Sa oled siin

Üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus ja eksamid

 

Milliseid reegleid peavad järgima haridusasutused oma töö korraldamisel?

Alates 25. jaanuarist taastub Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal kontaktõpe täies mahus.

28. detsembrist -17. jaanuarini kehtivad lisapiirangud Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal Üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide hoonete õppetegevuseks kasutatavad ruumid on õppijatele suletud. Piirangut ei kohaldata, kui

  • õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid
  • õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks
  • sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.

Alates 11. jaanuarist võivad kontaktõppes osaleda 1. -4. klassi, 9. klassi ning 12. klassi õpilased. Avatuks jäävad erivajadustega õpilaste koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud toel või eritoel. Lasteaiad jätkavad ettevaatusabinõusid kasutades oma tavapärast tööd.

11. jaanuarist jätkub haridusasutustes õppetegevus tavakorras (välja arvatud Ida-Virumaal ja Harjumaal) Võimalike piirangute rakendamise otsustavad Terviseamet ja koolipidaja, võttes arvesse Haridus- ja Teadusministeeriumi stsenaariumeid ning Terviseameti ja teadusnõukoja soovitusi.

Õppetööd läbi viies tuleb igal juhul järgida ohutusnõudeid:

  • vähendada erinevate gruppide vahelisi kontakte (nt korraldada tunde ainult koduklassis, korraldada söögivahetunnid eraldi)
  • hajutamine
  • tuulutamine
  • hügienireeglite järgimine
  • soovitame kanda maski.

Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Kuidas korraldada haridusasutuses hajutamist?

Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel.

Selleks saab kasutada õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja vajadusel näiteks osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt). Vanemate klasside õpilastele võib näiteks planeerida kord nädalas õppetöö e-õppena.

Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid.

Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms. Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.

Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõppe nii kaua kui võimalik põhikooli esimese, aga ka teise astme õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele.

Kas õpilaskodudes ja ühiselamutes võib ööbida?

Õpilaskodudes on soovitatav hajutada inimeste koosviibimist ja liikumist. Nt liiguvad ja viibivad koos kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Kogunemisi soovitame mitte teha.

Kas koolides ja teistes haridusasutustes peab kandma maski?

Praegu haridusasutustes üleriigilist maski kandmise kohustust ei ole, küll aga soovitame seda võimalusel teha.

Piirkondades või asutustes, kus on kehtestatud maski kandmise kohustus, ei pea maski kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab kool koostöös koolipidajaga. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.

Mida teha, kui keegi haigestub koolipäeva jooksul?

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Haigestunud õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid.

Haigestunu isoleeritakse teistest, kasutades selleks sobivat ruumi. Haigestunule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund silmnähtavalt halveneb, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.

Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja kontaktsed. Asutus ja kooliõde osutavad kaasabi.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed jäävad 14 päevaks isolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet. Karantiinis viibides on välistatud ka huviringides, kaubanduskeskustes jm viibimine. Karantiiniaega saab vähendada, kui teha eneseisolatsiooni kümnendal päeval SARS-CoV-2 PCR test ning selle testi tulemus on negatiivne. Testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt isolatsioonis.

Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.

Mida peavad silmas pidama riskigruppidesse kuuluvad õppijad ja õpetajad?

Riskigruppidesse kuuluvatel õpilastel ja õpetajatel on soovitatav pöörata eritähelepanu ennetusmeetmetele, sh isikukaitsevahendite kasutamisele. Tööks vajalike isikukaitsevahendite tagamise eest vastutab haridusasutuse pidaja.

Viirusohu kasvamise korral tuleb silmas pidada, et riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate säästmiseks peab leidma neile võimaluse töötada võimalikult ohututes tingimustes, mis võib tähendada ka tööd distantsilt.

Kust saab lisainfot haridusteemadel?

Haridusvaldkonnaga seotud küsimustes aitavad:

  • Haridus- ja Teadusministeeriumi infoliinid 5690 0353 ja 5690 0340
  • meiliaadress info[at]hm[dot]ee

Ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondi puudutavatest reeglitest ja asutustele saadetud juhistest leiab veebilehelt https://www.hm.ee/koroona.

Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi toetada, olgu tegemist õppetöö või vaimse tervise alase küsimusega:

Mida teha, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides?

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.

Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja lähikontaktsed koostöös asutuse ja kooliõega.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma eneseisolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet. Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Kas nohuga võib minna kooli/lasteaeda/kõrgkooli?

Kerge nohu või köhaga võib käia haridusasutuses, kui isik on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Kas 2020/2021 õppeaastal toimuvad riigieksamid?

Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et põhikooli lõpueksamid ning riigieksamid toimuvad plaanipäraselt. Kõik sõltub sellest, milline on olukord 2021. aasta alguses. Kui laialdane distantsõpe peaks kestma kauem, tuleb eksamite korraldus üle vaadata. Vastava otsuse tegemise pädevus on Riigikogul. Haridus- ja Teadusministeerium töötab välja plaane erinevate stsenaariumite puhuks, et pakkuda mõistlikke lahendusi lõpetamiseks ja õpingute järgmisele tasemele kandideerimiseks.

Kas kooliekskursioonid ja muud kooliüritused võivad toimuda?

Ekskursioone ja muid väljaspool haridusasutust toimuvaid üritusi korraldades tuleb silmas pidada, et praegu on esmatähtis vähendada inimestevahelisi kontakte. Kui üritus siiski toimub, tuleks see korraldada nii, et koos oleksid need õppijad, kes nagunii õppetöö toimumise ajal igapäevaselt kokku puutuvad. Soovitame üritusi korraldada virtuaalselt või hajutatult ja väiksemates rühmades nt klassi või rühma kaupa. Külastatavas paigas tuleb järgida ka seal kehtivaid reegleid.

Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.

Alates 18. jaanuarist on Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal huviharidus ja –tegevus, täiendkoolitus ja –õpe, noorsootöö, sportimine ja treenimine lubatud sisetingimustes vaid individuaaltegevusena. Õues on kõik loetletud tegevused lubatud jätkuvalt kuni kümneliikmelises rühmas.

Mujal Eestis (va Harjumaa ja Ida-Virumaa) on spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused alates 11. jaanuarist lubatud järgmistel tingimustel:

  • sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
  • välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • pealtvaatajad ei ole lubatud;
  • ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00.

Ülevaate hariduselule kehtivatest piirangutest leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebist.

Kas välisriigist tulevad õppijad võivad minna kooli?

Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt.

Riskiriigist tulles peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni. Isolatsiooniaega saavad end koroonaviiruse suhtes testides lühendada:

  • Eesti kodakondsusega inimesed, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimesed ning inimesed, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis;
  • Euroopa Liidu ning Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja kuuluvate riikide kodanikud.

10-päevase isolatsiooniaja lühendamiseks tuleb teha esimene test riiki saabudes ning teine test mitte varem kui seitse päeva pärast esimese testi tulemuste kättesaamist. Isolatsiooniaja lühendamiseks peavad mõlema testi tulemused olema negatiivsed.

Esimene negatiivne testitulemus ei anna õigust kohe haridusasutusse naasta. Kui vähemalt 6 päeva pärast esimese testi tulemuse teadasaamist tehakse teine test, mille tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks 10-päevase isolatsioonis olemisega ja õppija saab minna tagasi kooli.

Testimisega ei ole võimalik isolatsiooni lühendada EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist töötamiseks ja õppimiseks tulnud inimestel. Nende riikide kodanikud peavad 10 päeva oma liikumisvabadust piirama ja järgima teisi eraldi õppuritele ja töötajatele kehtestatud nõudeid.

Testimisest loe lähemalt Terviseameti kodulehelt.

Kas juhul, kui lapsevanem tuleb reisilt, tohib laps kooli minna?

Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 10 päeva jooksul saabunud reisilt või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.

Ehk kui näiteks üks pereliige tuleb reisilt riigist, mille nakkuskordaja on kõrge või puutus kokku COVID-19 haigega, ei tähenda see, et kõik tema perekonna liikmed peaksid jääma koju.

Kas koolid ja teised haridusasutused tohivad korraldada välisreise?

Koroonaviiruse leviku tingimustes on soovitatav välisreisid ja rahvusvahelised üritused ära jätta. Arvestada tuleb nii nakkusohu kui võimalike füüsiliste reisipiirangutega.

Kui reisimine on vältimatu, tuleb arvestada võimaliku eneseisolatsiooniga nii sihtkohas kui Eestisse naastes.

