms. Lisaks korrastatumale õppetegevusele saab laps süsteemi luues väärtusliku kogemuse ja harjutab eluks vajalikku planeerimisoskust.

  • Leppige vanematega kokku infovahetuse kanalid ja ajavahemik päevas (nt kell 16-17), millal on võimalik õpetajaga ühendust võtta. Püüdke lapsevanemate võimalusi arvestades leida selleks parim ajavahemik, kuid ärge unustage, et teiegi vajate puhkust ja isiklikku aega. Õpetaja ei pea olema 24 tundi kättesaadav!

  • Säilitage rahu, kui lapsed ja lapsevanemad ei suuda kohe kokkulepetest kinni pidada. Iseseisva töö harjumuse kujundamine võtabki aega, aga tasub end tulevikus (ka peale kriisi) kuhjaga ära.

  • Andke õpiülesannete esitamisele tähtajad, mis on pigem pikemad kui lühemad (nt mitte päeval kell 14, vaid õhtul kell 20). Eriti oluline on see nooremate laste puhul, kes vajavad õppimisel vanemate abi. Nooremate klasside puhul võib kaaluda ka õppetöö korraldamist nädalase tsüklina, andes järgmise nädala ülesanded kätte eelmise lõpus, et lapsed saaksid koos vanematega õppetööks valmistuda.

  • Püüdke anda ülesandeid nii, et vanemad saavad nendega enne õppimise algust ja tööle minekut tutvuda. See võimaldab neil vajadusel paremini oma last ka eemal olles toetada. Püüdke planeerida nädala õppetööd nii, et saaksite ülesanded edastada igal õhtul või paar korda nädalas võimalikult samal kellaajal. Mida kindlama rutiini suudate luua, seda ladusam on koostöö.

  • Pakkuge lastele ülesannete eel ja järel hindamiseta testide tegemise võimalust. See võimaldab eelnevalt õpitut meelde tuletada, sügavamalt õppida ja ise õpitut kontrollida.

  • Kindlasti on õpilased ja nende õpiharjumused, samuti iseseisva töö võimekus ja lapsevanemate võimalused laste toetamiseks erinevad. Kui võimalik, andke õpiülesandeid n-ö keskmist õpilast silmas pidades, kuid mõelge läbi ka võimalused, kuidas usinamad saaksid teha lisaülesandeid ning vähem võimekamad täita endale jõukohaseid ülesandeid ilma õpimotivatsiooni kaotamata. Varustage ülesanded abimaterjalidega, mida uurides on võimalik jõuda õigete lahendusteni.

  • Tuletage lastele ja nende vanematele järjepidevalt meelde, et õppimine eeldab pingutust - õppimise edukust ei näita ülesannete tegemise kiirus, vaid õpitust arusaamine. Kui millegi õppimine tundub raske, ei tähenda see, et laps on vähe võimekas ja õpitav ei ole tema valdkond. Tunnustage lapsi pingutuse, mitte tulemuse eest!

  • Suunake lapsi püstitama endale päevaks õpieesmärke (mida planeerid ära teha, millist abi või tuge selleks vajad), mis aitavad hoida õppimist järje peal. Julgustage neid tegema õhtul oma õppimisest kokkuvõtet ja andma oma pingutusele hinnangut. Kasutage ära võimalus suunata sel moel lapsi saama õppimises ja enesejuhtimises meisterlikumaks.

  • Koduõpe ei tähenda üksnes digivahendite kasutamist ja e-õpet. Digivahendid on abiks info edastamisel, suhte hoidmisel, aeg-ajalt erinevate õppeülesannete läbiviimisel ja ühiste arutelude pidamisel. Oluline on leida tasakaal ekraaniga ja ekraanita õppimise vahel. Katsuge arvestada perekondade erinevaid võimalusi laste töö korraldamiseks arvutis ja nutiseadmetes.

  • Tundke huvi, milliseid õpistrateegiaid lapsed kasutavad ja uues olukorras juurde avastavad. Suunake lapsi omavahel kogemusi vahetama. Kaaslased võivad olla uute õppimisviiside leidmisel suureks abiks.

