Sa oled siin

Isikukaitsevahendid ja maskid

Mask takistab köhimisel või aevastamisel lendlevate viiruseosakeste levikut ühelt inimeselt teisele. Sellest on abi, kui seda kantakse siseruumides, kus on palju inimesi ja keeruline on hoida teistega 2m vahet. Õues ei ole maski kandmine enamasti mõttekas, sest viirusosake on üpris raske ja ei lendu kaugemale kui 2 meetrit. Samuti ei ole maski kandmine vajalik kodus, kui kõik kodused on terved.

Maski võib osta poest, ühekordse või korduvkasutatava, ja maski võib teha ise. Oluline on aga meeles pidada, et maski kandmine pidurab viiruse levikut ainult kombineeritult kätepesu ja hajutatuse nõudega.

 

Mis on mask, kuidas ja millal seda kanda?

 

Mida teha, kui mul ei ole meditsiinilist maski?

Alates 24. novembrist on maski kandmine avalikes siseruumides üle Eesti kohustuslik. Maskina on käsitatavad nii isikukaitsevahendid (sh visiirid), meditsiinilised maskid kui ka laiatarbe näokatted (sh poest ostetavad korduskasutatavad maskid või ise valmistatud maskid), nende puudumisel võib nõude täitmiseks piirduda suu ja nina samaaegse katmisega, kui katteks kasutatav materjal ja eseme tegumood võimaldab inimesel käsi kasutamata seda vajaliku aja näokattena kasutada (näiteks kaelussallid, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata). Oluline on seejuures, et maski kasutatakse ja hooldatakse vastavalt kasutusjuhendile

Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et see ei ole samaväärne meditsiinilise maskiga ega takista samaväärselt viiruse levikut, küll aga võib sellise maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist. Juhised "Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele & Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele" on kättesaadavad TTJA kodulehel.

NB! Inimene, kel on tuvastatud koroona või kel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.

Millistest reeglitest tuleb kinni pidada maski kandmisel?

Maski kandmisel tuleb silmas pidada järgmist.

  • Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all.
  • Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
  • Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
  • Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
  • Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema.

Kaitsemaski õiget paigaldamist vaata siit videost.

Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

Meditsiiniline ehk kirurgimask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud eelkõige patsiendi kaitsmiseks meditsiinilise protseduuri ajal, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei satuks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks sedasi lisatüsistusi ja -haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda ka nakatanud inimestel, et vältida köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade levimist. Meditsiiniline mask võib mingil määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendavad nakatumise riski mitu korda.

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask korra juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks ning seda tohib kasutada vaid üks inimene. Ka siis, kui mask vaid korraks lõua alla tõmmatakse või eest ära võetakse, tuleks see ära visata ja kasutada uut.

Pärast maski eemaldamist peab pesema hoolega käsi, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.

Milline info peab olema lisatud korduvkasutatava maski juurde?

TTJA sõnul peab korduvkasutatava maski pakendil või kaasasoleval infolehel kirjas olema alljärgnev info:

  1. filtreerimistõhusus ja osakeste suurus, millega seda on katsetatud;
  2. viide, kas tegu on korduvkasutatava või ühekordse näomaskiga;
  3. korduvkasutatava maski puhul lisaks teave, et „maski tuleb puhastada vastavalt tootja juhistele pärast iga kasutamist“ ning lisatud peavad olema juhised toote puhastamiseks/pesemiseks. PS! Viirusosakesed hävinevad alates 60-kraadise pesu puhul. Näiteks, kui juhisel on viidatud 40-kraadisele pesule ja puuduvad viited teistele puhastusjuhistele, mis tagaks viirusosakeste hävinemise, ei saa sellist toodet pidada korduval kasutamisel kasutajale ohutuks;
  4. kasutusjuhised (kuidas näokate/mask peab olema paigaldatud jms - võib olla piktogrammidena);
  5. lisatud peab olema muu hulgas järgmine teave: „Kontrollige alati, et näokate oleks õigesti sätitud ja kataks teie nina, suu ja lõua; habe võib vähendada filtreerimistõhusust.“ Samuti peab olema lisatud järgmine info: „Näokatte kasutamine ei asenda teisi kaitsemeetmeid nagu regulaarne kätepesu, vajalik distantsihoidmine jms.“;
  6. lisatud peab olema hoiatus: „Hoiatus/tähelepanu! Tegu ei ole meditsiinilise maski ega isikukaitsevahendiga. Näokate/mask piirab kasutaja hingamisteedest piisakeste lendumist keskkonda.“ (vastav hoiatus peab olema kergesti märgatav);
  7. tootja ja/või importija nimi ja kontaktandmed;
  8. toote identifitseerimisvahend (mudeli-, partiinumber vms).

