Kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt. Vabariigi Valitsuse otsusega kaotati 18. augustil haridusasutustele kehtinud piirangud, mida uuel kooliaastal hakkavad asendama haridus- ja teadusministeeriumi ning terviseameti koostöös valminud soovitused.
Otsus puudutab üldharidus-, kutse- ja kõrgkoole, täienduskoolitusasutusi, huvikoole, avatud noortekeskusi, noortelaagreid, õpilasmalevaid ning autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolituste korraldamist. Otsuse kohaselt ei kehti neis paigus ja tegevuste juures enam ruumide 50% täituvuse nõue. Iga haridusasutus mõtleb koos pidajaga läbi riskide maandamise koroonaviiruse leviku tingimustes, lähtudes sellest, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele. Põhiline, mida tuleb silmas pidada: Ennetusabinõude esmärk on vältida haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist. Vajadusel toimuvad ümberkorraldused eelkõige rühma/klassi, hoone, asutuse või piirkonna kaupa, arvestades juhtumi eripärade ja piirkondliku epidemoloogilise olukorraga. Nakkusohu kasvades peavad haridusasutused olema valmis õppetöö vormi muutmiseks. Oluline on säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel. Arvestada tuleb sellega, et ilmselt on pidevalt nii õpilasi kui õpetajaid, kes peavad mõnda aega olema eneseisolatsioonis ja osalema õppetöös distantsilt.Milliseid reegleid peavad järgima haridusasutused oma töö korraldamisel?
Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel. Selleks saab kasutada õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja vajadusel näiteks osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt). Vanemate klasside õpilastele võib näiteks planeerida kord nädalas õppetöö e-õppena. Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid. Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms. Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust. Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõppe nii kaua kui võimalik põhikooli esimese, aga ka teise astme õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele.Kuidas korraldada haridusasutuses hajutamist?
Ühiselamutes ja õpilaskodudes majutumine on lubatud, soovitame järgida head kätehügieeni, piirata lähikontakte ning täita kõiki kehtivaid piiranguid ja ohutusnõudeid.Kas õpilaskodudes ja ühiselamutes võib ööbida?
Kaitsemaskide kandmine ei ole kohustuslik. Kaitsemaskide kasutamine on koolis viibivatele riskirühma kuuluvatele õppijatele ja õpetajatele soovituslik. Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab kool koostöös koolipidajaga. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.Kas koolides ja teistes haridusasutustes peab kandma maski?
Haigestunu peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. Haigestunu isoleeritakse teistest, kasutades selleks sobivat ruumi. Haigestunule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund silmnähtavalt halveneb, tuleb helistada 112. COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja kontaktsed. Asutus ja kooliõde osutavad kaasabi. Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed jäävad koju 14 päevaks. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet. Isolatsioonis viibides on välistatud ka huviringides, kaubanduskeskustes jm viibimine. Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.Mida teha, kui keegi haigestub koolipäeva jooksul?
Riskigruppidesse kuuluvatel õpilastel ja õpetajatel on soovitatav pöörata eritähelepanu ennetusmeetmetele, sh isikukaitsevahendite kasutamisele. Tööks vajalike isikukaitsevahendite tagamise eest vastutab haridusasutuse pidaja. Viirusohu kasvamise korral tuleb silmas pidada, et riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate säästmiseks peab leidma neile võimaluse töötada võimalikult ohututes tingimustes, mis võib tähendada ka tööd distantsilt.Mida peavad silmas pidama riskigruppidesse kuuluvad õppijad ja õpetajad?
Kui Sul on küsimus Haridus- ja Teadusministeeriumile, kirjuta aadressil info[at]hm[dot]ee. Alates 18.08 on taas avatud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi infoliinid 5690 0353 ja 5690 0340 Ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondi puudutavatest reeglitest ja asutustele saadetud juhistest leiab veebilehelt https://www.hm.ee/koroona.Kust saab lisainfot või abi haridusteemade kohta?