  • Õpimotivatsiooni aitavad hoida ennekõike ülesannete tähenduslikkus (miks te just need ülesanded olete valinud ja kuidas saadavaid teadmisi tulevikus kasutada), usaldus (ei löö käega ega hakka ähvardama märkuste, hinnete langetamise, suvetööde jms neid, kel enesejuhtimine kohe ei õnnestu) ja siiras huvi selle kohta, mis sai ülesande juures takistuseks ja mis võiks last edasi aidata.

  • Koduõppe jätkudes suureneb iga päevaga laste omavahelise sotsiaalse suhtlemise puudujääk. Kui võimalik, looge - eriti nooremates klassides - võimalus lastel omavahel virtuaalselt suhelda. Samuti võiks võimalusel kaaluda näiteks kord nädalas kohtumist videokanalit kasutades: mitte õppimiseks, vaid selleks, et lapsed ja õpetaja saaksid üksteist näha ja omavahel suhelda.

  • Nii õpetajate kui perede koormus on koduõppe puhul tavapärasest suurem. Püüdke olla teineteist arvestavad ja sallivad. Olukord on paratamatu ja kõigile uus.

Soovitusi koolijuhile:

  • Toetage õpetajaid ja koordineerige tegevusi, et leida parim lahendus.
  • Kaardistage e-õppe keskkonnad ja vahendid, mida teie koolis kasutatakse.
  • Püüdke hoida erinevate keskkondade ja vahendite hulk võimalikult väike.

Koolijuhtidel ja õppealajuhatajatel on võimalus kokku leppida haridustehnoloogi nõustamine HITSA vahendusel: koduope[at]hitsa[dot]ee, 608 0707.

Kas õpetajad peavad töötama kodust?

Eesmärk on vältida inimeste kogunemisi. Kui see on vähegi võimalik, palume koolijuhil koostöös koolipidajaga korraldada distantsõppe perioodil õppetöö nii, et õpetajad saavad töötada kodus.

Kui see pole võimalik, võivad õpetajad vajadusel töötada koolis oma ruumides. Kindlasti peavad koju jääma need õpetajad, kes on haigustunnustega, viibinud välismaal või puutunud kokku võimaliku nakatanuga.

Kui korraldatakse koolitusi ja seminare, tohib neist osa võtta vaid kaugõppe vormis.

Kuidas motiveerida koduõppel olevaid lapsi õppimise lainel püsima, kui kõrval on palju muid ahvatlusi?

Ennekõike aitab motivatsiooni hoida ülesannete tähenduslikkus (miks on vaja teha just neid ülesandeid, miks õpetaja need valis) ja usaldus (ei löö käega ega hakka ähvardama karistustega, kui enesejuhtimine kohe hoobilt ei õnnestu).

Kui tekib probleeme, siis tundke siiralt huvi, mis sai õppimisel takistuseks ja mis võiks aidata.

Looge kodus õppimisele selge struktuur: kus, millal ja kuidas õpitakse. Pakkuge lastele vajadusel abi.

Kas kontaktõppe piirangud kehtivad ka eraõppele, individuaalsele õppele? Ka siis, kui need on korraldatud õpilase või õpetaja kodus?

Kui see on vähegi võimalik, soovitame füüsilist kontakti õppetöös vältida ning korraldada õppetöö distantsilt.

Kas koolid peavad korraldama koduõppe ajal koolilõuna pakkumise?

Õppetöö koolihoones ei toimu, seega koolilõunat seal ei pakuta.

Koolilõuna pakkumine kodus olevatele õpilastele ei ole üldjuhul võimalik (hügieeninõuded, keerukas logistika, haiguste võimalik levitamine jm). Kui koolile või kohalikule omavalitsusele on teada õpilased, kes siiski vajaksid koolilõunat, tagatakse see neile koostöös sotsiaalvaldkonnaga individuaalselt.

Kui koolilõunat ei pakuta, kas siis õpilased saavad toiduraha endale?