Sama märgistus peab olema ka e-poes toote kirjelduse juures.

Selline mask, millel ei ole üldse mingisugust infot kaasas või e-poes ei ole vastavat kirjeldust toote juures, soovitab TTJA pigem ostmata jätta.

 

Kes peab kandma maski ja millised on erandid? Kus tuleb maski kanda?

Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev isik selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Maskikandmise kohustus ei laiene avalikes siseruumides olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).

Mida on kõige olulisem teada maskidest?

• Maski kandmine vähendab viiruse levikut, kui seda kanda sellistes siseruumides, kus on koos hulk inimesi. Maski kandmine vähendab võimalust, et sotsiaalsete kontaktide, köhimise ja aevastuste kaudu jõuavad nakkuse piisad teiste inimesteni. Samuti võib maskist olla tervele inimesele abi, kui mõni viirusekandja tema suunas köhib või aevastab. Maski kandmine aitab viiruse eest hoiduda ainult siis, kui järgitakse ka teisi hügieenireegleid ja välditakse lähikontakte.

• Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda kodus ega õues.

• Suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides aitab alati. Inimesed, kes tahavad maski kanda, võivad ühekordsete maskide puudumisel teha soovi korral ise riidemaski, millega katta nina ja suu avalikes siseruumides. Isetehtud maski kasutamine vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele, ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole.

• Maskina on käsitatavad nii isikukaitsevahendid (sh visiirid), meditsiinilised maskid kui ka laiatarbe näokatted (sh poest ostetavad korduskasutatavad maskid või ise valmistatud maskid), nende puudumisel võib maski kandmise nõude täitmiseks piirduda suu ja nina samaaegse katmisega, kui katteks kasutatav materjal ja eseme tegumood võimaldab inimesel käsi kasutamata seda vajaliku aja näokattena kasutada (näiteks kaelussallid, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata). Oluline on seejuures, et maski kasutatakse ja hooldatakse vastavalt kasutusjuhendile

• Enda tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks on peamine pesta käsi, järgida hügieenireegleid ning väljas liikudes hoiduda lähikontaktidest ning täita 2+2 reeglit. Igasuguse haiguse kahtluse korral tuleb jääda koju.

NB! Diagnoositud viirusekandja või lihtsalt tõbine inimene peab püsima kodus ja hoiduma lähikontaktidest teiste inimestega, sõltumata sellest, kas tal on olemas mingi mask või mitte.


Avalikus ruumis kanna maski

 

Avalikus ruumis liikudes on turvalisem kanda kaitsemaski. Maski tuleb kanda kanda ühiskondlikes ruumides (poed, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi, vähendamaks võimalust, et köhides või aevastades jõuavad piisknakkus teiste inimesteni.


Kaitse ennast ise

 

Rusikareegel on püsida kodus kõigil, kel vähegi võimalik. Eeskätt peavad kodus olema haigustunnustega inimesed. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine, nagu regulaarne ja hoolikas kätepesu.


Kui puutud lähedalt kokku haigega, kanna maski

 

Hingamisteede kaitse on eriti vajalik neile, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Sellisel juhul on soovitatav kasutada FFP3  kaitseefektiivsusega respiraatoreid.

 

Maskide ostmine ja müümine

Kus tohib maske müüa ja mis info peab maskiga kaasas olema?

Maske võib müüa igal pool – apteekides, ehituspoodides, tervisepoodides, toidupoodides, e-poes. Oluline, et inimesele antakse õiget infot - inimene peab teadma, mida ta ostab, mille eest see kaitseb ja kuidas maski kasutada.

Seepärast peab tootega olema kaasas toote info (nimetus, vastavus standardile ja info kaitseomaduste kohta), eestikeelne kasutusjuhend ja importija andmed.