Aktusi, ekskursioone ja muid üritusi võib korraldada, ent seda tehes tuleb kaaluda nende toimumise vajalikkust ja võtta arvesse võimalikke riske. Soovitame üritusi korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades. Alati tuleb meeles pidada kätepesu ning seda, et haigena tuleb jääda koju. Õppekäike ja ekskursioone soovitame korraldada klasside või rühmade kaupa. Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring. Välisreisid ja rahvusvahelised üritused soovitame edasi lükata. Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust ning mõelda läbi, kuidas seda vajadusel võimalikult turvaliselt teha. Alates 18.08 ei kehti siseruumides kuni 50-protsendilise täitumuse nõue ning inimeste arvule seatud piirangud enam põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides, aga ka täienduskoolitusasutustes, huvikoolides, avatud noortekeskustes, noortelaagrites ja õpilasmalevates. Piirangud ei kehti ka huvitegevuse ja huvihariduse andmisel. Seni valitsuse korralduses sätestatud piiranguid asendavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti koostöös koroonaviiruse leviku ennetamiseks koostatud soovitused, mille leiab https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_koolialgusepakett_a4_2020-2021_viimane.pdfKas kooliekskursioonid, aktused ja muud kooliüritused võivad toimuda?
Kõik Eestisse saabuvad isikud, kes alustasid reisiteekonda riikidest või läbisid riike, mille kohta andmed puuduvad või koroonaviirusesse nakatanute suhtarv on suurem kui 50. peavad jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt. COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad saavad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes Tallinna lennujaamas ja sadamas testida. Piiril koroonatesti tegemine ja 7 päeva hiljem toimuv kordustestimine isolatsioonikohustuse lühendamiseks on mõeldud eelkõige tööle naasmise kiirendamiseks. Õppijad võivad samuti teha piiril koroonatesti, ent esimene negatiivne testitulemus ei anna õigust kohe haridusastutusse naasta. Kui vähemalt 7 päeva pärast esimest testi tehakse teine test, mille tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks kahenädalase isolatsioonis olemisega. Testimisega saavad isolatsiooniaega lühendada järgmised inimesed: Testimisega seotud vabastust ei ole võimalik saada EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist töötamiseks ja õppimiseks tulnud inimestele. Nende riikide kodanikud peavad endiselt 2 nädalat oma liikumisvabadust piirama ja järgima teisi eraldi õppuritele ja töötajatele kehtestatud nõudeid. Testimisest loe lähemalt Terviseameti kodulehelt. Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt.Kas välisriigist tulevad õppijad võivad minna kooli?
Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 14 päeva jooksul saabunud kõrge haigestumusega riigist või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega. Ehk siis kui näiteks üks pereliige tuleb reisilt riigist, mille nakkuskordaja on kõrge või puutus kokku COVID-19 haigega, ei tähenda see, et kõik tema perekonna liikmed peaksid jääma koju.Kas juhul, kui lapsevanem tuleb reisilt, tohib laps kooli minna?
Koroonaviiruse leviku tingimustes on soovitatav välisreisid ja rahvusvahelised üritused ära jätta. Arvestada tuleb nii nakkusohu kui võimalike füüsiliste reisipiirangutega. Kui riskidest hoolimata reis siiski korraldatakse, tuleb silmas pidada, et tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, peab õppija jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.Kas koolid ja teised haridusasutused tohivad korraldada välisreise?
Haridusasutuse sulgemise üle otsustavad Terviseamet ja pidaja. Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Kui haridusasutuse sulgemine osutub vajalikuks. toimub see tõenäoliselt etapikaupa - ennekõike vanemad õpilased, kes saavad paremini iseseisvalt õppimisega hakkama. „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet. Sama seadus ütleb, et kooli või lasteasutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga. Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. Kui meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.Kes otsustab haridusasutuse sulgemise üle?