Koolilõuna raha ei kanta üle õpilastele või lapsevanematele, välja arvatud kutseõppeasutustes, kus jätkub senine toiduraha maksmise süsteem.

Kuidas jõuab koolilõuna nendeni, kes seda vajavad?

Koolidel, sõltumata omandivormist, on palutud välja selgitada, kas kooli nimekirjas on õpilasi, kes vajavad koolilõunat.

Sellisel juhul on kaks varianti.

  • Kui õpilase registrijärgne elukoht on kooliga ühes omavalitsuses, siis tagab koolilõuna kool või leiab lahenduse koostöös kohaliku omavalitsusega.
  • Kui õpilase registrijärgne elukoht on väljaspool kooli asupaiga omavalitsust, siis edastab kool õpilase andmed tema registrijärgsele kohalikule omavalitsusele, kes võimaluse piires korraldab toitlustamise.

Viimasel juhul võivad kohalikud omavalitsused esitada teisele koolipidajale arveid. Summa võib olla vähemalt riigieelarvest koolilõunaks antava toetuse määras või määras, mis vastab konkreetses koolis kehtivale koolilõuna maksumusele, juhul kui kohalik omavalitsus korraldab nende õpilaste toitlustamist.

Kohalik omavalitsus võib kasutada riigi poolt koolipidajale selleks õppeaastaks koolilõunaks ette nähtud vahendeid selliselt, et pärast koduõpppe lõppemist oleks võimalik jätkata tavapärase koolilõuna pakkumist. Konkreetsed lahendused sõltuvad toitlustajaga sõlmitud lepingu tingimustest ja poolte heast tahtest tekkinud eriolukorras.

Vajadusel võib koolide sööklaid kasutada koolilõuna korraldamiseks, kui järgitakse järgmisi piiranguid.

  • Mistahes haigusnähtudega inimest ei lubata hoonesse.
  • Hoones ei korraldata toidu söömist, valmissöök antakse üle transpordiks.
  • Hoones viibivad isikud puutuvad omavahel kokku võimalikult vähe.
  • Võimalusel kasutatakse üht sissepääsu sisenemiseks ja teist väljumiseks, välditakse käiguteede ristumist.
  • Hoones korraldatakse kõigi hoones viibijate haigusnähtude seire ja võetakse kasutusele ennetusmeetmed (käte pesemine, desovahendid jms).

Töö ümberkorraldamisel arvestatakse Terviseameti soovitustega kõrgendatud riskiga töötajatele (vanus, kroonilised immuunsust langetavad haigused jmt).

Tuvastades koolihoones haigusnähtudega inimese, eraldatakse ta viivitamatult teistest. Olukord tuleb lahendada nakkuse levikut takistavalt ning Terviseameti suunistele vastavalt.

 

Õpe hariduslike erivajadustega laste (HEV) koolides

Kuidas tagada, et HEV õpilased ei jää õppekavast maha? Kuidas nende edasijõudmist kontrollida ja hinnata? Kuidas arvestada puudumisi?

Nii nagu tavakoolid, lähevad ka hariduslike erivajadustega laste koolid üle koduõppele. Õppetöö täpsemad tingimused (sh õppetöös edenemise ja selle hindamise) otsustab kool. Puudumisi tavapärasel viisil ei märgita. Hästi korraldatud koduõppe puhul ei jää õpilased õppekavast maha.

Rajaleidja keskused on valmis toetama kõiki koole ja õpetajaid erivajadustega laste koduõppe korraldamisel.

Kuidas on korraldatud õpe hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste koolides?

Koolides, kus pole võimalik täielikult koduõppele üle minna, tuleb õppetöö korraldada nii, et arvestataks iga õpilase eripära.

Kõik lapsevanemad, kellel see on vähegi võimalik, peaksid lapsed siiski koju jätma. Haigeid ja haigustunnustega lapsi ei tohi kooli lubada.

Haridus- ja Teadusministeerium on saatnud HEV-koolidele lisajuhiseid ning hoiab nendega ühendust. Lapsevanemad saavad infot koolist.

 

Viimati uuendatud: 27. mai 2020