Kui kaitseomaduste kohta info puudub, võib seda reklaamida ainult kui näomaski.

Kes vastutab valitsuses riigile isikukaitsevahendite hankimise ja jaotamise eest?

Riigi-poolse isikukaitsevahendite keskse hankija vastutuse on valitsus pannud riigihaldusministrile kuni 31. detsembrini 2020 - ta peab isikukaitsevahendeid hankima, korraldama nende hoidmist ja jaotamist. Keskse koordinaatori rolli aitab ministril täita Riigi Tugiteenuste Keskus.

 

Isetehtud kaitsemaskid

Kui palju kaitseb isetehtud mask?

Isetehtud maski puhul on kõige olulisem materjal. Sõltuvalt kasutatud materjalist võib mask kinni pidada 30–50% peentest osakestest. Isetehtud maski kandes tuleb lisaks täita kõiki teisi ennetavaid meetmeid: pesta käsi, hoida teiste inimestega distantsi. Oluline on meeles pidada, et igakordne maski puudutamine kätega suurendab maski saastumist ja seeläbi haigestumise ohtu. Oluline on pöörata tähelepanu ka silmade kaitsele ja mitte hõõruda neid kätega, sest avatud limaskesta kaudu võib viirus samuti leida tee organismi.

Mida on oluline silmas pidada isetehtud maski puhul?

Isetehtud maski materjal niiskub väga kiirelt. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2–3 tunni järel. Üks inimene vajab päevas umbes 4–5 maski, kui on vaja näiteks tööl käia.

Kas isetehtud maski saab korduvalt kasutada?

Jah, kuid riidemaskid peavad olema õmmeldud mitmekordsest riidest ja neid peab saama pesta kõrgel temperatuuril. Maski tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures. NB! Kasutatud maskid tuleb koguda kinnisesse plastkotti või karpi. Kindlasti ei tohi jätta kasutatud maski vedelema.

Kas valesti valitud materjalist tehtud maski kandmine võib olla kahjulik?

Kui kanda pikemat aega nina ja suu ees näomaskiks sobimatust materjalist näokatet, siis võivad mikrokiud, tolm või muud osakesed sattuda hingamisteedesse ja neid kahjustada.

TTJA hinnangul on kandmiseks sobimatud materjalid järgmised:

  • Materjal, millest ei ole võimalik läbi hingata – näiteks teksariie, nahk, kiletaoline materjal vmt;
  • Materjal, mis on väga hõre, vastu valgust vaadates paistavad augud, selline materjal ei filtreeri inimese sisse- ega väljahingatavat õhku;
  • Materjal, mis on immutatud/värvitud nahale sobimatute kemikaalidega.

Mask on täiendav abinõu viiruse leviku tõkestamiseks, aga see ei asenda teisi olulisi nakatumist vähendavaid abinõusid nagu käte pesemine, pindade puhastamine ning ka teiste inimestega vahe hoidmine.

Kuidas teha ise mask ja milliste nõuetega peaksin arvestama?

Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et kuigi suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides on alati abiks, ei ole isetehtud mask samaväärne meditsiinilise maskiga ega takista samaväärselt viiruse levikut, küll aga võib sellise maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab järgmised soovitused isetehtud maski valmistamiseks:

  • Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab 60 kraadist pesu ja kuumutamist.
  • Maskiks sobivad muuhulgas näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku kangas, antimikroobsete omadustega padjapüür.
  • Materjal peab olema selline, millest saab mugavalt läbi hingata.
  • Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik, vaid naha vastas mugav. Tuleb arvestada, et maski pidev kohendamine vähendab oluliselt maskikandmise efektiivsust.
  • Mask tuleb kinnitada kõrvade taha ning kinnitamiseks saab kasutada kummipaela. Kummipaela asemel võib kasutada ka riidest igasse nurka kinnitatud paelu, aga sellisel moel on maski keerulisem kinnitada.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhendi kaitsemaski tegemiseks leiad siit. Põhjalikumad soovitused maski tegemiseks eraisikutele ning meditsiinilise maski tegemiseks ettevõtjatele leiad siit.

 

Viimati uuendatud: 30. november 2020