Kes otsustab haridusasutuse sulgemise üle?

Haridusasutuse sulgemise üle otsustavad Terviseamet ja pidaja.

Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Kui haridusasutuse sulgemine osutub vajalikuks. toimub see tõenäoliselt etapikaupa - ennekõike vanemad õpilased, kes saavad paremini iseseisvalt õppimisega hakkama.

„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet. Sama seadus ütleb, et kooli või lasteasutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.

Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. Kui meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.

Kas kutseõppeasutuste praktilist tööd või praktikat tohib läbi viia?

Distantsõppe perioodil võivad õpperuumides viibida õppijad, kes vajavad hariduslikke tugiteenuseid; konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks; sooritavad praktilist õpet, eksameid, olümpiaade või teste. Avatuks jäävad sel perioodil ka koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel ja õpilaskodud.

Ettevõttes praktika läbiviimise osas tuleb pidada nõu oma õppeasutuse ja praktikakohaga. Kui praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane praktikal osaleda.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides tohib koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Mida teha, kui kellelgi klassis või õpperühmas on tuvastatud koroonaviirus?

Kui klassis või õpperühmas on kellelgi tuvastatud haigestumine COVID-19 haigusesse, tuleb suunata kõik lähikontaktsed 14 päevaks eneseisolatsiooni ja kodusele distantsõppele. Klassi/rühma distantsõppele suunamine toimub vajadusel koostöös Terviseametiga.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik lühendada juhul, kui teha mitte varem kui 10. päeval koroonaviiruse test ja selle tulemus on negatiivne või kui arst on tunnistanud lähikontaktse nakkusohutuks. 10-päevase tähtaja kulgemine algab viimasest lähikontaktist, mille teeb kindlaks terviseamet. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Need, kes haigestunuga samas klassis või õpperühmas ei olnud ning ka muul moel nakatunuga lähikontaktis polnud, eneseisolatsioonis olema ei pea, kuid tuleb jälgida oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Kas kroonilise nohu või köhaga peab koju jääma?

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata. Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

Milliste sümptomite korral tuleb jääda koolist koju?

Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik, üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.

Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.


Selgita lapsele, mis on eriolukord ja koroonaviirus

 

Lapsed ei mõista praegust olukorda tervikuna - teadmatus ja elav fantaasia kombineeritult põhjustavad lastes muret ja stressi. Isegi, kui tundub, et lapse ei ole mures, selgita talle, kuidas olukorras toimida ja kinnita talle, et oled tema jaoks olemas.


Aita last igapäevase koolitööga

 

Distantsõpet ei ole Eestis varemalt rakendatud, mistõttu on taoline situatsioon ka lapsele uus ja väsitav. Püüa leida aega enda töö kõrvalt ning toeta last tema õpingutes.


Ära luba last vanavanematega kokku

 

Lastel enamasti koroonaviiruse sümptomid ei avaldu, kuid nad võivad olla viirusekandjad. Ära luba lapse ja riskigrupis inimsese kokkupuudet, et vältida viimase haigestumist.

 

Eksamid

Kuidas saan välisriigi ülikoolile tõendada, milline on Eestis riigieksamite korraldus sel õppeaastal?

Kui õpilane soovib minna õppima välisriigi ülikooli, väljastab Haridus- ja Teadusministeerium vajaduse korral konkreetse ülikooli jaoks infokirja. Kirjas selgitab ministeerium, millised on sel õppeaastal Eestis kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja milliseid eksameid on abiturientidel sel aastal võimalik teha.

Infokirja saamiseks tuleb kirjutada aadressil pille.koiv[at]hm[dot]ee.

Kas 2020/2021 õppeaastal toimuvad riigieksamid?

Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et põhikooli lõpueksamid ning riigieksamid toimuvad plaanipäraselt. Kõik sõltub sellest, milline on olukord 2021. aasta alguses. Kui laialdane distantsõpe peaks kestma kauem, tuleb eksamite korraldus üle vaadata. Vastava otsuse tegemise pädevus on Riigikogul. Haridus- ja Teadusministeerium töötab välja plaane erinevate stsenaariumite puhuks, et pakkuda mõistlikke lahendusi lõpetamiseks ja õpingute järgmisele tasemele kandideerimiseks.

 

Viimati uuendatud: 17. detsember 2020