Sa oled siin

Isikukaitsevahendid, maskid jms

Mis on kaitsemask?

Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks maske ja respiraatoreid.

Kasutusotstarbe järgi liigitatakse maskid kaheks:

  • isikukaitsevahendid - maskid, mis kaitsevad inimest väljast ähvardava ohu eest,
  • meditsiinilised kaitsemaskid - maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal. Näiteks selle eest, et arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ei jõuaks patsiendini.

Väliskeskkonnas lenduvate osakeste eest kaitsevad filtreerivad poolmaskid. Kaitsemaske jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad. FFP2 klass tähendab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.

Millistest reeglitest tuleb kinni pidada maski kandmisel?

  • Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud.
  • Kui mask on korra lõua peale tõmmatud, seda on käega korduvalt kohendatud, katsutud või see on niiskeks läinud, tuleb mask välja vahetada.
  • Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.

Mida teha, kui mul ei ole spetsiaalset kaitsemaski?

Eestis on maskide puudus ja neid pole saada. Kes tahab siiski maski kanda, see võib ise teha riidemaski. Isetehtud riidemask vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole. Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.

NB! Inimene, kel on tuvastatud koroona või kel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.

 

Kuidas end kaitsta?

 

Kui palju kaitseb isetehtud mask?

Isetehtud maski puhul on kõige olulisem materjal. Sõltuvalt kasutatud materjalist võib mask kinni pidada 30–50% peentest osakestest. Isetehtud maski kandes tuleb lisaks täita kõiki teisi ennetavaid meetmeid: pesta käsi, hoida teiste inimestega distantsi. Oluline on meeles pidada, et igakordne maski puudutamine kätega suurendab maski saastumist ja seeläbi haigestumise ohtu. Oluline on pöörata tähelepanu ka silmade kaitsele ja mitte hõõruda neid kätega, sest avatud limaskesta kaudu võib viirus samuti leida tee organismi.

Millal oleks mõtet kanda maski?

Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda ei kodus ega õues. Õues piisab 2-meetrise distantsi nõude järgimisest. Kodus ei ole mõistlik maski kanda seetõttu, et kui üks pereliige on haigestunud ja pereliikmed ei ole püsivalt eraldi isoleeritud, siis leiab viirus tõenäoliselt ikka tee pereliikmete nakatamiseks.

Maski võib olla mõtet kanda ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi, vähendamaks võimalust, et köhides või aevastades jõuavad piisknakkus teiste inimesteni. Nina ja suu katmine on sellises paigas kohane ettevaatusabinõu. Samuti võib maskist olla tervele inimesele abi, et kui keegi viirusekandja tema suunas köhib, vähendamaks mõnevõrra võimalust, et terve inimeseni jõuab viirus piisknakkuse pritsmete teel sellise doosina, mis toob kaasa nakatumise ja haigestumise.

Mida on oluline silmas pidada isetehtud maski puhul?

Isetehtud maski materjal niiskub väga kiirelt. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2–3 tunni järel. Üks inimene vajab päevas umbes 4–5 maski, kui on vaja näiteks tööl käia.

Millised nõuded kehtivad isetehtud maski suhtes?

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab 2. aprillil oma kodulehel www.ttja.ee detailse juhendi, kuidas valmistada nii meditsiinilisi kui ka enda tarbeks maske.

 

Kes peaksid maski kandma?

 

Kas isetehtud maski saab korduvalt kasutada?

Jah, kuid riidemaskid peavad olema õmmeldud mitmekordsest riidest ja neid peab saama pesta kõrgel temperatuuril. Maski tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures. NB! Kasutatud maskid tuleb koguda kinnisesse plastkotti või karpi. Kindlasti ei tohi jätta kasutatud maski vedelema.

 

Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

Meditsiiniline ehk kirurgiline mask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud selleks, et kaitsta eelkõige patsienti meditsiinilise protseduuri ajal – selleks, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei jõuaks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks seeläbi täiendavaid tüsistusi ja haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist. Meditsiiniline mask võib mõningasel määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendab nakatumise riski mitmeid kordi.

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi, vaid see tuleb ära visata. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks – maski kasutab üks inimene, kui mask kasvõi korra ära võetakse, siis seda rohkem ei tohi kasutada. Maski lõua alla tõmbamine või korraks eest võtmine on võrdväärne sellega, et mask võetakse täielikult eest ehk sellisel juhul tuleks mask ära visata ja kasutada uut.

Maski eemaldades on oluline jälgida oma käte hügieeni, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist tuleb pesta käsi. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.

 

Viimati uuendatud: 4. aprill 2020