Kutseõppeasutuste praktika ja praktiline töö ei ole asendatav iseseisva koduse tööga. Kui praktikat on võimalik sooritada, siis tuleks seda teha. Praktika ja praktiline töö peavad olema juhendatud ja tagasisidestatud ning toimuma turvalises keskkonnas. Kui ettevõttes praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane praktikal osaleda. Praktika peatamine ning võimalikud alternatiivid jätkamiseks tuleb läbi arutada kolmepoolselt (ettevõte, õpilane, kool)Kas kutseõppeasutuste praktikat võib korraldada?
Selgita lapsele, mis on eriolukord ja koroonaviirus
Lapsed ei mõista praegust olukorda tervikuna - teadmatus ja elav fantaasia kombineeritult põhjustavad lastes muret ja stressi. Isegi, kui tundub, et lapse ei ole mures, selgita talle, kuidas olukorras toimida ja kinnita talle, et oled tema jaoks olemas.
Aita last igapäevase koolitööga
Distantsõpet ei ole Eestis varemalt rakendatud, mistõttu on taoline situatsioon ka lapsele uus ja väsitav. Püüa leida aega enda töö kõrvalt ning toeta last tema õpingutes.
Ära luba last vanavanematega kokku
Lastel enamasti koroonaviiruse sümptomid ei avaldu, kuid nad võivad olla viirusekandjad. Ära luba lapse ja riskigrupis inimsese kokkupuudet, et vältida viimase haigestumist.
Eksamid
Esialgse kava järgi toimuvad 2019/2020. õppeaasta lisaeksamid järgmiselt: Need kuupäevad on ministeeriumitele ning koolijuhtide ja õpetajate ühendustele kooskõlastamiseks saadetud ministri määruse eelnõus ja võivad kooskõlastamise jooksul veel muutuda. Lisainfo: innove[at]innove[dot]eeMillal toimuvad sügisesed riigieksamite lisaeksamid?
Kui õpilane soovib minna õppima välisriigi ülikooli, väljastab Haridus- ja Teadusministeerium vajaduse korral konkreetse ülikooli jaoks infokirja. Kirjas selgitab ministeerium, millised on sel õppeaastal Eestis kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja milliseid eksameid on abiturientidel sel aastal võimalik teha. Infokirja saamiseks tuleb kirjutada aadressil pille.koiv[at]hm[dot]ee.Kuidas saan välisriigi ülikoolile tõendada, milline on Eestis riigieksamite korraldus sel õppeaastal?
Lisaeksamitele registreerumine on lõppenud. Lisaeksamitele said 6. juunist kuni 17. juulini 2020. a. registreeruda kõik 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud ja eelmistel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud. Lisainfo: innove[at]innove[dot]eeMillal saab registreeruda gümnaasiumi riigieksamite lisaeksamitele?
Põhikoolieksameid sellel õppeaastal ei toimunud, kuid soovijaid said keeletaseme saamiseks sooritada eesti keele kui teise keele eksami. Põhikooli lõpetamiseks peavad õpilase aastahinded olema vähemalt rahuldavad või arvestatud. Loovtöö ei ole põhikooli lõpetamise riiklik tingimus. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas seda on eriolukorda arvestades võimalik teha või mitte. Kui eriolukorra tõttu polnud võimalik loovtööd teha, siis ei pea põhikoolilõpetaja seda tegema. Gümnaasiumi lõpueksamid ei ole kohustuslikud – gümnaasiumi saab lõpetada ka riigieksameid tegemata. Abituriendid, kes olid eksamitele registreerunud, said soovi korral teha eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami, matemaatika riigieksami ning ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami. Riigieksamid toimusid mai lõpus ja juuni alguses ning tulemused avalikustati 30. juunil. Järgmise õppeaasta esimesel poolel korraldatakse ka gümnaasiumi riigieksamite lisaeksamid. Neid saavad teha õpilased, kes ei ole kevadel riigieksamitel käinud või kes ei ole oma riigieksamite tulemustega rahul.Kas ilma eksamiteta saab kooliastme lõpetada?